Kuid see, et ma ei ole jõudnud pere loomist planeerida ei tähenda seda, et ma ei tahaks seda teha. Minu ettekujutlus täielikust perest on kahe lapsega, üks tüdruk ja teine poiss. Poiss võiks olla vanem, siis oleks tüdrukul vanem vend kes teda kasvõi koolis kaitseb. Kasvatusmeetoodina kasutaks ma vabakasvatust. Kuid eelnevalt sellele oleks ma kuni 14 aastaseni lapsele kui karm isa ning ei lubaks lollusi teha. Seaks paika reeglid ja kindlad kellaajad, ning teeks selgeks raha väärtuse ja töö tegemise põhimõtte, sest nii on lastel endil kergem elus pärast edasi saada. Olen sellest aru saanud, sest oskan alles nüüd raha õigelt hinnata, kus seda napib ning endal ka algelised töökogemused olemas. Suur vahe on rahal mis on ise teenitud, või niisama taskurahaks saadud. Eelnevale toetudes ütlen ka seda, et kasvatus ja kasvamine peab olema omavahel kooskõlas. Lapse kasvatus oleneb täielikult lapse kasvamisest. Kui laps on jõudnud
Kui aastaid tagasi kasutasid perekonnad prääniku asemel piitsa, siis nüüd on tegelikult asjad muutunud üha leebemaks. Loomulikes oludes algab kasvatus perekonnas, kus kasvatajaina esinevad vanemad, varemail eluaastail peamiselt ema. Kuna mõjud, mis saadud lapsena, jäävad püsima kõige tugevamaina, siis on tähtis, et kasvatus oleks seatud õigele alusele juba perekonnas lapse kõige varasemas eas. Seega esitab kasvatus oma esimesed ning suuremad nõuded emale. Kodus ema hoole all algab lapse kõlbeline arenemine, ta õpib tundma õiglust, ausust, armastust ning kohusetunnet. Õdede, vendade keskel kasvades, juurdub temas see solidariteedi tunne, mida peab ta hiljem tundma oma kaaskodanike vastu. Perekonnas kasvades, omandab laps ühiskondliku elu algmõisted, siin õpib ta painduma korra alla, õpib mõistma seaduste vajadust. Lapsed on saanud palju rohkem vabadust kui vanemas põlves. Kasvatusi on suurepäraseid ja väga halbu
imikueas, takistades tal vabalt siputada, mässides laps lina sisse. Russeau otsis oma raamatus ideaalse inimese kirjeldust, kuid minu nägemust mööda ideaalset inimest meie ühiskonnas ei ole olemas. Meil kõigil on omad head ja vead. „Lapse näiv vägivald ja lõhkumistung ei ole kurjuse väljendus, vaid tema tegevustungi avaldus“. (lk.42) Arutlus selle teema juures on täiesti loogiline. Kui laps oskaks oma tundeid, soove ja emotsioone kirjeldada, siis ta ju teeks seda. Niikaua, kui tal puuduvad selleks piisavad oskused, püüab ta end teisel moel väljendada. „...neil pole küllalt jõudu, et rahuldada oma vajadusi“ (lk.45) Teinekord ei ole küllalt jõudu ka täiskasvanutel inimestel. Me oleme liiga nõrgad, kellestki sõltuvad või oskamatud, et midagi muuta. „Tuju ei ole kunagi looduse kaasavara, vaid halva kasvatuse vili“ (lk51) Ka selle väitega olen nõus. Negatiivne emotsioon toob kaasa tuju muutuse, hiljem pisarad
Tartu Ülikool ,,MUST PEDAGOOGIKA" Referaat 1 Tartu 2009 SISUKORD.............................................................................................................................2 ANTIPEDAGOOGIKA: ,,Must pedagoogika".......................................................................3 Sissejuhatus........................................................................................................................3 Mis on ,,must pedagoogika"?.............................................................................................4 ,,Musta" kasvatuse tagajärjed..............................................................................................7 KOKKUVÕTE........................................................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................
