Lepingu kohaselt pidi Wiedemanni koolimajas alustama 2012. aasta sügisel tööd riigigümnaasium ligikaudu 300 õpilasega. Arvestati nelja paralleeliga nii nagu tol ajal Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumis klasse oli. Kuigi koolimaja oli väga hästi hoitud, siis linnavalitsuse haridusjuhi sõnul nägi Wiedemanni maja teiste renoveeritud koolide kõrval siiski hale välja. Niisiis loodetigi sellele, et riik teeks remondi. Kuid kooli asutamisel tuli leida lahendused paljudele küsimustele: tuli lahutada põhikool ja gümnaasium, praegused koolid reorganiseerida ning teha koostööd kogukonna ja gümnasistidega. Tööd oli palju: ette oli vaja valmistada põhimäärus, valida koolile nimi, koostada õppekava; samuti teha valmis kava riigigümnaasiumi rahastamiseks, leida personal, sõlmida lepinguid ning valida hoolekogu. (Ilves 2010a) Kuid sama aasta septembriks oli riigikooli tulek ikka veel lahtine. Algse eelarve järgi oli
Aleksandra Jakovtsenko (132417SKVOM) SKVOM-1 16 situatsiooni 1. Lobisemishimuline klass Kõigipealt ma säilitaks klassis positiivset atmosfääri, kuna liiga range käitumine ei ole minu iseloomus. Esimeses tunnis ma räägiks õpilastega klassis kehtivatest reeglites. Üks neist oleks lobisemisest (nt kui ma ei saa tunni algata, siis vastavalt suureneb kodutöö). See annaks mõni vabadust valida, mida me teeme tunnis, ja seega tuleks vastutus oma käitumise eest. Kui lobisemise teema on aktuaalne ja ääriselt huvitab õpilasi, siis me võiksime raisata paar minutid koos arutlemiseks. Sellest võiks isegi teha ülesannet. Kui on vene keele tund, siis pakkuks uut leksikat ja kasutaks seda ülesannetes reegli selgitamisel. Kirjanduse tunnil võiks tuua näiteid raamatustes, kus see teema on mainitud, ja läbi viia väikest diskussiooni. Kui tegemist on väga aktiivse klassiga, siis tunnil ma keskenduks s
Sue Cowley “Õpetaja õpiabi” 1. OLUKORD – LOBISEMISHIMULINE KLASS Mina arvan, et oluline on mõned reeglid paika panna juba siis, kui õpilastega esimest korda kohtuda. Seega, kui õpilastele selgitada kõige esimeses tunnis, et neilt eeldatakse täielikku vaikust, on sellest kindlasti palju abi. Nõustun Cowley´ga, et tuleb jääda endale täiesti kindlaks ja selgitada õpilastele väga korrektselt, mida neilt nõuan. Kui üks kord järele anda ning jutustamist ignoreerida, siis järgmine tund on lobisejaid juba rohkem. Oluline on ka rahulikuks jäämine ja õpilaste peale mitte ärritumine ning karjumine, sest selline käitumine võib õpilasi veelgi innustada ulakustele ja neile isegi nalja teha. Lisaks on võimalik rakendada erinevaid nippe, mis aitaksid klassiruumis vaikust hoida. Mina eraldaksin teineteisest omavahel jutustavaid pinginaabreid või saadaksin ühe nendest klassist välja rahunema. Seega usun, et lobisemishimulise klassiga hakkama saamisega oleks vaja prak
- Korralikult värvitud iga õppeaasta alguseks ja selle aja kohta ,,head". Milline oli/ on kord ja distsipliin tunnis ja vahetunnis? Kirjeldage palun! - Distsipliin oli tunnis hea, v.a. mõnedel õpetajatel, kes ei osanud tundi läbi viia. Vahetunnid olid algklassides meeletu tormamine, keskkoolis- rahulik jalutamine. - Tunnis valitses õpetaja ülemvõim, vahetunnis jalutati saalis ringi. - Tunnis oli kord range. Vahetunnis ei kakeldud, poisid vahest suitsetasid. - Tundides oli kord, õpetaja sõna maksis. Vahetunnis jalutati, vesteldi. - Kord oli igas tunnis, millisel tasemel, see olenes õpetaja isiksusest; vahetunnis jalutati koridoris või õuealal, tormamist ja tunglemist ei esinenud. - Distsipliin oli nii tunnis kui ka vahetunnis. Tundi ei tohtinud jutustamisega segada, vajadusel paigutas õpetaja õpilased eraldi pinki istuma. Sellest oli ka abi, eriti kui tüdruk ja poiss ühte pinki istuma juhtusid. Vahetunnis jalutati ringiratast koridoris, seda kõike
