,,Filosoof ühiskonnas" Jacques Maritain Põhiidee: Tekstis arutletakse filosoofia ja filosoofi rolli ning nende mõjujõudu tänapäeval ning nende kasulikkusest ühiskonnas. Samuti tuleb ka juttu Sokratese moraali ehk praktilisest filosoofiat. Põhipunktid: 1. Filosoofid on inimesed kes otsivad tarkust kuid see on valdkond, kus pole ealeski olnud üleproduktsiooni. 2. Halb filosoofia on ühiskonnale tõsiseks nuhtluseks kuid hea seevastu jumalikuks õnnistuseks. 3. Filosoofia on meile ülimalt tarvilik, kuna ta meenutab meile, miks mingid asjad tegelikult toimuvad, mis on nende põhjusteks. 4. Inimelu eesmärkide määratlemine kuulub tarkuse valdkonda, mitte teaduse. 5. Filosoof ühiskonnas on sama oluline kui riigitegelane ühiskonna valitsemises kuna eksides võivad nad hävitada palju kuid õigeid otsuseid tehes võivad mõlemad äärmiselt kasulikuks osutuda. 6. Filosoof peab olema ühiskonnas, mitte sealt ...
immobile, yet to have the intensity of fire. If Dante had tried to touch one of them, his hand would have met no physical resistance since the shades would melt into the air. Tate stands in awe of Dante's abilities to express such a large concept or picture in so few words. He says, "I believe we all wish we had been able not only to write better poems, but poems that say much more than we have been able to say, while at the same time seeming to say less."(452) In 1953, Jacques Maritain, a French philosopher, theologian, educator, and essayist, wrote "The Three Epiphanies of Creative Intuition", in his book, Creative Intuition in Art and Poetry. He wrote about how Dante's Divine Comedy is at the same time poetry of the song, poetry of the theater, and poetry of the tale. They are the three epiphanies of poetic intuition. Maritain believes that the essence of the song appears everywhere in the Divine Comedy, but more so in Paradiso, while drama
Critical Theory of Science Hermeneutic Philosophy Post-modernism Critical Theory of Science Martin Horkheimer Theodor Adorno Herbert Marcuse Jürgen Habermas Hermeneutic Philosophy Hans Georg Gadamer Post-modernism Jean-François Lyotard Michel Foucault Jacques Derrida Gianni Vattimo Philosophy of Transcendence Spiritualism Henri Bergson Maurice Blondel Neo-Tomism Jacques Maritain Etienne Gilson Philosophy of Transcendence Personalism Gabriel Marcel Karol Wojtila Martin Buber Emmanuel Levinas Important Living Philosophers Alain Badiou Slavoj Zizek Jürgen Habermas Charles Taylor
Vastused Maritain, J: Filosoof ühiskonnas 1) Filosoof on isik, kellel on oma arvamus ja ta on valmis öelda oma arvamust. Ta alati otsib tarkust. 2) Nad austavad üksteist. Aga kõik saavad aru, et maailmas on olemas unistajad ja tõelised «suured» ja viimased saavad eksida. 3) Sest filosoofia sundib mõelda ja ilam selleta ma ei saa liigutada edasi. 4) On olemas filosoofiline tõde ja see on algtõde, aga kõik teised tõed on teistkordsed: teaduslik jne
kr tarkusearmastus. "Filosoof on inimene tarkuse otsingul. Tarkus ei Sõna esmatarvitus ei ole väga selge, u. 5.-4. saj. e.m.a. näi olevat väga levinud tarbekaup: ealeski ei ole Herodotos oma töödes. selles valdkonnas üleproduktsiooni." Pythagoras ei lubanud end targaks nimetada, tarkus Jacques Maritain (1987) ainult jumalale kohane; tema on ainult tarkusearmastaja. Sokrates, tarkusearmastaja, "Filosoof olemine ei tähenda mitte ainult vastandas end sofistidele, kes pidasid keeruliselt mõtlemist või oma koolkonna end tarkadeks. asutamist, vaid ka tarkuse armastamist Esimeseks filosoofiks peetakse sageli
1. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna „filosoofia“ etümoloogiat. Sõna “filosoofia” tähendab tarkusearmastust. - “Filosoof on inimene tarkuse otsingul. Tarkus ei näi olevat väga levinud tarbekaup: ealeski ei ole selles valdkonnas üleproduktsiooni.” Jacques Maritain (1987) 2. Nimetage teoreetilise ja praktilise filosoofia valdkondi. Filosoofias orienteerumiseks tasub tunda filosoofia valdkondi – st kus mingite küsimuste/probleemidega tegeletakse. A. Teoreetiline filosoofia – vaatlus, uurimine. Teoreetilise filosoofia tähtsamad sektorid:1) epistemoloogia 2) metafüüsika 3) keelefilosoofia 4) teadusfilosoofiaB. Praktiline filosoofia peamised sektorid: 1) poliitikafilosoofia 2) eetika/moraalifilosoofia 3)
tänapäeval enamikku inimestest rahuldavad keskaja tarkade seletused maailmast ja jumalast, elu mõttest, inimese võimalustest maises elus. Millele siis võime tänapäeval rohkem loota kas taevastele jõududele, teadlaste ja inseneride loomingule või poliitikute riigimehelikkusele? Või saatusele? Parimal viisil elatud elule siinpoolsuses või paradiisile teispoolsuses? Filosoof on inimene tarkuse otsingul (J. Maritain). Inimtunnetuse maakaardil asub filosoofia humanitaaria vöötmes. Humanitaaria üks erinevus täppisteadustest on selles, et reeglina kujuneb siin mõiste tähendus, s.o ka määratlus, definitsioon, uurimistöö tulemusena; formaliseeritud teadmissüsteemide korral määratletakse terminid, mõisted ja muud ,,töövahendid" tavapäraselt käsitluse alguses. Seetõttu on arusaadav, et ka tarkuse mõiste
annaabi.ee 