Laps on esimestel elukuudel ja aastatel kõige tugevamini kiindunud emasse. See kiindumus saab alguse juba enne 10 lapse sündi, kui ta on emaga küll üks, kuigi neid on kaks. Sünd muidugi mõnes mõttes muudab olukorda, ent mitte nii oluliselt, kui võiks arvata. Laps, kes nüüd elab väljaspool emaüska, on ikkagi temast täielikus sõltuvuses. Aga iga päevaga saab ta üha iseseisvamaks: õpib kõndima, rääkima, iseseisvalt maailma uurima; suhted emaga kaotavad mõndagi oma elulisest tähtsusest, selle asemel muutuvad järjest tähtsamaks suhted isaga. Et aru saada armastuse kaldumisest ema poolt isa poole, peame arvesse võtma ema- ja isaarmastuse olulisi erinevusi (ibid.). Emaarmastus on olemuselt tingimusteta. Ema armastab vastsündinut sellepärast, et see on tema laps, mitte sellepärast, et laps oleks täitnud mõne erilise tingimuse või õigustanud mõnd erilist lootust (ibid.).
sõltlase analüüs Kerti juhtum. Kert on lihtne ja tore Kesk-Eestis elav mees. Kuid ka kõva viinamees. Küsitlesin Kerti, sest tahtsin aru saada, miks saab ühest mehest alkoholilemb. Usun, et põhjuseks, miks mees jooma hakkab, on sageli just suhted naistega. «Eks see jooma hakkamine käib oma rada pidi,» vestab Kert, hõõrudes sõrmenukkidega silmi, millest kiirgab selgesti välja väsimust, kurnatust. «Alguses tekib mõte, et võtaks mõned õlled. Ja siis, kui mõned õlled hakkavad maitsema, tuleb ikka üks viin, siis teine viin ja... ei saa enne pidama, kui pudelipõhi paistab. Stress hakkab tekkima ja pinged üle pea kasvama. Eks see viin ole nagu narkootikum, ma arvan. Pole küll narkootikumi proovinud, aga ka viin tekitab sõltuvuse. Kui pikemat aega pole võtnud, tekibki sees tunne, et peaks stresse maandama. Näiteks kui aeg-ajalt tarbida õlut või muid kergeid alkohoolseid jooke stabiilselt päevast päeva, siis kange alkoho
vähem tubli) ja mida me suudame saavutada. Enesehinnang on seotud kindlate alade või oskustega ja saavutuste tasemega. Kui inimene mängib hästi jalgpalli või kirjutab hästi, on tal hea enesehinnang just neisse puutuvas, kuid see ei pruugi nii olla teistel aladel.( Õnnelikud lapsed, lk 23). 2.1 Kuidas tõsta laste enesehinnangut ja enesekindlust Et osata suurendada lapse enesehinnangut ja enesekindlust, on oluline, et vanem teeks tööd iseenda enesehinnangu ja enesekindlusega. Seeläbi arendavad vanemad neid ka oma lastes. Sisemine enesekindlus tähendab, et mina kui isik tean, et annan endast parima ja keegi ei saa minult enamat nõuda. See tähendab et julgetakse seista oma mina ja oma tegude eest. Alles siis, kui tead, kes ja mis sa oled, on võimalik muuta asju, mis tunduvad valed. Kui laps tunneb, et ta on lubatud olla tema ise, tuleb enesekindlus automaatselt.
KEILA KOOL LASTE JA VANEMATE SUHTED Uurimustöö informaatikas Autor: Kristel Hunt, 10a klass Juhendaja: Ahti Noor, Keila Kooli õpetaja Keila 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 1.LAPSE ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID.............................................................4 1.1. Kodu ja perekonna osa lapse elus........................................................................4 1.2. Keskkond, kui arengutegur................................................................................. 4 1.3. Lapse mina-areng ............................................................................................... 5 1.4. Igal perekonnaliikmel on oma kindel roll lapse arengus.................................... 5 2. LASTE SUHTED VANEMATEGA.....................
