LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus ja majandusarvestuse õppetool Ä11 KÕ Ragne Leesnurm KONFLIKTID JA NENDE LAHENAMINE Referaat Õppejõud: Kaja Altermann Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................3 1. MIS ON KONFLIKT................................................................... ....4 2. MIS PÕHJUSTEL KONFLIKT TEKIB
ST14 Nelli Mahmutov MINA SUHTLEJANA Essee Õppejõud: Kaja Altermann, MA Mõdriku 2014 Nelli Mahmutov Eellugu: Ma olen endamisi ja sõprade vahel arutanud, et mis on selle sõna „suhtlemine“definitsioon. Osad tuttavad on kuulnud ja arvanud seni, et ajalooliselt on suhtlemine kahe toru ja nende kahe toru omakordse ühendatud nööri vahelise pika vahemaa läbi, torusse öeldud informatsiooni vahendamine. Teised samal ajal väidavad, et suhtlemise alus on lihtsalt informatsiooni vahendamine mingis seltskonnas, või kahe kuni kolme inimese vahel olev suhtlus või mingi asjakohase teema arutlus. Mida aga ise asjast tean varasemaltki, on hoopiski muud. Jah, suhtlemine on informatsiooni vahetus, kuid mitte ainult. Suhtlemise kestel
........ 61 Visuaalsed vahendid ..................................................................... 63 Zesti tähendus sõltuvalt kultuurikeskkonnast ehk regionaalsed iseärasused . ................................................................................. 81 Soolised iseärasused ..................................................................... 87 Auditiivsed vahendid ..................................................................... 87 Verbaalne suhtlemine ...................................................................... 89 Kuulamine ....................................................................................... 99 Erinevad käitumisviisid suhtlemises ...................................................104 Enesekehtestav käitumine...............................................................111 Konflikt ..............................................................................................117
rahuldada oma vajadusi ja kaitsta oma õigusi ilma, et peksite domineerima, anipuleerima, kedagi halvasti kahtlema või kontrollima. 3) Konfliktilahendusoskused. 4) Koostöö põhinevad probleemilahendusoskused - kõiki pooli rahuldavad lahendused. 5) Oskuste valik. 2 Suhtlemistõkked «Imestama (удивиться) ei peaks panema mitte see, et suhtlemine on nii keeruline nagu ta on, vaid et seda tuleb elus ette nii palju» (R. Howe). Inimesed tavaliselt igatsevad paremaid suhteid, kui nad suudavad saavutada. - Suhtlustõkked - kõrge riskiastmega reaktsioonid, mille mõju suhtlemisele on sageli negatiivne. Ebasoovitavad reaktsioonid: /kohtumõistmine/ 1) Kritiseerimine. 2) Sildistamine - teise inimese alandamine või stereotüüpiseerimine. 3) Diagnoosi panek - iniese käitumise analüüsimine, amatöörpsühhiatri mängimine. 4) Kiitmine.
