...............................................23 1.7.7 Järjekindlusetus............................................................................................................23 1.7.8 Liialt suured ootused....................................................................................................23 1.7.9 "Ah, sind ..."............................................................................................................... 24 1.7.10 . Liigne hoolitsus.........................................................................................................24 1.7.11 "Lapsi peab hellitama!".............................................................................................. 24 1.7.12 "Küll kasvab ise!"......................................................................................................25 1.8 Kuidas vanemate lahkumineku korral lapsi säästa?.........................................................
Isa tegevus kujundab lapses ka soorollidele omast käitumist. Isad kohtlevad poisse ja tüdrukuid erinevalt ja sellega kujundavad soolise eristamise välja juba enne kooli. Pedagoogikateadlane Maie Tuulik väidab, et poisil toimub rolliline samastumine isaga 5 – 7 eluaastal, tüdrukul emaga 4 – 8 eluaastal. Samastumisele aitavad kaasa soojad ja südamlikud suhted vastassoost vanemaga. Mehelikkusele pannakse alus juba eelkoolieas. Viiendast eluaastast võiks pojaga tegelda rohkem isa, sest temalt õpib poeg iseseisvust, mehisust ja tasakaalukust. 5-aastane poiss tajub isa enda jaoks ideaalse mudelina, jäljendades teda juba teadlikult. Isa, kes käitub poja silme all mehele vääritult, alandab sellega mehelikkuse algeid oma pojas. Mida vanemaks poiss saab, seda tõsisemaid nõudmisi esitab ta isa käitumisele, seda rangemalt analüüsib tema mõtteid. Kuna isa on pojale otseseks rollimudeliks, siis tema puudumist elatakse üle väga valusalt. See muudab
inimeste kodudes, kuid neist suletud uste tagant võib leida jahmatamapanevat 2 hoolimatust, füüsilist ja eriti hingelist vägivalda laste suhtes. Selles referaadis toon välja põhilisema, mis annab suure tõuke kodukahjustuse kujunemiseks. Milliste meetmetega saab kodukahjustust leevendada, sest ravida seda ei saa, kuid saab õpetada sellega elama. Kui oluline on ühe väikese lapse jaoks vanemate hoolitsus ja armastus, et tal oleks turvaline keskkond ja kiindumussuhe. 1. TÕDE JA OLETUSED Jumal lõi inimese. Lähedasi suhteid eriti perekonnasuhteid käsitledes kasutame sõna armastus. Armastus kas on-või on see nii peidus, et seda pole näha-või pole seda üldse. Eriti oluline on perekonnasuhetes just täiskasvanu ja lapse suhe, see erineb 3 teistest suhetest just selle poolest, et üks on tugev ja teine nõrk, üks on suur ja teine väike
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
Isa tegevus kujundab lapses ka soorollidele omast käitumist. Isad kohtlevad poisse ja tüdrukuid erinevalt ja sellega kujundavad soolise eristamise välja juba enne kooli. Maie Tuulik väidab, et poisil toimub rolliline samastumine isaga 5 7 eluaastal, tüdrukul emaga 4 8 eluaastal. Samastumisele aitavad kaasa soojad ja südamlikud suhted vastassoost vanemaga. Mehelikkusele pannakse alus juba eelkoolieas. Viiendast eluaastast võiks pojaga tegelda rohkem isa, sest temalt õpib poeg iseseisvust, mehisust ja tasakaalukust. 5-aastane poiss tajub isa enda jaoks ideaalse mudelina, jäljendades teda juba teadlikult. Isa, kes käitub poja silme all mehele vääritult, alandab sellega mehelikkuse algeid oma pojas. Mida vanemaks poiss saab, seda tõsisemaid nõudmisi esitab ta isa käitumisele, seda rangemalt analüüsib tema mõtteid. Kuna isa on pojale otseseks rollimudeliks, siis tema puudumist elatakse üle väga valusalt. See muudab poega