kuidas seda peab tegema. Lõpukirjandit kirjutatakse selleks, et hinnata õpilase suutlikkust analüüsida fakte, tema sõnaosavust, ning küpsust. Lõpukirjandit nimetatakse ka küpsuskirjandiks tihti. Mida selle all mõeldakse üldse? Küpsuskirjandiks nimetatakse seda sellepärast, et lõpukirjand näitab ka õpilase haritust mitte haridust, vaid haritust ehk kui palju on nende aastate jooksul talle külge jäänud kõigest sellest, mis tundides räägiti. Aga mis peab sellest kõigest meelde jätma kirjand on üpris rangelt reglementeeritud ning vastavalt sellele antakse ka punkte. Neid reegleid, mida peab järgima, selgitan ma hiljem, aga kirjandit ei tohi kirjutada suvaliselt, ilma süsteemita. Ei tohi kirjutada muinasjuttu. Ei tohi liialt oma arvamust avaldada. Ei tohi näida eelarvamuslikuna. Kirjand on erapooletu. Kirjand analüüsib fakte ning teeb loogilise järelduse tänu sellele
....................................13 kasutatud kirjandus..............................................................................................................15 lisad.....................................................................................................................................16 2 SISSEJUHATUS Meie loovtöö eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas tunnevad õpilased ennast kehalise kasvatuse tundides. Kas õpilased käivad meelsasti kehalise kasvatuse tundides ja millised need võiksid nende arvates olla? Me valisime selle teema, sest tahtsime, et kehalise kasvatuse tunnid oleksid kõigile meeldivad ja jõukohased. Eesti laste liikumisaktiivsus aina väheneb ning sellest saavad alguse paljud terviseprobleemid. Liikumist on vaja laste luude, lihaste ja südame arenguks. Liikumine aitab lastel olla tervem. Kui lastel kujuneb juba noores eas välja liikumisharjumus, aitab
puuduvad igasugused ambitsioonid. Kord pakkus mulle ema, kes töötas lasteaias kokana, et ma võiksin minna suvevaheajal lasteaia õpetaja abiks niiöelda puhkuseasendajaks. See oli minu jaoks uus ja tegelikult väga huvitav kogemus eelkõige kuna mulle meeldivad väikesed lapsed. Pealegi sain seal lastega koheselt sõbraks ja kui hommikul tööle minnes lapsed rõõmsalt hõiskasid ,,Tere kasvataja Mari", see tegi südame väga soojaks. Nii ma siis vahepeal mõtlesin, et oleks tore olla lasteaia õpetaja. Minu isa on jällegi ametilt metsnik ja kuna ma alles kompasin olin oma eriala otsingutel, siis tema soovitas mulle peale kooli minna Luua metsandukooli, kuid mulle metsandus ei meeldinud. Õnneks ei hakanud isa mulle seda ka peale suruma nad lasid mul ikka ise otsustada, kui midagi teha vastu tahtmist siis ei tule sellest ka mitte midagi head välja. Keskkooli lõpuklassis kolisin kokku oma praeguse
Osalt on olukorras süüdi täistopitud õppekava, sest materjali maht piirab õpetaja võimalust tunnis teemadega eksperimenteerida ja õpilastega vestelda. Samas ei saaks sellest ilmselt nagunii eriti asja, sest Eesti laps õpib tasa ja targu ega ole harjunud, kui teda sel ajal segatakse. Tulemuseks on passiivne intellektuaal, kelle teadmised on põhjatud ja faktikogu ilmatu, aga kui küsitakse seisukohta või analüütilist vaatepunkti, siis jääb klassiruumi või veel hullem eluruumi rippuma vaikus. Siinkohal meenub mulle, kuidas Saksamaalt tulnud pedagoogid hakkasid meie koolis eesti õpilastele tunde andma. Algus oli neile sokeeriv. Mõni kandis lausa särki kirjaga ,,Tõstke kätt" ja solvus, nähes eesti õpilaste ükskõiksust. Saksamaal tõepoolest ei ole innovaatilist e-kooli ja paberimajandust leidub seal palju, kuid inimfaktor on määravam ja tänu koostööle sirguvad sealt julged noored. Ma ei taha olla
