Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mis juhtub, kui kultuur kaob". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
maailmaga, jääma, kadri, raag, populaarne, kadripäev, võtnud, koguna, kirjandis, essees, lahendame, eluviisiks, ühtsed, verivorstid, hapukoor, toidulaud, muutuma, materjalidest, impordile, maitsvad, kartulit, toidukultuur, milleta, fraase, keelsed, kõla, kogukonda, ühtekuuluvus, tunnet, unustada, tervenaAjaloolistes jutustustes idealiseeriti muistset priiuseaega ja loodi rahva teadvusse ettekujutus 700-aastasest orjatööst. Ilmuvad käibele sõnad Eestimaa ja eesti rahvas (varem nimetasid eestlased end maarahvaks, s.t. maa põlisrahvaks ). Rahvuslik ideoloogia väljendub ka tolleaegses uuemas rahvaluules. Tekkisid poliitilised laulutsüklid, mida levitati käsikirjaliselt ning loeti ette, osalt ka lauldi poliitilistel rahvakogunemistel, mida peeti sageli kõrtsitubades. Eriti populaarne oli mitmest laulust koosnev, Lõuna-Eestis pärinev tsükkel "Eesti mees ja tema sugu". Eestlasi vastandatakse saksa mõisnikele, kes seitsmesaja aasta eest rahvalt priipõlve röövisid. Järgneb pikk tagasivaade ajaloole ning esimesele feodaalorjuse kaotamise reformile, mis ei toonud kaasa lõplikku vabanemist. Neis lauludes sisaldub juba selgesti teadvustatud rahvuslik ning ühtlasi sotsiaalne identiteet. Oli tekkinud uus nähtus eesti kultuuris - käsikirjaline poliitiline rahvaluule.
Tekib, areneb, saab täiuslikuks, hääbub, ja saab otsa. Kõik ei lähe mitte ainult paremaks, vaid ka halvemaks. Kui kultuur on end ammendanud ja hakkab allakäima. Selle teoreetik oli Leo Frobenius, kes tegi Aafrikas palju reise, avaldas Aafrikat käsitlevaid töid. Neis ütles, et aafrika on kultuuri lapsepõlv, värske noor. Kultuuri võib võrrelda inimese elutsükliga. 19.sajandi mõttemallide taandumisega võiks arvata, et kultuuriline morfoloogia on taandumas. Samas populaarne katse ka tänapäeval Samuel Huntington on oma raamatus tsivilisatsioonide kokkupõrge (1996). Lisab poliitilise agenda. Huntington loetleb 7 tsivilisatsiooni, kes näevad ennast maailma keskpunktina, kuid mõtteviisid on niipalju konfliktis, et nad ei saa üksteisega rahumeelselt hakkama ja seetõttu ennustab suuri konflikte ja probleeme. On näha, et islami tulevikus, võib tõepoolest tekkida vastuolusid. Ebaselge on, mis alusel ta suudab maailma ajaloo 7 tsivilisatsiooniks jagada
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS VÄIKEETTEVÕTLUS Ave Pärnpuu KULTUURIDE VAHELISED ERINEVUSED Referaat Pärnu 2012 Sisukord 1.1 SISSEJUHATUS ,,Me võime mahutada ennast teise inimese maailma ainult oma mina piirides." Bernard Shaw Vaadates eri kultuuride õppimise kogemusi, saab selgemaks, et see on protsess, mis nõuab, et esmalt peab inimene õppima tundma iseennast ning seda, kust ta tuleb, alles siis on ta võimeline mõistma teisi. See on väljakutse, mis eeldab teadmisi maailmast ja iseendast ning sellest, mis on hea ja mis on halb. Eri kultuuride õppimine ei ole mitte ainult individuaalne protsess, vaid ka selle õppimine, kuidas muutuvas maailmas rahumeelselt koos elada. Se
nende omavahelist suhtlemist. Mida kaugem see suhe on, seda hapramaks ta muutub ja seda tähenduslikumad on teises kultuuris toimuvad asjad. 18. Mis on substraatkultuur ja milles avaldub tema mõju? Substraatkultuur- kui assimilatsioon (ühe kultuuri kandjad võtavad teise kult. praktikad ja tekstid üle ja kaotavad oma kultuuri identiteedi) on toimunud, jäävad nõrgemate kultuuride jäljed teataval territooriumil või elanikkonna kihi sees. Nt. soomeugrilased on üle võtnud 3 vene keele, aga räägivad seda teatud piirkondades soomeugriliku hääldusega. See soomeugrilik hääldus ongi see jälg. mõju avaldubki selles, et unustatud keel kõneleb ülevõetud keeles kaasa, oma aktsendiga. 19. Millisele teoreetilisele baasile tugineb arusaam kultuuri arengust? Teoreetilisele paradigmale, 19. sajandist. Erinevad teoreetikud on esitanud väiteid,
