Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mis on kaasaegse maailma religioon". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
religioon, usutunnistus, jumalaks, muistsed, võtmeks, kauged, esivanemad, nõia, ajutiselt, koguda, usundis, ehkki, aatatel, jumalikkus, millessegi, inimkond, traditsioone, nietzsche, arvutid, internet, ühelt, ooteaeg, jumalusSissejuhatus religioonisotsioloogiasse Religioonisotsioloogia (mis toimub religioosses mõttes ühiskonnas?) - teadusharu, mis uurib religiooni kui ühiskondlikku nähtust. Osa sotsioloogiast, kasutab sotsioloogia meetodeid. Valgustusajastul tuli religioon kasutusele üldmõistena ( - teadmised religioonist kasvasid). Sest ajast saadik on religiooni püütud defineerida. Religiooni defineerida on väga raske. Mõnes keeles, nt araabia keeles polegi mõistet, mis sõnale ,,religioon" sisuliselt vastaks. Indias religioon = karma (seadus, komme) erineb lääne mõistes religioonist. Religiooni mõiste mitmekesisus on sotsioloogiline nähtus. Religiooni peab seda uurides määratlema, et teised uuritavast aru saaksid (et nad mõistaksid, mida uuriti)
tähtpäevad, surnute mälestamine jne. Uskumus, et kõik loodus (loond) on elav ja hingestatud inimene on loodusega seotud ja osa sellest, loodusega saab suhelda ja seda kasutava mõistlikult (ei võta rohkem, kui vaja); ka tapetava looma ja taime austamine Tasakaalu tähtsus sõnas on vägi ja väega ei mängita Kombetäitmised päris maarahva pärimusest (sellest, mida põlvest-põlve on edasi antud) Taarausk on 1930 aastal loodud religioon. Taarausuliste eesmärgiks oli luua vaba eesti rahvuslik religioon, eesmärgiks saavutada vaimne ja kultuuriline iseseisvus. Samas ei püüdnud nad muinasusundit taaselustada ega jäljendada, vaid seda kaasajastada. Leiti, et arenenud usk peab olema kooskõlas teadusliku maailmapildiga. Iseloomulikud joones: Rõhk on Muinas-Eesti kommetel ja tavadel. Aluseks tõekspidamine, et kogu elav ilm on arenemise ja edenemise tulemus areng on igavene
Üldine usundilugu RELIGIOONI TÄHENDUS, OLEMUS Religioon ehk ka usund on üldnimetus, konstruktsioon. Islami maades on religioon din, India usundites dharma. Tänapäeval tähendab religioon uskumusi maailma üldise korraldatuse kohta. See on maailma mõistmise ja mõtestamise süsteem. Religioon viitab sageli inimeste käitumisele ja sotsiaalsetele institutsioonidele , sageli arutatakse järgmistel teemadel: universumi algus, lõpp ja tähendus; mis juhtub pärast surma; mõjuvõimsate mitteolendite (vaimude, esivanemate, inglite, deemonite ja jumalate) olemasolu ja soovid; kuidas see kõik kujundab inimkäitumist. Kõik religioonid viitavad nähtmatule ehk mitte-empiirilsele maailmale, mis asub harjumuspärasest maailmast väljas; seega midagi religioosseks
Mõiste on suhteliselt uus, tekkinud klassikalises saksa filosoofias. Juba antiikajal oli teada, et erinevad rahvad näevad maailma erinevalt. Usund ja maailmavaade ei ole üks ja see sama, kuid nad on seotud. Usundid pakuvad vastuseid maailmavaatelistele küsimustele e filosoofilistele põhiküsimustele. Igal usundil on oma maailmavaade. Usundi juurde kuuluvad spets. toimingud, mille põhjal võib öelda, et tegemist on religiooniga. Mida kujutab endast usund e religioon? Esimene definitsiooni oli roomlase poolt: Religio on kõige selle hoolikas jälgimine, mis kuulub jumalate kultuse juurde. Cultus oli roomlasele religiooni sünonüüm, kuid tänapäeval on üks paljudest religiooni aspektidest. Religio tähendas kristlust, isegi varasel uusajal. Mittekristlike usundite kohta, isegi antiikajal, kasutati teisi mõisteid (aga no ei saanud aru, mis esimene mõiste oli), superstiitsio ehk tõlgitud ebausuks
