põhjal üldist kultuuriteooriat, mis hõlmaks omakorda sümboliseerimisteooriat. Tema peateos ongi ,,Sümboolsete vormide filosoofia". [Blackburn, S., 2002, lk. 69] Siiski on kerkinud ka Cassirer'i osas üles märkusi, et kui igaüks otsustab maailma üle just enda sümbolitest lähtuvalt, et kas siis see ongi uus-kantiaanlus? Või on see ikka seesama Kant, ainult teises terminoloogias? Ja kas sümboliseerimisvõime on sama mis kujutlusvõime? Igal juhul on Cassirer väga laia silmaringiga sünteesimisvõimeline mõtleja, kes oma aruteludega suunab, viitab ja ärgitab edasi mõtlema. ,,Mis on inimene?" Ernst Cassirer'i essee ,,Uurimus inimesest" põhjal 6 Keel Eestlane peaks alati arvestama sellega, et erinevad keeled asuvad nagu erinevates kultuuriruumides ja inimmõtlemine nagu peegelduks keeles. Võiks öelda isegi nii, et
o imaginaarne o sümboolne o reaalne III loeng NB!! EKSAMIS ON POOLED KÜSIMUSED TEKSTIDE KOHTA JA ÜLEJÄÄNUD LOENGU TEKSTIDEST... Maailm on see tervik, mis moodustab inimestele vastuse küsimusele kus. Maailm on see koht, kus kõik on ja mis struktureerib seda kõike. Meeleolu kaudu tajume seda suurt tervikut. Eetika ehk praktiline filosoofia 1. klassikaline paradigma Sokrates 18 saj. · Milline on hea elu? Mis on õnn? · Milles hea elu seisneb? Mis selle heaks teeb? Milles õnn peitub? · Mida teha, et olla õnnelik? Kuidas elada hästi? 2. uusaegne(modernistlik) 18.saj tänapäev · Mis on õiglus? · Milline on õiglane tegu? · Kuidas käituda enese/teiste suhtes? Milline on hea elu? Mis on õnn?
teda vaatleb." - Kant: ,,Ilu kogemine on eesmärgipärasuse tajumine ilma eesmärgita." 3. Kuidas on võimalik määratleda kunstiteost? Platoni mimesis kustiteos on millegi objektiivse koopia. Kunst on millegi subjektiivse, näiteks autori mõtte või idee, väljendamine meeleliselt tajutavas vormis. Kunst on millegi objektiivse, kuid kehatu, konkreetne väljendamine meeleliselt tajutavas vormis. (Aristoteles, Hegel, Cassirer, romantikud) Kunstiteos on ühtlasi asi, millele on see staatus antud. 4. Kuidas on võimalik mõista kunstiteose autori rolli? Vahendaja Platon, Ionos (kunsti väljendus on jumala and) Tehnik/ meister Aristoteles Lugeja/ vaataja poolt moodustatud konstruktsioon Barthes: ,,Autori surm": Teos ei kanna Autor-Jumala sõnumit, vaid on tsitaatide kude. Autorifunktsioon Foucault: lugejad projitseerivad teatavale teksti hulgale autori positsiooni.