XX sajandi haridusreformijad sellele ei mõelnud, kirjutab Toomas Paul (2009) oma raamatus "Seitse sabasulge. Katse kirjeldada inimeselooma". Inimese liigitunnus on vaimsus. Inimene on sündides vaimselt tühi, ütleb Uku Masing. Peeter Põllu määratluse järgi ongi kasvatuse ülesanne see tühjus täita, tõsta inimene vaimuilma, anda talle juurde seda, mis tal sünnipäraselt puudub. Inimese loomus on läbi aegade samaks jäänud ning samaks on jäänud ka kasvamise ja kasvatuse seosed. Käesolev raamat tutvustab lugejale klassikalise ehk traditsioonilise pedagoogika unustatud ja vanaks kuulutatud seisukohti, mis tegelikult ei vanane. 1 --------------------------------------- MIS ON MUST KASVATUS? Musta kasvatuse mõiste jõudis pedagoogikasse Saksamaal elava psühhoanalüütiku Alice Milleri kirjutistega
tähelepanu, hellust, tunnustust iga uue oskuse omandamisel. Piiride seadmine on vajalik igale lapsele. Referaadi koostamisel selgus, et vanem kes seab lapsele piirid peab endas väga kindel olema, sest ebakindel inimene ei suuda piiridest kinni hoida. Kuna ma ise töötan lasteaias ja näen kui mõni lapsevanem on hädas lapsele piiride seadmises, siis loodan, et see referaat aitab nii mõndagi. Selle referaadi koostamine andis mulle palju informatsiooni ja kindlustunnet. Nüüd olen teadlik sellest, et lapsed vajavad piire ja piire saab seada endas kindel inimene. Arvan,et tänu referaadi koostamisele oskan tulevikus aidata ja nõustada lapsevanemaid. 19 KASUTATUD KIRJANDUS Rogge, J-U. 2002. Lapsed vajavad piire, vanemad seavad piire. Tartu: Kunst Dr. Gordon, T. 2003. Tark lapsevanem. Väike Vanker Kikas, E. 2008. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus Whitham, C. 2001
Kui tähtis on vanema roll lapse kasvatamisel? Hoidke teda sellest silmapilgust, kui ta ilmale tuleb. Ärge laske teda silmist enne, kui ta meheks saab muidu ei saavuta te midagi. Nagu ema on õige toitja, nii on isa õige õpetaja. Nad peavad töötama täielikus kooskõlas. Laps peab vaheldumisi ühe käest teise kätte minema. Arukas isa on parem kasvataja, kui kogu osavam õpetaja kogu ilmas, sest hool asendab ennem talendi kui talent hoole. Laste sigitamise ja toitmisega täidab isa ainult ühe kolmandiku oma kohustustest. Ta võlgneb oma soole inimesi, ühiskonnale ühiskondlikke inimesi, riigile kodanikke. Kes oma isakohustusi ei suuda täita, sel pole õigust isaks saada. Milline on lapsele hea õpetaja ja kasvataja? Lapse kasvataja peab olema noor. Ta peaks olema ise võimalikult laps, et ta oleks oma kasvandikule seltsiks ja võidaks oma osavõtuga mängudest ja lõbustustest tema usalduse.