19. sajandi lõpp / 20. sajandi algus on religiooniteaduse kujunemise periood. 1919. rajatud Tartu ülikooli asutati kohe religiooniteaduse õppetool. Sellele oldi kohalikul tasandil jällegi väga vastu. Õppetool likvideeriti 1940. aastal. Kuulsaim õppejõud professor UKU MASING (Vana Testament jm). Tänapäeval TARMO KULMAR: esiaja usund, indoeuroopa mütoloogia, põlisameeriklaste kõrgkultuur. Religiooniteadus 1) Usundilugu religiooni ajalugu. Eelduseks on see, et religioon on ajalooline nähtus, ajaloos tekkinud ja ajaloos muutunud. Uurib religiooni kui ühte ajaloolist nähtust, mis on seotud teistega (ühiskonna, kultuuriga jne). 2) Usundi fenomenoloogia uurib erinevaid religiooni avaldumisvorme (fenomene), näiteks religioosseid ideid (jumala idee), müüte (religioosne jutustus, mis kirjeldab teatud religioosseid sündmusi), toiminguid (ohvrid, palved).
Usundilugu Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen TH. klass 2010/2011 Sisukord Mis on religioon?..................................................................................................................... 3 Religiooni positsioon inimühiskonnas...................................................................................... 4 Loodususundid........................................................................................................................ 5 Hinduism...........................................................................................................
Religioon on inimese kohustu austada jumalaid. Cultus on tulnud religiooni mõiste alla, aga pole sünonüüm. Kultus on ühe kindla jumala austamine ja uskumused selle jumalaga seoses. Teise võimalusega saab kultust kasutada ka teise küljena ehk religiooni üks külg. Roomlaste arvates sõltub inimeste käekäi jumalata käekäigust. Pilt Rooma kultuurist on muutunud, ene arvati, et see oli külm, aga nüüd on arvamus hoopis teine. Ristiusk on ainus tõeline religioon, kuid see on vale arusaam. Idilolatria – kummardamine Superstitsio – ebausk Secta – (tuleneb ka sekt) sekt on rühm, milles on väike pooldajaskond. Sektandid on usuhullud. Varasel uusajal hakkab reliigo mõiste muutuma, sest eurooplaste kontaktid kipuvad laienema. Tasmaania religioon suri välja, kuid seda on misjonäride poolt kirjeldatud. Mission aitas kaasa religiooni teaduslike uuringute tekkimiseks. 17. Sajandi teiseks pooleks toimub selline
tähendab sanssi mingi sotsiaalse sideme sees oma tahet läbi suruda ka vaatamata vastuseisule millele see sanss tegelikult toetubki." Poliitiline filosoofia eeldab kolme asja: 1. Tekib võim. Sumeritest alates juba saab rääkida võimust, kuid seda mõistetakse mütoloogiliselt, religioosselt. 2. Võim eristub (mitte ilmtingimata täiesti eraldub) religioonist. Nii kaua kuni valitsevaks mõtteviisiks oli religioon, ei tekkinud spetsiifilist küsimust võimust, poliitiline küsimus oli seotud müütilis-religioossete küsimustega. Näiteks Egiptuses oli preestrivõim. Poliitilise võimu küsimus tekkis hetkel, mil ilmalik poliitiline võim lahutus religioossest hierarhiast, tekib juhtkond, kelle päritolu pole enam jumalik. Vana Lähis-ida poliitiliseks mudeliks oli jumal-kuningas, mida toetas ja ümbritses preesterlik
