See rääkis Lisast ning tema mehest. Kes elasid Firenzes. Lisa oli oma mehe, Francescoga abielus, Lisa oli noor 16 aastane ning ta mees oli vana. Sellepärast Lisa pettis ka oma meest, Marcoga, kuna tema ei suutnud Lisat rahuldada. Francesco oli oli Firenze edukas kaupmees, tal oli küll raha, aga ta ei tahtnud kulutada. Lisa oli ilus ning noor. Tema haridustee oli lühike, tema vanemad tahtsid teda ettevalmistada tubli perenaise kunstides, et ta saaks hästi hakkama köögis ja kerilaudade taga. Francescol oli suur soov silma paista ning kui Lisa ütles, et on üks väga suurepärane kunstnik Leonaro da Vinci, kellest paljud olid heal arvamusel ning kui Lisa ütles, et da Vinci maal tooks palju sära nende palatsole. Leonardo da Vincit oli kirjeldatud kui äraolevat, kuid tähelepanelikku inimeste vastu, veel oli öeldud, et ta oli väga ilus ning hoolimata aastatest jättis ta oma hoo ja energiaga mulje nagu oleks ta äsja kuskilt igavese nooruse allika...
Kunstiteose analüüs Kristiina Moosel Mona Lisa. Louvre'i Museum. Foto: Kristiina Moosel Sissejuhatus: Mina analüüsisin itaallase, Leonardo da Vinci maali ,,Mona Lisat." Tuntud ka kui ,,La Gioconda." Pilt on maalitud aastatel 1503-1519.a. Hetkel asub see pilt Pariisis, Louvre'i kunstimuuseumis.Väidetavalt on just see maailma kõige kuulsaima maal. Tegu on kujutavakunstiga, portreega. Portree loob vaatajale rahulikud tunded, Mona Lisa on maalil kui pühak, keda vaadates võivad mõnele tekkida kehasse soojad ja rahulikud tunded. Kompositsiooni loovad elemendid: Pildi fookus asetseb maali esiplaanil ehk Mona Lisal. Valgus asub rohkem töö tagaplaanil, Mona Lisa on varjulisemas kohas, kuid siiski mitte täielikus varjus. Töö on maalitud tumedates toonides. Teos on üldiselt külmades toonides, domineerivad tööl jahe kollane ja külm sinine. Jooned on selged, k...
Leonardo da Vinci Mona Lisa Marten Arandi Leonardo da Vinci • Itaalia kõrgrenessansi üks tuntumaid esindajaid. • Sündis 1452, Itaalias (Anchiano). • Suri 1519, Prantsusmaal (Cloux). • Tegemist polnud ainult kunstnikuga. Ta oli veel skulptor, arhitekt, moedisainer (unikaalne kott, kavand ilmselt aastast 1497) insener, loodusteadlane ning leiutaja. • Suured teened anatoomias, nimelt lahkas laipu ja kirjeldas nende põhjal inimkeha ehitust, samuti joonistas inimese kehaosasid. Inimese kehaosade (luude, liigeste, kõõluste) kujutamine • Ta koostas helikopteri, tanki, kalkulaatori jooniseid, kuid arvestades tolleaegse teaduse arengutaset, polnud võimalik neid ideid tollal ellu viia. • Küll võeti aga kasutusele mõned tema väiksemad leiutised: automatiseeritud vända üleskeeraja ja masin traadi tugevuse kontrollimiseks. • Leonardo da Vinci IQ oli suhteliselt kõrge-180 Näiteid leiutiste ...
Leonardo da Vinci ,,Mona Lisa" analüüs Mona Lisa ehk La Gioconda on Leonardo da Vinci maal, mis valmis aastatel 1503-1507 ja praegu eksponeeritakse "Mona Lisat" Louvre'is kuulikindla klaasi taga. See on päästnud maali mitmest rünnakust. 1. Maali nimi on ,,Mona Lisa", mille autoriks Leonardo da Vinci. Pildil kujutatud naisterahva isik pole teada, aga Giorgio Vasari järgi on see rikka Firenze siidikaupmehe ja kunstimetseeni Francesco del Giocondo naine Madonna. 2. Portreemaal on tehtud paplipuust alusele õlivärvidega. Mona Lisa käed maalis kunstnik siidpintsliga. Sfumaato-tehnika abil suutis ta edasi anda värvide kõige peenemaid nüansse ja vältida heledate ja tumedate toonide teravaid üleminekuid. 3. Maalil puuduvad sümbolid, mis viitaksid otseselt millelegi. Taustaks on loodus, täpsemalt maastik. Ebaloomulik tundub see, et vaade ulatub kaugele, kui arvesse võtta, et naine istub...
Tallinna 21. Kool Renessanss Johann Sander Puustusmaa Tuule Kivihall 11c Tallinn 2010 Basilica di San Pietro in Vaticano Suurim ja tuntuim kuppelehitis renessansi ajal oli Püha Peetruse kirik Roomas. Vana, varakristlikust ajast pärit Peetri basiilika, ristiusu peakirik oli 15. sajandi lõpuks varisemisohtlikuks muutunud. Selle asemele otsustati ehitada hoone, mis peegeldaks ristiusu kiriku vägevust. Kirikut ehitati üle 100. Michelangelo meistriteos on kiriku 132 meetri kõrguseni küündiv hiigelkuppel. Erinevalt viimastest ei ülista ta mitte jumalat, vaid mõjub oma suurejoonelises täiuslikkuses kui monument oma loojale, maapealsele inimesele. Musée du Louvre ...