t Raske elutee se pärast intensiivravi osakonna e hingamisaparaatide abi. Sün-dides kaalus ta vaid 1600 g. e d Etna probleemid i Melanie sündimise hetkel oli tema ema Heike i vaid 17-aasta-ne ja isa Maik 21-aastane. k Noored vanemad Heike ja Maik olid tuttavaks k saanud umbes aasta enne lapse sündi ühes a diskoteegis, kus nad olid kaks või kolm aastat tihti tantsimas käinud. Ja siis jäi Heike äkki j rasedaks. Tegelikult ootas Heike, et Maik teda õ hoiaks ja tema eest hoolitseks. Neiu vajas kind- u lustunnet, mida ta oma vanemad talle kunagi d ei olnud suutnud anda. Kuid Maik ei vastanud m Heike ootustele. Ja nüüd oli Heike äkki i soovimatult rasestunud! Mis selle pisikese s beebiga peale hakata? Ta oli ju alles ise abivajav e laps. Heike teatele, et ta ootab last, reageeris l Maik päris kurjalt. Tüdruk ei olnud noormeest . kunagi sellisena näinud, jäi mulje, nagu oleks juhtunu ainult Heike süü. Sellised vihahood
Kodus kujunevad lapse maailmavaate, moraali, iseloomu ja huvide alused. Siin õpib laps tundma ühiskonnaelu reegleid, inimestevahelisi suhteid. Kodune õhkkond mõjutab last määravalt, veedab ta ju seal oma kõige vastuvõtlikumad aastad ,omandades oskuse elada teiste inimeste keskel, võttes alateadlikult omaks suhtlusmallid, mis hiljem saadavad teda kogu elu (Niiberg&Linnas 2007:14). Kodu ja vanemad avaldavad tugevat sisulist mõju lapse isiksuse arengule.Kodu peab olema lapse jaoks kasvamise koht, talle turvalist, rahu, hellust ja armastust pakkuv koht. Laps ootab oma vanematelt ausat ning osavõtlikku kohtlemist. Iga vanem tahab, et tema lapsest kasvaks tubli inimene. Lapsepõlvekogemustest kujuneb esmane pilt iseendast, oma suutlikkusest maailma mõista ning toime tulla (Tuuling 2008: 6-7). 3 Kodune kasvukeskkond on lapse arengu seisukohalt väga oluline (vanema ja lapse
* Püüa juba ette uurida, milline on lasteaia päevakava, et saaksid veidi enne lasteaeda minekut lapse koduse ajagraafiku lasteaia omaga kokku viia. Nii jääb vähemalt ajakava osas päev endiseks. Kuid eelharjutustega ei tohi üle pingutada. Vale on hakata lapsele rääkima, et kui sa kohe magama ei lähe, riidesse ei pane vms, kuidas sa siis lasteaias hakkama saad! Tegelikult tuleb palju asju, mida laps kodus ei tee, lasteaias iseenesest. Seal on kambavaim ja puudub ema, kes ette- taha ära teeks. * Suhtle eelnevalt õpetajaga. Isikliku positiivse kontakti olemasolu õpetaja, lapse ning lapsevanema vahel on valutu kohanemise olulisemaid tingimusi. * Esimene tutvumispäev koos lapsega on tähtis, kuid vanema pikemaajalisem osalemine päevakavas (koos lapsega mängimine, söömine vms) ja päevade poolitamine võib kohanemisprotsessi venitada. Kõige targem on lapse kohanemisgraafiku üle pidada nõu õpetajaga. * Esimest lasteaiaga harjutamise perioodi ei tasu katkestada vähemalt kahe-
· Identiteediprobleeme · Raske tunda millal on küllalt · Raske aru saada, mida teised inimesed normaalseks peavad 3 Küllalt Lastele tuleb selgeks teha millal on küllalt. Inimestel, kelle suhtes oldi väga järeleandlikud ei tea tihtipeale millal on ,,küllalt". Nad võivad leppida liiga vähesega või tahta liiga paljut. Neil ei ole kunagi kindlustunnet, millal on midagi just parasjagu, neil puudub rahuldustunne. Vanemate ülesanne ei ole ainult lastele õpetada millal on küllalt vaid ka ,,küllalt mida?". On viis viisi, kuidas lastele armastust väljendada: · Füüsiline puudutus · Sõnaline heakskiit · Lapsele pühendatud aeg · Kingitused · Millegi tegemine lapse heaks Vanemad peavad selgitama välja, milline on just nende lapse poolt eelistatud viis.