· Laste haridus: - Koraani lugema õppimine väga oluline - Moseede juurde rajatud koolid Õpetatakse araabia keelt Õpetatakse Koraani lugemist · Islamis on 5 peamist uskumust neid tuntakse usu 5 sambana ehk usutegudena: - Usutakse Jumalasse - Koraani - Inglitesse - Prohvetitesse - Viimasesse kohtupäeva · 5 alussammast, millega väljendatakse usku igapäevaelus: 1) Usutunnistus (sahada) - Ei ole jumalat peale Jumala ja Muhamed on tema prohvet - Islami tuum, mida korratakse igas palves 2) Palve (salat) - 5 palveaega: enne päikesetõusu (Fadzr) pärast keskpäeva (Zuhr) hilisel pärastlõunal (Asr) päikeseloojangul (Maghrib) öösel (Isa) 3) paast (saum) - ramadaan = 9 kuu aastas, paastumise kuu
Olid olnud halvad ilmad mitu aastat, vili hävines. Talupojad põletasid mingi hoone maha. Pikne ja Uku Ukust räägitakse Virumaal, saartel, on pärimusi ka Võrumaalt Kanepi ja Urvaste kihelkonnast. Ukuvakk on mingi inimese poolt tehtud anum, nõu, kuhu Ukule viidi ohvriande. Ukukivid, kuhu viidi samuti ohvreid. Oskar Loorits on seadnud Uku olemuse tugevalt kahtluse alla. Arvab, et Uku on pseudojumal, mis on võimendatud Kalevipoja kaudu. Päike Päike ei ole Eesti rahvausundis olnud jumalaks ega jumaluseks. See on üks põhimõtteline erinevus võrreldes Indoeuroopa rahvastega. Eestis päikese pühaks pidamisest märke ei ole. On aga päikesemaagiat. Jaanitule tegemine on näiteks päikesemaagia ilming – tehakse tuld ajal, mil päike on saavutanud oma kõrgseisu. Baltimaadest on jaanituli kõige tugevam Lätis, seejärel Leedus ning Eestis viimasena, kuigi ka Eestis on see traditsioon elujõuline.
Kristlikud autorid kasutasid religio mõistet vaid kristluse kohta. Idololaatria mittekristlikud usundid (iidolite austamine; superstitio) 15.-16.saj hakkasid mõisted muutuma. Sekt (ld k secta) rühmitus Widengren: ,,Religiooni olemus peitub jumala usus." Animism usk hingedesse (ka loomade) Totemism esivanemate kultuse erivorm (nad pole inimesed, vaid nt putukad) Animatism usk ebaisikulisse väkke looduses; see vägi on mana (Okeaania päritolu) Ükski religioon ei piirdu ainult ühena neist, sp neid eraldi religioonina võtta ei saa. Religioonipsühholoogia uurib nt hirme. Veel seisukohti:"Valitsejal on lihtsalt religiooni vaja." Kuid tekkimist nii lihtsalt seletada ei saa. Üleloomulik argipäevasest teistsugune; võib tähendada teatud olendeid, paiku. Püha võtmemõiste, inimese poolt kontrollimatu; püha tõmbab ligi, kuid samas on hirmutav. (Söderblom, Otto ja Eliade) Definitsioone: 1) Uku Masing: ,,Mis asi on usk
1 RELIGIOON ÕHTUMAISES KULTUURIS ÕHTUMAISEST KULTUURIST: Õhtumaise kultuuri kolm komponenti on Vana-Kreeka, Vana-Rooma ja kristlus. Roomlased levitasid tsivilisatsiooni läänemaailma. Nende riigikorraldus töötas väga hästi, see tõi kaasa arusaama inimkonna ühtsusest. Kuigi roomlased tegid väga suurt vahet roomlaste ja barbarite vahel, arvati inimkond siiski ühtne olevat. Kristluse rüpest kasvas välja modrene teadus. Õhtumaa on peamiselt valgenahaliste protestantide poolt loodud maa.