· kord · järjestatus · etteaimatavuse Sisemist vajadust korra järele kõigutab esialgu päevakavas ettenähtud tegevuste vaheldumine. Kui koduse lapse päevareziim ühtib lastekollektiivi omaga, kohaneb laps kergemini. Lapsele turvatunde tekitamisest lähtuvalt on oluline lapsevanemate endi positiivne hoiak lasteaia suhtes. Usalduse ja positiivse hoiaku tekitamiseks on oluline, et lapsevanem tutvuks lasteaiaga ja suhtleks õpetajatega isiklikult enne lapse lasteaeda viimist. Vestlus õpetajaga lapse või lasteaiaga seotud muredest-rõõmudest lähendab vanemat õpetajaga. Rääkige õpetajale enda kodustest tavadest, sellest, mida last kasvatades oluliseks peate. Andke teada omapoolsetest ootustest-lootustest. Õpetaja vastab teile ja vestluse tulemusena saate kodus lapsele jutustada, mis teda ees on ootamas ja luua tingimused
seega tema vajdused tuleb rahuldada ning teda pannakse tähele eelisjärjekorras. Kogu perekonna jaoks oleks suur pluss see, kui läheduses oleks mõni teine sugulane, kes tegeleks samal ajal suurema lapsega. Kasu oleks ka sellest, kui keegi saaks imetamise vahepeal beebit vaadata, et emal oleks aega ka suurema lapsega tegelemiseks. Uue lapse tulek perre on suur ja tähtis sündmus, seega peaks vanem saama aru ka suurema lapse tunnetest. Isegi siis, kui suurem laps armastab oma väiksemat õde/venda, on peaaegu vältimatu, et ta tunneb kadedust beebile pööratava tähelepanu pärast. ( Hansson, J. , Oscarsson, C. , Õnnelikud lapsed, Tallinn, Varrak, 2006, lk 60-61) 1.2 Õdede-vendade vaheline rivaalitsemine Üksteise peale kaebamine ning uue õe või venna vihkamine alates sellest päevast, kui ta perekonda tuleb, on vaid kaks näidet, kuidas rivaalitsemine toob kaasa kaose peresuhetes.
hoolitsemise ja tema tarvete rahuldamisega. On bioloogilised vanemad, kes täidavad lapsevanema rolli vastavalt ühsikonna ootustele. Psühholoogiline vanemlus - lapse vanem on inimene, kellega teda ühendab kiindumussuhe ja kes teda kasvuperioodil kõige enam mõjutab. See jaotub neljaks osaks: argivanemlus (kooselu, ühine argielu), emotsionaalne vanemlus (armastus, kiindumus, tundesoojus), päritoluvanemlus(vanemate ja laste ühine ajalugu, ühised mälestused) ja vastutusvanemlus(hooldus, hoolitsus, vastutus). Vanemlik vastutus Euroopa Liidus Ema või isana olete teie vastutavad oma laste kasvatamise, hariduse andmise ja vara (kui neil seda on) eest. Teil on samuti õigus neid juriidiliselt esindada. Kõigis ELi liikmesriikides on emal automaatselt oma lapse ees vanemlik vastutus, samuti nagu abielus isalgi. Enamikul juhtudel jagavad vanemad seda vastutust. Abielus mitteolevate isade puhul on eeskirjad selle kohta, kas abielus mitteoleval isal on
Üllatus Ebakindlus Kergendus Üksildus, abitus, tõrjutus Hüljatus, kaotusetunne Ärevus, puutudes kokku armastuse, seotuse või abieluteemadega Usaldamatus (Vaher, 2008, 43,44) 1.1.3Laste mõtted, uskumused ja käitumuslikud reaktsioonid seoses lahutusega Lapsed võivad olla arvamusel, et teine vanem on ta hüljanud. Mõnikord aitab seda arvamust süvendada solvunud ja haiget saanud lapsevanem, kelle juurdest mindi ära, kui näiteks isal või emal tekkis uus suhe ja uus armastus. Mahajäetud vanema toetuseks hakkab laps teist vanemat süüdistama ja temast eemale hoidma, sest lapsed asuvad sageli nende arvates nõrgemat poolt kaitsma. Samuti võib lapsel olla arvamus, et ta peab valima vanemate vahel, ja polegi võimalik, et talle jääksid alles mõlemad vanemad. Lapse arusaamad elust on veel väga must-valged üks välistab teise. (Vaher, 2008, 44)