Freudi mõttele). Kaks tendentsi, vahendit, mis võivad inimest ratsionaalselt valitseda: totalitarismi esiletulek (fasism) ja massikultuur (kultuuritööstus). Kultuuritööstus - miski mis toodab kultuuri, kunsti massiliselt nagu kaupa, võttes sellelt tema tõelise väärtuse ära ja andes sellele rahalise väärtuse. Selle suund on ülevalt alla (vähemuselt enamusele) ja eesmärgiks säilitada kehtiv kord. Adorno (1903-1969) visandas kultuuritööstuse idee essees "Fetisi iseloomustus muusikas ja kuulamise taandareng". Kunstiteose väärtust hakkab mõõtma teatud rahasumma, aga mis juhtub kunstiteose tõelise väärtusega, kui seda hakkab asendama rahaline väärtus? Kunstikogemus, mis on ainulaadne, kvantifitseeritakse turusuhete kaudu, aluseks Marxi kauba tõlgenduse, mis ütleb et kaubal on kaks väärtust: 1) vahetus- ehk turuväärtus: raha, mis saadakse turul kaubeldes 2) kasutusväärtus: praktiline kasu, mida inimesed sellest kaubast saavad.
klasside (riikide) ees. 6. Populaarkultuur on kõigest hoolimata rahva enesekultuur. Tarbimise kaudu on see rahva enda poolt loodud. Inimeste enda määratlemise viis. Poplaarkultuur väljendab rahva enda sügavamaid soove. NT: populaarne oli HIPi kultuur USA's (60ndad). Tähtis pole see, kas jumal on olemas või mitte, tähtis on see, et paljud usuvad temasse. Ühel juhtumil ohustab populaarkultuur eliidi väärtusi. Teiseltpoolt on tegemist rahva manipulatsiooniga, et rahvast millekski ära kasutada. Ehk siis ühelt poolt : Inimesed loevad räpmskirjandust meil on õigus neid põlastada.
konstruktsiooni. Keskajal oli loodus kui kaos, see ähvardas ja piiras linna. Võimalus loodust seletada viis uuele tasandile. Loodus meie ümber on korraldatud nii, et inimmõistus saaks sellest aru. (valgustusajastu teoreetka). Kui maailmas suudetakse kõik ratsionaaalselt ära seletada, siis see ei saa olla viljakas. Me võime ju proovida ehitada ratsionaalsele loogikale põhinevat asja, aga sellega tuleb olla ettevaatlik. Kant: inimesed ei saa suhelda maailmaga vahetult ja otse. Selleks et me maailma saaksime mõtestada on vaa fenomene. Nt aja ja ruumi kategooria, mis organiseerivad seda teadmist. Noumenaalne maailm ei mahu tunnetusliku maailma sisse, see on väljaspool tunnetust. Sellega tegeleb kunsti valdkond. Kunst tabab midagi sellist mis oleks justkui tabamatu. Kunstiteosed võrsuvad loodusest enesest. Kunst ja kultuur on looduse enda arengu tagajärg. Anti mõista, et kogu universus on kunstiteos. (Romantism)
originaal. L. ALthusser Strukturalistlik marksism. "Ideoloogia ja ideoloogilised riigi aparaadid". Pealisehitus(ideoloogia) sõltub baasist(majandussuhted). Pealisehituse(ideoloogia) roll on siiski suurem. Et baas saaks kesta on vaja pealisehituse jätkuvat toimimist. Ideoloogia ei esita ennast kunagi ideoloogiana(nagu nt reklaam). Ideoloogia on elatud suhe inimeste ja nende maailma vahel. Müütide või teede või kujutiste süsteem, mille kaudu inimesed saavad väljendada oma suhteid maailmaga vms. Tähtis on , et inimesed peaks ideoloogiat oma päris eluks, veel parem kui inimesed arvaavad, et nad selle ise välja mõelnud. 2.10.2013 kutluuritekstid, mil moel me kultuuri teksti saame lugeda. Althusser Ideoloogia on suletud süsteem, esitada küsimusi vastatuna. Ideoloogia vastab meile tihti nagu poliitikud meile vastavad. Me Mitte ei uuri seda, millest tekst koosneb vaid ka seda mis on välja jäätud. Me peame oskama ka lugeda seda