seadusekogusid Lähid-Idas. Ei rõhutatud aga ühiskonna kihistatust, vaid vabad inimesed ja orjad. Diasporaan Juutide hajumine. Prohvetid usukuulutajad. Jesaja, Jerenuja. Sünagoog juudi kirik. Tempel vaid Jerusalemmas. Messias uus kuningas, kes rajab uue riigi. Taaveti soost salvitu. Monoteism -ainujumalakultus Jahve jumal, keda kummardati. Toora seadused paberirullidel. Moosese raamatud. Rabi preester. Sabat juutide pühapäev, hingamispäev. Juudi religioon erines teistest-jumalat ei kujutatud, jumal oli maailmaväline jõud, milles kõik alguse on saanud. Igavene jõud. Juudipoisse lõigati ümber. :) Peavad end väljavalitud rahvaks. KREEKA. PERIOODID: 1.) KREETA-MÜKEENE PERIOOD (2000-1100 eKr) -minoiline tsivilisatsioon -Knossose kujunemine -1600 eKr Mükeene kujunemine Mandri-Kreekas -1200 eKr doorlaste sissetung 2.) TUME AJAJÄRK (1100-800 eKr) -allakäik -lossid hüljatud -kiri ununenud
2) Psühhoanalüüs – Joseph Campbell, Carl Gustav Jung. Ka neid paelub sangari ürgtüüp. Nemad kasutasid astroloogiat, alkeemiat, neil oli kollektiivne alateadvus. Jung noore arstipraktikuna kohanud skisofreenikut, kes vahtinud palatiaknast välja ja väitnud, et näeb taevakeha türa, mis liikuvat peaga kaasa ja millest tulevat tuul. Hiljem Jung sai aru, et haige kannatas usuluulude all ja pidas end Kristuseks ja Jumalaks ühes isikus. Peakoogutus=taevatuult loov päike. Tuul on eluandev pneuma, mis kiirgab päikesest ja seoses toruga meenutab keskaja maalinguid, millel Maarja viljastamine toimub Jumala troonilt laskuva vooliku kaudu, mis neitsi kehasse siseneb ja mida mööda Püha Vaimu tuvi alla laskub. Seega: ürgtüüpi mütopüad võib leida nn primitiivide ehk vaimuhaigete ja laste juures. Need metslased on ikka veel
või on see sõber, vaenlane jm. Sotsiaalne aspekt institutsioonid annavad traditsiooni edasi, nad on trad kandjad kirik, umma, sangha. Olulised on ka religioossed ametikandjad preester, samaan, prohvet, guru, rabi. Sekulariseerimine, ilmalikustumine religioossete institutsioonide ja uskumuste tähenduslikkuse vähenemine ühiskonnas. Materiaalne indiaanlastel mask; altarid, templid, riided. Poliitiline aspekt religioon võib inimesi innustama tegema tegema halbu (bin Laden), aga ka üllaid tegusid (M.L. King). · Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus. Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. Riigikirikut ei ole. Igaühel on vabadus nii üksinda kui koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta korda, tervist ega kõlblust. (Eesti Vabariigi põhiseadus §40) Suured maailmausundid on (min 100 miljonit)
Teisest ehk vaimsest küljest on surm uue eluetapi algus, sest jumalakartlik hing surra ei saa: ,,- , 3", . ( 2004: 516). Surm võib olla ka vaimne, kui inimene ei tunneta enam Püha vaimu ja on patune: ,, , . , "4, . ( 2004: 218). 2 eRT: Surma põhjuse tuvastamise seadus §3 [WWW] https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=895466, viimati vaadatud 27.09.2008 3 Surm ei ole lõpp vaid kõigest üleminek või ümberasumine ajutiselt teekonnast igavikku. 4 Nagu hinge lahutamisel kehast sureb keha, nii ka Jumala lahutamisel hingest sureb hing. Tõeline surm tuleb siis, kui hing eraldub Jumalast ning ühendub patuga . 5 2. Matmiskombestik 2.1. Ajalooline ülevaade matmiskombestiku kujunemisest muistses Eestis Eesti muinasaega jagatakse kivi-, pronksi- ja rauajaks