The Borgia Bride(Borgia pruut) Mai-Liis Jeanne Altermann Kalogridis Raamatust • Autor:Jeanne Kalogridis • Ilmus:2005 • Draama • Raamatud pole tõlgitud eesti keelde Lugu • Sancha lapsepõlv • Surnutemuuseum • Abiellumine Gioffrega • Kohtumine Gioffre perega • Afäär Cesarega • Lucrezia kloostris olek • Paavsti surm Autorist • Jeanne Kalogridis (sündinud 1945) on ajalooliste,ulme ja õudusloode autor. • Samuti on ta kirjutanud kõik Star Treki raamatud J.M.Dillardi pseudonüümi all. Autori teisi raamatuid • Draakula Perepäevikud(1995-1997) • Spekter(1991) • Põlemisaeg(1997) • Mina,Mona Lisa(2006) • Kuri kuninganna(2009) • Krahvinna Scarlet:Itaalia Renesanssi Lugu(2010) Mida arvan raamatust? • Raamat sobiks inimestele, kel...
Leonardo da Vinci Me kõik tunneme Leonardo da Vincit geeniust, kes oli osav tohutult paljudes eluvaldkondades. Kuid ta on oma isiksuse peitnud osavalt kaunite maailide ja unikaalsete leiutiste taha, sest milline oli Leonardo hingeelu seda me tegelikult ju teada ei või. Leonardo da Vinci oli vasakukäeline ja kirjutas paremalt vasakule. Tema märkmeid saab lugeda vaid peegelpildis. Vasakukäelisus öeldi olevat kurjast ja see oli üks põhjustest, miks Leonardo da Vinci inimestest eemale hoidus. Kuid ka oma märkmetes ei anna ta enda mõtetest ja tunnetest rohkem mõista, kui mõnedes üksikutes korrapäratutes lausetes ja ümber nurga. Kes on see salapärane geenius, kellest maailm teab nii palju, samas mitte midagi? Viieteistkümnendal aprillil, laupäeval, kell kolm hommikul 1452. aastal, sündis Ser Piero ja Caterina poeg. Ta sai nimeks Leonardo. Leonardo da Vinci kuulus nende haruldaste universaalsete geeniuste hulka,...
Itaalia Maarja-Marleen Rullinkoff Paide Ühisgümnaasium 8.b Elanike arv: 60,589,445 Pealinn: Rooma Riigikeel: itaalia keel Rooma kuulsamad ehitised on Colosseum ja Tituse võidukaar Naaberriigid: Prantsusmaa, Sveits, Sloveenia, Austria Po järv Garda järv Läbib: Prantsusmaa, Pindala: 370 km2 Itaalia ja Austria Suurim sügavus: 346 Pikkus: 652 km m · Asub lähistroopilises kliimavöötmes · Põhja-Itaalia maapind on viljakas · Lõuna-Itaalia on kuiv ja kaljune · Seal kasvavad: apelsiinipuud,sidruni puud, palmis,mandlipuud, õlipuud Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad alpid. Itaallased tervitavad üksteist kergete põsesuudlustega kummalegi põsele, alguses paremale poole ja seejärel vasakul...
Kunsti mõiste kui selline on väga lai. Inimesed mõistavad seda erinevalt. Kuigi kunsti ei saa täpselt määratleda, on see alati olnud üks elu osa. Aegade jooksul on kunst varieerunud, kuid siiski püsima jäänud. Tänapäeva maailmas ei ole paika pandud piire kunsti ja mittekunsti vahel ning pelgalt mõnele teosele peale vaadates ei saa kindlaks teha, kas tegu on kunstiteosega või mitte. Milline on kunsti olemus ning kus on piir kunsti ja mittekunsti vahel? Kõik inimesed vajavad mingil määral kunsti. Minu jaoks on kunst meistriteos, mis on tekkinud mingi kindla tegevuse tulemusel. Kunstiga väljendavad inimesed oma tundeid, elamusi või suhtumist maailma. See on midagi sellist, mida inimene on teinud nii vaatamiseks, kuulmiseks kui jälgimiseks. Seega on kunst ka meelelahutus. See on midagi, mis on tehtud teiste meeleheaks, kuid millel on tohutult palju erinevaid vorme. On inimesi, kes on huvitatud maalikunstist, muusikast või hoopist teatrikun...
Leonardo da Vinci referaat 2007 Leonardo da Vinci sündis 15.aprillil 1452. aastal talus, mis asus Anchianos. Leonardo esivanemad elasid selles piirkonnas alates XIII sajandist. Leonardo isa Ser Piero oli Leonardo sündides 25-aastane. Leonardo sündis väljaspool abielu. Umbes viis aastat elas ta Anchianos, siis kolis ta oma vanaisa juurde Vincisse. Vincis läks poiss ka kooli. Väike poiss oli uudishimulik ja sageli vaidles õpetajatele vastu. Koolis õppis Leonardo da Vinci kirjutama, lugema ja arvutama, geomeetriat ja ladina keelt. Leonardo da Vinci elas Vincis 1466. aastani. 14- aastaselt kolis ta Firenzesse ja alustas õppimist Andrea del Verocchio ateljees. Andrea del Verocchio oli tol ajal üks andekamaid Firenze kunstnikke. Ta oli skulptor, kunstnik ja juveliir. Verocchio avaldas suurt mõju da Vinci arengule. Ateljees töötasid ka teised kuulsad kuns...