15 6 PUUDUMINE Õppimine ei ole kohustuslik... ellujäämine samuti mitte. William Edwards Deming Puudumised on tänapäeval koolis väga suureks probleemiks. Kui varem ei viitsinud koolis käia peamiselt põhikooli õpilased, siis nüüd on suur puudumiste protsent jõudnud ka keskkoolijärgsete õpilasteni, kelle kohalolekut võib vahepeal võrrelda kuuvarjutusega. Ainus vahe põhikooli- ja keskkoolijärgsete õpilaste puudumise on see, et kursusejuhataja ei võta keskkoolijärgse õpilase vanematega ühendust ning nii jäävad puudumised vaid õpilase enda südametunnistusele. 6.1 Põhjused, miks puudutakse Kõige suurem põhjus, miks õpilased puuduvad on tervisega seotud. Kas siis nende endi tervis või lapsega õppuritel võib juhtuda, et kooli ei jõuta, kuna laps on haigeks jäänud. Ka isiklikel
Rocca al Mare Kool ÕPPEKOORMUS ROCCA AL MARE KOOLIS Uurimistöö Hanna-Liis Vaasa 9b Juhendaja: õp Katrin Tallinn 2012 Sissejuhatus Mina valisin uurimustöö teemaks õppekoormus pärast tunde, ehk kas õppimist koju antakse liiga palju või just vähe.Mind väga huvitab teiste inimeste arvamus sellest ja huvitav on näha paralleelse minu ja teiste vahel.Samuti loodan märku anda lõppkokkuvõttega õpetajatele mis tegelt õpilastega toimub ning kas kõik suudavad koduseid ülesandeid teha. Oma uurimistöös tutvustan õpilaste seisukohti mida nemad arvavad kodustest ülesannetest.Samuti tuleb palju graafikuid ja tabeleid.Rä
Anton Adoson MINU UNISTUSTE TÖÖ JA TEEKOND SELLENI ESSEE Õppeaines: SISSEJUHATUS ERIALASSE Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: Inna Gorislavskaja Esitamise kuupäev:..................... Tallinn 2015 Juba väikese poisina huvitasid mind autod - kuidas need töötavad ja liiguvad ning kuidas neid juhtida saab. Tol ajal piirdus kõik vaid mudelautodega, mis liiklesid vaibale joonistatud autoteel ning parkisid 2Ds joonistatud majade parklas. Vahel sai neid ka lahti lammutada ning tagasi kokku panna, kuid pettumuseks ei vaadanud kapoti alt kunagi vastu mootor või jahutussüsteemi, selle asemel oli seal vaid näpuotsatäis tühjust. Mõnel uhkemal autol oli plastmassist tükk, mis pidi meenutama mootorit, kuid seda ta polnud ka parima ettekujutuse juures. Veidi vanemaks saades näitas vanaisa mulle, kus kohas mis
Miks asusin õppima ehitusviimistlejaks Kõik me tahtsime kunagi saada tuletõrjujaks, politseinikuks, juuksuriks ja isegi kosmonaudid. Asusin õppima ehitusviimistlejaks, sest mind on koguaeg huvitanud ehitus ja ehitusviimistlus tundus huvitav ning samas ka eriline oma mitmekülgsuse poolest. Oli ka mingi mõtte minna gümnaasiumi isegi kui ma oleks sisse saanud arvan,et ma poleks seal hakkama saanud ja oleks mingi poole aasta päras välja kukkunud ja nii oleks üks aasta nii sama raisku läinud ja mu emale ka ei meeldiks kui ma pool aasta kodus istuksin, siis oleks ma pidanud tööle kuhugi minema nii kauaks kuni uuesti kuhugi õppima minna saaksin
õpetaja peab toime tulla. Raamatus pakutakse kolm erinevat strateegiat lobisemishimulise klassiga hakkamasaamiseks. Esimene raamatus pakutud taktika on ,,kange nagu raudnael". Arvan, et see taktika sobib parem kui töötad ,,raskete" klassidega. Mul on väike töökogemus koolis töötamisel ja mul oli üks selline klass ,,raskete" lastega. Nendega hakkasin kasutama seda taktikat, sest kuidagi teisiti ei suutnud klassi maha rahustada. Kõigepealt seletasin nendele suuliselt kõik reeglid minu tundides viibides ja panin käitumisreeglid suurelt, selgelt ja täpselt paberilehele kirja ning riputasin neid klassiruumi seinale. Niimoodi oli mul võimalus viidata, kui vajadus oli. Seletasin nendele veel, mis juhtub, kui laps sanktsioonist kõrvale hoiab (nt. teatud aeg pärast tunde kooli jätmist või telefonikõne koju). Ma püüdsin kindlalt rakendama kõik sanktsioonid, mis enne määrasin ning avaldasin tunnustust, kui see on ära teenitud.