leebus on sellel eluhetkel väga vajalikud, rahulikkus, täpsus ja selgus on väga tähtsad. Suhtuge austusega lapse vajadusse uurida, avastada ja katsetada. Võimaldage talle selleks nii ruumi kui ka aega. Valikute tegemine on väga oluline, nii et soovitatav oleks pakkuda mõningaid valikuid talle, nt unejutu või võileiva katte valimisel. Aga tuleb läbi mõtelda, millisel määral ja millal lapsele valikuvõimalus anda. Pole õiglane anda lapsele valikuvõimalus ja siis temalt see jälle ära võtta. See oleks lapse petmine. Kui aga siiski otsustate lasta väikelapsel valida, piirake võimaluste hulka. Ei maksa teda liiga paljude variantide vahel valima panna ja teda sel moel segadusse ajada. Muutke valikud võimalikult lihtsaks ja väikese ulatusega 2/3 valikut Üritades oma maailma leida ja avastada vaidleb väikelaps teile vastu ja üritab oma iseseisvust kehtestada, ta katsetab ja testib. Tema avastamiskirge ei tasu summutada, kuid
ARENGUPSÜHHOLOOGIA on psühholoogia haru, mis uurib inimese arengu ja muutuste mustreid läbi kogu elu. on tihedalt seotud teiste psühholoogia harudega: üldpsühholoogia sotsiaalpsühholoogia õppimis-ja õpetamispsühholoogia suhtlemispsühholoogia MÕISTED ARENGUPSÜHHOLOOGIAS Terminitel kasvamine, areng ja küpsemine on mõningal määral kattuv tähendus KASVAMINE on aluseks igasugusele arengule sünnieelsest perioodist kuni täiskasvanuks saamiseni. Seostub eeskätt ( keha mõõtmete suurenemisega) füüsilise arenguga : keha välismõõdud, elundite, organite areng. Katariina Soo "Kui ma olin väike, vaatasin, kuidas kasvavad suured. Nüüd olen ma ise suur ja vaatan, kuidas kasvavad väikesed." ("Omalooming") ARENG osutab muutustele inimorganismi või selle osade omadustes. Kasvamisega kaasnevad muutused ka organismi omadustes, funktsioonides või käitumises. Arenguga seonduvad muutused toimuvad kogu eluea jooksu Kolm arenguaspekti on:
kutses ja kodus; ilmavaates ja hinnanguis, mis antakse väärtustele, huvides, mida seatakse püüdmiste etteotsa, ajaviites, lõbustustes, harrastustes jne. (Põld 1932). Kodu on personaalsuse kaitseala, mitte teatrilava, kus laps peab õppima tegema nägusid vastavalt vanemate nõudmistele. Kodus peaks igal inimesel olema füüsiline ja vaimne pelgupaik, kus saaks olla, kartmata, et keegi sinna vägisi ,,sisse sõidab".Kodu ei tohi kujuneda hotelliks, kus last teenindatakse temalt midagi vastu nõudmata, ega gestaapoks, kus last üle kuulatakse teda ometi lõpuni ära kuulamata. Ammugi ei tohiks kodu olla kuldpuur, kus last maailma hädade eest varjus hoida püütakse. Kodu on ühiste tegemiste ja mõtlemiste paik, kus kõik pereliikmed teevad pidevat koostööd ainult siis igatsetakse sinna ka aastate pärast tagasi. (Niiberg 2007: 3 ). 1.1. Kodu kolm mõõdet Kodu on eelkõige psühholoogiline fenomen, millel on kolm mõõdet. · Füüsiline
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
saama aru kuidas ühiskond funktsioneerib ja milline käitumine on aktsepteeritav, tagab toimetuleku. Lapse suunamine ja kontrolli all hoidmine toimub kaudselt. Laps tunneb end vabana, ka vanemaga koos tegutsedes jäetakse lapsele mulje, et just tema suunab asjade kulgu. Laps peab kõik ise ära proovima, areng ja õppimine toetub lapse kogemustele. Selle aluseks on lapse ja vanema vaheline sügav usaldus. See tekib ainult siis kui lapsevanem pühendab lapsele enda aega ja on suure kõrvana olemas kui vaja. Vabakasvatuse tugevaks küljeks saabki lugeda inimese otsustusvõime ja iseseisvumise arengut. Usalduslikud suhted vanematega ning vabadus ise enda elu juhtida läbimõeldud – see loob eelduse, et vabakasvatusega noorest sirgub kord edukas inimene.Vabakasvatus kogus Eestis laiemat kõlapinda 1990ndatel, mil nii koolis kui paljudes peredes võeti eeskuju skandinaavialikust vabakasvatusest. Minu