Kes tegi surma? Life sucks and then you die Tundmatu autor Religioossed sümbolid, õpetuslikud teesid muutuvad pidevalt, kuid neid kandev printsiip jääb samaks. Olen ka varem juurelnud Testamendi stroofide vastuolude üle. Kust tuli surm? Kes tegi surma? Vastamiseks tuleb otsida vahendeid e diskursust ja dialektikat, millega ,,probleem" lahendada. Testamendi näol peaks tegu olema enam-vähem algupäraga, sest vastasel juhul kaotaks Piibel oma põhiväärtuse kirjasõna. Mida tähendab, et Jumal pole teinud surma kui ilmeksimatu faktina surm ju eksisteerib?! Ka ilma jumalata. Kuid kes siis tegi surma? Tegelikult polegi Jumal usklikele surma välja käinud. Jumal andvat meile hoopis igavese elu. Ainult tingimusel kui sa oled selle nö välja teeninud e triviaalselt usklikega on asi JOKK. Minu ja ilmselt ka paljude teistega nii lihtsalt asi ei lähe. Mina mädanen kirstus (Hitchskocki versiooni kohaselt ja ka füsiognoomiast lähtudes) ja siis lendab mu hing kuhugi ürg
võimalik kahelda. Siis on leitud esimene pidepunkt, milles saab alustada filosoofia ülesehitust. · Camus- filosoofia saab alguse absurdist. Tunne, millest filosoofia algab- võõrandatus ümbritsetavast, tihkus. · Bibihhin- meeleolu võib muutuda paljudeks asjadeks või isegi haihtuda. Meelestatus avab ukse filosoofiasse. 4. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Eksistentsiaalne situatsioon- mingi olukord ning sellele vastav meeleolu. Vastuolu tajutava maailma ning selle vahel kas meil oli soov seda tajuda, tajuma tulla. Maailm, milles elatakse, tundub võõras. Eksistentsiaalse situatsiooni kuulsaim sõnastaja on Camus. Martin Heidegger- määratleb inimese kohalolu. Inimese tunnusmärk- inimene on maailmas, kõik edasine järgneb sellest. inimene on Dasein (maailmas olemine). 5
kultuure. Nt esimesed tsivilisatsioonid Lähis-Idas tekkisid ajavahemikus 5000- 3000 a eKr. Sumer, Babüloonia, Egiptus olid esimeste suurte ühiskondlike rühmituste seas, mis hõlmasid mitte üksnes kultuuri peavoolu vaid ka inimeste ja keelte kompleksset mitmekesisust ning eristasid religioosseid ja tsiviilinstitusioone. Eurooplastes tekkis huvi teiste maade tsivilisatsioonide vastu valgustusajal e 18 saj paiku, kui filosoofid ja teadlased hakkasid otsima inimkonna ajaloost universaalseid korrapärasid. Kultuur kui vaimselt kõrgelt väärtustatud fenomen vastandati valgustusfil. poolt tsivilisatsiooni mõistele, mida seostati eeskätt kõige materiaalsega, samuti sotsiaalse progressiga. (Aga sellest täpsemalt järgmises loengus.) Mõnedel puhkudel kirjeldatakse inimese vaimset arengut kui kultuurilist mõnikord kui tsivilisatsiooni arengut. Kultuuri on sageli vaadeldud kui üht
FILOSOOFIA AINE Sõna ,,filosoofia" on tõlgitav ,,tarkuse armastus". Phileo = armastan. Sophia = tarkus. Filosoofia algselt tarkusearmastus oligi, kuid nii pole see siiski alati olnud. Ka veel hiljuti oli filosoofia ja kohati on ta praegugi pigem teadmisega kui tarkusega tegelev distsipliin. Filosoofia kujunes vana-kreekas 7.-6. sajandil e.m.a. seoses linnriikide ehk poliste tekkimisega. Mütoloogilne maailmapilt asendus filosoofilisega. Esimesed filosoofid olid Thales, Anaximandros, Anaximenes, Empedokles, Pythagoras, Herakleitos, Parmenides jt. Filosoofia oli algselt osa mütoloogiast. Eristatakse Herakleitose joont ja Parmenidese joont filosoofia ajaloos. Herakleitos tunnistas saamise (tekkimine, muutumine, kadumine) ja olemise (see, mis muutumise kestel samaks jääb) ühtsust ning rõhutas saamise poolt, Parmenides tunnistas ainult olemist. Parmenides pidas tõe kriteeriumiks (loogilist) mõtlemist