ESSEE Kui mina oleksin kehalise kasvatuse õpetaja... Kehaline kasvatus on tund, kus õpilased saavad pikale istumisele vahelduseks ka end liigutada see ongi selle tunni peamine mõte. Tänapäeva noorte seas on sporditegemine jäänud unarusse ning kehalise kasvatuse õpetajad on just need, kes võiksid ja peaksid noorte silmad taas avade tervislikule elule ning spordiga tegelemisele. Samas aga tuleks arvesse võtta tõsiasi, et kehalise kasvatuse tunnis ei kasvatata välja uusi tippsportlasi, sest et see on juba noorte enda otsustada, kui palju nad soovivad spordiga tegeleda ning kui hingelähedane see neile on. Siiski, peaksid kõik sporti tegema, arvesse võttes oma keha vajadust selle järgi. Kehalise kasvatuse õpetajana paneksin rõhku õpilaste soovidele ning püüaksin muuta tunni neile nauditavaks. Arvestada tuleks ka õpilaste vanusega, kas on tegemist algklassi, põhikooli või gümnaasiumiga. Erine
Numbritega mulle meeldib jannata küll, mul on ka küllalt suur FIE raamatupidamine. Kas te ketramise olete selgeks saanud? Ei! Kas elu maal on läinud paremaks? Mitmeti võetav asi. Mõnes mõttes on küll. Töötuid on reaalselt vähe. Palk samas - nö on iseküsimus. Aga muidugi on maalelamine eelkõige tugevate inimeste hobi. Või omapäraste. Meelakkumine on ta ainult siis, kui ise mesilasi pead. Ma ei tea, kas ta saakski kunagi teisiti olla. Aga sinnapoole püüda võiks koguaeg, et maal maksimaalselt hüvesid oleks. Peale puhta õhu ja privaatsuse muidugi Kas nimi Contra on tuletatud kunagisest 80ndate legendaarsest telekamängust Contra? Kui ei, siis kust see nimi tuleb? Nimi tuli Konnula-Connors-Contra - sihukese muundumise teel, hüüdnimed lihtsalt, valisin üh epaljudest endale kirjanikunimeks. Connors oli mu esimeste avaldatud luuletuste all ajalehes Kati klass - st meie klassi ajaleht
aineõpetajad kui ka õpiabiõpetajad ja eripedagoog. Üldjuhul on õpilase jaoks 1 tund nädalas sellist õpiabi, mida on ilmselgelt vähe. Põhjused on mitmeid: palgafond ja õpetajate ülekoormus ei võimalda, õpetajaid võiks olla rohkem, siit edasi on tunde raske paigutada ka tunniplaani, sest sel juhul oleks päev õpilasele liialt pikk. Õpiabi on mõeldud laste vaimsete võimete ja õpioskuste arendamiseks, et õpilane saaks põhiainetes paremini hakkama. Olen külastanud õpiabi tunde, tundides tavaliselt arendatakse õpilastel taju, tähelepanu, mälu, psühhomotoorikat, mõtlemist, kõne ja suhtlemist. Tundides arendatakse suulist ja kirjalikku kõne lähtuvalt õpilase kõne erivajaduse olemusest, arendatakse kognitiivseid oskusi ning kujundatakse ja arendatakse eripedagoogiliste võtete abil õpioskusi ja -vilumusi. Paljuski käib selline tegevus läbi erinevate mänguliste tegevuste, seda just algklassides. Rühm, mis moodustatakse on pisike, kuni 6 õpilast
mehhaaniline ehk mõtestama kordamine, siis pikaajalisse mällu salvestamiseks on efektiivsem mõtestatud kordamine ja jaotatud õppimine ning kordamine (Allik jt, 2006). Kuna mu sõbra tulemused koolis polnud väga head, siis võib arvata,et ta ei korranud materjale mõtestatult ning tema õppimisviisid ei andnud tulemust. Ma olen väga tihti tähele pannud,et kordamine annab väga häid tulemusi teadmiste meeldejätmisel, eriti keeleõppes. Rootsi keele tundides kordame me väga tihti eelnevalt õpitud materjali üle, kuigi see tundub sel hetkel väga mõttetuna,sest alles eelmisel tunnil oleme sama asja õppinud. Pärast testiks õppimisel tuleb see kordamine aga mulle kasuks, sest kõik on justkui meeles, kuigi ma pole seda ise eraldi veel õppinud. Kõiki uusi sõnu on kerge meelde jätta ja lõpuks annab see mulle testi tulemuseks A. Kui ma aga olen puudunud mõned