Tallinna 21. Kool MEES VINCIST Raamatu kokkuvõte õp. Tiina Meeri Tuule Kivihall 11c Tallinn 2010 Kaks kodu Sündinud on esimene poeg. Imikut kannavad viis võõrast naist Mona Lisa, Mona Antonia, Mona Niccolosa, Mona Maria, Mona Pippa. Ta sai nimeks Leonardo. Ristis teda preester Piero di Bartolomeo. Nelisada aastat pärast Leonardo sündi asus romantiline luuletaja Arsene Houssaye otsima Leonardo maiseid jäänuseid. Ta teadis, kuhu surnukeha oli maetud. Ta kaevas välja koljusid ja mõõtis, kas need annavad välja geeniuse mõõdu. Kõik mis tundus vähegi Leonardole kuuluvat, viis ta Saint-Blaise'i kabelisse. Seal on kivisse raiutud sõnad: Selle kivi all puhkavad luud, mis on kokku kogutud iidse kuninglik...
LEONARDO DA VINCI ELULUGU Autor: Juhendaja: 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 1.LAPSEPÕLV.........................................................................................................................4 1.1.Lapsepõlv ema juures..........................................................................................................4 1.2.Lapsepõlv isa käe all...........................................................................................................4 1.3.Aastad Verrocchio õpilasena...............................................................................................5 2.KARJÄÄR KUNSTNIKUNA............................................................................
ISESEISEV TÖÖ 11. klass KÕRGRENESSANSS http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/renessanss.htm http://portfoolio.varstukk.edu.ee/Renessanss/index.html http://wiki.zzz.ee/index.php/Renessanss_Itaalias ARHITEKTUUR 1. Miks sai Itaalia renessansi sünnimaaks? Suured muutused kunsti alal said alguse 15 saj. Itaalias, kus olid õitsele puhkenud mitmed linnad ja säilinud olid antiigi säilmed ja traditsioonid. Just Itaalias vabanes kunst kõige varem keskaegseist kammitsaist, tärkas huvi looduse järgimise ja antiikkunsti vastu. 2. Millised olid muutused renessanssarhitektuuris? Taas hakatakse kasutama konstruktiivse elemendina silindervõlvi ja ümarkaart. Vararenessanssi iseloomustab dekoratiivsete vormide rikkus. Kasutatakse palju poolsambaid ja pilastreid. Seinapindu liigendatakse horisontaalsete simsside, petikakende ja nissidega. Tihti dekoreeritak...
Milleks meile filosoofia ? Milleks meie vajame filosoofiat? Mina arvan , et selleks , et paremini mõelda , olla loogiline , ning ennast arusaadavalt väljendada nii sõnaliselt kui ka suuliselt. Ma olena aru saanud , et filosoofia on selgus mõtlemises. Minu arvates võetakse filosoofiat kui mõtlemisõpetust. Olen märganud , et filosoofias üritatakse arutlemise teel jõuda lahendusteni. Minu arvates on filosoofiat vaja ka elukutsetel , näiteks arstidel võibolla ka poliitikutel , advokaatidel, kunstnikel. Arstid peavad ju teadma kõike , kunagi nimetati artse ka filosoofideks vähemalt ma olen nii aru saanud. Nad peavad teadma mida mingid atregaadid arstivaldkonnas tähendavad. Nad peavad keerulistel hetkedel mõtlema loogiliselt välja mingi rahuldava variandi kuidas nad saaksid aidata haiget inimest kes nende abi vajab või on seda neilt palunud. Poliitikud peavad ju igapäev arutlema maailmaasjade ja probleemide üle. Mis , kus ...
Mõistete töö 1.Arhitektuur-ehk ehituskunst on ehitiste ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Tartu ülikooli peahoone. See on üks silmapaistvamaid klassitsistliku arhitektuuri näiteid Eestis. Hoone on ehitatud 18041809 ülikooli arhitekti Johann Wilhelm Krause projekti järgi. Havnelagereti ärihoone Norras, Oslos. Hoone ehitati ajavahemikus 1916- 1920 ja arhitekt Bredo Henrik Berntsen. Torre Agbar on pilvelõhkuja Hispaanias Barcelonas. Hoone...
´´Kuidas mõjutab kunst minu elu?´´ Kunst on niivõrd suur mõiste, et me ei märkagi kuidas see meie elu mõjutab. Ringi vaadates võib täheldada, et igal pool meie ümber leidub osake kunsti. Inimesed kannavad kunsti, loovad kunsti ja tegelevad kunstiga. Kunsti ledub maalides, romaanides, muusikas, tantsudes, arhitektuuris ja veel paljuski muus. Mina arvan, et millegi loomingulisega tegelemine kunsti näol on iga inimese jaoks hariv. Kõige suurem kokkupuude kunstiga maalide näol oli mul Kumu kunstimuuseumis. Juba väliselt hakkab see silma oma arhitektuurilt, mis on samti osa kunstist. Seal käies jäid mulle mõned kunstnikud ja nende maalid pikaks ajaks meelde. Eesti kunstinikutest on mul kaks lemmikut esimeseks neist võib pidada Eduard Viiraltit. Minu kaks tema lemmikut maali on ´´Lamav tiiger´´ ja ´´Põrgu´´. Teine mu lemmik Eesti kunstnik, kes mulle Kumust meelde jäi oli Johann Köler. Tema poolt tehtud maalidest on ...