SISSEJUHATUS Veendumust, et loovus sünnib isiksustest- et inimkultuuri tipu moodustavad üksikisikud. See raamat esitab küsimuse, millised on oma hingelt ja stiililt, ilmelt ja temperamendilt mõtteajaloo tipud. Taval ei ole muud moraali kui enesesäilitamine. SOKRATES Just Platon on on vorminud Sokratese tegelaskuju filosoofina läänemaisesse mütoloogiasse. Sokratest ei oleks ilma Platonita. On võimatu öelda, kust algab üks ja lõpeb teine. ,,sokraatiline probleem". Sokrates ei olnud metafüüsik ega teoreetik- oletatavalt- vaid värvikas ja omapärane isiksus, elufilosoof ja filosoof oma elus. Sokrates sündis aastal 469 või 470 ning suri 399 eKr. ta oli rahvapärane, eetiline õpetaja, kes veetis oma aega vesteldes, vaieldes ja õpetades filosoofiat Ateena tänavatel. Ta oli tähelepanuäratav- ja tähelepanu nautiv- ärritav ekstsentrik. Ta hukati süüdimõistetuna ,,väärate jumalate kummardamise ja noorsoo rikkumises". Isiksus
Sissejuhatus semiootikasse Charles Sanders Peirce (1839-1914) Loogika-teadus üldistest seaduspärasustest, semiootika teine nimetus. Lähtub eetikaprintsiipidest kui sihiteadlik mõtlemine, sõltub fenomenoloogiast ja matemaatikast. Kolm osa: Kriitika- klassifitseerib argumente ja määrab nende kehtivuse ja intensiivsuse. Spekulatiivne grammatika- üldine märgiteooria Metodeutika- kasutatavad meetodid. Meeleliste muljete kategoriaalse sünteesi idee võttis Kantilt, kuid ilma apriorismita. TEADMINE =ÕIGUSTATUD TÕENE USKUMUS. Kui mul on tõene uskumus, ei tasu seda siiski teadmiseks pidada. Mul on uskumus, et homme hommikul päike tõuseb. Ja kui homme tõuseb, saan ma teada, kas minu uskumus on ka tõene. probleem: see , et ma seda uskusin ja see on tõene, ei ütle mulle veel midagi selle kohta miks see on õigustatud. Kuidas ma tean seda? R.DESCARTES-MÕTLEN JÄRELIKULT OLEN-praktiline eristus kust saada tõsikindlat teadmist? Absoluutselt kõiges kahtlen Iseenda ole
olemas olema ka tühi ruum. Atomistid olid esimesed antiikfilosoofid, kes teadlikult rõhutasid tühjuse olemasolu. Atomistide nägemus tühjusest kui millestki, mis ei sisalda mitte midagi, on kuni tänapäevani olnud mitmete filosoofide ja teadlaste uurimisobjektiks; vahepeal on seda nimetatud näiteks ka eetriks ja vaakumiks. D on kindel, et aatomid on jagamatud alusosakesed ning et nad on igavesed ja muutumatud, sarnaselt tühja ruumiga on neid lõpmatult palju. Atomistide arvates koosneb universum kahest vastandlikust põhielemendist: aatomitest- inimese poolt meeltega tajutava maailma ehituskividest, ning lõputust tühjusest, kus aatomid liiguvad. Hellenismi perioodil tõi atomistikateooriasse mõned uued aspektid Epikuros, kelle õpetaja Nausiphanes oli omakorda olnud Demokritese õpilane.Epikuros asutas Ateenas atomistide kogukonna, mis tegutses kuni tema surmani. Arvatakse, et Epikurose poolt sisse toodud muudatused võisid olla põhjustatud
koguduse, pühendudes õppimisele ja palvele. · Usk ja mõtlemine · Hiljem valitakse presbüüteriks ja lõpuks Hippo · Usk ja mõtlemine ei ole vastukäivad vaid Regiuse piiskopiks. harmoniseeruvad suurused. · Suri 430 aastal kui vandaalid piirasid Geiserichi · Samas ei ole nad ka võrdväärsed. juhtimisel linna. · Filosoofid otsivad tõde aga nad ei leia seda. Nad · Pühakuna tunnevad eesmärki, kuid ei tunne teed selleni. · Augustinuse austamine levis kiiresti. · Õnnelik elu... · Põrm viidi algul Sardiiniasse ja seal Paviasse. · Sest kindlasti tahame me kõik õnnelikult elada. · 28. augustil peetakse Augustinuse mälestuspäeva. Beate certes omnes vivere volumus.
SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE kodused tööd 1. loeng 1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia – tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? 3. Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? 4. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? 5. Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? 6. Milles seisneb filosoofia elitaarsuse probleem? Milline on teie seisukoht selles küsimuses? 1. Aristotelese jaotuse järgi teatakse kolme tüüpi teadmisi: Loov teadmine – Inimese igapäevaelus kõige sagemini esinev teadmise tüüp, mis tegelikult ei kuulu filosoofia alla. Teadmine vastamaks küsimusele „Kuidas teha?“, oskusteave
inimestest, vaid kosmosest. Logos (õpetus, seaduspärasus) kuulus kosmosele. Kui kosmost suudeti tabada, siis jõuti arusaamisele. 1.tunnus : filosoofilised mõisted ehk kategooriad kõige üldisemad. Filosoofilisel mõtlemisel kasutatakse kahte vastandkategooriat (mida loogika ei luba). Igavik aeg Ruum aeg Juhuslikkus paratamatus (täppisteadus juhuslikkust ei aksepteeri) Võimalikkus tegelikkus Kvaliteet kvantiteet Sisemine välimine Olemine saamine Näivus reaalsus Eesmärk vahend Tarkus kaastunne 2.tunnus : "ultimatiivsed väited". Filosoofia on pigem "ükskõik mille teooria" kui "kõige teooria" (omane täppisteadusele). Filosoofia tekke üheks eelduseks oli mütoloogiast vabanemine. Filosoof püüdles tarkuse (teoreetilise tarkuse mõistmise) poole. Enne 17. saj - filosoofia ja teadus sünonüümid. 17. saj alguses tekkisid teadused (Galileo Galilei teleskoop ehk pikksilm; Newton) ning nüüd küsimus, mis tarkuse poole nüüd
(valgustusajal). Ennekõike teadlane (teaduse arendamises pöörduda filosoofia poole). Nooruses reisis palju, hiljem elas tagasitõmbunult.Armastas soojust niivõrd, et mõtiskles tihti ahjus (vältides ka inimeste seltskonda).Muutis pidevalt oma aadressi, pidas sõpradega ühendust kirja teel.Kõige produktiivsemal perioodil elas vabameelses Hollandis.Armastas palju magada (tõusis harva enne keskpäeva). Suurteoses ,,Geomeetria" arendas välja analüütilise geomeetria ja rajas teed modernsele matemaatikale.Kõige tuntum teos ,,Metafüüsilised meditatsioonid".Oli kirjavahetuses tuntud kuninglike isikutega, sh Rootsi kuninganna KristiinagaElu Rootsis oli saatuse absurdne nali magamist ja soojust armastanud õpetlane pidi hommikuti kell viis tõusma (et kuningannale filosoofiat õpetada) ning taluma põhjamaa pakast.Suri kopsupõletikku paar kuud pärast Rootsi saabumist.Inimesena mõõdukas.Religioossetelt vaadetelt katoliiklane.Õppis jesuiitide koolis
........................................................................9 Anaxagoras (vt Lisa 7).........................................................................................................10 Demokritos (vt Lisa 8).........................................................................................................10 Hippokrates (vt Lisa 9).........................................................................................................10 Sokrates (vt Lisa 10).............................................................................................................10 Platon (vt Lisa 11)................................................................................................................11 Aristoteles (vt Lisa 12).........................................................................................................11 Hellenism.............................................................................
3.Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Meeleolu. Tabada ära see meeleolu, millest filosoofia lähtub. Aristoteles- filosoofia algab imestusest Descartes- radikaalse kahtluse printsiip. Seame kahtluse alla kõik selle, mis vähegi võimalik ja vaadata kas jääb üldse järele midagi milles kahelda ei ole võimalik.Kui miskit jääb järele saab sellest alustada filosoofilist ülesehitust. 4.Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Olukord ja sellele vastav meeleolu kus: ..me oleme paistatud ellu/maailma enne kui me aru saime kuhu meid on paisatud. ..see maailm, kuhu me oleme paisatud tundub meile võõras, ebakohane vastuolus meie endiga. Camus : omandame elamise harjumise enne kui mõtlemise harjumuse. Heidegger: inimene on Dasein (kohalolu). Dasein on maailmas olemine, inimese kõige sügavam, fundamentaalsem tunnusmärk eksistentsiaal. Filosoofia algab eksistentsiaalsest
lõpetas 1903 Tartu Ülikooli. 1911 alustab usulise kogemuse eksperimentaalset uurimist. Dorpati religiionipsühholoogia koolkond (T.Lehtsaar, Mõnda Dorpati religioonipsühholoogia koolkonnast. EPL Laualeht, 1992, 17, lk. 6). Jakob Johann von Uexküll (1864-1944) Elulugu. 1864 sündis Keblastes, Läänemaal. 1884-1888 zooloogia ja anatoonia õpingud Tartu Ülikoolis; 1928 Puhtu suvekodu rajamine; 1944 sureb Capril. Vitalism. Elu on rippumatu ja eneseküllane reaalsus, mida ei ole võimalik ammendavalt kirjeldada füüsika ja keemia terminites. Elu avaldusi tuleb kirjeldada nende endi tasandil ja neis vormides, nagu see eksisteerib (fenomenalism). Omailm (Umwelt). Ei ole olemas absoluutset reaalsust, mis ühine kõigile organismidele. On palju erinevaid maailmaid, milles mingi organism elab ja mis erineb maailmast, milles teised organismid elavad. Pole asju üldse, on vaid "nahkhiire asjad" ja "siili asjad".