VAIMUPUUE Referaat SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks vaimupuudega lapse olemuse. Elame avatud ühiskonnas ja puutume kokku väga erinevate inimestega. Olen täheldanud, et tihtipeale tekitab teistsuguse väljanägemise ja käitumisega inimene e vaimupuudega inimene, ühiskonnas ja teiste inimeste seas kohmetust, eemaletõmbumist, hirmu ja teadmatust, kuidas ja mismoodi peaks temaga käituma. Lasteaeda tuleb erivajadusega lapsi ja samas tekib ka seal küsimusi, et kuidas lapsega hakkama saada ja milline see laps tegelikult ikkagi on? Inimesed kardavad seda, mida nad ei tea. Tahaksin oma referaadiga öelda, et erisusi ei ole vaja karta, pigem proovida neid tundma õppida ja näha lapse peret, eriti ema, seal kõrval. Sama võiks ka vaimupuudega lapse kohta öelda, et need lapsed on väga erinevad ja erilised. Kasutan oma referaadi koostamiseks eripedagoogikaalaseid ja pedagoogikaga seonduvaid materjale ja meditsiinialaseid teatmeteoseid. 1. LAPSE SÜND Lastearsti teade emale
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond KELA AÜ Bak. II Viivika Kasuk ROUSSEAU ,,EMILE" JA LAPSEKESKSE PEDAGOOGIKA ALGUS referaat Tartu 2009 Kriitika lapsekeskse kasvatuse suhtes on sajandite jooksul vähenenud. Paljugi on muutunud tänapäeval enesestmõistetavaks, mida ta polnud aga lapsekeskse pedagoogika rajaja Jean-Jaques Rousseau ajastul. Rousseau annab meile palju teadmisi, kuidas lapsi võimalikult looduslähedaselt kasvatada. Kuidas alustada ja kuidas ka lõpetada selle lapse õppimisaastad õpetajana (Blanchard, 2000). Annab juhtnööre ja nõuandeid, mida me ka tänapäeval juba ohtralt kasutame, kuid oleme ajajooksul kippunud need siiski unustama. Iga last tuleb võtta isiksusena ja vastavalt vanusele ka harida. Jean-Jaques Rousseau Jean-Jacques Rousseau sündis 28.juunil 1712 a. Genfis. Ema
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
· Sea sisse kindel elurütm. ATH lastele on väga vaja selgeid piire: kindlaid reegleid hommikusel ärkamisel, söömisel, õppimisel, sõpradega kohtumisel, telekavaatamisel ja magamaminekul. · Varu aega. ATH lapsel vajavad pisut rohkem aega igapäevatoimetustega hakkamasaamisel. · Lapsevanemate põhimõtted kasvatuse osas peavad ühtima. Lapsel on väga raske aru saada, mida temalt nõutakse, kui isa keelab aga ema lubab. · Ära ole manipuleeritav. Kui midagi on otsustatud, siis peaks vanem endale kindlaks jääma. Lapse jaoks on segadust tekitav kui üks hetk ei lubata midagi, mõne aja pärast aga antakse alla ja lubatakse. · Õdedele-vendadele tuleb selgitada ATH lapse käitumist ja sellega seonduvat.Ka vastupidi, enne uue pereliikme sündimist vajab ATH laps põhjalikku selgitust ja ettevalmistamist · Lapsevanem vajab ka puhkust
mille just parajasti kuskilt kätte saab ja kui tal ei ole, midagi kuskilt võtta siis lööb käega. Üksi mängides aga suudab laps olla väga rahulik ja ei ole lapsega mitte mingisuguseid probleeme. Oletatav põhjus: Poiss ei suuda sotsialiseeruda teiste lastega. Ta on harjunud olema üksi. Ta soovib näidata oma võimu, et teised lapsed teeksid seda, mida tema tahab. Ja, ta käitub nii nagu sooviks, et teised lapsed teda kardaks, kuigi küsides temalt soovib ta omale sõpru. Kuid asi võib olla ka koduses vägivallas, et lapsevanem käitub poisiga vägivaldselt, kuna kui ema ei ole ja elab kellegi teise juures on laps palju rahulikum ja ei ole temaga probleeme. Arengu põhivaldkondade kirjeldus Lapse arengus on alati vastastikuses koosmõjus kaasasündinud võimed ning isiksuseomadused ja välise keskkonna tegurid, moodustades iga lapse puhul individuaalse ja omapärase terviku. Arendus- ja korrektsioonitöö planeerimiseks nimetatud viies