Anna-Maria KUNSTI OLEMUSE LAI MÕISTE „Mis on kunst?“ on küsimus, millele ühtset ning kindlat vastust ei olegi. Püüd vastata ilma küsimuse täpset tähendust teadvustamata tipneb reeglina sellega, et ühel nõul või erimeelsustel ollakse ainult näiliselt. Kunsti piirid jooksevad aga väga laialt. Milline on kunsti olemus ja kus jookseb piir kunsti ja mittekunsti vahel? Kunsti olemus on aegade jooksul väga palju muutunud. Võttes näiteks klassitsismi, mis valitses 18 sajandil ja võrrelda seda tänapäeva kunstiga, on erinevused väga suured. Klassitsismi ajal oli maalid väga suursugused ning hoolega valmistatud. Tänapäeval on aga kunsti mõtteks „mida vähem seda parem“, ehk tehakse maalile vaid paar kriipsu ja müüakse see kalli hinnaga maha. Aastaid tagasi olid kunstil ka kindlad piirid, ei tohtinud igasugu asju avalikustada. Võttes näiteks Nõukogude aja, kui kirjanikud ei tohtinud oma teoseid avaldada, sest nee...
1.Kunstiliigid - SKULPTUUR MAALIKUNST GRAAFIKA TARBEKUNST DISAIN, FOTO, FILM, VIDEO, ARVUTIKUNST EHITUSKUNST 2.Klassikalise ajajärgu kreeka arhitektuur on avaldanud suurt mõju hilisemale lääne kunstile. Miks? Nimeta ja kirjelda kuulsamat ehitismälestist 5 saj eKr! Kreekas oli arhidektuur kõrgelt arenenud, suurimat mõju on avaldanud templite ehitus, ning templites kasutatud dooria, joonia ja korintose sammaste stiilid. Klassikalise perioodi (5.saj. eKr.) kõige olulisemaks Ehituskompleksiks oli Ateenas kõrgel kaljul asuv akropolis. Akropol koosnes: tiibadega väravaehitisest propüleest, väikesest Nike templist, peajumal Athenale pühendatud Parthenoni templist ja heeros Erechtheioni templist. 3.Mida pidasid kreeka skulptorid oluliseks kujude loomisel? Võrdle Antiik-Kreeka skulptuuri Rooma skulptuuriga. Teadma ja ära tundma peab järgmisi skulptuure: Odakandja (5.saj eKr) , Kettaheitja(5.saj eKr), Hermes Dionysosega (4.saj eKr), Milose V...
Renessanss: · Manufaktuuride teke, kaubanduse areng. · Hõbe ja kulda kooti kangasse mustriks. · Hakati losse ehitama, Itaalia esimesed palazzod. · Kõik pööratakse antiiki. · Inimese tähtsustamine. · Sünnikoht valdavalt Itaalia. · Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus. · Muutus mood, määrati kes võis mida kanda. · Lauakombed. · Arenes loodusteadus, kunst, muusika, kirjandus. · Itaalias valitses Medici perekond. ( kunstitoetajad, õitseaeg) · Mitmekülgsed kunstnikud. · Ideaal on üksikisik, kes teostab ennast edukalt ja iseseisvalt. Vararenessanss: Arhitektuur: · Esimesed uued jooned sakraalarhitektuuris. · Taas hakatakse kasutama konstruktiivse elemendina silindervõlvi ja ümarkaart. · Iseloomustab dekoratiivsete vormide rikkus. · Kasutatakse palju poolsambaid ja pilastreid. · Seinapindu liigendatakse horisontaal...
1.Kunstiliigid EHITUSKUNST, SKULPTUUR, MAALIKUNST, GRAAFIKA, TARBEKUNST, DISAIN, FOTO, FILM, VIDEO, ARVUTIKUNST 2.Klassikalise ajajärgu kreeka arhitektuur on avaldanud suurt mõju hilisemale lääne kunstile. Miks? Nimeta ja kirjelda kuulsamat ehitismälestist 5 saj eKr! Akropol- vana kindlusmägi. Ka varemete põhjal saab otsustada, kuivõrd kaunis pidi olema kunagine Akropol. Sinna pääses läbi samastatud väravaehitise- Propüleede. Paremat kätt, veel väljaspool väravaid, kerkis kõrgel terrassil väike, ehtekarbikesena võluv võidujumalanna Nike tempel. Väravaist siseneja nägi kõigepealt linna kaitsjanna, tarkusejumalanna Athena kuju. Paistis Erechtheion, omapärane mitmest osast koosnev tempel. Selle ehitise eripäraks oli ebatavaline koda, mille katust ei kanna mitte sambad vaid noorte neidude marmorkujud, mida nimetatakse karüatiidideks Akropoli peaehitiseks oli Athenale pühendatud tempel Parthenon. Templis asus kuulsa skulptori Pheidiase loodu...