APRILL- jürikuu ja mahlakuu • 1.04 naljapäev ja karjalaskepäev- kui oli halb ilm siis loomi välja ei lastud; reede ja esmapäev ei olnud head päevad loomade välja laskmiseks. Naljapäev on kujunenud sellega kui paavst Gregorius kehtestas uue kalendri, aasta hakkab esimesest jaanuarist peale , mitte 1 aprillist nagu oli vanasti, ja need kes ei olnud seda infot veel saanud ja tava endale omaks võtnud, siis just neid hakati kiusama ja narrima. • 14.04 künnipäev- põllutööriistad pidid korras olema; esimest kündjat, heinaniitjat kasteti märjaks ja vastutasuks anti neile mune ja seasabasid. • 23.04 jüripäev- pikk talv möödas ja põllud ootasid perenaist(kari) ja peremeest(põllud),peremees pidi ümber põldude käima, et head saaki saada ja sel päeval oli see kui karjus kutsus karju kokku ja viidi karjamaale ja terve suvi olid
Inkorporeerimine (endaga liitma) ja selle suhe. Antonio Gramsci (marxixtlik mõtleja) hegemooniateooria kohaselt on inimesed võimule allunud vabatahtlikult ja leiavad, et sellised ongi kogu ühiskonna huvid, mida teatud juhtiv rühm on paika pannud. Ühiskonnas saavutab hegemoonia n-ö liikuva tasakaalu. Kui enamus saadakse nõusse mõttega, mida aktsepteeritakse kui üldist ja see toimib korduvalt, on inimkond omaks võtnud pildi ühiskonnast. Hegemooniaks ei piisa ainult poliitilisest võimust, vaid tuleb muuta ka inimeste teadvust. 6) Millistes sfäärides võitlus toimub. Popkult on rahva enda poolt loodud kult, nende enese määratlemise viis. Rahva eneseväljendus mitte peale surutud. Kommertslik suhe algse tõe moodustamine, loomine. Nt kas muusika oli ennem puhas või loodi plaadifirmade poolt? Folkloor sünnib kollektiivsena, esitatakse enese kogemusena.
b. Kas universum on lõputu ( lõpmatuse osa on lõpmatu ja seega oleme me universumiga võrdsed) või lõplik (Kui lõplik, siis on täiuslik ja seega on inimene ka täiuslik). Lõpmatus on lõplik. 3. Kuidas Bibihhin kirjeldab inimese ja maailma suhet? a. Inimene võib väga üksikasjaliselt määratleda oma koha ajas ja ruumis, vaatamata selle ei tarvitse inimene end leida. b. Inimene on tühine. Inimeste kord matkib looduse korda. Me oleme mõttetud võrreldes maailmaga. Inimene otsib end ruumis ja maailmas. Ta on peata, ei saa aru mis tema ümber toimub. 4. Kuidas määratleb Bibihhin terviklikkust? a. Me ei tea, mis on tervik, aga tunneme ta ära. Oleme harjunud, et tervik on suhteline, aga maailm on absoluutne tervik, mille harjumust meil ei ole. Maailm on terviklik kõigega, mida ta sisaldab ja mitte. 5. Mis teeb maailma mõistmise tänapäeva inimesele raskeks? a. ...kõik, mida me näeme, on maailma osad
See pole suunatud ainult välise keskkonna muutusele vaid ka psüühilise muutusele. Nii eristub kultuurikeskkond mittekultuurilisest füüsikalisbioloogilisest. Kultuur on erilist liiki tk. vahendid teise inimese psüühika mõjutamiseks. 6. Siiani loetletud keskkonnaliigid jaotuvad omakorda jagatud ja individuaalseks keskkonnaks. Mida keerukamaks kujunevad Minad, seda rohkem unikaalseid keskkondi tekib, samas peab kahepoolne indiviidi suhtlemine keskkonnaga alles jääma. Selleks peab aga keskkond olema jagatud, s.t. ühtemoodi mõistetud. Mõisted ei saa olla individuaalsed ja unikaalsed. Me ei saa 11 psüühiliselt mõjutada, kui see pole jagatud. Peab olema 1 osa, mis on jagatud ja 2 osa, mis ei pruugi olla. 7. Ajadimensioonis peame eristama veel kaks liiki keskkondi. Ühest oleme rääkinud meie ajalooline keskkond, see, millega suheldes meie Mina on kujunenud. Psüühika ei eksisteeri sünnimomendist