Kasvatustöö ja - probleemid 1.loeng KASVATUS Teadus? On igapäevase mõtlemise täiustamine. Kuivõrd lapsi ehk kasvatavaid on kaasatud kasvatamisse. Kasvatama tuleb sõnast kasvama ja tähendab kasvama panemist. Kasvatamine kuulub kasvamise reaalsesse nähtusesse aidates loomulikku kasvatamist. Järelikult - mõistame kasvatuse all seda, mil määral arengu suunamine on võimalik. Mis on kasvatus? 1. Definitsioon. Kasvatus tähendab eesmärgistatud väljastpoolt tulenevat sekkumist loomulikku arenguprotsessi. Areng järjestikused muutused, mis toimivad organismi elujooksul elu algusest küpsuse saavutamisel kuni surmani.
3 Sissejuhatus. Valisin oma kursusetöö teemaks ,, Indigolapsed" . Miks selline teema? Töötan lastega ning neid vaadeldes ja samas kirjandust lugedes jääb mulje, et kõik lapsed, kes saadetakse psühhiaatriahaiglasse ravile, ei pruugi alati olla kas aspergerid või hüperaktiivsed. Vahel jääb tunne, et neid lapsi ei mõisteta ja neil on lihtsalt väga, väga raske siin ilmas hakkama saada. Muidugi valisin ka sellise teema sellepärast, et jäi alul arusaamatuks mõiste indigolaps. Konkreetselt uurimustööd ma selle kursusetöö jaoks ei tee, sest kui mulle töö alul on selgusetu, kes või mis on indigolapsed, siis pole ka mõtet oodata uurimustööd. Töö lõpus toon ma välja mõningad oma järeldused, mida ma isiklikult arvan indigolaste teooriast, sest võrdlen kahte last indigotunnuste ja diagnoosi omapäradega. Püüan võrrelda ja leida sarnasusi ning teha järeldusi, et
Õigusteaduskond Kristine Kuusik Lapse õigused ja kohustused Eesti Vabariigis Kursusetöö Juhendaja: Lembit Allingu Tallinn 2010 Sisukord Lapsed on meie tulevik ja lootus helgema ühiskonna loomiseks ja hoidmiseks. Seega kasvatame me oma lastest tuleviku ühiskonna alustalasid. Et ühiskond tuleks terve ja et riik hoiaks haritud inimeste eestvedamisel heaoluühiskonnamärki on lapse kasvatamisel kaks olulist rolli: vanematepoolne kasvatus kooskõlas lapse õiguste ja kohustustega, mis tulenevad seadustest ning nende seaduste rakendamine lapse terveks ja inimlikuks kasvatamiseks lähtuvalt perekondlikest traditsioonidest ja üldtuntud tavadest. Minu valitud kursusetöö teema on väga aktuaalne hetkel kahel põhjusel: järjest enam
[email protected] sotsiaalpedagoogika I I loeng 12.02.14 Hariduse peamised distsipliinid: pedagoogiline psühholoogia haridssotsioloogia haridusfilosoofia. Kuhu mahub sotsiaalpedagoogika, kas mahub? Pedagoogika teadus inimese kasvatamisest (Hämäläinen). See on ka kasvatamise oskus. Kasvatamine e millegi poole püüdlemine. Pedagoogikat võib seostada sotsialiseerumisega. ,,Inimene võib nimeseks saada vaid kasvate läbi" Immanuel Kant. Sotsialiseerumine protsess, mille käigus õpivad indiviidid oma käitumist reguleerima vastavalt ühiskonnas kehtivatele normidele. (Craig, 2000). Sotsialiseerumist võib pidada sotsiaalse arengu üheks etapiks, teine on individualisatsioon. Sotsiaalpedagoogika defineerimine: Ei ole võimalik? Sõltub kontekstist? Laialivalguv kõik, mis on kasvatus? Intsitutsioonipõhine defineerimine? Palju definitsioone? Ühisosa? Sotsiaalpedagoogika mõistena. - Esmakordselt kasutati sotspedag mõi