KODUTÖÖ - AUTORIÕIGUSED Ülesanne: Autoriõiguse rikkumise juhtumi leidmine ümbritsevast elust (meediast, töölt vm) ja selle analüüs. Analüüsis käsitletakse: a. missuguse teosega on tegemist, b. missuguseid õigusi selle suhtes rikuti, c. autori järeldus koos põhjendusega, kas vastav õiguste rikkumine on majanduslikust aspektist erinevatele huvigruppidele (autor, õiguste omaja, üldsus) kahjulik või kasulik. Autoriõiguse rikkumise juhtumi analüüs: Paar nädalat tagasi juhtusin lugema artilit veebisaidilt boredpanda.com, mis rääkis venelannast kunstnikust ja fototöötlejast Svetlana Petrovast ja tema oranzi värvi kassist Zarathustrast. Svetlana Petrova kasutab enda kassi modellina ning töötleb kassist tehtud pildid tuntud kunstnike maalidele, nt Leonardo da Vinci "Mona Lisa", Salvador Dali "The Persistence of Memory" jne. Projektil on ka koduleht nimega FatCatArt, milles asuvas galeriis on teosed jagatud gruppidesse...
Kunsti Ajalugu Riiko Kojoni EP-14 Kreeka arhitektuur Kreeka ehituskunsti tähtsaim ala on templiehitus. Templid ehitati kõrgematesse kohtadesse - linnade akropolidele astmeliselt tõusvatele alustele. Enimlevinud ehitusmaterjaliks oli marmor. Kiviplokkide sidumiseks kasutati metallist klambreid. Iga tempel oli pühendatud kindlale jumalale, kelle kuju asus selle templi sees akendeta ruumis. Templite mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv oli täpselt kindlaks määratud ja põhinesid inimese keha mõõtudel. Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest kas ühes või kahes reas.Templit kattis madal kolmnurkne viilkatus. Katuse viilu alla jäi kolmnurkne ala- frontoon, mis kaunistati skulptuuride ja reljeefidega. Katuse serva all olevat talastiku osa nimetatakse friisiksiks. Ka friis oli sageli kaetud reljeefidega. Kreeka Skulptuur Arhailine kreeka skulptuur näe...
· Iga heategu on tehtud iseendale, lihtsalt vahel saavad sellest ka teised kasu. · Inimesed reisivad imetlemaks kõrgeid mägesid, suuri meresid, laiu jõgesid, piirituid ookeane ja tähtede sära, kuid iseendast lähevad nad mööda. · Unistustes ja mälestustes tundub kõik poole parem kui tegelikkuses. Sellepärast ongi vaja mälestusi taaselustada ja unistusi, mille nimel edasi elada. · Inimesed kutsuvad mind pidevalt reaalsusesse, kuid miks nad ei usu, et minu maailm ongi minu reaalsus... · Kiireim viis sõda lõpetada on sõda kaotada. · Inimene peab sööma, et elada, mitte elama, et süüa. · Minu võitlus on vastupidamine. · Alati on võimauls ämbrist mööda astuda. · Geniaalne pole see, kes mõtleb, et ta on geniaalne, vaid see, kes mõtleb geniaalselt. · Elu on lill, lõhnab ja pakub silmailu, kuid kasvab igasuguse sõnniku peal. · Ära unusta, et vaikus on mõnikord parim vastus....
UUSAEG Suured maadeavastused I · Eksituste jada · Otsiti maksustamata ühendusteid Idamaadega. · Mereteed Indiasse otsiti nii ida (ümber Aafrika) kui lääne suunas. · India meretee avastas Portugali meresõitja Vasco da Gama 1498 ümber Aafrika purjetades. Suured maadeavastused II · Christoph Kolumbus 1492 leidis Ameerika. · Meresõitjad arvasid, et see on India. Suured maadeavastused III · Tee Indiasse leidis Magalhaes. 1519-1522 toimunud ekspeditsioon esimeseks ümbermaailmareisiks. · Uutele mandrile andis nime Itaalia geograaf Amerigo Vespucci, kes kutsus neid Uueks maailmaks. Suured maadeavastused IV · Hispaania ja Portugali edu teiste riikide ees oli nii suur, et nad jagasid maailma omavahel ära läänepoolkera jäi hispaanlastele, idapoolkera portugallastele. · Teised riigid sellest ei hoolinud ja 17. sajandil algas võidujooks kolooniatele, milles osalesid e...
Kirjand, essee Meie suurim ja hiilgavaim meistritöö on õigesti elatud elu. Õigesti elatud elu. Mõistatus peaaegu sama suur, kui elu mõte. Siiski, kristlikul kultuuriruumil on läbi aegade suhteliselt hea aimdus olnud, missugune peaks olema õigesti elatud elu. Moosese kümme (nägemust) käsku piiritlevad selgesti, kuidas inimene ei tohiks elada. Neist kümnest keelust on siiski võimalik tuletada juhtnööre, kuidas peaks elama. Õigestielatud elu on aus elu: mitte tappa, varastada, ega petta on enesestmõistetav. Kogu ühiskond põhineb laiemal määral sellel, et indiviid taotleb taolise aususe poole. Samuti näib mõistilk elada moraalselt. Kuid moraalsus, nõrgem termin kui ausus, ei kehtestada samasugust fundamentaalsust: ükski seadus ei taksita olemast õel inimene, kindla sihita pahatahtlikkus on tolereeritav. Peale aususe ja moraalsuse eksisteerib ka kolmas nõuanne: alistumine. Keeld võtmaks Jumala nime asjata suhu ning tõusta oma vanemate vast...