E.Saarinen Tipult tipule kokkuvõte Sokrates Platon kirjutas Sokratesest. Need kaks olid omavahel nii kokku loodud, et ei saanud aru, kust algas 1 või lõppes teine. Sokratest kirjeldati inetuna. Ta hukati süüdimõistetuna väärate jumalate kummardamise ja noorsoo rikkumise pärast. Platoni Pidusöögi dialoogi jutustuse moodustab pidu, mille Agathoni nimeline luuletaja on korraldanud. Ka Sokrates kuulub piduvõõraste hulka. Ta on sel peol elavam kui kunagi varem. Peol otsustati, et keegi ei joo end purju. Sokrates võiks palju juua, sest kannab palju. Öö möödudes avaldavad mehed oma versiooni armastuse olemusest. Sokratese arvates kuulu armastus tarkusele, sest tarkus on üks kõige kaunim hüve. Pärast kõnet pidu katkeb ja sisse astub Alkibiades koos joobnud seltskonnaga, ta ülistab Sokratest, et kui vapper ja kui palju jooki kannab
inimmõistusele, mitte autoriteedile. Paljud küsimused, mida kunagi peeti filosoofilisteks, on tänapäevaks läinud teaduse valdkonda ning leidnud ka täpse vastuse. Filosoofia eesmärk on teoreetiline saada teoreetiliselt aru maailmast mitte aga praktiline (looduse alistamine vms). Seetõttu ongi filosofeerimiseks tarvis võimalust tõusta veidi kõrgemale läbinisti praktilistest igapäevastest muredest ja kirgedest. Russell kirjutas: Ma ei räägi sellest, et filosoof peaks olema ilma tunnete ja emotsioonideta. Inimene ilma emotsioonideta (kui selline üldse on olemas) ei tee midagi ja ei saavuta midagi. Kuid kellelgi pole lootust saada 2 heaks filosoofiks, kuni tal ei ilmne mõned mitte just eriti levinud tunded. Tal peab olema tugev soov maailma mõista niivõrd kuivõrd see võimalik on
on kujutatud ja millised osad seda teevad 2)teisel tasandil tegeletakse kujundite ja loo interpreteerimisega, st teoseid tuleb lugeda intertekstuaalselt, suhtest teiste teoste ja tekstidega 3) terviku interpretatsioon, mis hõlmab ka kunstniku maailmavaatelisest sõnumist arusaamist. Me peame aga esmalt MÄRKAMA kunstiteosele omistatud staatust. Wolfgang Welch ütleb, et esteetikaga tegeledes peame me tänapäeval olema transdistsiplinaarsed. Kuna meie reaalsus on mõjutatud meedia poolt, tegelikkus näib näilisest näilsem ja esteetika puudutab iga inimese igapäevaelu. Kunst on ainult üks osa esteetikast. Kunst mõjutab ka seda kuidas me reaalsust tajume. Kunste ei ole maailmast eraldatud, iseseisvus on näivus. Me võtame kunstiteoseid vastu alati mitmiktajuga ja arvestades selle sotsio-poliitilist konteksti, sest me ise oleme selle osad. 3). ……… (KÜSIMUS: Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles.)