demokraatiale kõige üldsemas ja tõsisemas mõttes ja intensiivsele, sihikindlale demokraatia mõtte kasvatamisele. Meie rahvuse sotsiaalne struktuur on sootuks erinev vanade kultuurrahvaste omast. Seal on olnud maa — talupojaseisus — kultuuri toormullaks ja rahvuse füüsilise tervise salveks, ühtlasi ka suuremal määral rahvusliku omapära hoidjaks. Talupojaseisus oma rahvusest aadli juhtimisel. Aadli kaudu on maa ka riigi juhti- misest määravalt osa võtnud, kuni kodanluse juhtimisele tulekuni. Kultuuri ja tsivilisatsiooni arendajaks kõrgemale astmele ning ideoloogia loojaks on olnud aga linn — intelligents ja kodanlus. Kõik need rahva elemendid on seal omast rahvusest ja moodustavad kokku rahvuskultuurilise terviku, täiendades üksteist. Linn on siin loomulikus ajaloolises arengus maast välja kasvanud, ammutades siit alatasa värskust ja jõudu juurde. Rahvuse noorusjõu allikaks loeb Osv. Spengler
Roger Säljö ,,Õppimine tegelikkuses" Raamatu kokkuvõte 1.Õppimine ja areng sotsikultuurilises käsitluses Õppimisel on meie kultuuris oluline positsioon ning see seondub kujutlustega majanduslikust ja sotsiaalsest arengust ning sooviga parandada elutingimusi. Haritud elanikkonda, kes suudab konkureerida kvalifikatseeritud töökohtadele peetakse tänapäeval üheks olulisemaks eelduseks suuremale heaolule ja paremale elukvaliteedile. Inimese õppimist ei saa taandada küsimusele tehnikast või meetodist, nagu vahel kipub tegema koolitus. Ka kõige võimsam infotehnoloogia ei lahenda õppimise probleemi, vaid muudab ainult selle tingimusi. Paljud põhilised arusaamad ja oskused omandame me jätkuvalt mujal: perekonnas, sõprade ja tuttavate ringis, seltsides ja töökohal, st. keskonnas, mille esmane eesmärk ei ole teadmiste vahendamine. Õppimine on inimtegvuse aspekt. Igas jutuajamises, tegevuses või sü
19. sajandi lõpul nihkus kõige tugevam toidukord õhtul lõunale ning 20.sajandi algul oli lõunakssooja söögi valmistamine peaaegu üldine. Siis keedeti lõunaks peamiselt kartuleid, liha, kastet. Väga vana komme on olnud linnupette söömine. Seda söödi varahonnikul jüripäevast k uni rukkilõikuseni. Kaasaegne Eesti köök Ajad ja kombed muutuvad. Mõndagi oleme traditsioonilisest toidukultuurist tänasesse päeva kaasa võtnud üsna muutumatul kujul, osa toite vaid idee näol ja teistest toiduainetest valmistades. Paljud toidud oleme peaaegu unustanud, mitmed toidud on seoses elu- ja toitumistavade muutumisega lausa kõrvale heidetud. Aja jooksul on meie võimalused, elutempo, teadmised toitumisest ning seeläbi ka toitumisharjumused muutunud, seetõttu ei vasta meie kunagine talupojaköök paljude inimeste arvamust mööda enam kaasaegetele arusaamadele tervislikust ja kaasaegsest toidust
baasi ja pealisehituse skeem on analoogne freudi teadvuse ja mitteteadvuse skeemiga (teadvustamatus on jätkuvalt parem vaste selles kohas) freud jagab psüühhika teadvuseks ja mitteteadvuseks. mitteteadvus on baasiks, millele teadvus toetub. mitteteadvus freudi mõistes on unikaalne, kuid mitte individuaalne. mitteteadvus koosneb korduvatest elementidest. jung räägib ka kollektiivsest mitteteadvusest (aga see on suht kirjanduslik tuletis) teadvuse kaudu me suhtleme maailmaga meie ümber. mitteteadvuses asuvad meie instinktid ja tungide maailm, meie allasurutud soovid ja ihad, freudi järgi. mitteteadvus väljastab samuti signaale, aga seed on mõistuse kontrolli alt väljas. inimesed väljendavad mitteteadvuses toimuvat, kuid teevad seda läbi tsensuuri. pole olemas tahteakti, mille kaudu me saaks mitteteadvusest teadlikult midagi teadvusesse tõsta. selle skeemi juures tuleb näha, kuidas see skeem vastandas freudi selleaegse ratsionalismiga. freud
Siiani loetletud keskkonnaliigid jaotuvad omakorda füüsikaline keskkond. Mitte kogu maailm pole meie kk. jagatud ja individuaalseks keskkonnaks. Mida 1. Osa me kogeme ja osa mitte. Me ei saa hinnata seda, keerukamaks kujunevad Minad, seda rohkem kui palju me ei koge. Psüühika jaoks pole keskkond unikaalseid keskkondi tekib, samas peab kahepoolne puhas väline maailm. Füüsikast teame me teame indiviidi suhtlemine keskkonnaga alles jääma. Selleks ainult osaliselt, milline see meid ümbritsev väline peab aga keskkond olema jagatud, s.t. ühtemoodi mõistetud. Mõisted ei saa olla individuaalsed ja Vastavalt peame ajaloolisest keskkonnast eristama unikaalsed. Me ei saa 11 psüühiliselt mõjutada, kui see toetava, mis on vajalik igapäevaseks psüühika pole jagatud. Peab olema 1 osa, mis on jagatud ja 2 osa, säilitamiseks. Meil on ajus terve hulk kaasasündinud mis ei pruugi olla