Humanismist aurumasinateni 2.9 Uue maailmapildi kujunemine, Renessanss (14.-17.saj) ja humanism Itaalia, 14. saj. Humanism, ehk suhtumine, milles keskmes ja kõigi väärtuste hierarhia tipus oli jumala asemel inimene, võttis võimust. Tänu sellele lõppes keskaeg ja algas uusaeg. Renessanss oli suur teaduse arengu ajajärk. Empiirikale toetudes! Gootipärane kõrgustesse kerkimine asendus horisontaali ja maisusega. perspektiiv! Poliitikas arenes pragmaatiline ja küüniline lähenemisviis ja pangandus majanduses. Palgaarmeede tekkimine ja merenduse areng! Jan Hus- mõjuka usulise reformatsiooniliikumise algataja Tsehhis(pole vaja palju vaimulikke ega nii rik. kirikut) Itaaliast välja liikus reness. 16. saj suuresti tänu trükikunsti leiutamisele. Mis mõjutab meid veel tänini? > Tänu humanismile on meil inimõigused, sots. garantiid ja isikuvabadused. Võitlus surmanuhtluse vastu. Heliotsentriline maailmamudel, Mona Lisa, Shakespeare, Galilei, Reforma...
Lastejutud Nälkjas Nossovi nikastus Nälkjas Nossov nikastas oma selja ja seetõttu ei saanud ta enam võilille lehti nosimas käia. Oli täiesti kipsis, tardunud ja ükskõikne. Ei olnud tal millestki enam sooja ega külma, sest igatses nii väga võilille lehtede järele. "Pähh" ühmas Nälkjas Nossovi naine. "Simulant oled, ei miskit muud!" Nälkjas Nossov ei vastanud midagi, tema klaasistunud pilk oli vaid suunatud aknast välja, rohelusse. "Simulant jah" noogutas Nossovi ämm nõustuvalt. "Kui mu mälu enam nii halb ei oleks, võiksin ma seda kohe ka tõestada..." seda öeldes vajus ta mõttesse "...mida ma nüüd öelda tahtsingi?" andis vana peapõrutus endast märku. Nossovi ämm Fedosja, vana polkovnik Nälkjas Nikoforovi lesk oli elus nii mõndagi näinud. Koos mehega oli ta üle elanud suure Nälkjate ja Tigude sõja, kus ta medõena oli sunnitud osa võtma. Fedosja tundlad selginesid. Kui ta polnuks kätetu, oleks ta emma ...
Renessanss Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Samuti arenes Itaalias välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade", tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana-Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaalseks pidama. Nii ongi renessanss ühest küljest antiigi pärandi taasavastamise aeg. Teisalt aga loodi sel ajal palju täiesti uuelaadset kirjandust ja kunsti. Vararenessansi ajal oli kultuuri- ja kunstiel...
INGLISE KEELE GRAMMATIKA Present Simple Lihtoleviku moodustamine Jaatav vorm Eitav vorm Küsiv vorm I make I do not make Do I make? He/she/it speaks He/she/it does not speak Does he/she/it speak? We/you/they go We/you/they do not go Do we/you/they go? NB! ERANDID! · Verbidele, mis lõpevad ss, h, ch, tch, x või oga, lisatakse ainsuse kolmdandas pöördes es. he does he goes he misses he watches he mixes · Verbid, mis lõpevad yga, mille ees on konsonant, muudavad y iks enne es lisamist. fly he flies carry he carries Võrdle: say he says Lihtolevik väljendab: · Antud momendil toimuvat tegevust, mis ei väljenda kest...
RENESSANSS 13. saj. viimane veerand ja 14. saj. algus trecento eelrenessanss 15. sajand quattrocento - vararenessanss 16. sajand cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) hilisrenessanss ja manerism Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist maailma jäljendav kunst jne.). Renessanss...
KORDAMINE ÜLDAJALOO ARVESTUSTÖÖKS. VANAAEG. I. Vana-Kreeka. 1. Mõisted: Polis- tüüpiline Vana-Kreeka linnriik Kodanik- riigi täieõiguslik elanik, kes sai osaleda riigi valimises ja riigikaitses Poliitika- linnriigi asjadega tegelemine Agoraa- linna keskväljak mida kasutati nii kogunemispaiga kui ka turuplatsina Akropol- kindlus kõrgemal künkal Aristokraatia- võim on koondunud rikaste ja suursuguste inimeste kätte, nt Sparta Demokraatia- võim on koondunud rahva kätte, nt Ateena Faalanks- lahingurivi, kus mehed pikkades ridades üksteise selja taga Hellen- kõigi kreeklaste üldnimetus, elasid emamaal ja kolooniates Barbar- mittekreeklane Hellenism- periood, kus idamaades olid valdavaks kreeka keel, elulaad ja kultuur Museion- muusade tempel, sisuliselt kultuuri ja teaduskeskus 2. Kes oli, mida tegi: Homeros- pime laulik, ,,Iliase" ja ,,Odüsseia" autor. K...
Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses 1. Loeng ÕS-is on palju mõisteid seoses enese..ga mitte niivõrd mina..ga. 40% enesega seonduvatest mõistetest on negatiivsed. Sissejuhatus. Enesekohane ja sotsiaalne pädevus õppekava osana inimeseõpetuse ainetsüklist. Enesekohane ja sotsiialne pädevus õppekava kontekstis: Hariduse andmisega sotud eesmärgid seoses ÕK arendusega jagunevad: Intellektuaalne dimensioon Produktiive Sotsiaal- personaalne, mis sisaldab persooni- ...
