Leonardo da Vinci (1)

Leonardo da Vinci
referaat
2007
Leonardo da Vinci sündis 15. aprillil 1452 . aastal talus , mis asus Anchianos. Leonardo esivanemad elasid selles piirkonnas alates XIII sajandist. Leonardo isa Ser Piero oli Leonardo sündides 25-aastane. Leonardo sündis väljaspool abielu. Umbes viis aastat elas ta Anchianos, siis kolis ta oma vanaisa juurde Vincisse. Vincis läks poiss ka kooli. Väike poiss oli uudishimulik ja sageli vaidles õpetajatele vastu. Koolis õppis Leonardo da Vinci kirjutama, lugema ja arvutama, geomeetriat ja ladina keelt.
Leonardo da Vinci elas Vincis 1466. aastani. 14- aastaselt kolis ta Firenzesse ja alustas õppimist Andrea del Verocchio ateljees. Andrea del Verocchio oli tol ajal üks andekamaid Firenze kunstnikke. Ta oli skulptor , kunstnik ja juveliir. Verocchio avaldas suurt mõju da Vinci arengule. Ateljees töötasid ka teised kuulsad kunstnikud , näiteks Botticelli , Perugino ja Lorenzo di Credi. Noor õpilane alustas oma tööd värvide segamise ja lihtsate piltide joonistamisega. Hiljem õppis Leonardo ka õlivärvidega maalima.
1472. aasta juunis kanti Leonardo nimi  Firenze kunstnike punasesse raamatusse ning sellega lõppes ka õppimine Verrocchio juures, kuid da Vinci ei lahkunud ateljeest. Leonardo esimene kuulus töö on sulejoonistus, mis valmis 5.augustil 1473 . aastal. See joonistus näitas kunstniku leidlikku mõtteviisi, ta joonistas maastikku nii nagu keegi polnud seda varem teinud.
Verrocchio töökojas osales Leonardo ilmselt paljude maalide loomisel, kuid enamik nendest on hävinud või pole Leonardo käekiri neil tuntav. Esimeseks säilinud Leonardo maaliks peetakse "Maarja kuulutust" (1472–1475). Sageli loetakse esimeseks tööks, mis suures osas Leonardo poolt maalitud on, Verrocchio "Kristuse ristimist", millel Leonardole omistatakse nii maalil kujutatud maastikku kui ka vasakpoolset inglit. Varem on maali dateeritud 1470. aastate algusesse, aga viimasel ajal usutakse, et ingel on maalitud hiljem (u. 1480 ). Täpset dateerimist raskendab ka asjaolu, et mõlema maali loomine on toimunud pika perioodi vältel.
1482 kutsus hertsog Lodovico Sforza Leonardo Milaanosse, kuhu ta jäi 1499 . aastani. Neil aastatel arendas Leonardo oma tegevust nii inseneri , skulptori, muusiku kui ka pidude korraldajana. Sellest ajavahemikust on järele jäänud väga vähe tema töid. 1483 telliti Leonardolt suurepärane maal "Madonna kaljukoopas ", mis on praegu Louvre `i muuseumis Pariisis. Sellest teosest eksisteerib ka teine versioon , mis asub Londonis Rahvusgaleriis ning mille peamiseks autoriks peetakse Ambrogio da Predisi ning mis on võrreldes Pariisi versiooniga oluliselt kohmakamalt maalitud.
"Püha õhtusöömaaeg", üks kuulsamaid Vinci maaliteoseid, valmis 1496. aastast 1497 . aastani, mis on maalitud Santa Maria delle Grazie kloostri söögisaali seinal. Praegu pole sellest enam midagi säilinud, selles on süüdi aeg, inimesed ja restauraatorite rumalus .
1499. aastal lahkus Vinci Milaanost ja veetis mõnda aega Mantovas, Veneetsias ja siis asus ta Firenzesse, kuhu jäi kuni 1506 . aastani.
1503. aastal andis Firenze raad Leonardole ülesande maalida Palazzo Veccio saali seinale üks maal Firenze ajaloost. Vinci valis teemaks Anghiari lahingu. Kuid kunstnik jättis töö vahepeal pooleli ning lõpuks jättiski selle lõpetamata.
Leonardo da Vinci kõige kuulsam maal on " Mona Lisa". Naine on kujutatud väga ilusa maastiku foonil . Mona Lisal on võluv naeratus, mis teeb kogu maali salapäraseks. Mona Lisaga rajas Vinci uue suuna portreemaalis - ta pani pearõhu inimese sisemise mina esiletoomisele.
Teine kuulus töö on "Madonna Püha Annaga", mis on samuti Louvre`i muuseumis.
Lisaks sellele, et Leonardo da Vinci oli väga hea maalikunstnik , oli ta ka skulptor, arhitekt ja insener. Ta oli ka hea leiutaja, üks tema leiutistest on langevari, kuid tal on ka palju muid kavandeid , mis on veel säilinud. 1513. aastal suundus Leonardo Rooma , kus ta tegeles peamiselt teaduse ja leiutamisega.
1516 . aastal lahkus ta Itaaliast kuninga François I kutsel Prantsusmaale ja asus elama Cloux'i lossi Amboise 'i lähedale. Ilmselt just seal lõpetas ta ka oma viimase maali " Ristija Johannes", mis praegu asub Louvre'is ja mis on saanud kriitikat homoseksuaalse ja blasfeemse alatooni tõttu
Vaatamata sellele, et Leonardo da Vinci näol oli tegemist renessansiajastu mitmekülgseima geeniusega, oli ta vaene ja arvatavasti ka suri vaesena (2. mail 1519). Õnneks on tema loominguline pärand säilinud tänapäevani ja talle kuulub silmapaistev koht inimkonna suurmeeste hulgas.