kaasaegse teeninduse kui suhtlemise põhimõtted. Materjal on jagatud osadeks ja vormistatud nii, et sul oleks võimalikult mugav selles liikuda edasi ja tagasi, järkjärgult ja hüpetega. Uuri hoolega, sest just sellele materjalile toetub selle kursuse edasine tegevus. Peale materjali selgeks saamist (otsi seoseid, siis jääb meelde) on sul võimalus oma teadmisi proovile panna kontrolltöö abil. Sisukord Põhimõisted Mida ootab klient teenindajalt? Suhtlemine Suhtlemine kui oskus Suhtlemine kui hoiak Suhtlemise etapid ja müügimudel Kontakt Kuidas me üksteist suhtlemisel tajume ehk esma(jne.)mulje tähtsusest Kliendi vajaduste välja selgitamine Aktiivne kuulamine Selge eneseväljendus 1 Erinevate suhtlemisvahendite mõju suhtele
sallivuse joont kuulub probleem teile. Samas tajute suhtlemisel, et teatud küsimused ei valmista teile probleeme, ent näitavad, et teise elus on midagi lahti ehk probleem kuulub teisele inimesele. 9 Lõpuks on olemas veel käitumised, mis ei viita ei teise inimese probleemile ega häiri ka teid need kuuluvad kahe probleemse ala vahelisse piirkonda, mida nimetatakse probleemideta alaks. TEISEL INIMESEL Oskused teise inimese abistamiseks: ON PROBLEEM - toetav kuulamin - aktiivne kuulamine Oskused suhte rikastamiseks ja probleemide ennetamiseks: PROBLEEMIDETA - ennetav ja teatav mina-sõnum ALA - positiivne mina-sõnum - äraütlev mina-sõnum Oskused iseenda abistamine SINUL ON PROBLEEM - enesekehtestamine - võitja-võitja konfliktilahendus - toimetulek väärtuskonfliktidega 1.6 Abistamisoskused 1.6.1 Abistava suhte omadused (Carl R. Rogers) Abistav suhe suhe, mille üks osaline soovib, et üks või mõlemad osapooled hakkaksid oma sisemisi varjatud
tekivad ressursside jagamisel, kujunevad välja lapsepõlves või õpetatakse meile selgeks kaaslaste poolt, kelle sekka me kuulume. Kindlasti on veel põhjusi, näiteks isiklikud negatiivsed kogemused, kuulujutud, ajakirjanduse mõju või ka lihtsalt teadmatus. Eelarvamusliku inimesega on raske suhelda, sest tema suhtumine ja käitumine ei johtu mitte niivõrd suhtluspartneri käitumisest, kui iseenda arvamusest. Tulemuseks on see, et inimestevaheline vahetu suhtlemine on häiritud ja osapooled tegutsevad teineteisest mööda. See omakorda soosib konflikti tekkimist. Eelarvamus võib olla nii konflikti põhjuseks, mõjutajaks kui ka tulemuseks. See tähendab, et konflikt võib tekkida negatiivsest suhtumisest teise osapoolesse. Eelarvamus võib olla ka konflikti põhiküsimus miks sa minusse nõnda suhtud? Eelarvamused mõjutavad konflikti kulgu ennekõike konflikti kliima kujundamise kaudu, emotsionaaset õhustikku, milles konflikt toimib
. 48 Ülesanne grupitööks: hea grupi omadused........................................ 49 Nüüdisaegsed õpetamismeetodid ...................................................... 50 Oskused vanasti ja praegu.............................................................. 50 Kutse-, üld- ja sotsiaalsed oskused.................................................. 51 Õpetamismeetodid........................................................................ 51 III OSA Suhtlemine – teooria ja harjutused............................................ 53 Kommunikatsioon............................................................................ 53 Maailmapilt ja filtrid...................................................................... 53 Ellusuhtumise viisid...................................................................... 55 Transaktsionaalne analüüs ............................................................. 56
struktuuri skeemi. I faas ajend, tõuge tegutsemiseks II faas tegevusliku situatsiooni täpsustamine indiviidi poolt III faas tegevus ise IV faas tegevuse lõpule viimine, otste sõlmimine Juhul kui ajend tegevuseks pole veel kadunud ning tegevust lõpetada on vara, pöördub indiviid tagasi II faasi juurde: täpsustab uuesti situatsiooni, mis on juba muutunud tema eelneva tegevuse tõttu ning seejärel liigub jällegi III faasi tegevuse juurde jne. Subjekti suhtlemine ei ole midagi muud kui spetsiifiline käitumisakt. Suhtlemisakti faasid on: I faas suunatus partnerile (sellele kes mingil põhjusel saab tähelepanu ja eelseisva tegevuse objektiks) II faas partneri psüühiline peegeldus (partneri tajumine) kuna ta on tegevuse situatsioonis peamine III faas tegevus seisneb partneri informeerimises millestki ja vastuseks saadava informatsiooni vastuvõtmisest IV faas partnerist välja lülitumine (suhtlemise lõpetamine), juhul kui kontakti ajendid
juurast, majandusest Kriitika suhtlemispsühholoogiale kui uurimisvaldkonnale (Duck, West, Acitelli, 1997) 1. valimi probleem: üliõpilased 2. arengu probleem: suhte staatilisus; longitudinaalsus? 3. kirjelduse probleem: suhtlejate ja uurijate suhtetaju; kirjeldav kontseptsioon 4. konteksti probleem: sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik kontekst; üldistatavus? 5.Andmete objektiivsuse probleem (sh enesekohased testid); eksperimendid Suhete ja suhtlemise olemus - Inimestevaheline suhtlemine – protsess, mille abil inimesed loovad ja hoiavad omavahelisi suhteid luues tähendusi. - Protsess – jada eesmärgipäraseid käitumisi - Tähendustest (mitte öeldust) sõltub suhtlemine - Suhtlemine loob suhteid Me vajame suhteid. Miks? - Liigijätkamiseks - Organiseeritud ühiskonna loomiseks ja säilitamiseks - Stimulatsiooniks - Tagasisideks - Toetuseks kriisihetkedel - Elumõtte leidmiseks Suhtlemise funktsioonid: - Suhtlemise kaudu arendame ennast.
