üht või teist kuigi ei saa ka salata, et tihti mõlgub mõtteis ka loobumine. Tuleb aga tõdeda, et õppimise juures on väga oluline aspekt kindlasti meie õpihoiak. See määrab ära, mil viisil me uusi teadmisi õpime ning kui sügavuti oma tegevuses laskume. Loomulik on see, et kõikidel meil on omad huvid ja kõik alad ja teadused ei saagi ühtemoodi meeldida. Tunnistan, et siiani on mõned õpitavad ained saanud rohkem tähelepanu kui teised. Minu endale meeldivad tegelikult sellised loovad õppeained nagu käsitöö ja kunst loomulikult on ka vahepealsed ained, mis kord meeldivad või siis jällegi mitte. Oma lemmikute hulgast välistaks ma kindlasti matemaatika, sest mul pole arvude peale kuigi hea pea. Minu jaoks tähendab õppimine väga paljugi see on enda teadmiste ja silmaringi avardamine kui ka sammuke tuleviku poole, mingi siht peab slime ees olema, siis on lihtsam sinnapoole suunduda
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST14 MINU KARJÄÄR 3, 5 JA 10 AASTA PÄRAST Essee Õppejõud: Anu Varep, MA Mõdriku 2015 Millises kohas ma praegu olen? Minu nimi on Nelli Mahmutov. Olen üsna noor kahekümne aastane neiu. Olen lõpetanud Jõhvi Gümnaasiumi meedia ja sotsiaalsuunas ja hetkel Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli sotsiaaltöö eriala päevaõppes õppimas. Kuigi pean end puhtaks eestlaseks, on mu veres siiski ka Tatari rahva verd. Aga kuna olen terve elu suhelnud emauselt eestlastega ja õppinud eesti keelses koolis, pean emakeeleks siiski eesti keelt. Minu kodulinnaks on Kohtla-Järve. Keeltest valdan ma hästi vene, inglise ja
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST Vhgchggc jcghch MINU ELUKAARE ANALÜÜS Essee Õppejõud: mnj jg, MA Mõdriku 2014 1 IMIKU-, VÄIKELAPSE- JA EELKOOLIIGA 0-7 eluaastat Sündisin Kohtla-Järvel, sama linna sünnitushaiglas 22. septembril 1994. aastal. Sel õhtul kella 17:10-ne paiku oli väga vihmane ja tormine ilm. Selline ilm on alati mulle õnne ja rõõmu toonud ning mulle ka head tulevikku ennustanud. Sündisin pisut
Kui ma siin aasta tagasi tööd alustasin olin õpetaja abi. Esialgu oli kõik väga hästi, kolleegid olid toredad ja töö ei murdnud konte. Ühel päeval sain aga teada, et peaaegu terve lasteaia kollektiiv välja arvatud mina, koristaja ja veel üks õpetaja abi on omavahel varasemaltki tuttavad ning eelnevalt kõik koos pikka aega töötanud. Ega see mind ei häirinudki kuna tegelikult on ju igal pool nii-öelda onupoja poliitika. Kuid kui minu ülemus pakkus mulle sellest õppeaastast alates õpetaja kohta muutus kõik. Ma tunnen, et seisan kellegi varvastel või võtsin kellegi koha ära. Kolleegid on just kui ära vahetatud, ei suhtle enam nii tihedalt, ei ole jutu poolest vabameelsed pigem tõrksad. Suhtlus toimub vaid kas tööalaselt või teemal, mis puudutab minu oma lapsi. Ma ei saa aru, mis selle tingis, kuid tunne on väga ebameeldiv. Kuigi ma pean ennast