mu teiste teemadega), vaid algus pikale ning südamelähedasele sidemele satanismiga. Ma kirjutasin LaVey eluloo ,,Saatana kättemaksja" (1974). Pärast selle avaldamist sai minust Saatanakiriku täieõiguslik liige ning lõpuks ka preester see on tiitel, mida uhkelt koos teiste pühitsetud inimestega praegugi kannan. 1969. aastal alustatud filosoofiline arutelu LaVeyga kestab meil edasi. Nüüd, kümme aastat hiljem kaasame oma seltskonda mõne toreda nõia või musitseerime. LaVey mängib orelit ja mina trumme. Kõik, mis LaVey oma elu jooksul on teinud näib olevat teda Saatanakiriku looja rolli jaoks ette valmistanud. Ta juured ulatuvad Gruusiasse, Rumeeniasse ja Elsassi. Tal oli mustlasest vanaema, kes jutustas talle legende vampiiridest ja nõidadest oma kodumaal Transilvaanias. Juba viieaastaselt luges LaVey Mary Shelley ,,Frankensteini" ning Bram Stockeri ,,Draculat". Kuigi ta oli teistest poistest erinev, valiti ta mängudes tihti liidriks
filosoofia). Kuid mõiste teadusfilosoofia kasutus õigustaks ka mõiste poliitfilosoofia kasutamist. Mina kasutan läbisegi. Ehkki kaldun pooldama "poliitikafilosoofiat", pole see tänini veel kuigi laialt kasutusel. 2 2. Võim eristub (mitte ilmtingimata täiesti eraldub) religioonist. Nii kaua kuni valitsevaks mõtteviisiks oli religioon, ei tekkinud spetsiifilist küsimust võimust, poliitiline küsimus oli seotud müütilis-religioossete küsimustega. Näiteks Egiptuses oli preestrivõim. Poliitilise võimu küsimus tekkis hetkel, mil ilmalik poliitiline võim lahutus religioossest hierarhiast, tekib juhtkond, kelle päritolu pole enam jumalik. 3. Umbes 5. sajandil eKr toimusid paralleelselt mitmed muutused nii antiik-Kreekas
Koosneb 22'st raamatust. -) Augustinus on esimene kristlik filosoof ja mõtleja, kes toob kristlusesse sisse kõrg- filosoofilise lähenemise - peetakse kristliku filosoofia rajajaks ning kuni skolastikuteni midagi uutset rohkem ei tule teistelt filosoofidelt. -) Oma mõtlemises on ta teistest ajas kõvasti ees, mõeldes kategooriates, milleni inimesed jõuavad alles 19. sajandil. -) Augustinus leiab, et kõige olulisem valdkond, millega tegeleda ongi religioon, jättes väga väha ruumi kultuurile ja ilukirjandusega, sest leiab, et kui teadmine on vaid teadmise pärast, siis on tegemist vaid surnud teadmisega, sest me küll saame teada, kuidas maailm töötab, kuid ei tea miks miski nii on. -) Augustinuse keskseks teemaks on autoriteedile allumine. -) Augustinus on oma mõtetes järjekindel ehk enne ja pärast pöördumist on tema ideed sarnased. * Augustiinlik filosoofia ei ole süstemaatiline, kuid ta läheneb kõigele läbi kristluse ning
Kirik pidi alles hoidma roomalikku traditsiooni kui kõrgkultuuri vastandina barbarlikele germaani hõimudele. Samas saab kõnelda ka romaniseerumisele mõjunud vastasjõust, uus poliitiline olukord nihutas kristluse keskme Vahemere aladelt üle Alpi mäestiku põhja poole. Tuli asuda tegema misjonitööd tänases Kesk-Euroopas. Oluliseks sai seejuures, kuidas kristlus ise oma pühakirja tõlgendab, tähtsaima põhimõtte sõnastas Vincentius Lerinumist kõikjal, alati ja kõigi poolt usutud religioon on tõeline katoliku usk. Pikemas perspektiivis saab näha lääne kristluse germaniseerumist. Kiriku materiaalne olukord paraneb tunduvalt, sest kirik hoiab alal antiikmaailma varandusi. Kirik paistis germaanlastele atraktiivne. Germaanlased pakkusid kirikule aga omamoodi uut õiglust, isikliku vapruse eeskuju ja ustavust valitsejate suhtes. Vastandina Rooma tsentraalvõimule hakkas välja kujunema maakirikute süsteem. Roomale alluvad piiskopkonnad tuli allutada germaanlaste võimule
