Minakaitsemehhanismid.Hakkavad tööle siis,kui iinmene on sunnitud kitsendama oma minapiire. Nad on alateadlikud,inimene ise neid reguleerida ei saa.Nad on destruktiivsed(lammutav). Töötavad emotsioonide peale ja olukorda ei lahenda.Repressioon e. tõrjumine. Ärevust tekitavad tunded ja mõtted surutakse teadvusest välja.Nii võib inimene ebameeldiva kogemuse unustada.Kuid unustatud kogemus hakkab põhjustama näivalt motiveerimatuid tegurid,pealegi pole tõrjumine tavaliselt päris täielik ja seetõttu avalduvad need ärevust tekitavad mõtted ja tunded unenäosümbolites ning keeleväärtustes. Regressioon e. tagasiminek.Võib aset leida olukorras,kui inimene ei tea parajasti kuidas toimuda.Siis võib ta appi võtta lapsepõlves omandatud käitumisviise.Raskele olukorrale tuleb ikkagi leida oma lahendus,regressioonist ei ole pinge maandamiseks tõelist abi. Ratsionaliseerimine.Tähendab,et häiriv asi mõeldakse ümber.Seeläbi on inimesele võimalik
29.järjekindel edukas 30.tagasihoidlik 31.atraktiivne 32.elurõõmus hea 33.külm 34.teisimõistev hea 35.alati korrektne 36.agressiivne 37.tahtejõuline edukas 38.põhimõttekindel Minakaitsemehhanismid Minakaitsemehhanismid on alateadlikud. Minakaitsemehhanismid olukorda ei lahenda, kuna neil on destruktiivne (lammutav) iseloom ja nad töötavad ainult emotsioonidel. Need hakkavad tööle siis, kui inimene on sunnitud kitsendama oma minapiire. Repressioon ehk tõrjumine Ärevust tekitavad tunded ja mõtted surutakse teadvusest välja. Nii võib inimene ebameeldiva kogemuse unustada. Kuid unustatud kogemus hakkab põhjustama näivalt motiveerimatuid tegusid, pealegi pole tõrjumine tavaliselt päris täielik ja seetõttu avaldavad need ärevust tekitavad mõtted ja tunded unenäosümbolites ning keeleväärtustes. Regressioon ehk tagasiminek See võib aset leida olukorras, kui inimene ei tea parajasti, kuidas toimida
instinktidest. Mina hakkab arenema 6.-8 elukuujooksul ja kujuneb välja 2.-3.eluaastaks. Ülimina hakkab arnema 5.-6 eluaastal ja kujuneb välja 10.-11. eluaastaks. KAITSEMEHHANISMID Aitavad vastu panna negatiivsetele emotsioonidele, kuid moonutavad mingi määral reaalsust, tähendades seega mingil määrelenesepetmist. Repressioon e tõjumine ärevust tekitavad mõtted ja tunded surutakse teadvusest välja. Nii võib ta ebameeldiva kogemuse unustada. Need ärevust tekitavad mõtted võivad tõrjumisel avalduda unenäosümbolites ja keelevääratuses. Reggressioon e tagasiminek Inimene ei tea kuidas toimida. Võtab appi lapsepõlves omandatud käitumisi. Ratsionaliseerimine häiriv asi mõeldakse ümber. Seeläbi on võimalik leevendada oma ebaõnnestumisi või leida oma tegevusele õigustusi. Vastandreaktsioon Inimene varjab enda eest oma tegelikke motiive ja käitub neile alateadlikele mõtetele ja tunnetele vastupidiselt.
teadlikult,kui ka alateadlikult,tänu Üliminale ei saa otsene seksuaalne käitumine väljenduda,vaid energia suunatakse mujale,kuigi inimene ei saa enda seksuaaltunge muuta,saab ta muuta nende objekti(laulmine,maalimine,luuletused,sport). *Maailma sündides on inimesele vaid Miski.6-8.elukuul hakkab arenema ning areneb välja 2- 3.eluaastaks Mina,5-6 eluaastal hakkab arenema ning kujuneb välja 10-11 eluaastal Ülimina* Kaitsemehhanismid; Need mehhanismid aitavad vastu panna negatiivsetele emotsioonidele,kuid samas moonutavad reaalsust,tähendades seega mingil määral eesepetmist. Repressioon ehk tõrjumine surutakse ärevust tekitavad mõtted ja tunded teadvusest välja;ebameeldiv kogemus unustatakse,kuid mitte täielikult esinevad unenägused või keelevääratustes. Regressioon ehk tagasiminek leiab aset olukorras,kus inimene ei tea,kuidas toimida,võetakse appi lapsepõlves omandatud käitumisviise.