Neid kordi on olnud üpris palju, kui olen endalt pidanud küsima, miks ma olen õppija. Ei ole ma enam ju kahekümne aastane, vaid enam. Tihti kõmiseb kõrvus üks ja seesama sõna; "Miks, miks, miks?". Mida rohkem ma sellele mõtlen, seda rohkem ma olen veendunud, et see lugu räägib minust kui õppijast. Tõenäoliselt ei tule see lugu eriti pikk, kuna mulle ei meeldi sõnu ,,pliiatsist välja imeda", ma sõnastan võimalik lühidalt ja täpselt . Minu lugu on selline. Viis aastat tagasi tuli mul järsku tahtmine hakata jälle õppijaks, oli ju minu haridustee jäänud keskkooli tasemele. Kuid mida õppida? Otsustasin minna Räpinasse õppima tekstiilitööd, oli ju käsitöö lahutamatu osa minu elust. Esimene aasta ei saanud sisse, proovisin teisel aastal uuesti, jälle ei saanud sisse, kuna konkurss oli suur. Nii lõingi käega ja matsin õppimise mõtted maha, sest vanust tuli ju iga aastaga juurde
aasta lõpupoole, kui tarbides Body FX umbes kaks nädalat, taandus nahaallergia laik selja pealt. Tarbides nüüd vahelduva eduga kõiki kolme Kyäni toodet, tunnen, et ainevahetus on paranenud, energiatase on tõusnud, haigused ei kimbuta ning mis peaasi silmanägemine on paranenud. Lükkasin oma plaani lugemisprillide ostmisest määramatuks ajaks edasi. Body FX kui esmaabivahend (valuvaigistina, villide, põletuste, haavade, putukahammustuste peale panekuks) on mul alati kaasas. Kai... Minu kogemus... See juhtus paar kuud tagasi, kui ma oma elu üle tõsiselt järele mõtlema hakkasin. Tööd ei olnud, tervis oli äärmiselt vilets. Olin õnnetu! Ka sõpru mul ei olnud. Oleksin tahtnud kellelegi oma elust rääkida. Ühel ilusal hommikul helises telefon ja siis muutus kõik! Järgmisel hetkel istusin kohvikus ja kuulasin ühte väga huvitavat, aga samas väga kahtlast juttu imepärasest tootest ja veel imepärasemast tööst. See, mis ma kuulsin, ei tekitanud minus
saada maad juurde. Samal perioodil läksid paljud Peterburi tööd otsima. Teise maailmasõja ajal põgeneti sõja eest läbi Rootsi laia maailma. Peale sõda mindi kommunistliku režiimi eest läände. Samal perioodil toimus ka sunniviisiline väljaränne küüditamise teel Siberisse. Tänapäeva Eestimaa on keerulises olukorras, kuna väga palju noori inimesi rändab välja. Siia jääb vanem generatsioon, rahvastik vananeb ja see toob kaasa mitmeid probleeme. Ka minu tutvusringkonnas on noori, kes on siirdunud mujale elama. Kuna tulemas on kooli aastapäev, siis seoses sellega tekkis mõte uurida, kui paljud meie kooli vilistlased on asunud elama väljaspoole Eestit ja kui paljud on käinud või käivad võõrsil tööl. Huvitav on teada saada, kuhu ja miks on mindud, kuidas neil võõrsil läheb, kas minu töös uuritud väljaränne ja Eesti väljarände pilt on sarnased või mitte. Suur osa eestlasi käib mujal tööl, kuid elupaik on Eestis.
otsustame katsetada nende teadlikkust oma teenuse kohta. Ettevõttega suhtlemine telefoni teel Ülesandeks on suhelda ettevõttega telefoni teel. Helistan hommikusel ajal, eeldades et poes on kliente vähem ja aega minuga tegeleda. Telefonile vastab naisterahvas. Enne kui jõuan midagi öelda, ütleb ta, mis poodi ma helistan ning mis on tema nimi. Küsin viisakalt, et kas tal oleks natuke aega, et vastata paarile minu küsimusele. Sõbralikult on ta väga koostööaldis. Soovisin infot, kuidas saaksin tellida fotot interneti teel. Teenindaja rääkis väga üksikasjalikult. Mingil hetkel tundsin, et see venib juba liiga pikaks, huvi hakkas kaduma ning lõpuks tundsin end juba väga rumalalt nagu oleksin laps, kellele on vaja detailideni kõik selgeks teha. Et end targemana tunda hakkasin küsimusi esitama tehnika kohta. Küsisin mis printerit ja paberit nad printimiseks kasutavad, mille
Kõik kommentaarid