1 VARAUUSAJA (15.-17.saj) SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA: SÜNDMUSED 15.sa 1453 – Türklased vallutasid Bütsantsi riigi pealinna Konstantinoopoli. 1492 – Christoph Kolumbuse avastusretk Ameerikasse. j 1492 – Araablaste lõplik väljaajamine Pürenee poolsaarelt. 1494 – 1559 – Itaalia sõjad Habsburgide ja Prantsuse kuningate vahel. 1498 – Vasco da Gama juhitud portugali meresõitjad jõudsid Indiasse. 16.sa 1517 – Martin Luther algatas oma 95 teesiga usupuhastuse Saksamaal. j 1519 – 1521 – Hernán Cortése juhitud Hispaania konkistadoorid vallutasid asteekide riigi Kesk-Ameerikas. 1519 – 1522 – Esimene ümbermaailmareis Fernão de Magalhãesi juhtimisel. 1524 – 1525 – Talutahvasõda Saksamaal. 1531 – 1534 – Hispaania konkistadoorid Francisco Pizarro juhtimisel alistasid inkade riigi ...
TARTU 2015 Renessanss ajastu ja mööbel Sisukord Sisukord……………………………………………….……………………………………….1 Sissejuhatus……………………………………………….……………………………………2 1. Ajastu iseloom………………………………………….……………………………………3 2. Arhidektuur……………………………………………….…………………………………5 2.1. Vararenessanssi arhitektuur Itaalias……………………………………………….………5 2.2. Kõrgrenessanssi arhitektuur Itaalias……………………………………………….…….19 3. Mööbel ……………………………………………….……………………………………29 3.1. Kirstud……………………………………………….…………………………………..30 3.2. Toolid……………………………………………….……………………………………31 3.3. Lauad……………………………………………….…………………………………….31 3.4. Kapid. ……………………………………………….………………………………..….31 3.5. Voodid. ……………………………………………….…………………………………32 Kasutatud kirjandus……………………………………………….…………………………..33 1 Sissejuhatus. Kirjutan iseseisva töö renessanssi ajast, mis oli inimestel väga suureks muutuse ajaks. Enne seda valitses keskajal peaa...
1. Sumeri ja Vana-Egiptuse võrdlus: Kirja olemasolu: Sumeris kiilkiri-pilliroost pulgaga kirjutati savitahvlile märke. Sumerite avastuseks ratas. Egiptuses hieroglüüfid e. piltkiri, millega kirjutati valitsejate elulood hauakambri seintele. Geograafiline asend: mõlemas tsivilisatsioonid sünnivad jõgede läheduses, arenevad jõeorgudes, sest ümberringi on kõrb. Egiptuses võrdsustub Niilus jumalaga. Jõed laevatatavad, seetõttu võimalik piirkondade kommunikatsioon. Surnute kultus: arusaam, et eksisteerib teispoolsus. Nn. egiptlase suurim hirm surra väljaspool Egiptust, nagu ei pääseks ta siis teispoolsusesse. Püramiidide rajamine Egiptuses seotud surnutekultusega. Surm ei tähenda nende jaoks elu lõppu vaid selle jätkumist teisel kujul. Kogu surmaga seotud kombestiku põhieesmärgiks oli inimese mina säilitamine. Vähe teada sünni ja pulma kombestikust. 1kohal surm. Usk kõikvõimsasse jumalasse: Jumalad kesksel kohal, sekkuvad aktiivselt inimeste...
Kõige hullem viis kedagi igatseda on olla tema kõrval ja teada, et sa ei saa teda kunagi. Selle asemel, et igatseda vanu aegu, tuleks võtta kõik praegusdest aegadest, sest ka need muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada. Igatsus armsa sõbra vastu tunned alles siis, kui olete lahkunud. Vahepeal igatsen Sind nii palju, et mul hakkab paha. Inimesed, kes tõeliselt igatsevad on hoopiski teistsugused, nemad ei ütle välja seda, just nemad istuvad keskööni üleval, just need püüavad sõprade juures naerda, käivad mälestustemaal ning tänu sellele on igatsus nii tohutult valus neile! Igatsen sind hoolimata sellest, et sa murdsid igaveseks mu südame. Igatsedes ei suuda olla Mina ise, pole isu, ei maga, ei taha midagi... nagu oleks haigus keha vallutanud. Keegi ei saa minna tagasi ja alustada uuesti algusest, kuid igaüks saab alustada täna ja teha uue lõpu. Mäletad, kuidas sa naeratasid mulle esimest korda? Mina istu...
Reformatsioon ja protestantism Katoliku kiriku võim nõrgenes Reformatsiooni põhjused: 1)kiriku rikkus 2)indulgentside müük 3)humanism-ilmalikkus 4)Teaduse, trükikunsti levik-raamatute, kirjasõna levik, ilmaliku haridustaseme tõus ja levik tõi välja vaimulike rumaluse. 5)rahvuskeel-rahvusriikide sünd aitas kaasa Reformatsioon sai alguse 1517 kui Luther pani Wittenbergi kiriku uksele üles 95 ladinakeelset teesi. Rahvas pooldas, kuna taheti emakeelset kirikut. Ka vürstid(Friedrich IV Tark). Karl V kuulutas Lutheri lindpriiks, Friedrich võttis ta oma hoole alla.(Wartburgi loss). Augsburgis lubati kuulata ära Lutheri põhiseisukohad, ettekande tegi Philipp Melanchton. Riigipäevale esitatud dokumenti hakati kutsuma Augsburgi usutunnistuseks. Lutheri kirik(Skandinaavia(ka Eesti), P-Saksamaa): 1)emakeelne jutlus 2)lihtne jumalateenistus emakeelse jutlusega 3)sakramentidest ristimine ja armulaud.(sümboolsed) 4)lihtne kiriku välisilme 5)jäeti püha...
AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama...
Kunstiajalugu. Konspekt. XII klass · Kunst Vana-Kreekas: ehituskunst ` Kreeka kunst algab toorlaste tulekuga praegusele Kreeka territooriumile 12. Sajandil e.Kr, kuid ometi kulus 6 sajandit enne kui suudeti kunsti vallas midagi märkimisväärset luua. Ajalooliselt jaguneb kreeka kunst kolme perioodi: 1. Arhailine aeg - 600 e.Kr - 480 e.Kr ( suure pärslaste kallaletungi tagasilöömine) Selle ajajärgu alguses olid kreeklaste hooned enamasti puidust ning seega pole neist enam midagi alles. Küll aga pärinevad arhailisest ajast vanimad templite jäänused (ehitusmaterjaliks oli juba kivi, eriti marmor ja lubjakivi, tänapäeval on pühakodade jäänused happevihmade tõttu suures ohus). Tempel seisis astmeliselt tõusval alusel ja koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju. Hoone ümber paiknesid kas ühes või kahes reas sambad, mis jaotuvad kolme stiili: 1. Dooria stiil - lihtne, aga tugev stiil. Dooria sammas on raskepärane ja keskosas pisu...
1 Loeng Märgi ja märgisüsteemi mõiste, erinevad määratlused ja kontseptsioonid. 2 Loeng Märk ja keel. Informatsioon. 3 Loeng Semioosi mõiste ja selle dimensioonid. 4 Loeng Semiootika kui teadus. Kujunemislugu. 5 Loeng Semiootika ja strukturalism. 6 Loeng Semantika, signifikaat ja referaat. 7 Loeng Referentsi teooria. 8 Loeng Pragmaatika alused. 9 Loeng Kooperatiivsuse ja kommete printsiibid. 10 Loeng Kommunikatsioon, selle vormid ja skeemid. 11 Loeng Keel kui tegevus: lokutiivsed, illokutiivsed ja perlokutiivsed kõneaktid. 12 Loeng Otsesed ja kaudsed kõneaktid. 13 Loeng Tekstiteooria, diskursuse mõiste. 14 Loeng Semiootika ja hermeneutika. 15 Loeng Semiootika kui uus humanitaarteaduste organon. Gilles Deleuze/Felix Guattari Mis on filosoofia? Väidavad, et inimteadvus esitleb end /mõtlemine eksisteerib/ 3 eri viisil: KUNST, milles toimib kompositsiooni plaan ning siin mõeldakse aistingu jõuga. Aistingud ja esteetilised...
Jüri Gümnaasium KEHAKEEL Referaat Dan Glosin 10. R klass õp Kaisa Valentin Jüri 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 4 1 KEHAKEELE TÄHTSUS................................................................................................5 1.1 Kehakeele lugemine................................................................................................... 5 1.2 Kehakeele kasutamine............................................................................................... 6 1.3 Mis on kehakeel ?..............................................................................
Inglise 17.-18.sajandi kunst 17.saj kujutav kunst oli väga tagasihoidlik, õukonda imporditi väliskunstnikke: Rubens, van Dyck. Kunstiajakeemia luuakse alles 18 sajandi II pooles. Erakunstikoolid samas eksisteerisid ka varem. Revolutsioon 17. saj keskpaigas, tulemuseks puritaanide võimuletulek ning puritaanid ei soosinud kujutavat kunsti. Alles 18.saj kujuneb välja normaalne kultuurielu. Tol ajal on silmapaistev teatrikunst tänu Shakespeare'ile. Restauratsiooniaegne näitetegevus oli labane. Huvitavad arhitektuurinähtused 17. saj Charles I ajal Euroopa suurim kuningaloss Whitehall, arhitekt I. Jones. Ületas mitmekordselt Hispaania & Prantsuse kuningalossi. Üle 4000 saali. Põles täiesti maha 1680.aastate alguses. Säilinud vaid Banqueting House (Whitehali pidusaal) varapalladionism. Palladio kujunes väga populaarseks arhitektiks tänu Inigo Jonesile. Jones käis korduvalt Itaalias, matkis Palladiot. Palladionsmile oli tüüpiline kolossaalor...
FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umb...
1.Impressionism ja moodne maailm 2. võitlev avangard - futurism 3. dada ja sürrealism 4. abstraktne ekspressionism 5. popkunst 6. kontseptualism 7. minimalism 8. kohaspetsiifiline maakunst 9. feministlik kunst 10. kehakunst - ...
TLÜ RASI Sissejuhatus sotsioloogiasse Mikko Lagerspetz, Sofia Joons, Peeter Vihma 1.MILLEGA TEGELEB SOTSIOLOOG?......................................................................................3 2.SOTSIOLOOGIA KUI TEADUS................................................................................................ 7 3.STRUKTUUR JA FUNKTSIOON............................................................................................ 11 4.SOTSIAALSED NORMID JA VÄÄRTUSED..........................................................................15 5.SOTSIAALSED ROLLID..........................................................................................................19 6.SOTSIAALSED RÜHMAD.......................................................................................................22 7.SOTSIAALSED ORGANISATSIOONID.................................................................................24 8.JUHTIMINE JA AUTORITE...
NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju...
Vastused: 1. Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult ...
VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks ...
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM Realistid muutsid lõpli...
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hin...
annaabi.ee 