mida õpitakse. See on info mida ei pea omandama praktiliselt tegutsedes. Materjali kasutamine eeldab teadvustatust. Episoodiline mälu- talletatav info on seotud inimese endaga. Ka siin pole omandamiseks vaja praktilist tegevust, kuid materjali kasutamine nõuab teadvustatust. Iga inimene võib aeg- ajalt midagi unustada või olla raskustes millegi meeldejätmisega. Kui aga unustamine on kõikehõlmav, meelde ei jää vüi meeles ei püsi üldse mitte midagi, siis on tegemist amneesiaga. Amneesia e mälulünk tekib ajukahjustuse tagajärjel. Eristatakse kahte amneesia vormi: · Edasihaarav e anterograadne amneesia, mille korral mäletatakse küll sündmusi enne ajukahjustust, kuid ei suudeda juurde õppida midagi uut
Spontanne või tahtlik tajumine · Spontaanselt kerkivad teadvus esile stiimulid, mis erinevad ümbritsevast taustast või on erakordselt tähtsad tajuja jaoks. · Tahtliku tajumise puhul suunatakse tähelepanu abil psüühiline tegevus mingile objektile. Teise inimese tajumine Inimese tajumine · On ebatäpne · Erapoolik, sõltub tajujast · Juhitud tunnetest · Juhitud eelhoiakust · Hinnanguline Sotsiaalse taju mehhanismid · Näiliselt aitavad tajutavat hinnata, tegelikult loovad väära pildi. · Skeemid, stereotüübid teooriad iseenda ja teiste kohta lähtuvalt meie kogemustest. Skeemid mõjutavad meie tähelepanu, mõtlemist ja käitumist. Tajumehhanismid · Stereotüübid lihtsustatud arusaamad teise isiku kohta. Uskumused isiku kohta paljalt mingisse gruppi kuulumise kohta. N: Ta on must, ta on homoseksuaal.
Võib-olla isegi tülikalt palju selle jaoks, kes kliinilise psühholoogia õppimist alustab ja seda kõike eksamiks ära õppima peab. Teine asjaolu, mis ebanormaalsuse psühholoogia õppimise raskeks teeb, on aine tugev emotsionaalne koormatus. Ei saa nii hõlpsasti õpitavast distantseeruda kui füsioloog. Võib- olla on mõnel endalgi irratsionaalseid ideid peas olnud? Või on mõnel olnud sõber või sugulane, kelle käitumist on võimatu taluda? Ei saa unustada ka Briti Terviseentsüklopeedia lugemise efekti, mis Jerome K.Jerome’i raamatu “Kolm meest paadis...” tegelase kannatuste kaudu üldtuntuks on saanud. Aga teisest küljest teeb lähedus õpitavale ainele motivatsiooni tugevaks. Nii meil Eestis kui mujal maailmas on ebanormaalsuse psühholoogia populaarne aine, mille kursusi sagedasti valivad nii psühholoogiaüliõpilased kui teised endale kõrvalaineks. MIS ON NORMAALNE? MIS ON EBANORMAALNE?