omasoolisi ja meelitavad vastassugu, aitavad leida geneetiliselt sobiliku partneri) 10. Suhtlemisdistantsid (4 – Intimne distants, personaalne distants, sotsiaalne distants, avalik distants) 11. Petmise tunnused 12. Sotsiaalsete suhtumiste ring 13. Transaktsionaalne analüüs (ego-tasandid ja transaktsioonid) 14. Sõltuvussüsteemid (Boulding) 15. Enesekehtestamise olemus. Suhtlemisviisid (3) 16. Enesekehtestamise võtted (vähemalt 5) 17. Peegeldav kuulamine (Robert Bolton Igapäevaoskused lk 76) 18. Konflikti kulgemise protsess 19. Suhtlemisel põhinev konfliktide lahendamine 20. Läbirääkimised.Jaotava kauplemise strateegia. 21. Läbirääkimised. Liitvate läbirääkimiste strateegia. 22. Armastuse stiilid (Lee) 23. Armastuse liigid (Sternberg) 24. Kiindumusmudelid (Bartholomew) 25. Suhete lagunemise mudel (Duck) 26. Investeerimismudel (Rusbult) 27. Mulje kujundamine töövestlustel 28
(Böttcher, 1981). Nõustamise psühholoogia · Psühholoogia ja füsioloogia seaduspärasused kui seaduspärasusi tunda ja vajadusel rakendada siis see peaks soodustama nõustamistegevuse tõhusust. · Kommunikatsiooniteooria alused suhtlemispsühholoogia (kuidas selgitad näiteks viga kliendile, mitte ei karju, aga suunad), kuulamispsühholoogia (meeldib rääkida rohkem kõigile, aga kuulamine eraldi oskus, palu täpsustada, kui ei kuulnud), mõjutamisetehnikaid. · Probleemilahenduse strateegiad konfliktikäitumise viisid ja konstruktiivsed meetodid. · Kehtestamine - õpetada kehtestamist ja ka ennast kehtestada · Eetika jne. Psühholoogiline nõustamine on professionaalne sekkumine inimese mõtetesse, tunnetesse või käitumisse psühholoogiliste meetoditega kliendi parema toimetuleku eesmärgil (Mikkin, 2001).
AKTIIVÕPPE MEETODID I.....................................................................5 AJALEHT...................................................................................................6 EBASELGE JA SELGE EESMÄRK..........................................................6 EBAVÕRDSED VAHENDID.................................................................10 ELUVESI...................................................................................................12 ENESEKEHTESTAMINE.......................................................................18 GRUPIKÄITUMINE...............................................................................21 HEA JA EDUKAS INIMENE.................................................................22 INTERVJUU.............................................................................................23 JÄLGI JUHENDIT JA TEE.....................................................................24 KAARDID.........................
Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turutasakaal- tasakaaluh
keskkona aspektidest on erinev neil, kes on organisatsiooni liikmed ja neil, kes seda pole (sarnasus Schein'i teooriaga). ..................................................................................................................................60 ................................................................................................................................................................60 2.4 Suhtlemine organisatsioonis..............................................................................................................60 2.5 Suhtekorraldus ..................................................................................................................................67 KUIDAS KORRALDADA SUHTEKORRALDUST ORGANISATSIOONIS? See, kas palgata oma suhtekorraldaja või osta teenus konsultatsioonifirmalt oleneb organisatsiooni spetsiifikast, vajadustest, võimalustest. Agentuur: ......
seotud rollid heidetakse kõrvale ning teise inimesega suheldakse läbipaistvalt ja ausalt. ning tegema seda võimalikult intensiivselt. Selle tulemusena hakkavad ka kliendid Siirusest kantud suhtlemine tagab tegevuse, tunnete ja mõtete ühtsuse. Kliendi ja nõustaja kasutama rohkem loovust ja paindlikkust oma probleemide lahendamisel (vajalik eeldus kohtumisel puuduvad igasugused varjatud tagamõtted või kaitsereaktsioonid. Nii nõustaja kliendi poolt muutuse juhtimiseks). Seansside intensiivsus edastab ka teatud sõnumi: ,,See
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
...............................................................................................................103 Keelekasutuse arenemine...................................................................................105 Kõne arengu toetamine.......................................................................................106 3 Kõneeelne suhtlemine........................................................................................107 Väikelapse emotsioonid.........................................................................................109 Temperament..........................................................................................................113 Perekond kui kasvukeskkond.................................................................................122 Ema........................................
Kool võiks olla kui suur võileivalaud, kust igaüks saab valida oma maitse järgi. Holt oli kriitiline ka õpetamisviiside suhtes - õpetajad räägivad liiga palju ning õpilane saab vaevalt suu lahti teha. Kui õpilane tohib rääkida vaid siis, kui õpetaja lubab, ei ole selline õpetaja hea õpetaja. Hea õppimine nõuab kaasarääkimist, vasturääkimist, väitlemist ka õpiku autoriga; õppija peaks olema nii õpilane kui õpetaja, nii tegija kui kriitik, nii kuulaja kui rääkija. C. Bereiter (1973) läheb veelgi kaugemale: Minu meelest ei pea küsima, kuidas ühiskond saab kõige paremini lapsi kasvatada, vaid kaaluma, kas ühiskond ülepea peab neid kasvatama. Ta eraldab mõisted "kasvatus" (education) ja "õpetus- harjutamine" (training) ning tuleb järeldusele, et koolil pole õigust kasvatada, vormida kogu isiksust. Ta kutsubki üles looma koole ilma kasvatuseta, kus õpetaja oleks pigem loomuse aitaja kui ühiskonna agent.
Hiljuti USAs aset leidnud sündmuste ülevaade Obama kirjutas alla seaduseelnõule, mis suurendab USA võlalimiiti President Obama kirjutas alla Kongressi mõlemast kojast läbi pääsenud seaduseelnõule, mis laseb valitsusel laenata rohkem raha, et maksta sotsiaalkindlustushüvitisi ja riigitöötajate palkasid. Seega on riigi rahandusministeeriumil võimalus laenata $17.2 triljoni piirini, ilma et sellega kaasneksid eelarvekärped muude valdkondade arvelt nagu Obama juhitud tervishoiureform (BBC News, 13.02.2014). Samuti kirjutas president alla eelnõule, mille raames taastatakse nooremate veteranide hüvitised varem kehtinud tasemele. (NBC News, 16.02.2014) Samasooliste paaride õigused Kuu aja jooksul võtsid kahe USA osariigi Kansase ja Arizona kojad vastu sarnased eelnõud, mille kohaselt ei ole nimetatud osariikide ettevõtjad sunnitud pakkuma teenuseid samasoolistele paaridele, kaitstes sellega teenusepakkuja religioosseid uskumusi. Eelnõudes on aga kirjas, et kedag