tema eneseusalduse ja tundekasvatuse seisukohalt hoopis edukam. Karistusele järgneb mõlemapoolne halb enesetunne, kiituse ja julgustuse abil eesmärgile jõudmine loob vanemaid ja last ühendava suhte, millest tunnevad rõõmu mõlemad osapooled. Lapsel on õige käitumismall, kuid ta ei talita selle järgi, ehkki on saanud õige ärriti. Kasvataja ülesanne on nüüd luua ärriti ja käitumise vahel uus seos, panna laps reageerima nii, nagu temalt oodatakse ja nagu ta isegi õigeks peab. Kui lapsel niisugune ärritikontroll puudub, siis on kõigepealt põhjust kontrollida, kuidas on vanemad lapsele soove esitanud või teda midagi tegema õhutanud. Lapsele antud ärritid võivad olla liiga nõrgad või liiga mitmemõttelised. soovimatu käitumise juurimine ja soovikohase käitumise õpetamine teineteisest sõltuvad. Enne kui lapsele saab uut õpetada, tuleb harilikult kõrvaldada uue õppimist takistav väär mall. Kui
Alles siis, kui tead, kes ja mis sa oled, on võimalik muuta asju, mis tunduvad valed. Kui laps tunneb, et ta on lubatud olla tema ise, tuleb enesekindlus automaatselt. On tähtis et vanem näitaks lapsele kogu aeg, et teda märgatakse ja tema vajadustele vastatakse. Lapsel peab olema õigus olla tema ise, isegi siis, kui ta käitub valesti. Ta peab teadma ja tundma, et vanemad märkavad ja aktsepteerivad teda, mis ei tähenda sugugi, et lapsevanem automaatselt lepiks kõigega, mida laps teeb. Vastupidi, siin tulevad mängu täiskasvanuvastutus ja piiride kehtestamine. Enesekindlal lapsed tunnevad, et nad saavad hakkama peaaegu kõigega, ükskõik, mis ka ei juhtuks. Ärge arvake , et lapse enesekindluse säilitamise nimel ei tohi me tal keelata teha asju, mis on valed. Näiteks kui laps lööb oma väiksemat õde, peab lapsevanem ütlema, et nii ei tohi teha ja et mina ei kiida sellist käitumist heaks
seostus see karmi karistamisega. Õigupoolest tähendab see aga lapsele õpetamist, kuidas end ülal pidada nii, et ta kokkuvõttes oma käitumist kontrollida suudab. Tegelikult on sõna distsipliin tuletatud ladinakeelsest sõnast disciplina ja tähendab "õpetus", mitte "pagana kõva keretäis", nagu te võib- olla arvasite. Ärge peljake, et aeg-ajalt laste vastu karm olles vähendate tema armastust teie vastu, tegelikult armastab ta teid rohkemgi, kui adub, et on kasvanud ühiskonnale meelepäraseks toimekaks inimeseks. Kuidas alustada oma lapse distsiplineerimist? 1. Kehtestage piirid. 2. Muutke hääletooni ja kehakeelt. 3. pidage meeles: käsud ei kuulu vaidlustamisele. 4. Olge järjepidev ja järjekindel. 5. Muutke reeglid lihtsaks ja arusaadavaks. 6. Öelge lapsele, mida te temalt ootate. 7. Julgustage ja tunnustage head käitumist. 8. Olge halva käitumise puhul range. 9
TURVALISUS Imiku areng on intensiivne ning aktiivsuse suurenemisega suureneb ka õnnetusjuhtumite oht. Seepärast vajab imik pidevalt hoolt ja järelvalvet. On vähe, kui lapsevanem püüab ohutusmeetmete rakendamisel olla lapse arengust ühe sammu võrra ees. Mitmed turvalisuseelemendid nagu käitumistavad ja turvavahendite harjumuslik kasutamine peavad olema lastega perede igapäevaelu normaalseks koostisosaks. Imikute õnnetustel on oma kindlad põhjused, neid peab teadma ja nendest saab hoiduda. Tänapäevaks on tõestatud, et enamik õnnetusi on välditavad. Esimese elupoolaasta peamised ohud on põletused, kukkumine, kägistus, mürgitused ja