Vanaemal oli vanem vend Albert Lebreht ja kaksikud õed Aino ja Maimu. Kuna vanaema Erna ema Ida oli kodune, hoidis Ida minu vanaema lapsepõlves. Minu vanaema isal Rudolfil oli palju tööd pidevalt. Ta valmistas regesid ja vankreid. Lisaks sellele pidas Rudolf ikka talu koos Idaga. Kuna isa oli tööga tihti hõivatud ja ema tegeles talutöödega, siis pidi vend Albert minu vanaema tihti hoidma, aga see ei meeldinud Albertile. Aga Albertil oli üks kaval nipp. Ta tegi vahepeal minu vanaemale haiget ja selletagajärjel hakkas minu vanaema nutma. Nii tuligi Ida minu vanaema juurde ja hoidis teda edasi. Samal ajal Albert hiilis minema. Vanaemal on väga vähe meeles oma emast.Talle meenus oma emast see, kuidas Ida tihti askeldas köögis ja õmbles õmblusmasinaga. Vanaema jälgis alati põnevusega, mida Ida tegi. Ida õmbles alati minu vanaemale riided. Vanaema oli alati väga tagasihoidlik laps, seega ta eriti ei tahtnud endale palju komme ega mänguasju
keelatakse neil kodus otsustamast! Kus on siin mõistmine? «Kui ma tööl olles mõtlen kodustele probleemidele, siis hakkangi jooma. Töö juures on palju vaba aega ja hakkadki kõiki asju enda jaoks lahti mõtlema. Siis tekibki seis, kus voolab sisse stress. Ligi tükivad paanika ja igasugused imelikud mõtted, mis täielikult segavad rahulikuks jäämist. Kui teha väike lonks alkoholi, muutuvad probleemid iseenesest justkui lahendatuks. Mis siis, et järgmisel päeval on asi kaks-kolm korda hullem.» Alguses võttis Kert vähem, aga nüüd on alkoholist saamas ta sinasõber. Head tuttavad soovitavad küll, et mees, jäta maha, viimane aeg! Kuid Kert on juba niikaugel, et võtab viina isegi töö juurde kaasa, sest teab, et öövalvetes on üksi ja seal keegi ei sega. On juhtunud, et ülemus tabab teda purjus olekus, ning nüüd on Kert ettevaatlikum. «Kui ennast sõprade juures purju võtan, siis reeglina lülitub sisse autopiloot. See tekib siis, kui pilt kaob eest ära
neid endale, unistab. ,,Vale on tõest meeldivam", arvan, et sellega püüab ta öelda seda, et see vale, mida sa näiteks iseenda kohta ettekujutad on alati meeldivam, kui see, mis toimub reaalses elus. ,,Mu öö oli pikk, ja sel ajal kui teised magasid, valdas mind sügav hardus ja igatsus." Tavaliselt, kui jääd magama, hilja õhtul või isegi öösel, mõtled elule, igatsed kedagi (kui on kedagi igatseda). See on alati keegi lähedane inimene, kas keegi vanematest, poiss/tüdruksõber, sõbranna või sõber või inimene, kes on surnud, aga kes oli sulle kallis. Ma arvan, et see ,,põhiline" igatsemine toimub alati magamise jäämise ajal. Kui oled üksi, pimeduses ning vaikuses ja mõtled, et just see inimene võiks praegu sinuga olla. ,,Mu hing mässas ja ma muutusin kurvameelseks." - See on kurb lause ning lugemise ajal läks hinge. Kolmas raamat ,,Teeba kirg"