Marx: inimene on ühiskondlike suhete summa 20.saj saabub ,,subjekti surm" postmodernismis ja poststrukturalismis. See, mille kohta ma olen harjunud ütlema ,,mina", on katseliselt kokkusattunud narratiivid. Seda ,,mina" ei ole enam olemas. Kodus: Bibihhin, Maailm, I loeng Küsimused: Mis on maailm? Bibihhin, ,,Maailm" I loeng Mis on maailm tema arvates? *ei annagi lõplikku definitsiooni *Maailm on see tervik, millest moodustub inimese jaoks see, kus ta on. Lk 1693 Meeleolu seos maailmaga: *meeleolu kaudu tajume me seda tervikut. Meeleolu kaudu algab küsimus olemise üle. Filosoofia algab meeleoluga, mingisuguse tundega. (lk 1694) Mis on meeleolu? Milleks seda bibihhinil vaja on? (lk1698) *meeleolu tuleb siis, kui rutiin katkeb. 2. Eetika ehk praktiline filosoofia Küsimused eetika kohta: 1)klassikaline (kuni 18.saj): 1. Milline on hea elu? 2. Milles sea hea elu seisneb? 3. Mida teha, et elu oleks hea? Kasutati ka eudaimonia õnn(Aristoteles): 1. Mis on õnn? 2
Kapitalistlik (vt lisaks) *tarbimisv äärtus (tarvitamisväärtus) see, kuidas inimene seda toodet kasutab. Inimese tõelised vajadused *kunstinähtuse kaubaks muutumine inimeste suhete asjastumine ühiskonnas, inimestevahelised suhtes muutuvad turul asjadevahelisteks suheteks *kapitalismi loogika : kõik asjad on omavahel vahetatavad *kunst peaks toimima teist moodi kunstil v õime olla kriitiline, irratsionaalne, utoopiline *MH kunst on üle võtnud religiooni kohta *kultuuritööstus hoiab inimest argisuses kinni *Adornol sarnased jooned Nietzchega kunsti vastandumine kapitalistlikule loogikale (irrarstionaalsus jne) Adorno kunstikäsitlus: 22 * kunstiteos ei ole l õplik *kunstiteos märgib maailma mitte lõpetatust *kaup = lõpetatus, miski on realiseerunud mingisse vormi kaotatakse ära inimestevahelised sotsiaalsed suhted *kunst loob meie jaoks võimaliku maailma, selle, mis võiks juhtuda, unistuslik maailm
1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Mis on kultuur? Erinevad kultuuri määratlemise viisid. ÜLESANNE: Igaüks kirjutab max 3 min jooksul mida tähendab minu jaoks kultuur e. kultuuri definitsiooni. · kultuuri uurimine erinevate teoreetiliste meetoditega · mida on võimalik nende meetoditega teada saada? · mis on kultuur? Mis on ,,kultuur"? Mida mõeldakse kui öeldakse ,,kultuur"? Kui me räägime kultuuri igapäevasest mõistisest e sellest milline on laiemalt (mitte ainult teaduse vaatepunktist) siis võib siin eristada 2 üldlevinud arusaama. Esiteks, enamasti inimesed ei mõtle sellele, mis see kultuur on milles nad elavad, või õigemini, mida nad igapäevaselt elavad. Kultuur on igapäevaselt justkui nähtamatu v vaikiv dimensioon meie elus. Teiseks, paljude inimeste ettekujus kultuurist, kipub küllalt sageli olema staatiline. S.t arvatakse, et kultuur (olgu selleks siis nt mõni rahvusk
selle välja tuua) 1700-1800 NEWTON – mõjutada keha, keha käitub vastavalt. Kas inimene saab teeha midagi, mis pole talle loodusseaduste poolt ette kirjutatud? Inimene hakkas loodust valaitsema, jõudis paratamatu probleemini, et „äkki me allume loodusseadustele, võtab meid jäägitult enda alla?“ Maailm, kus valitsevad ülemeelelised seadused, ja teine maailm, kus loodusseadused – KANDI 2 maailmat. Fenomenaalne sfäär Inimenee suhtleb maailmaga tajude kaudu – meeleliselt – kuid millegi kaudu veel – fenomenide. Need on meil mõistuses olemas ja rakendame neid vastavalt vajadusele. Meil on aja ja ruumi taju, seega info, mida me saame, suudame me infot töödelda. Fenomenide kaudu saab võimalikuks teadmine. Noumenaalne tasand – väljaspool inimlikku tunnetust. Asi iseeneses – me ei saa selle kohta midagi arvata v tunda, sest me ei tunneta. „Asi iseeneses pole midagi