Nad ei tunne ennast enam vabalt ega suuda olla nemad ise. 1.2. Heakskiidu mõiste 4 Kõik vanemad on inimesed, kes tunnevad oma laste käitumise suhtes aeg ajalt kahte sorti tundeid - heakskiitu ja mitteheakskiitu. Käitumine on miski, mida laps teeb või ütleb. See ei ole lapsevanema hinnang sellele. Näiteks, kui laps jätab riided põrandale vedelema, on see käitumine. Kui lapsevanem nimetab teda lohakaks, on see hinnang. On selge, et mõningaid lapse käitumisi ollakse valmis kohe heaks kiitma, teisi mitte. Kui paljusid lapse käitumisi vanem heaks kiidab, sõltub osaliselt sellest, milline inimene ta ise on. Mõned vanemad on juba loomu poolest sallivad. Mõned teised vanemad on inimestena sallimatud. Nad leiavad, et suurem osa teiste inimeste tegudest on vastuvõetamatud. Kui jälgida neid laste seltskonnas, võib olla üllatunud, miks nad ei talu
struktuur) seletada (nähtuse või probleemi olemust seletada, tagajärgede analüüs). Seosed, vastasmõjud (korrelatsioonid) ennustamine (prognoosida, oluline teaduslikud uurimustes, protsessid – jälgimine ja seletamine). Igal asjal on oma põhjus, miks see juhtus, midagi ei juhtu ilma põhjuseta. Oluline süsteemne mõtlemine ja olemasolevad seaduspärasused. Uurimismeetodid: vaatlus (vaadeldakse lapsevanemat, sest temalt saab põhilisemat infot); uurija peab jääma neutraalseks ja ei tohiks teha ennatlikke järeldusi; tuleb jääda objekti/subjekti põhiseks – ei tohi unustada, kes on uurimisalune. 1 vaatlus - välis (kõik vanusegrupid, sekkumine - laboratoorne, eksperimendid ja loomulik - vaadeldakse inimese käitumist keskkonnas ilma sekkumiseta)- ja sisevaatluse (sisevaatlus- saab teha vaid neil, kes on vanemad ja oskavad end lahti mõtestada) võimalus
Kõige põhjapanevam on tema isiksuseteooria. Ta jaotab isiksuse struktuurideks: · ID- tema- instinkte teeniv osa, allub mõnuprintsiibile. Inimene pole sellest teadlik (psüühika osa). Irratsionaalsete alateadvuslike impulssidega mis on oma olemuselt füsioloogilised. Eluinstinkt. Surmatung. ,,Miski sundis mind seda tegema." · EGO- mina- teadvustatud osa. Inimene on teadlik, identifitseerib selle, tegutsemine reaalsuse printsiibil, reguleerib kohanemist. · SUPER EGO- super mina- internaliseeritud väärtused kui isiku kohtumõistja. Mis on internaliseeritud väärtused- keelud, käsud, normid, põhimõtted, väärtused.. Ülimoraalne. Kui ego üritab olla moraalne ja superego on ülimoraalne, siis ID on amoraalne. Kõik see, mis on moraalitu. Instinktid. S. Freud psühhoseksuaalsed arenguastmed- seotud faasidega. Faasid on kirjeldatud sellega, missuguse keha erogeense stsooniga seondub sel arenguetapil suurim nauding. 1
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut MONTESSORI PEDAGOOGIKA - KASVATAMISEST JA FILOSOOFIAST Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 MARIA MONTESSORI ELUST ............................................................................................... 4 MARIA MONTESSORI PEDAGOOGILISE LÄHENEMISE FILOSOOFIA ........................ 9 MONTESSORI METOODIKA ............................................................................................... 12 1.1. Lugema-õppimine Montessori meetodi järgi ................................................................ 14 1.2. Kirjutma-õppimine Montessori meetodi järgi ............................................................... 14 1.3. Arvutama-õppimine Montessori meetodi järgi ................................................