tootmiseks, aga ka sotsiaalsed grupid, mida inimesed loovad töö eesmärgil) need on tootmisjõud; samuti ebavõrdsussuhted inimeste vahel, mille tagajärjel osad saavad lisandväärtusest osa ja teised ei saa (tootmissuhted) Pealisstruktuur (Marx) sisaldab ideatsioonilisi süsteeme: 1) legaalsed ja poliitilised süsteemid 2) ideede süsteem, milles on religioon, filosoofia, kosmoloogia (see on ideoloogiline pealisehitis) * Üks põhilisi antropoloogiasse kandunud ideid: Võime näha majanduslikes suhetes võimusuhete peegeldust * Riik kaitseb vaid konkreetsete võimulolijate huve * kogu see torn kokku on tootmisviis, mis on igal ühiskonnatüübil erinev * kui tehnoloogilise arengu eelnevad tootmissuhted kasutuks muudavad, järgneb klassivõitlus ja tootmissuhted muutuvad
Kõigis neis oli kasutusel kiilkiri. Ühtset riiki sel perioodil Mesopotaamias ei tekkinud. Sumerite etniline päritolu pole selge, kuid on teada, et nad polnud keelelises suguluses enamuse ümbruskonna ragvastega. Tõenäoliselt asusid nad Mesopotaamias juba varemgi. Sumerite rajatud tsivilisatsiooni kõige iseloomulikumad tunnused on savitahvlitele kohane kiilkiri ja suurte templite ümber rajatud linnad. Neile lisanduvad iseloomulik religioon, kõrgetasemeline kirjandus ja kunst. Kõik see kujundas Mesopotaamia tsivilisatsiooni ilmet ka pärast sumeri rahva kadumist ajaloost. Kiilkiri. Mesopotaamiale tüüpiline kiilkiri on saanud oma nimetuse sellest, et selle märgid vajutati kiilukujulise otsaga pulga abil värskele savitahvlile. Selline kirjutusviis välistas kumerad jooned ja tõi kaasa märkidele skemaatilisuse. Kiilkiri on, nagu Egiptuse hieroglüüfidki, arenenud välja piltkirjast, mis tekkis juba IV
järeldada, et kõik luiged on valged? Kas teaduslikud teooriad kirjeldavad tegelikkust? Realism vs instrumentalism Realism – teaduslikud teooriad kirjeldavad maailma nii nagu see on. Füüsikalised jõud ja väljad on looduses päriselt olemas. Instrumentalism – teaduslikel teooriatel puudub tõeväärtus, on vaid vahendid vaadeldavate nähtuste seostamiseks. Füüsikalised jõud ja väljad on kasulikud fiktsioonid. III Filosoofia ja religioon Filosoofia ja religiooni ühisjooni/küsimusi: Kuidas või miks on tekkinud maailm? Kas meil on kehast eristatav hing, mis saab eksisteerida ka kehata? Kas meil on vaba tahe? Mida tohime ja mida ei tohi teistele teha? Erinevusi: küsimise, vastamise ja arutlemise viisid võivad erineda. filosoofia tugineb ainult mõistusele ja ratsionaalsele uurimisele, midagi ei võeta niisama tõe pähe
Ent ta ei eitanud liikumist, vaid tõstatas küsimuse kuidas on liikumine puhta mõistuse seisukohalt haaratav? Arendas loogilist ja dialektilist meetodit. Hobbes võrreldes teistega on väga üksikasjadesse ja peensusteni minev filosoof. Tema filosoofia koondub kolme objekti ümber: loodus, inimene ja ühiskond. Esimene ja kõige põhilisem on loodus. Vahetu kogemus, mis on antud tajuga, on Hobbesi jaoks ainus väärtuslik materjal õigeks tunnetuseks. Kõik muu, eelkõige religioon, tuleb filosoofiast eraldada. Eesmärk on saavutada looduse üle suurem valitsus. Loomulikest kehadest kõige täiuslikum on inimene, kelle juures kehtivad samad seaduspärasused, mis looduseski. Ühiskond on kunstlikult loodud keha (riik) ning inimene on vahelüli loomuliku ja kunstliku keha vahel. Hobbesi huvitab, kuidas tekib kogemus. Igasuguse tunnetuse alus on meelte vahendusel tekkiv haisting. Haistingust tuleneb mulje, mis tungib inimese