Kõige rohkem on neid Kagu-Euroopas. Suudavad oma etnilisust hoida. Eestlased väljaspool Eestit- 19. sajand Venemaa, 20. Sajandi algus ka Põhja-Ameerikas. 2. Ms-vanaonu, kes elan läänes. Euroopa Liit. Loeng 4: eesti asustus, keeled ja piirid Keeletaeduse osa kultuurigeograafias- keel on kultuuri tähtsamaid osiseid. Enamus kultuure identifitseerivad end keele järgi. Erinevate keelkondade, murrete ja murrakute piiride asetamine ruumilisse seosesse st kaardile on olnud väga populaarne. Kultuurigeograafe on huvitanud ka keelte dünaamika ehk kuidas erinevad keeled on laienenud või hääbunud. Suur osa andmeid pärineb keeleteaduselt,kultuurigeograafid tõlgendavad neid andmeid. Probleemiks on see, et kaua ikka kaarte joonistada, sisuliselt on üldpilt juba teada ning tavaliselt sellesarnaseid piire nagu kaartidel esitatakse tihti tegelikkuses ei ekisteeri. Uue suundumusena tegeletakse keelesiseste erinevuste uurimisega. Eri
erinevate rasestumisvastaste vahendite kasutuselevõtt võimaldab laste arvu, samuti nende sündimise aega teadlikult planeerida. Enamuse osa elust ei ole naine enam lastega seotud. Naised osalevad meestega võrdselt tööjõuturul, ning isegi kui tahetaks, et saa paljud pered endale ühe leivateenijaga peret lubada. Kuigi ühiskond on muutunud, ei tule muutused sellele kodusfääris järele. ,,Seiskunud revolutsioon" (A. Hochschild) naised küll liikusid tööjõuturule, kuid mehed ei võtnud vastutust samaväärselt kodu ja laste eest. Tekib ,,teine vahetus", topelttööpäev kodus. 29. Sooline sotsialiseerimine Oluline roll on soorollide väljakujunemisel soolisel sotsialiseerimisel. See on protsess, mille kaudu inimene õpib selgeks kultuuris valitsevad maskuliinsuse ja feminiinsuse normid. Kultuuris on välja kujunenud ootused, arusaamad, milline käitumine on sobilik poistele ja tüdrukutele. Need ootused antakse edasi varasest lapsepõlvest (mehed ei nuta)
1.Mis on sotsioloogia? Kes on sotsioloog? Sotsioloogi roll uhiskonnas. Sotsioloogia on teadus mis uurib teaduse ja inimese käitumist terviklikuna, aitab mõista miks nii on ja miks nii tehakse, miks asjad on nii nagu nad on, ja miks mitte teisiti. Inimene ei eksisteeri ega saagi eksisteerida üksi, niiet me kõik mõjutame üksteist, nii tegudes kui ka suhetes. Näitena ühiskonnas hakkab laialdaselt abielude lahutamine toimuma, järelikult on tekkinud sotsiaalne probleem ja tuleks analüüsida miks ja mis viib just antud ajahetkel inimesi eriaegadel ja eririikides lahutama. Sotsioloogia eesmärk on ühiskonda paremini mõista, nt miks inimesed jätkavad millegi uskumist kuigi see pole tõsi ja see on tõestatud. Näiteks inimesed elavad kauem värskes õhus töötades. Sotsioloog uurib miks isiklik probleem või kogemus muutub ühiskonna probleemiks. Näiteks töökoha kaotus on sinu prob ja kui sellega liitub veel hul
tähendab, et inimestel kui elusolenditel on spontaanne kalduvus ja huvi astuda omavahel ja kõikide teiste elusolenditega liitu elutu looduse vastu, selleks et temalt välja võidelda nii palju kui vähegi võimalik.Eesmärk oli inimkonna saatust aina paremaks muuta.Positivismi ajastul jäetakse kõrvale „Transtsendentsed“ asjad, mille kohta midagi kindlat ei saa öelda, ning tegeletakse „immanentsete“ asjadega e. kontrollivate faktide maailmaga. John Stuart Mill 1806-1873 :Arvas, et filosoofi töö peab olema inimesele kasulik. Igasugune ühiskondlik ja poliitiline mõtlemine ja tegutsemine peaks silmas pidama „ võimalikult paljude inimeste võimalikult suurt õnne“. Ta tundis sümpaatiat Prantsuse revolutsiooni vastu.Mill tajus, et empirism vajab uusi aluseid ning et selle rakendusala saab laiendada loodusteadusest väljapoole.Traditsiooniline „ moraalifilosoofia“, mis seadis eesmärgiks vpvõimalikult paljude