kohta on petlikud. Tegelikult pole olemas mingit muutumist, vaid tõeline maailm on liikumatu ainuolemine, mida saab tunnetada ainult mõistusega. Teravmeelsete argumentidega püüti näidata paljuse, muutuse ja liikumise vasturääkivat iseloomu. Sokratese meetod. Kriton. Sokratese meetodi struktuur: - Iroonia (ma tean, et ma midagi ei tea) - Induktsioon 4 - Maientika (ämmaemandakunst) Sokrates aitab inimestel oma vaimu korda seada; vastastikkune õppimine. Väljapakutud hüpoteesid õpilase poolt ning suunavad küsimused/arutlused õpetajalt. - Definitsioon üldise määratluse väljapakkumine. Definitsioon võib olla: 1) Tavapärane ehk verbaalne 2) Ostensiivne (defineerimine ettenäitamise abil) Kriton Sokrates on vangis ning ootab oma hukkamist. Samas on ta äärmiselt rahulik
· Kui ühel planeedil elab miljon olendit ning teisel 2 miljonit olendit, siis kokku elab neil planeetidel 3 miljonit olendit. · Ükski tudeng ei õpi virtuaalõppes. Sokratese arvates seisnes tema tarkus selles, et · Ta ei arva, et teab seda, mida ta tegelikult ei tea. · Ta ei arva, et ei tea seda, mida tegelikult teab. · Ta arvab, et ei tea seda, mida ta tegelikult teab. Sokratese iroonia seisnes selles, et · Sokrates mängis rumalat ja lasi vestluskaaslasel end õpetada, kuid pärast ajas tolle oma kavalate küsimustega segadusse. · Sokrates tegi näo nagu kuulaks vestluskaaslast ning too läks jutuga hoogu, märkamata, et tegelikult Sokrates teda ei kuulagi. · Sokrates mängis asjatundjat ning hakkas vestluskaaslasega vaidlema, tegelikult lasi aga endale kõik ära seletada. · Sokratesega vesteldes veendus vestluskaaslane, et Sokrates on ise kõne all olevas
a. Taevased asjad jagunevad omakorda kaheks: Kehalised asjad. Siia kuuluvad: füüsika, astronoomia, bioloogia ja anatoomia. Kehatud asjad. Siia kuuluvad: teoloogia, psühholoogia ja matemaatika. b. Maiste asjade hulka kuuluvad: eetika ja riigiteadused. b. Hiljem on kahe eelneva kõrvale lisandunud ka tehnilised asjad. Siia alla kuuluvad loogika, dialektika, retoorika. 3. Filosoofiaga alustamiseks on pakkunud välja mitmed filosoofid erinevaid võimalusi. G.W.F.Hegel ja M.Heidegger on öelnud, et filosoofiaga pole võimalik üldse algust teha. Nende arvates on olemas kaks võimalust kas me oled filosoofia sees või me ei ole filosoofia sees. Filosoofia sisse minek mingi abivahendi abil pole võimalik. Aristoteles omakorda ütleb, et filosoofia algab imestusest millegi suhtes. R.Descartes
paisatuna alati selle sees olnud või pole kunagi sellega seotud olnud. Descartes - Filosoofiaga tuleb alustada nii, et tuleb kahtluse alla seada kõik, milles kahelda saab ja seejärel vaadata, milles enam kahelda pole võimalik. Camus - Filosoofia algab absurdist, mis on olukord, kus tajume võõrandatust ümbritsevast, tajume, et see pole meie maailm. Bibihhin - Filosoofia algab sellest, kui meeleolu loob vaimule sobiva meelestatuse. 4.Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Eksistentsiaalne situatsioon on olukord ja sellele vastav meeleolu, kus tajume, et oleme paisatud siia maailma, ilma et oleks küsitud, kas me tahame siia maailma tulla. See maailm, kuhu oleme paisatud, tundub meile võõras ja vastuolus endaga. Seda määratleb näiteks Heidegger, kes leiab, et inimene on kohaolu (Dasein), see on maailmas olemine, mis on inimese sügavaim ontoloogiline tunnusmärk. Filosoofia algab inimese eksistentsiaalse situatsiooni lahtimõtestamisest. 5
Achilleus ja kilpkonn) tõestada Zenon? Vastus: Liikumine on illusioon Ainult üks nendest maailmavaadetest on vahetu. Vastus: Müüt Vahetud müüt, religioon. Teoreetilised filosoofia, teoloogia, teadus. Milline neist vaadetest pole teoreetiline? A) Filosoofia B) Teadus C) Müüdiline D) Teoloogia Lääne metafüüsika rajaja tema ideedeõpetuste järgi. Vastus: Platon Milles seisneb Sokratese põhiline erinevus sofistidest. Vastus: Sokrates püüdles teadmise poole, sofistid õpetasid relativistidena pelgalt vaidlemise kunsti. Mis on Platoni dualistlikus metafüüsikas kaks põhivastandit? Vastus: Ideed ja nähtused Olev jaguneb kaheks Millise filosoofi kohta väitis Delfi oraakel, et ta on Kreeka targim inimene, ta väitis, et ,,Ma tean, et ma midagi ei tea". Vastus: Sokrates Sokratese hüüdlause oli Delfi oraakli oma: tunneta iseennast! Mida arvavad tõest skeptikud, nt Nietzsche?