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uuri
("pilt") meid ümbritsevast maailmast? Millise panuse annavad sellesse tervikkujundisse erinevad meeled? 3. Kuidas me reageerime meid mõjutavatele nähtustele? Milliste seaduspärasuste järgi kujunevad meie suhted meile täiesti uute ja juba tuttavate nähtustega? Kuidas me õpime ära ümbritseva maailma ja inimeste mõjusid iseendale? Kuidas me õpime uusi teadmisi? Kuidas kujuneb meie arusaamine maailmast, inimestest ja sündmustest? 4. Mis ühendab meie poolt kogetu ja õpitu meie jaoks ajas püsivaks, kuid samas arenevaks ja täienevaks sündmuste, faktide ja protseduuride kogumiks? Kuidas toimub meelde jäämine ja meelde jätmine, meeles pidamine ning meelde tuletamine? 5. Millest tuleneb meie mõtlemisvõime? Millised on mõtlemise protsessid ja milliste seaduspärasuste alusel nad toimivad? Kuidas keel vahendab meile maailma ja meie eneste ning teiste mõtlemist? 6. Kuidas psühholoogid psüühikas toimuvat mõõta üritavad
tasuks enne järelduste juurde asumist tähtsamad eeldused korraks üle vaadata. Kuidas näiteks seletada verbaalse suhtluse toimimist? Miks on nii, et kui siinset teksti loete, siis saate vähemalt umbkaudu aru, mida tahtsime sellega öelda? Lihtsaim lahendus, mida ka varmalt kasutatakse, on postuleerida keel. Olla seisukohal, et tekstil või selle osadel on omadus midagi tähendada, ja et kirjutades valin keelendeid nende tähenduste järgi. Kui kõneleja ja kuulaja oskavad sama keelt, kõneleja valib õiged keelen- did oma mõtte väljendamiseks ja ka kuulaja teab nende tähendust, siis kannavad need keelendid kõneleja mõtte kuulajani. Sellise fikseeritud koodi mudeli järgi on tähendus keelendite objektiivselt tuvastatav omadus, mille päritoluna enamasti nimetatakse kokkulepet. See mudel kirjeldab edukalt ära suurema osa suhtlusolukordi. Siiski leidub verbaalsel suhtlusel ka aspekte, mida keele kui fikseeritud koodiga seletada on üpris keeruline
berg jt, 2003: 3). Sternbergi teoorias, mida tuntakse ka praktilise või edu- ka intelligentsuse teooria nime all, eristatakse intelligentsuse analüütilist, loomingulist ja praktilist komponenti. Analüütiline komponent on seotud aruka tegevuse aluseks olevate protsessidega: mõtlemise, õppimise ja soo- ritusega. Loominguline komponent on seotud kogemuste kasutamisega uudsetes või väljamõeldud situatsioonides. Praktiline ehk kontekstuaalne komponent määrab inimese vilumuse praktilistes tegevustes või kohane- mise keskkonnas. Sternberg tõstab esile nn terve mõistuse või elutarkuse, mis toetub vaiketeadmistele, s.o teadmistele, mida meile ei ole keegi õpe- Intelligentsus ja erivõimed 23 tanud, mida pole sõnastatud ja mis on seotud teadmisega, kuidas midagi teha, ning millest on kasu praktiliste eesmärkide realiseerimisel
mida pakutakse klientidele, organisatsioonidele ja ühiskonnale. 1 Ühiskonna edukuse määravaks teguriks on muutumas inimestevahelised suhted, hoiakud ning valmis olek teenindamiseks. Teeninduses on tegemist dilemmaga: Paljud tööd ei nõua väga kõrget haridust või tehnilisi oskusi Teenindamine esitab töötajatele väga kõrgeid nõudeid, oskusi käitumiseks eri situatsioonides, probleemide lahendamisel paindlikkust, suhtlemisoskusi jne Teenindus on tegevus mis nõuab: Mõtlemisoskust ja loovust Otsuste vastuvõtmist Klientide vajaduste ja soovide tundmist Sotsialiseerumise oskus Emotsionaalseid, eetilisi ja esteetilisi pädevusi Enesekontrolli oskus Meeskonnatöö oskus Viisaka käitumise oskus Kehtestava käitumise oskus Oskusi tegutsemiseks pingeolukorras
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