RAKVERE ÕHTUKESKKOOL Kaugõpe 10B klass Nelly Valdmets PSÜHHOLOOGIA poolaasta referaat Rakvere 2009 SISUKORD Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid 6.1 Isiksus 6.2 Psühhoanalüütilised teooriad
. Kui mees teab naise hormonaalsetest muutustest, siis oskab ta naisele ka toeks olla. Uus pereliige mõjutab ka paarissuhet. Nüüd on lisaks mehele ja naisele veel üks kodanik, kes vajab hoolt ja armastust. Vanemad peavad mõtlema omavahelisele suhtlemisele, sest peavad olema lapsele eeskujuks. Ühiseid hetki tuleb teadlikult planeerida ja on loogiline, et peale sünnitust vajab naise seksuaalsuhtesse astumiseks aega. 31.Isikutaju. Mehhanismid, seaduspärasused isikutaju on protsess, mille käigus omistatakse kindlaid omadusi või eeldusi teisele inimesele. See on keeruline nähtus, sest tajutav mõjutab tajujat. Tajutav võib näidata ainult mõningaid külgi. Omadused mõjutavad tajuprotsessi. Etapid:Äratundmine- väliste tunnuste alusel esmamulje kujunemine. Üldmulje kujunemine- hinnanguline etapp, milles tajuja väärtustab enda jaoks teatud omadusi
Nad kardavad häbisse sattumist ja seepärast hoiavad eemale. Kui asi läheb tõsiseks, võivad nad üle reageerida ja omistada konfliktile katastroofi tähenduse. 23 Sõltuvad passivistid annavad kergesti järele, kui nende käest küsitakse. Samas ollakse aga kibestunud nii enda kui ka teiste suhtes, kuna tuntakse, et asjad ei ole nii, nagu võiksid. Isiksuslikest eripäradest mõjutavad konfliktikäitumist oluliselt ka kaitsemehhanismid. Kaitsemehhanismine all mõistetakse alateadlikku oma mina kaitsmist ebasoovitava kogemuse või informatsiooni eest. Nendeks on näiteks väljatõrjumine, projektsioon, sublimatsioon, ratsionaliseerimine, samastamine ja regressioon. Väljatõrjumine ehk eitamine tähendab ebasoovitava materjali väljatõrjumist teadvusest alateadvusse. Samas ei ole väljatõrjumine ärakaotamine. Allateadvusse surutud materjal ei kao, vaid hakkab sealt mõjutama inimese tundeid, suhtumisi ja käitumist.
- Telg 4 psühhosotsiaalsete stressorite tase - Telg 5 Skisofreenia Emil Kraepelin - Dementsia praecox varajane ja progresseeruv ning vältimatu intellekti alanemine - Dementia praecox jagunes paranoidseks, katatoonseks ja hebefreenseks - inimene - inimene Skisofreenia mõiste olevik/tulevik? - Idee skisofreenia spektri häiretest, sest psühhootilisusele omased sümptomid võivad esineda kerges ja raskes vormis - Skisofreeniaga on seotud stigma mis ei ole alati põhjendatud, skisofreenia kui ALATI geneetilise etioloogiaga krooniline haigus, mis allub raskelt ravile - Samas leitakse et skisofreenial on piisavalt spetsiifilised tunnused, mistõttu spektrina mõtestamine pole põhjendatud Sümptomid - Omased mitmed erinevat laadi sümptomid ühel patsiendil ei pruugi ja tavaliselt ei esine kõiki loetletud sümptomeid
reality printciple Eesmärk: hoida indiviidi elus ja tervena ning saada järglasi. Ülimina ehk Superego. Loodud vanemate poolt. Ühiskond annab inimesele midagi, mis on seotud ideaalidega, mis tekitatakse nii, et see on see, mille eest kiita saab. Alateadvus moonutab vanemate soovid. Alateadvus, eelteadvus, teadvus, sotsiaalne kontroll, vanemad, perfektsionism. a) Ideaalmina, ego ideaal – kiitus, uhkus b) Südametunnistus – häbi, karistus. On nägemine, aga puudub energia? IV Ego kaitsemehhanismid: ego blokeerib id’i impulsid isiksuse integreerimine sünd - esimene traumeeriv sündmus. ÄREVUS (tunne, et midagi halba hakkab juhtuma): objektiivne ärevus (reality anxiety) - väline oht. Objekt/keskkonna hirm. neurootiline ärevus (neurotic anxiety) - id’i ja ego konflikt, neuroos (represseeritud idee väljendus). Tappa oma vanemad, ohjeldamatu seksuaalsus, miski mis on seotud hävitamisega. Kogu elu kaasaskäiv.