haritud inimestel on kõrgem sissetulek kui madalamalt haritud inimestel. Teadus sisaldab siiski ka kontrollimatuid väiteid, mida nimetatakse postulaatideks 2+2 = 4 see väide ei saa mitte kuidagi vale olla. ,,Kogu inimese elu on juhitud elutungi ja surmatungi poolt" Teadmise päritolu · Tavamõtlemine: tüüpilised selgitused teadmise allika kohta ,, Aga see on ju loogiline" inimesel pole tegelikult aimugi, kust ta selle on võtnud ,, Aga see on elu aeg nii olnud" ,,Igaüks teab, et see on nii" · Teadus: aktsepteerivad selgitused teadmiste päritolu kohta Teadmine on pärit minu enda uurimusest. Teadmine on päris kellegi teise uurimusest. Tavainimsed kipuvad sotsiaalteadusi kritiseerima. ,, See lihtsalt ei saa õige olla" või ,,Aga ma olen seda kogu aeg teadnud" Vastuväited väitele ,, Ma olen seda kogu aeg teadnud!" 1
Mässaja ei taha muuta maailma. Mässaja on võimeline suveräänsuseks. Välja astumiseks ringist. Kulutamise akt on puhas luksus, inimesed kulutavad midagi, mida nad pole ise teeninud – aristrokraadi loogika. Pole ise ära teeninud. Käitud mõistuse vastaselt, austus pole tähtis, välja teenimine pole tähtis. Kulutuse loogika on teistsugune. Bataille mõtteviisi taga on euroopa aristrokraatia tõus ja langus. Euroopa kirjandus 19 sai – Balzac tegeles huvitava probleemiasetuse kahe maailmaga – aristrokraatia, mis on hävimas ja kodanlase – kes on tõusmas. Suveräänsuse vastand, mida esindab kodanlane on orjameelsus – produktiivsus, tootlikus mis võrdub orjameelsusega. Suveräänsust on liiga vähe tema arust. 20.saj seda probleemi märgati ka teiste poolt. Rokkstaaride kujud seda aristrokraadi või suverääni kuju viisid edasi. See on ka kulutamisega seotud. Hävitustööd. Nt hotellide segipeksmine. Ekstaasi akt on popkultuuri sisse kirjutatud.
kapitaliseerumist, majanduslikku ratsionaalsust ja soosivad krediidi andmist. Kauplused, mis pakkusid luksuskaupu, olid seimesed, mis pakkusid elegantset meelelahutust. Kõigepealt hakkasid nad eristuma püüdma teineteisest, siis muutusid üha rohkem anonüümseks (ostja ja müüa suhe). 5. Kolm kohta/konteksti on tarbmiskultuuri tekkimise juures olnud eriti olulised mõjutajad. Millised ja miks? 6. Tarbija positsiooni teda ümbritseva maailmaga nähakse väga erinevalt põhinedes ühelt poolt Descartesi ja teiselt poolt Hegeli maailmanägemusel. Mis on peamised erinevused? Hegel: "Inimloomus ei ole valmis, vaid areneb objektiivse maailmaga." Siit järeldub: Mui me ei tunneta maailma nagu enda loodut, siis olemegi maailmast võõrandunud. Hegel räägib dialektikast: meie suhe asjadega, objektidega, ei ole mitte subjekti-objekti suhe, vaid see on dialektiline, st mõlemad mõjutavad teineteist
Sassatelli 2007: 44 Kolmas loeng Tarbekaupade kultuur. Karl Marx ja tema järglased. Tarbimiskultuuri kriitika Üheks oluliseks teemaks, mis tarbimiskultuuri juures ikka ja jälle erineva nurga alt jutuks tuleb, on tarbija suhe tarbekaupadesse tema ratsionaalsuste (NB mitmus) seisukohalt. See tähendab teisipidi öeldes, tarbija agentsuse analüüsimist: kuidas saadakse aru sellest, mismoodi suhestutakse asjade maailmaga. Missugune toimija on tarbija? Siinkohal vaadatakse selliseid teemasid nagu erinevad ratsionaalsuse/irratsionaalsuse, eriti majandusliku ratsionaalsuse vahekord; mood - kas tarbija on looja või ohver; kommunikatsiooni läbi asjade. Üldiselt võib öelda, et lineaarsuse ja struktureerituse asemel on tänapäeva tarbimispraktikad rohkem avatud ja konteksti-spetsiifilised, kui instrumentaalne ratsionaalsus pakub. Erinevad põhilised sotsiaalse analüüsi kategooriad - kihistumine,