mis liigub, eksisteerib. Vaimsete operatsioonide selgitamine ajutegevuse funktsioneerimise kaudu – pole mingit mõtet väita mittemateriaalse vaimu olemasolu – inimesed pole midagi muud kui mateeria. Julien de la Mattrie (1709-1751) Läbivalt materialistlik, uskus, et pole olemas midagi peale mateeria ja liikumise – aistingud ja mõtted on samuti ajuosakeste liikumine. “Man a Machine” - inimene on masin; terve universum on üks ja sama substants, mis on erineval moel modifitseeritud. Loomad ja inimesed erinevad ainult taseme poolest – erinevust loovad haridus ja keele areng. Intelligentsus mõjutatud kolme faktori poolt: aju suurus, aju keerukus ja haridus. Ateism oli tema arvates humaansem kui religioon. Arusaam, et materialismi aktsepteerimine muudaks maailma paremaks, sest dualism tekitab vaid probleeme. Positivism Usk, et teadus võib lahendada kõik inimeste probleemid - stsientism
5 Kui sirget tõlgendatakse valguskiirena homogeenses keskkonnas, siis on Carl Gustav Hempel'i arvates ("Geomeetria ja empiiriline teadus") tegemist füüsikalise geomeetriaga 6 Rudolf Carnapi arvates ("Füüsika filosoofilised alused") on Eukleidese paralleelide aksioom sõltumatu teistest aksioomidest ning selle saab asendada uue aksioomiga, ilma et tekiks vasturääkivusi 7 Milline järgmistest väidetest ei ole põhimõtteliselt verifitseeritav? Kõik inimesed on lühemad kui 3 meetrit. 8 Geomeetria aksioomid on Henri Poincare arvates ("Teadus ja hüpotees") konventsioonid, täpsemalt - varjatud definitsioonid 9 Sattunud kesklinna, mõtleb Jaak: "Nagu näha, on siin autosid tõesti palju". Millisest tõeteooriast ta niimoodi mõeldes lähtub? Tõe vastavusteooriast 10 Mõtte/uskumuse tähenduse väljaselgitamiseks tuleb William James'i arvates ("Pragmatism: mõnede vanade mõtlemisviiside uus nimetus") võrrelda neist uskumustest lähtuvaid teguviise.
5 Kui sirget tõlgendatakse valguskiirena homogeenses keskkonnas, siis on Carl Gustav Hempel'i arvates ("Geomeetria ja empiiriline teadus") tegemist füüsikalise geomeetriaga 6 Rudolf Carnapi arvates ("Füüsika filosoofilised alused") on Eukleidese paralleelide aksioom sõltumatu teistest aksioomidest ning selle saab asendada uue aksioomiga, ilma et tekiks vasturääkivusi 7 Milline järgmistest väidetest ei ole põhimõtteliselt verifitseeritav? Kõik inimesed on lühemad kui 3 meetrit. 8 Geomeetria aksioomid on Henri Poincare arvates ("Teadus ja hüpotees") konventsioonid, täpsemalt - varjatud definitsioonid 9 Sattunud kesklinna, mõtleb Jaak: "Nagu näha, on siin autosid tõesti palju". Millisest tõeteooriast ta niimoodi mõeldes lähtub? Tõe vastavusteooriast 10 Mõtte/uskumuse tähenduse väljaselgitamiseks tuleb William James'i arvates ("Pragmatism: mõnede vanade mõtlemisviiside uus nimetus") võrrelda neist uskumustest lähtuvaid teguviise.