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Informaatikainstituut Olga Dalton 104493IAPB Essee Aines ,,Erialatutvustus" Juhendaja: Rein Kuusik Professor Tallinn 2010 Umbes pool sajandit tagasi ellutärkanud IT-teadusest on tänaseks saanud üks aktuaalsemaid inimkonna arengusfääre, mille iseloomustamiseks sobiks kõige paremini kasutada väljendit ,,tormiselt arenev". Tänapäeval ei seostu mõiste infotehnoloogia vaid arvuti kasutamisega, vaid kujutab endast hoopis midagi laiaulatuslikumat, millega arenenud riikide elanikud iga päev kokku puutuvad. Sellesse paeluva ja mõistatuslikku maailma olen minagi astumas, informaatika teaduskonna esimese aasta tudeng. Uute inimestega tutvudes räägin alati, et olen informaatika teaduskonna üliõpilane, mis aga tekitab neil kohe küsimust, miks valisin just selle eriala. Tõepoolest, ühiskonnas on levinud
· Õpetaja on avatud verbaalsele suhtlemisele- õpilased saavad praktiseerida oma kommunikatsiooni oskusi. · Kasutab palju õpilaste kiitust ja innustamist. · Julgustab õpilaste sotsiaalselt kompetentset käitumist.(kuidas teatris käituda) **Autoritaarne stiil sobib õpilastele, kellel puudub õpimotivatsioon. Loovale õpilasele on see surm. Tunniosade juhtimine 1) Tunni algus- püsti tõusmine, et õpilane saaks aru, et algab tund. Saab ennast vahepeal liigutada. Eesmärgid+sissejuhatus(tunni ülevaade) 2) Üleminekud- tuleb üle mõelda. KT valmis eri aegadel, panen lisaülesanded tahvlile kirja. Asjad laual. 3) Tunni lõpetamine- 10-15 min enne lõppu. Kodutöö annan selgitan kokkuvõte uuest osast tagasiside õpilastelt kui ka õpetajapoolne tagasiside. (mida õppisime, kes olid tublid, hindan oma tunnitööd) Kodutöö: miks teeme, mida teeme, mida saavutame. 4) Kriisid
Mulle meeldivad kingitused. Nüüd ma võin teha väga uhkeid kingitusi. Mis kingitus teil oli mõeldud? Huvi pärast? 11 12 ROLAND: Ümbrik. OSVALD: Margiga või ilma? ROLAND: Ilma. OSVALD: Oleks võinud margi peale panna. Praegu on igasuguseid ilusaid marke osta. Aga lihtsad ja südamlikud kingitused on väga toredad. Tavaliselt ei julgeta selliseid kinke teha. Siis peab olema väga lähedane inimene. Aga lilled ikka ka? LAURA: Appi, lilled jäid autosse! ROLAND: Ei ole midagi. OSVALD: Äkki teeme midagi sooja juua. (Tõuseb üles.) Kuidas ma ikka magan, Laura on tore tüdruk. Meeldib mulle väga. (Rolandile.) Oled kõva mees. Kas teed või kohvi? ROLAND: Kas kohvi on? OSVALD: Ei ole. ROLAND: Ma võtaksin siis teed. Laura? Ka teed? Selge. Laurale ka teed. OSVALD: Teeme siis kõigile teed - on üks löterdamine. (Hakkab toimetama.) Aga mul on ainult kaks tassi.
tõsisemalt vesteldud ega ei ole tehtud järel kohtamist ( lk 77). Nendest viiest õpetajatest ainult Eesti keele õpetaja paneb reaalselt tahvlile (osa 1 min 14,04) klassi ja kooli reegleid ja eesmärke (Rogers ,,Käitumine Klassiruumis" Kehtestamisfaas lk 35 ), kuigi ei ole teada kas peale kirja panemist pandi neid reegleid ka paberile ja riputati kuskile klassi nähtavale kohale või mitte, et nad oleks koguaeg lastele nähtaval kohal, vajadusel peaks meelde tuletama ja saaks kuhugile osutada. Ei ole ju teada kuidas lapsed suhtuvad reeglitesse mida ei ole näha. Laps ju võib mõelda mida ei ole näha seda ka pole olemas. Osa 6. Jälgides saadet põhjalikumalt tahtsin näha ka laste seisukohti, kõige paremini torkas mulle silma õpilane nimega Tauri, kes jäi tuli Kuristiku Gümnaasiumisse teisest koolist. Kuigi eelmise aasta poissi keskmine hinne oli 2.6 on ta hetkel oma klassi üks