Ei pruugi aga teadlik teesklus olla. Inimene võib seda tunda ebakindlusena. Selline lõhe võib olla nii suur, et inimene ei suudagi funktsioneerida. Enese aktualiseerimine- inimloomuse omadus. Eluslooduse v organismi seaduspära, mis paneb meid liikuma suurema kongruentsuse poole. Kõigile elavale iseloomulik. Püüd saada iseseisvaks, arendada omadusi, mis suurendavad organismi kordumatust ja iseseisvust. Kaasasündinud tendents pole väga tugev vaid pigem kaasasündinud hääl. Nn kaitsemehhanismid võivad selle enda alla matta. Teraapias püütakse seda üles otsida. Maailma paremaks muutmine saaks alata iseendast ja enda paremaks muutmisest. Alt üles. FRITZ PERLS (Frederick) (1893-1970) Geštaltteraapia looja. Geštalt- see tekkis temal 20nda saj teisel poolel, tähendab kuju, kujundit või tervikut. Saksa geštalt püüdis seda ideed viia tajusse ja sealt edasi, Perls aga kannab selle isiksuse arengusse ja kujunemisse sisse. Psühhoanalüütilise haridusega.
Teisele näidatavas fassaadis on mõned olemuslikud jooned teadlikult varjatud. 12 Nii igapäevasuhete kogemused kui teaduslikud uuringud lubavad teha järelduse, et vahetul suhtlemisel kulgev isikutaju protsess on rõhutatult subjektiivne ja situatiivne, kuid täielikult kooskõlas sellega, mis on suhtlemise põhjuseks. Me eristame, väärtustame ning võtame aluseks hinnangu andmisel neid isiksuseomadusi, mis seostuvad parajasti käsiloleva ühistegevusega (töö, ajaviide või mäng, õppimine). Isikutaju valdkonnas saab eristada järgmisi komponente: taju objekt (keda tajutakse), taju subjekt (kes tajub), tajumisprotsessi iseärasused (kuidas tajutakse), subjekti ja objekti suhted. Isikutaju põhimehhanismid Järgnevalt kirjeldatavad isikutaju mehhanismid on universaalse iseloomuga. Igaüks neist võib käiku lülituda nii üksi kui teistega kombineeritult. Näiteks võib üks mehhanism olla juhtiv,
Passiivne vältimine - tähendab eemale tõmbumist ja mittemidagitegemist. Lastakse asjadel kulgeda omasoodu, vahele segamata. Vältiva isiksuse eripäraks on mis tahes vastutuse, otsustuste, läheduse või riski vältimine. Motiiviks on kriitika vältimine, ärevuse vältimine ja hirm hüljatuse ees. Probleemi lahendamine - sellega saavad kõige paremini hakkama tasakaaluka hingeeluga inimesed. Isiklikest eripäradest mõjutavad konfliktikäitumist ka kaitsemehhanismid. Selle all peetakse silmas alateadlikku mina kaitsmist ebasoovitava kogemuse või informatsiooni eest. Psühholoogiline kaitse toimib eri viisidel. Nendeks on: väljatõrjumine, projektsioon, sublimatsioon, ratsionaliseerimine, samastaqmine ja regressioon. · Väljatõrjumine ehk eitamine tähendab ebasoovitava materjali väljatõrjumist teadvusest alateadvusesse. · Projektsioon tähendab alateadlike, ebasoovitavate tunnete ja motiivide
-komponenti koos analüüsida 3. NÄLJATUNNE & SÖÖMINE - miks me sööme? · Franken (2002) väidab, et selleks on kolm põhjust: et saada energiat , organismile vajalikke aineid, eritada organismist viimasele kahjulikke jääkaineid ning mürke Kuidas inimesed mürke väldivad · Inimesed on õppinud ise tõhusaid mürke looma, ent on suutnud ka ellu jääda looduskeskkonnas, mille paljud liigid suudavad samuti mürke tekitada. Kaitsemehhanismid nende vastu on bioloogilised, õpitud või tunnetuslikud · Looduslike mürkide vastu on inimestel mitu bioloogilist kaitset Neist esimesteks on lõhn & maitse. Ebameeldiva või lausa vastiku lõhna & maitsega asjad on sagedasti ka mürgised Teise kaitseliini moodustavad sellised reflektoorsed reaktsioonid nagu öökimine, sülitamine, oksendamine. Näiteks lastele ei meeldi brokkoli & õigustatult, sisaldab väikelastele mürgist ainet allilisothiotsünaati (Nesse & Williams, 1994)