· Analüütiline filosoofia uurib millises meie keha osas paikneb meie vaim. Dualistid arvavad, et meie keha ja vaim asuvad erinevates maailmades. See võimaldab meie vaimul peale keha surma jätkata eksistentsi. Füsikalistliku reduktsioni kohaselt on meil olemas keha milles toimuvate erinevate protsesside tulemusena tekib meil ettekujutuse vaimust. Kuna iga ühe füüsiline olemus on aga erinev pole Thomas Nageli arvates võimalik kogeda teiste olendite olemise kogemust kuna kõik maailmaga seotud kogemused on selgelt privaatse iseloomuga. Küsimused Seneca Kirjade kohta: 1.Millise rolli omistab Seneca filosoofiale VIII ja XVI kirjas? Lucius Annaeus Seneca avates kõik kes allutavad end filosoofiale saavad vabaks. Inimene kes on end andnud filosoofia orjusesse ei peleta sellega mitte igavust, vaid ta kasutab filosoofiat oma vaimu värskendamiseks.Filosoofia aitab inimesel elu juhtida ning ta annab meile vastused kõikidele võimalikele küsimustele, mis tekivad meie ajus iga tund.
Juhtimise alused 1. Loeng Ruth Alas ,,juhtimisee alused". 3. Trükk Kodusest tööst. Motivatsioonisüsteenud Eesti ettevõtetes. Kaldub palga voolusängi, aga võiks mõelda laiemalt. Väärtused Eesti organisatsiinides. Sisekliima. Arusaam, miks midagi tehakse. Juhtidele õpetatakse põhjalikult, kuidas inimestega ümber käia ja saavutada parimad tulemused oma alluvate abil. Juhile väga oluline on terviklu pildi tajumise oskus ja võime tuleviku arendusuundi võimalikult varakult ette näha. Seega on suhtlemisel juhtimises väga suur osa. Üldine sissejuhatus Majandusteadus on teadus, mis üritab mõista meie majanduslikku käitumist. Eelduseks on, et Homo oeconomicus käitub ainult majanduslikult ratsionaalsetest otsustest. Kuid, kas see ikka on alati nii? Inimene ei käitu alati ratsionaalselt. Seda väga erinevatel põhjustel: · Pingete maandamine · Kogemus, eksperimenteerimine, sensation seeking · Naudingute otsimine, meelelahutus, fun · Otsime tähelepanu �
ning kõige sellega mis on meie ümber, näeme me seda või mitte. 55. Miks on maailma määratlemine Bibihhini arvates probleem? Me ei saa määratleda maailma kui tervikut, sest on rohkem seda, mida me ei näe, kui seda, mida näeme. Me ei tea, kas maailm on lõpmatu, sest me ei tea ei tema algust ega lõppu. Bibihhini sõnad: ,,Maailm on suur ja lai; temaga tegelevad paljud teadused. Juba ammu ei saa ükski neist hakkama kogu maailmaga, sellepärast on maailm jaotatud osadeks, need osad veel kord osadeks ja nende osadeks". Teadlased ei saa maailma lõpuni uurida,sest meie näeme ainult väikest osa maailmast, seetõttu ei saa anda ka kindlat ning lõplikku vastust maailma määratlemise kohta. 56. Kuidas Bibihhin kirjeldab inimese ja maailma suhet? Inimene ning tema tegemised on universumi mastaabis täiesti tühised, ta pole olulisem kui tolmukübe, kuid siiski on vaja inimest, et maailm oleks terviklik
elemente. Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. aastal Belgia,Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1992. aastal Maastrichti lepinguga. Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Kaheksateist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro. G8 oli maailma juhtivate tööstusriikide ühendus, kuhu kuulusid Ameerika Ühendriigid, Itaalia, Jaapan, Kanada, Prantsusmaa,Saksamaa, Suurbritannia ja Venemaa. Nimetus G8 tuleb sõnadest "kaheksa grupp" (inglise keeles: The Group of Eight). Kõik liikmed, välja arvatud Venemaa, katkestasid oma liikmeksoleku 2014. aasta 24. märtsil Krimmi kriisi tõttu. Need liikmed jätkavad kohtumisi G7 nime all.
annaabi.ee 