OSVALD: Nii kui te kahekesi sisse astusite, OSVALD: Oleks võinud margi peale panna. sain ma aru, et tuleb suuri sekeldusi. Ma teen Praegu on igasuguseid ilusaid marke osta. oma pakkumise. Jätame sekeldused ära ja Aga lihtsad ja südamlikud kingitused on saada see poiss kohe minema. väga toredad. Tavaliselt ei julgeta selliseid LAURA (tõuseb): Ma tänan peavarju eest. kinke teha. Siis peab olema väga lähedane (Võtab saapad, hakkab neid jalga tõmbama.) inimene. Aga lilled ikka ka? Suurem külm on kehast väljas... LAURA: Appi, lilled jäid autosse! OSVALD: Ma näitan sulle midagi. ROLAND: Ei ole midagi. 7 8 OSVALD: Äkki teeme midagi sooja juua? OSVALD: Sõrmuseid pole sõrmes. (Tõuseb üles
ainetega. Hapnik on fluori järel elektronegatiivseim element, seetõttu on ta oksüdatsiooniaste negatiivne kõigis ühendites peale fluoriidide. Valdavalt on hapniku oksüdatsiooniaste 2: suurema oksüdatsiooniastmega ühendid on vähestabiilsed ja tugevad oksüdeerijad. Neist stabiilseimad on peroksiidid; esinevad ka hüperoksiidid ja osoniidid. Tähtsaim hapniku ühend on tema ühend vesinikuga vesi. Et hapnik reageerib paljude orgaaniliste ühenditega, on ta paljudele anaeroobsetele organismidele mürgine. Aeroobsed organismid on hapnikuga kohastunud ja vajavad seda oma elutegevuseks. Nad vajavad hapniku talumiseks paljusid antioksüdante. Kuid liiga suured hapniku kontsentratsioonid on ka neile mürgised. 4 Kui inimene hingab hapnikku osarõhuga 0,75 kuni 1 atmosfääri, hakkab ta umbes 10...20 tunni pärast kannatama kopsude ärritust. Kui hapniku mõju jätkub, järgneb surm. 0,5-atmosfäärist
Elva Gümnaasium ''Kosmeetiline keemia'' Referaat keemiast 9. D klass 2009 Sisukord 1. Nahk 1.1. Naha struktuur 1.2. Nahaniiskus 1.3. Abi kuiva naha vastu 1.4. Naha rasusus 1.5. Nahk ja ultarviolettkiirgus 1.6. Naha hooldamine 2.Juuksed 2.1. Juuste struktuur 2.2. Juuksed ja rass 2.3. Juuste värvus 2.4. Juuste kasvamine 2.5. Juuste pesemine ja hooldamine 3.Küüned 3.1. Ilusate küünte 5 kuldreeglit 4.Kasutatavad ained 4.1. Rasva- ja õlitaolised ained 4.2. Zeleetaolised ained 4.3
1.2. Foobia tekkimise põhjused Peamiseks foobia tekkimise põhjuseks on mingis olukorras üleelatud sokk või hirm. Hiljem tekib hirm sarnaste olukordade kordumise ees. Hirmust hoidumiseks hakatakse sarnaseid olukordi vältima. Ja kui inimene ravi ei saa, siis võib vältimine edasi areneda foobiaks. (Callahan 2009: 144) Foobia tekib tavaliselt väliste sündmuste ja eelsoodumuste kombinatsioonil. Psühholoogid väidavad, et inimesed on vastuvõtlikumad paljudele foobiatele, mis on ka nende suguvõsas. Seega võib järeldada, et foobia võib mõnes olukorras olla ka päritav. Paljud spetsiifilised foobiad võivad olla põhjustatud ka hirmutava õnnetuse või situatsiooni tõttu. Tavaliselt on selleks mõni trauma varajases eas. (Bourne 2007: 68-69) Foobiad võivad tekkida ka väliste sündmuste ja sisemiste eelsoodumuste kombinatsioonil. Laps, kelle vanematel on foobia, ei pruugi seda ainuüksi geneetilisel teel saada
Uus keel äkitselt eestis ja teatud saavad sellest õlekõrrest kinni haarata? Kui aus olla, siis usun, et ka mina oleks esimeste seas. 4) „Astusin väriseva südamega Tōkyōs lennukist maha ja haakisin ennast teiste sildistatud tegelaste sappa“ – Väga vapper tegu üldse üksinda maailma kõige suuremas lennujaamas olla. Mina arvan, et mina seda ei oleks julgenud. Eriti veel linnas kus on üle mitmete miljonite elanike. 5) „Sellele majale nagu paljudele teistelegi üürimajadele oli antud kõlav nimi – Nakai Haitsu ehk Nakai Tipp“ – Jaapani pärased nimed ja ütlsued ning eriti veel nende moodi tõlgitud, ajavad mul alati muige näole. Just seepärast, kuna nendes on alati mingi naljakas või omapärane kõla. Neid tuleb siin töös veel ette küll ja küll. 6) „Lumi, mida järgnevatel nädalatel üha lisandus, tõi kaasa ka pisut rõõmsamaid meeleolusid. Iseäranis