kõrvutada elemente võimatul viisil, huupi hüpotesse kujundades etteantu küsitavaks muuta, väljendada veidrat, ühest kujust teise üle viia, ümber kujundada ebatõenäolisteks ekvivalentideks. Rogersi õpetuse võlu seisneb paljude inimlike väärtuse kirglikus kaitsmises. Tema vaated kasvatuse, õpetamise, suhtlemise, psühhoteraapia reformimiseks avasid vastavate alade spetsialistidele täiesti uue humanistliku perspektiivi. Rogersi mõted ja postilaadid moodustavad ühe süsteemi, mis on vaadeldav tervikliku ja lõpetatud isiksuse teooriana. George Kelly isiksuslike konstruktide teooria. Ta sündis 1905. aastal Ameerikas väga töökas ja religioosses farmerite kogukonnas. Noorena huvitus ta kõigest, ilma et oleks pikka aega kindlat oma ala leidnud. 1926. aastal sai ta füüsika ja matemaatika bakalareuse kraadi. Huvi sotsiaalprobleemide vastu ajendas ta astuma Kansase ülokooli, kus ta kaitses. 1928. aastal magistritööd
Ülimina ehk Superego võib nimetada Id vastandiks, inimene peab käituma väärikalt ja üldiseid moraalireegleid silmas pidades. Üliminas on ka tähtsal kohal see, kuidas inimene ideaalis peaks käituma. Mina ehk Ego on jällegi inimese ratsionaalne osa. Inimese käitumine peab olema reeglite ja väärtushinnangutega kooskõlas. Mina on inimese poolt teadvustatud osa. Et inimene tuleks paremini toime pinge, ärevuse ja kriisisituatsiooniga siis on olemas kaitsemehhanismid. Kaitsemehhanism on see, kuidas inimene hakkab käituma, kui ta on sattunud väga ebameeldivasse olukorda. Kaitsemehhanisme on mitmeid, kuid levinumad on (McLeod, 2018): ● Eitamine- inimese reaktsioon olukorra lahendamisele, mis tundub keeruline. Reageeritakse keeldumisega või eitamisega; ● Represseerimine- allasurutud mõtted, mis varjatud olekus tekitavad ärevust; ● Projektsioon- soovimatute mõtete, tunnete ja motiivide omastamine teise inimese
õpib ise poti peal käima, saab ka protestida) 3) Falliline seksuaalsuse faas 3.-4. eluaastani, suguorganid (lugematul arvul küsimusi selle kohta, seksuaalimpulss on iseendale suunatud) 4) Latentne faas - 4.- kuni puberteedini, ükski piirkond ei domineeri 5) Genitaalne faas puberteedieast alates, suguorganid jälle Kui toimub libiido üleminek järgmisele kehapiirkonnale, siis osa liibidost jääb alati eelnenud piirkonnaga ka seotuks. Regressioon on see, kui mingil elumomendil pöördutakse tagasi varasemate naudingu hankimisviiside juurde. Selle raamatuga mingis mõttes loogiliselt on seotud "Teiselpool mõnuprintsiipi". See ilmus 1920. aastal. Selles raamatus on põhirõhk tungidel. Nimelt väidab Freud, et inimese elu juhivad kaks peamist tungi: seksuaaltung (elutung) ja agressiivsustung (surmatung). Esimese maailmasõja koledused olid alles nii selgelt inimestel meeles ja Freud tuli välja väga pessimistliku käsitlusega
Ta peab lakkamatult laveerima kolme jõu vahel: välismaailm, Id-i energia ja Superego kontoll. (Wikipedia) 4 5 Inimest ajendav jõud instinkt Eluinstinkt libido ja surmainstinkt Thanatos Meetodid: Unenägude analüüs -Manifesteerunud ja latentne sisu Vabad assotsiatsioonid (sh keeleväärtused) Ülekanne Hüpnoos Ego kaitsemehhanismid Eitamine Projektsioon Asendamine Identifitseerumine Regressioon Reaktsiooni formatsioon Ratsionaliseerimine Huumor Sublimatsioon Neofreudistid Neofreudism, uusfreudism, psühholoogia suund, mis eraldus 1930. aastail Sigmund Freudi psühhoanalüüsi koolkonnast. Neofreudismi järgi määravad isiksuse käitumise eelkõige ühiskonna ja kultuurilised tegurid . Alfred Adler