.................... 127 17.1.3. Popkultuur ühiskonnas: konfliktiteoreetiline lähenemine.........................127 17.1.4. Massikultuur .............................................................................................128 17.1.5. Massimeedia.............................................................................................. 129 17.1.6. Massimeedia tähtsus ja mõju.....................................................................129 18. Religioon................................................................................................................. 130 18.1.1. Religioonisotsioloogia ..............................................................................131 18.1.2. Sotsioloogiline religiooni analüüs ............................................................ 131 18.1.3. Emile Durkheim usust............................................................................... 131 18.1.4
Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaalingute. Kunstiga üritati väljendada usundeid. Usundid. Peale nähtava maailma oli ka nähtamatu maailm, seda üritati kunstiga väljendada. Usuti vaime. Inimestel oli uskumus, et neil oli tootem kaitsev loom, kes on hõimuga suguluses. Teised inimesed ei uskunud tootemisse, vaid uskusid, et nende esivanemad kaitsevad neid. Neid kujutatakse koondkujudena, kes ei sarnane inimesele. Arvati, et teispoolsusega suhtlemiseks pidi pidama rituaale ja tseremooniaid. Nende ajal kasutati fantaasiaküllaseid kaunistatud maske. Kiviaegsed kogukonnad ja elatusalad: Kalastus ja mereloomade küttimine Korilus- viljade, pähklite, marjade jne kasutamine Elati sugukondadena(sugulusel põhinev kogukond). Mehed küttisid, naised kogusid saaki ja tegelesid korilusega.
vastasena. Kõige kuulsma uusplatonist on Plotinos (205-270) Plotinos lähtus Platoni kahest maailmast (ideede maailmast ja meeleliste asjade maailmast) ning ühendas sellega Aristotelese õpetuse elemente. Maailma tekkimine on hinge langemisprotsess. Kogu kosmiline looduse arenemisprotsess on Plotinose järgi hingede laskumine ja tõusmine. Maailmal on olemas kaks poolust. Ühes otsas on jumalik valgus, mida ta nimetas Üheks või Jumalaks, teises otsas on täielik pimedus, sinna Ühe valgus ei ulatu. Pimedusel ja kurjusel ei ole aktiivset omaette alget, see on lihtsalt Ühe puudumine. Plotinose järgi on kõik on üks sest kõik on jumal. 12 Lõpmatuse kästilemiseks vajalikke mõisteid: Matemaatiline lõpmatus piiramatus, ääretus, lõputus, mõõtmatus, igavene, lõpmata suur suurus, lõpmata väike suurus, jne. (Vajalik Universumi kirjeldamiseks.)
Kunstiku andekus ei ole mitte niivõrd tema intellektuaalse või emotsionaalse oskuse tulemus, vaid võimalus välja lülitada praktilisest maailmast, näilise tegelikkuse maailmast, ja minna ideede riiki. Aristoteles Kreeka filosoof, õhtumaade olulisimaid mõtlejaid. Platoni õpilane. Aleksander Suure õpetaja. Rajas filosoofiakooli Lykeioni. Algatas või arendas edasi mitmeid olulisi distsipliine, nt botaanika, eetika, ajalugu, kirjandusteadus, loogika, metafüüsika, retoorika, füüsika, religioon, meteoroloogia jt. Eetilised vaated kirja pandud: ,,Luulekunstist" Tegeles kirjandusega. Oli küll Platoni õpilane, kuid vabanes tema mõjudest. Tema arvates eksisteeris ilu meie reaalses tegelikkuses, meie ümber. Kritiseeris ka kunstnikke alahindamist ja alavääristamist. Tegeleski kunstiga kunstikeskselt. Ei tahtnud inimesi sellega mõjutada, tema kunstiteooria kunstikeskne. Kunsti ei tehta tema arvates ühiskondlikku huvi pärast. Põhiteoses tegeleb kirjanduse põhiliikidega