viska hommse varna“. Seepärast püüan koolitööd ära teha kohe, lootuses, et hiljem jääb ka vaba aega. Tööde suhtes olen alati rahulolematu ja kriitiline. Juba valmis tööd üle lugedes tahaks teha palju korrektuure. Ühel hetkel lihtsalt loobusin sellest, nähes kui palju aega kulub ühe täiusliku töö vamis saamiseks. Ilmselt võtan asja liiga tõsiselt ja kannatan ajaliselt selle all. Küsitlus näitas, et viiendik õpib enam kui 10t. nädalas, teised vähem. Kuulun hetkel selle viiendiku hulka, õpin enamgi sest iga algus on raske ja materjali läbitöötamine võtab aega . „üksteist õppimise allikana ei märgata“ – olen ka selle väitega nõus, kuid loodan, et see ajajooksul muutub ja me hakkame seda väärtustama. Hetkel puudub mul ka koos õppimise kogemus, millele saaks toetuda kui tõhusa meetodi peale, samas puudub mul usaldus kursusekaslaste suhtes. Tunnen end tunduvalt kindlamini kui olen ise materjaliga tutvunud ja ei
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST Vhgchggc jcghch MINU ELUKAARE ANALÜÜS Essee Õppejõud: mnj jg, MA Mõdriku 2014 1 IMIKU-, VÄIKELAPSE- JA EELKOOLIIGA 0-7 eluaastat Sündisin Kohtla-Järvel, sama linna sünnitushaiglas 22. septembril 1994. aastal. Sel õhtul kella 17:10-ne paiku oli väga vihmane ja tormine ilm. Selline ilm on alati mulle õnne ja rõõmu toonud ning mulle ka head tulevikku ennustanud. Sündisin pisut ülekaalulisena, ning olin üsna lärmakas ja rahutu. Ma olin sündides väga tumeda naha ja peaaegu süsimustade juustega. Imekombel, mis sest et sündisin tumedana, olid mu silmad rohelised, tavaarusaama järgi peaks olema hästi tumedatel inimestel ka tumedad silmad, kuid minul olid väga helerohelised. Minu silmavärv on olnud muutuv ka senimaani. Kui mu enesetunne kurvameelne siis silmavärk ka vastav- roheline
Lustivere Põhikool Ergas-Ever Kask 8. klass LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS Loovtöö Juhendaja õpetaja Helve Zõbin Lustivere 2016 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1. Eestlaste väljaränne erinevatel aegadel 5 1.1. Eestlaste väljaränne enne taasiseseisvumist 5 1.2. Eestlaste väljaränne peale taasiseseisvumist 6 2. Meie kooli vilistlased mujal maailmas 8 2.1. Väljarände sihtriigid ja põhjused 8 2.2. Vilistlaste ametid ja toimetulek 9 2.3. Vilistlaste pere ja tagasitulekuplaanid……………�
kasvule (Piks. 2012: 4). Kehaline kasvatus ei arenda mitte ainult lapse füüsilist arengut, vaid ka vaimset. Õppekavasse kuuluv aine kehaline kasvatus aitab õpilastel kujundada tervist väärtustavat eluviisi, et noored kujuneksid hea tervise ja töövõimega isiksusteks. “Kehaline kasvatus on õppeaine, mis toetub tervislikuks eluviisiks vajalike teadmiste, oskuste ja harjumuste omandamist. Kehalise kasvatuse tundides on võimalik toetada õpilaste tunnetuslikku, esteetilist, eetilist ja sotsiaalset arengut” (Piisang, Laanes 2003: 4). Tunnis kujunenud oskus hinnata, arendada ja suutlikkus kontrollida oma kehalisi võimeid ning käitumist aitab vältida ohtlikke olukordi. Füüsiliselt aktiivsel õpilasel paraneb ka oskus näha probleeme ja leida neile mõistlikke lahendusi, seada endale eesmärke ja leida sobivaid viise nende teostamiseks. Abivalmis ja sõbralik suhtumine oma klassikaaslastesse tunni ajal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