16. PILET SKISOIDNE ISIKSUS Üldiseloomustus Ta püüab olla väga iseseisev ja sõltumatu. Talle on oluline, et ta kellestki ei sõltuks, et tal ei ole kohustusi teiste ees. Seetõttu kipub ta ennast teistest inimestest eraldama. Ta vajab distantsi. Seetõttu ei taha ta kedagi endale liiga lähedale lasta, lähedaseks saada. Suhtleb kindlates piirides. Kui seda distantsi rikutakse tema ja teiste vahel, siis ta tajub seda nagu oma sõltumatuse ähvardust, isiksuseruumi ahistamist. Enamasti ta hakkab ennast siis kaitsma. Inimestevahelistes suhetes ta taotleb asjalikkust. See ei tähenda, et talle inimeste hulgas ei meeldi olla. Talle meeldib olla sellistes inimhulkades, kus ta saab anonüümselt olla. Teistele jääb mulje, et ta on eemalseisev, jahe, eraklik, ligipääsmatu, külm. Nendega võib mõnel päeval saada hea kontakti, aga järgmisel päeval tuleb jälle nullist alustada. Nad kipuvad olema paremad kirja- või meilisõbrad, kui
C.Rogers Humanistlikku psühholoogia kõige tuntumaks esindajaks on Carl Rogers. Teine tuntum esindaja on Maslow. Selle koolkonna olemus seisneb selles, et isiksust vaadeldakse kui inimkogemuse arenguprodukti. Isiksus nende meelest tekib elutegevuse käigus, areneb ühiskonnas. Üks põhiidee, mille tõttu neid ka kritiseeritakse kõige rohkem ja mis on suhteliselt raskesti tõestatav ja ümberlükatav, on see, et nad väidavad, et inimene on sünnipäraselt loomuselt hea. Tekivad mingisugused kaitsemehhanismid ja see algne tung ei ole enam nii tugev. See ei ole mitte ainult inimesele omane, vaid see on selline elusloodusele omane üldine tunnus või omadus. See on tung kasvada, laieneda ja areneda. Inimloomuse puhul võtab see täiestumise ja eneseteostuse vormi. ROGERS Peetakse 20. sajandi üheks psühholoogia klassikuks. Tema õpetus, mille ta lõi on kasvanud ka väljapoole psühholoogia piire. See on mõjutanud pedagoogika ideid ja juhtimisteeoriat. Ta
Pilet 1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. ,,Suur viisik". Isiksusepsühholoogia saab alguse 20. sajand, kui tekib huvi isiksuse vastu. I MS nõuab stressitaluvuse teste, uurisid isiksuse omadusi. Isiksus on kõnekeeles iseloom, tahtelised omadused. Psühholoogias aga see, mis on teistest erinev, ainulaadne või see, mis on püsiv ja muutumatu iseloomuomaduste kogum. Isiksusepsühholoogia põhineb andmetöötlusel ja statistikal ning hoolimata 20. sajandi keskel olnud kriisist on see üks paremini arenenud psühholoogia liike. Allport'i isiksuseteooria Populaarne jooneuurimise teooria, uuris keelt. Kui keeles on sõna, siis on olemas ka isiksus. Uskus, et on olemas kardinaalne omadus, mis on isiksuse üksikomadus ja juhib teisi. Tsentraalsed omadused (5-16) on isiksuse tuum, mille abil kirjeldatakse. Sekundaarsed tunnused, mis ilmuvad vaid vajadusel. Cattell Kasutas ka statistikat. Tema teooria oli faktoranalüüs, kus omadused olid gruppides. Tal olid isiksusefaktorid (
.. pea ärakeeramine, kontakti vältimine, ometi otsivad lähedust. -Hiljem lisati desorganiseeritud kiindumusstiil (Main ja kolleegid) – Rühmad ja jaotus muutunud , umbes 5%. Destruktiivne käitumine. Kirjeldas ka seda, et lapse käitumismuster oleneb täiskasvanu käitumisest. Vältivad lapsed- ebakorrapärasus, vanem reageerib lapse vajadusele vastavalt enda vajadustele (aga mitte siis, kui laps seda vajab), emotsionaalse kontakti tõrjumine. Ärevalt kiindunud laste vanemad- kontaktiga üleintensiivsed, ülehoolitsus. Ei lase lapsel nt. turnida, isad ei loobi lapsi õhku. Turvaliselt kiindunud laste vanemad- vanemad on kohal, püüavad aimata laste vajadusi, läheduseaste suurem. Mary Ainsworth kiindumuskäitumised: -signaliseerivad (nutmine, naeratamine, häälitsemine) -orienteeruvad (vaatlemine, otsimine)- pilk!! teisele isikule suunatud (järgnemine, lähenemine)- füüsiline aktiivsus,