Esimesel juhul määratletakse kui vastandust loodusele ilma inimese kui erilise loomata Võib ka liigitada märgi semiootika Peirce, Sebeok ameerika keelesemiootika /semioloogia/ Saussure, Bahtin keel ja ideoloogia Barthes deskriptiivne /Lotman -- metasemiootika/. Peirce tervikuna. Katse luua abstraktseid teaduskeeli. Hjelmslev kultuurisemiootika Eco /märgiloome, koodid/. Lotman Michel de Certeau. Igapäevased praktikad. I. Tegemiskunstid Ekspert ja filosoof. Ekspert on see, kelles erialane pädevus muutub ühiskondlikuks autoriteediks, filosoofi vahendusel aga saavad lihtsad, igapäevased küsimused kahtluse printsiibiks mõnel tehnilisel väljal. Ekspert kaotab (või teatud moel asendab) filosoofi, kes eile oli universaalsuse spetsialist. Pädevust saab vahetada autoriteedi vastu. Äärmisel juhul jõuab asi nii kaugele, et mida rohkem on
Miks tajuvad erinevad subjektid asju erinevalt? Mida tähendab tajuda unenäos? Mis peaks tagama taju adekvaatsuse? 4 (L2) ANTIIKFILOSOOFIA kujunemine Antiikfilosoofiat võib jagada nelja perioodi: Kosmoloogiline periood (oluline on maailm ja selle tekkelugu; mis on algelement, kuidas see toimib jne) mileetoslased, Herakleitos,atomistid, Elea koolkond. Antropotsentriline periood (oluline on inimene, tema sisemaailm; mis on ilu, tarkus mehine jne) sofistid, Sokrates, küünikud, kürenaikud. Suur süntees (antiikfilosoofia kõrgperiood) Platon, Aristoteles. Hilisperiood stoikud, epikuurlased, skeptikud, uusplatoonikud. Antiikfilosoofias ilmneb kolm mõtlemisjoont: 1. Ratsionalism Pärineb tegelikult juba Dionysose kultusest. Ei usutud mütoloogiat, otsiti põhjendusi, peab tõestama, et asi on, eesmärk on veenda. 2. Krititsism kriitiline suhtumine. Kui üldse tahetakse ratsionaalselt mõelda, peab olema
KIERKEGAARD 19. SAJANDI IRRATSIONALISMI ESINDAJA JA EKSISTENTSIALISMI EELKÄIJA Antiikkreeka filosoofia - küsimus maailma algest ja algseadusest ning kõiki ühendavast alusest, olemuslikud küsimused, tõe ning tõelise tunnetuse otsimine inimese loomuse uurimine ning eetiliste põhimõtete kujundamine, isikliku õnne otsimine. On omakorda eelsokraatiline periood, klassikaline periood, hellenistlik periood. Keskaja filosoofiat iseloomustab kristluse ja filosoofia tihe side, tollased filosoofid olid enamjaolt vaimulikud. Põhiteemaks on usu ja teadmiste vahekord. Jaguneb: patristiline periood (proovitakse antiikfilosoofia abiga üles ehitada kristlik õpetus), skolastika (küsimustele hakatakse lähenema ratsionaalselt). Renessanssile saab omaseks eksperimenteerimine. Renessanssi ajal tehti rida leiutisi, avastusi, mis mõjutas oluliselt ka filosoofiat. Uuritakse tõelisust (tajutavat, hoomatavat), humanistlikud ideed.
Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin teada? (sellele vastaks metafüüsika); 2)Mida ma pean tegema? (moraali- või eetikaküsimus); 3)Mida ma võin loota? (religiooniküsimus); 4)Mis/kes on inimene
6. Sokratese tunnetusteoreetiline pööre, tema mõtlemise meetod, Sokratese erinevus sofistidest. Sokratese pööre: see viitab probleemiasetuse muutusele ning olulisusele. Pööre seisneb üleminekus loodusfilosoofialt inimliku teadmise küsimuse juurde. Pärast Sokratestst ei saa enam rääkida kosmose korrast, puudutamata aspekti, kuidas me seda tunnetame. Sokrates (469-399) vastandas ennast sofistidele (kuigi kaasajal seda ei pandud tähele). Sofistidest filosoofid õpetasid eelkõige vaidluskunsti, mida läks vaja rahvakoosolekul esinemiseks. Seega juba ametist sõltuvalt ei otsinud nad viimset tõde, vaid õpetasid, kuidas argumenteerida. Sokratese filosofeerimise meetod täiesi uudne. Ei esitanud doktriine, vaid lähenes kriitiliselt, kahtlevalt tavakeele mõistetele. Lõhkus tavaarusaamu. Tema eeldus: selleks, et näit. olla mehine, peab teadma mis on mehisus jne. Kuid paljud väidavad end teadvat ühte või teist,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