Arengupsühholoogia K. Uriko [email protected] Esmaspäeval M-225 Referaat: ,,Mäng lapse arengus" 11. märtsiks Loeng 1 Arengupsühholoogia mis see on? See on ,,elukaar", psühholoogia liik, mis tegeleb käitumuslike ja kogemuslike muutuste seletustega. Muutused kaasnevad vanusega. Arengupsühholoogia regeleb teadusliku uurimusega (tõestused, uurimismeetodid, korratavus, teooria; mitteteaduslik põhineb elutarkusel). Teadus on meid ümbritseva reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline viis. Teadusliku lähenemise puhul on tegemist loogilise süsteemiga ja reaalsusele põhinemisega. Teaduse instrumendid on teooria (süsteemne on teooria või uurimishüpoteesi kinnistamiseks). Lõpptulemus oleneb uurimismeetoditest. NB! Kuni ei tõesta, on filosoofia. Teaduslik -Filosoofia Arengupsühholoogia ülesanded Üldine: uurida ja seletada · Kirjeldamine seostub uuritavate nähtuste, probleemide taseme ulatuse, struktuuride tulemusega Kas? K
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................
SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 2 1 ARENG....................................................................................................................................3 1.1 Arengu seaduspärasused................................................................................................... 3 1.2 Lapse arengu jälgimine .................................................................................................... 6 1.3 Vastsündinu.......................................................................................................................7 1.3.1 Sünnijärgsed oskused.................................................................................................7 Vastsündinul on arenenud:.................................................................................................7 1.4 Imikuiga............................
kus nädatakse õnnelikke ja õnnetuid armastuslugusid, nad kuulavad laulukesi, mis räägivad armastusest. Ometi on vähe neid, kes arvaks, et armastus on midagi, mida on vaja õppida. Inimesed tahavad olla armastatud ning selle eesmärgi poole püüeldes kasutatakse mitmesuguseid teid. Üks, mida mehed eriti kasutavad, on edu saavutamine olla nii võimas ja rikas, kui ühiskonna seatud piirid vähegi lubavad. Teine, mida eriti naised kasutavad, on enese köitvaks muutmine: eriline hoolitsus keha, riietuse jne eest. Võimalused, mida enese kõitvaks muutmisel kasutavad nii mehed kui ka naised, on head kombed, vestlusoskus, abivalmidus, tagasihoidlikkus, sõbralikkus. Õigupoolest on see, mida enamik inimesi meie ühiskonnas armastust väärivaks peab, midagi populaarsuse ja sugulise võlu vahepealset. 3 1 ARMASTUSE TEOORIA
koguni haigus. Kuigi ta pole veel mõistma diabeeti sellisena nagu täiskasvanud, peab talle tema haigusest põhjalikumalt ja rohkem rääkima. Ta saab aru, mis põhjustab hüpoglükeemiat ja kuidas seda vältida, aga ta ei saa aru diabeedi hilistüsistustest ja nende vältimise vajadusest. Lapsed on erinevas eas, kui nad on valmis võtma enda peale vastutuse diabeedi kontrollimiseks (süstid, vereproovid), kuid nad ei saa hakkama ilma toeta. Üks lapsevanem kirjutab: ,,Mul poiss haigestus lasteaia lõpul, 6-aastaselt. Kohe haiglas õpetati teda ennast ise süstima ja ka suhkrut ise mõõtma. Mina polegi talle ise ühtegi süsti teinud. Nüüd 10-aastaselt oskab ka päris hästi arvutada kui palju tuleb kiiretoimelist insuliini süstida, jälgides suhkrunäitu, söödavat toitu ja ka planeeritavat liikumist.". See on ideaalvariant ja ega sellelgi lapsel alati kõik nii hästi ei lähe. Vastutus, mida need lapsed peavad endale võtma koormab
vastu Tartu Ülikool Õigusteaduskond Tallinnas PEREKONNAÕIGUSE SEMINARIKAASUSED PÕ, Kevadsemester 2020 Tiina Mikk SEMINAR II Teemad: Esitamise aeg: ● Hooldusõiguse kuuluvus ● Hooldusõiguse teostamine ja muudatused 4.03.2020 Kell 16.00 ● Suhtlusõigus 3. Kaasus “Koolivalik” Heli ja Raju ei ole abielus. Neil on kuueaastane tütar Kaja. Kaja sünni registreerimisel esitas Heli lapse sünnitõendi ja Raju isaduse omaksvõtu avalduse ja Heli vastava nõusoleku. Vanemad ei avaldanud, et lapse hooldusõigus kuulub ainult ühele vanematest. Heli ja Raju ei ela enam koos; Kaja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