- Stiimul – keegi reageerib - Hinnang – hindan teise stiimulit - Emotsioon - Käitumine – rünnak, reaktsioon Psüühikahäire ja stress: ravivõimalused Et oleks häire on vaja sümptomeid, rahulolematust. Mingid vajadused on rahuldamata. Pikaaegne rahulolematus võib tekitada sümptomeid nt ärevus, depressioon. Kauaaegne häire võib muutuda puudeks. Teadvustamine (ise või arst) aitab sümptomitega toimetulekut. Patogeneetilised mehhanismid Neuromolekulaarne tasand - Geenid – polümorfism, ekspressioon Rakuline tasand - Neurogenees - Esmane sünaptiline ülekanne, tesiene ülekanne Süsteemne tasand - Närvivõrgustikud Indiviidi vastasmõju keskkonnaga Psüühikahäirete tekkes saab eristada: - Bioloogia - Kuidas elusündmused toimetavad 4 standartset meetodit psüühikahäirete seletada/ 4 psühhopatoloogia tüüpi Haiguse vaatenurk
muutun kurvaks). Nüüdseks ümber lükatud. Cannon. Brad - psüühiline ja füsioloogiline pool tekivad korraga talamuses. Scahter. Singer - "Emotsioonid kui sildid" - kui erutuse allikas on ebaselge, siis inimesel on kalduvus sellele ise nimetus anda. Emotsioonid ei sõltu kultuurist. Baasemotsioonideks on viha, rõõm, üllatus, kurb, hirm, vastikus. Emotsioonide väljendamine aitab inimpsüühikas tekkinud pinged välja lasta. 15. Frustratsioon ja kaitsemehhanismid. Frustratsioon on negatiivne pinge, mis tekib kindlate põhjuste tõttu. Näiteks, kui inimese jaoks oluline tegevus on takistatud, tekivad negatiivsed emotsioonid. Olukorda üritatakse lahendada, aga ebaõnnestumise korral tunduvad barjäärid ületamatud ja tekib frustratsioon. Levinumad käitumisviisid frustratsiooni korral on agressiivsus või alistumine. Agressiivsel käitumisel on erinevaid avaldumisvorme, nagu otsene, kaudne, ülekantud või passiivne
teadvusest väljatõrjutud mõtted ja soovid, millel on oma keelatud sisu tõttu paratamatu seos libiidoga. Arvas, et enamikul unesümbolitst on seksuaalne tähendus. 3. vabade assotsioonide meetod otsitakse välja tema alateadvusest, mis lapsepõlvest pärit. Patsiendil võimalus takistamatult rääkida kõike seda, mis pähe tuleb. See viib analüütiku samal viisil hüsteeria või neuroosi jälile, kui seda teeb hüpnoos. Psüühika individuaalseks kaitseks inimestel olemas kaitsemehhanismid: Kaitesemehhanismid- alateadlikud strateegiad, mida inimesed kasutavad ärevuse vähendamiseks. Käivituvad automaatselt. Anna Freud, 1936. 1. REPRESSIOON 2. VASTANDREAKTSIOON 3. ISOLATSIOON 4. TÜHISTAMINE 5. PROJEKTSIOON Kalle Küttis 2011 7 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia 6. AUTOAGRESSIIVSUS 7. SAMASTUMINE 8. REGRESSIOON 9. EITAMINE 10. SUBLIMATSIOON Kaitsemehhanismidel 2 ühist joont: 1
Kui inimese peast käib läbi mingi mõte, siis on keha loomulik reaktsioon seda otsekohe avaldada. Seega otsustasin uurida seda asja lähemalt ning analüüsida, õppida ja täiendada end, kuid samuti anda selle tööga midagi teada ka teistele. Esimeses peatükis kirjutan üldiselt sellest, mis on kehakeel, miks ta nii tähtis on, kuidas ja kus võib seda lugeda. Toon mitmeid näiteid sellest, kuidas on kehakeel otseselt avaldunud ning kui palju on zestid seotud sellega, millest inimene parajasti mõtleb. Teises peatükis käsitlen kehakeele aluseid, nagu geneetilisi, keskkonnast tingituid, kultuurilisi, psühholoogilisi ning ametialaseid. Kolmandas peatükis vaatlen kehakeelt lähemalt. Alustan sellest, kuidas me seisame, siis teeme reisi mööda keha, vaadeldes erinevate kehaosade keelt pealaest jalatallani. Samuti toon mitmeid harjutusi, kuidas oleks Teil endil võimalik teisi inimesi mõjutada oma zestikuleerimisega ning teha lihtsalt põnev eneseavastamisreis.