linnad on ladestuste kihi all säilinud paremini kui palju hilisemad mälestised. Kreetlased elasid suurte sugukondadena või ühe valitseja võimu all. Nende losside ja majadel puudusid nii kõrged müürid kui kindlustatud sissekäigud. Kreetlased jumaldasid püha paika ja korraldasid tema auks pidustusi, kuid eeskätt austasid nad merd, et kindlustada endale meresõitudel tema heatahtlik suhtumine. Nende vaimne looming pidi olema omalaadne ja isegi vastandlik Idamaade omale. Nende religioon on palju liberaalsem, maisem ja elulähedasem kui mujal, on tähelepanuväärne, et saarel puudusid tempelehitised ja preestrite seisus. Sünge fantastika asemel oli siin esiplaanil viljakus- ja sigivusjumalate kultus. Nad ei püüdnud kunsti elust kõrgemale tõsta ega unistanud paremast maailmast. Kunst oli pidevalt inimeste silme ees, oli rikkalik ja ilus ning tihedalt seotud igapäevase eluga. Kreeta kunstnikud eelistasid kõike seda, mis on elus püsimatu, kaduv, muutuv. Kreeta
(JUNG 2004:142) See pani alusele tihedale koostööle ning kirjavahetusele, mis kestis ühtekokku kuus aastat. 1909 lahkus ta oma kliinikust ning sai 1910 vastrajatud Rahvusvahelise Psühhoanalüütilise Assotsiatsiooni esimeseks presidendiks. Jung ja Freud mõjutasid üksteist ning kujunemisjärgus psühhoanalüüsi üpris palju, kuid neil oli ka järjest suurenevaid erimeelsusi. Freud suhtus eelarvamusega Jungi okultismihuvisse ning seostas sellega kõike, mida hingest rääkisid filosoofia, religioon ja parapsühholoogia. Jung omakorda oli algusest peale kahtlev Freudi psühhoanalüütilise seksuaalteooria osas. Ta ei uskunud seda, et kõiki psüühilisi probleeme saaks seostada lapseea traumade või seksuaalsusega. Freud mõistis inimese seksuaalsust ehk libidot kui inimese peamist tõukejõudu, samas kui Jung oma hilisemates käsitlustes mõistis libido all üldist psüühilist ehk eluenergiat. Jungi häiris
FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 13. Heideggeri huvi
Seda võib nimetada ka kui „informatsioonikunstiks“ ehk lühidalt „infokunstiks“. Kuid rangemalt väljendudes on Maailmataju mingisuguste erinevate teaduslike uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum. Näiteks ka protestantlik piiblikaanon koosneb 66 raamatust, millest 39 raamatut moodustavad Vana Testamendi ja 27 raamatut Uue Testamendi. Kõik Maailmataju osad nagu ka inimeste tegevusalad ( informatsiooni vormid ) kogu maailmas koonduvad ainult neile kolmele vormile – teadus, religioon ja kunst: Joonis 1 Kogu inimtegevus jaotub kolme suurde valdkonda: teadus, religioon ja kunst. Maailmataju aga koosneb paljudest erinevatest osadest ( teaduslikest uurimustöödest ), kuid kõik need osad moodustavad kokku ühe terviku. Tegemist on tegelikult ainult üheainsa tervikteosega. Maailmataju koostisosad on aga järgnevalt välja toodud. Maailmataju esmasteks koostisosadeks on nö. „Kolm Suurt Jagu“: 3
kui inimese loodud ( kunsti ) loomingut. Tegemist on sellise ,,kunstivormiga", mille väljundiks ei ole kaunid maalid, muusika ega arhitektuur, vaid just informatsioon. Seda võib nimetada ka kui ,,informatsioonikunstiks" ehk lühidalt ,,infokunstiks". Rangemalt väljendudes on Maailmataju mingisuguste erinevate teaduslike uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum. Kõik inimeste tegevusalad ( informatsiooni vormid ) kogu maailmas koonduvad ainult neile kolmele vormile teadus, religioon ja kunst: Joonis 1 Kogu inimtegevus jaotub kolme suurde valdkonda: teadus, religioon ja kunst. Maailmataju aga koosneb paljudest erinevatest osadest ( teaduslikest uurimustöödest ), kuid kõik need osad moodustavad kokku ühe terviku. Tegemist on tegelikult ainult üheainsa tervikteosega. Maailmataju koostisosad on aga järgnevalt välja toodud. Maailmataju esmasteks koostisosadeks on nö. kolm ,,Suurt Jagu": 3
annaabi.ee 