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID:
1. Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil (looteiga) Välimine looteleht ehk ektoderm paneb aluse närvisüsteemile. Ektodermi rakkudest moodustub embrüo välispinnale vagu, mida nimetatakse ürgjuttiks. Ürgjutt muutub kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem kujunevad pea- ja seljaaju. 2. Närviraku ehitus ja liigid. Närvisüsteemis eristatakse kaht põhilist tüüpi rakkusid: neuroneid e närvirakke ja neurogliia rakke. Neuronid koosnevad kehast ja jätketest. Raku kehas paikneb üks suhteliselt suur tsentraalselt asetsev tuumakesega tuum, mida ümbritsevad hästi arenenud kare endoplasmaatiline retiikulum ja Golgi aparaat. Mitokondreid on võrdlemisi vähe. Jätkeid on kahte tüüpi: dendriidid on lühikesed, enamasti tugevasti hargnevad jätked; dendriidid moodustavad teiste närvirakkude aksonitega sünapseid ja suunavad elektrilisi s
KEHAKEEL /interneti vabakasutuses olevate materjalide põhjal/ Kommunikatsiooni liigid Kommunikatsiooni keskseks protsessiks on isiklike arvamuste, tunnete edastamine sümbolites, märkides või sõnades, mida teised vastu võtavad ning millest nad loovad oma ettekujutused ja ideed. Sõnumeid on võimalik edastada nelja kommunikatsiooni süsteemi abil: a) loomulik keel b) tehiskeeled (noodid, matemaatilised tabelid ja arvutused) c) visuaalne kommunikatsioon (pildid, diagrammid) d) mitteverbaalne kommunikatsioon e. kehakeel Mitteverbaalne kommunikatsioon ehk kehakeel hõlmab nii inimese liikumist (hoiak, zestid, naeratus, silmakontakt ja füüsikalise ruumi kasutamine) kui ka mittelingvistilisi keele omadusi (kõne kiirus ning valjus) (Zimbardo: 335). Kehakeele liigitamine Kehakeele teerajajaks peetakse Charles Darwinit, kelle uuringud tõestasid, et erinevate kultuuride esindajad väljendavad oma emotsioone suures osas sarna
Psühholoogia arvestus Kordamisküsimused 1. Enesehinnang 2. Johari aken 3. Prosoodia 4. Polükrooniline ja monokrooniline ajakäsitlus 5. Puudutuste funktsioonid 6. Võimukad poosid 7. Pilkude funktsioonid (5 – annavad infot, reguleerivad suhtlemist, väljendavad intiimsust, võimaldab sotsiaalset kontrolli, võimaldab teostada ühist ülesannet) 8. Asjalik, sotsiaalne ja intiimne pilk 9. Feromoonide funktsioonid (5 – edastsavad infod emotsioonide kohta, mõjutavad menstruaaltsükli kulgemist, aitavad imiku ja ema kiindumustunde kujunemisele, petetavad omasoolisi ja meelitavad vastassugu, aitavad leida geneetiliselt sobiliku partneri) 10. Suhtlemisdistantsid (4 – Intimne distants, personaalne distants, sotsiaalne distants, avalik distants) 11. Petmise tunnused 12. Sotsiaalsete suhtumiste ring 13. Transaktsionaalne analüüs (ego-tasandid ja transaktsioonid) 14. Sõltuvussüsteemid (Boulding) 15. Enesekehtestamise olemus. Suhtl
SISUKORD I. ORGANISATSIOONIKÄITUMINE...........................................2 1.1. Organisatsioonikäitumine..................................................................................2 Eksamiülesanne 1. ...................................................................................................5 II. INDIVIID.................................................................................. 6 2.1. Individuaalsus ja isikus......................................................................................6 Eksamiülesanne 2.....................................................................................................8 2.2. Taju...................................................................................................................... 8 Eksamiülesanne 3...................................................................................................13 Eksamiülesanne 4....................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