Nimelt anti talle võimalus kanda oma karistus Keskvanglas ning mõne aja möödudes ootab ees kohus, kust ta loodab saada positiivse lahendi oma taotlusele ennetähtaegseks tingimisi vabastamiseks. Tal on olemas kodu kuhu minna; tal on ka töökoht. Ta olevat end häälestanud sellele, et tuleb võimalikult kohe tööle minna. Mitte üksnes sellepärast, et ei sobi ju ema kaela peal elada (see ei meeldiks hoopiski kasuisale) vaid ka selle pärast, et: "Töö on see, mis annab kindlustunnet, usku endasse." Ütleb, et töö hoiab lollustest eemal, hoiab eemal mõtted oma tervisest ja ei jäta aega liigse enesehaletsuse tarvis. 8 Muidugi on probleem meditsiiniteenuste kättesaadavuses (kas jätkub raha?). Võimalik et jutudki levivad tema nakatumise kohta. Aga seda, et ta ei ole narkomaan, teavad samuti kõik.
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledž Õpetajakoolituse osakond ISA ROLL LAPSE KASVATAMISEL Koostaja: Nadezda Stefan Lektor: Tea Välk MA Rakvere 2015 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................2 1.TRADITSIOONILISE KASVATUSE MUUTUS..............................................4 2.ISA ROLL PEREKONNAS...............................................................................6 2.1.Isa ja ema rolli iseärasus..............................................................................7 3.ISAROLLI MUUTUMINE PEALE LAHUTUST............................................8 4.ISADUSE OLEMUS........................................................................................10 5.ERINEVAD „ISA-TÜÜBID“...........................................................................12 KOKKUVÕTE.........
1. Tähelepanu püüdmine: Märka mind!. Näiteks hüüdmine kõva häälega vahele. Sekkumise võimalused: (1) Ignoreerimine + positiivne tagasiside; (2) oskuste õpetamine, suhtlemisoskus; (3) seada laps silmitsi verbaalselt ja anda valikuvõimalusi. 2. Võimu otsimine: Sunni mind! Pane mind tegema!. Sellisel juhul tuleks (1) õhutada koostööd näiteks: ma ei saa sind sundida kirjutama kodutööd, aga mul oleks hea meel kui sa seda teeks, mul oleks su abi tarvis ja me võiks koostööd teha või midagi sellist (2) õpetada prosotsiaalseid oskusi (3) kas võib olla, et sa tahad näidata, et sind keegi tegelikult ei saagi peatada, et sina tahad olla boss ja juhtida, et sa sellepärast ei tee seda mis vaja või midagi sellist. Hüperaktiivsus 17.oktoober 2011 Diagnoosi paneb psühhiaater
Raskused seonduvad paljuski tööpuudusega või abielus ning suhtes toimuvate raskustega. Abielulahutuse tagajärjel jäävad lapsed teisest vanemast ilma kui neil teda kõige rohkem vaja oleks. Abielulahutuse järel sõlmitud kokkusaamised muutuvad peagi kohustusteks veel enam siis kui ühel vanemal on olemas ka uus perekond. Ja näiteks mehe uus kaasa võib korraldada skandaali kui mees kohtub oma lapsega või toetab teda rahaliselt. Tõrjuv hoiaks võib külge jääda lõpuks ka vanemale endale. Üha sagedamini nähakse ja tunnistatakse, et psüühilise kahjustuse põhjust tuleb otsida kodust. Samuti võib lapse saamine toimuda suhteliselt varakult, kus ema pühendub rohkem hariduse saamisele või käib tööl väljaspool kodu kuna muidu ei tule lihtsalt toime nii jääb aga lapse jaoks liiga vähe aega. Päris ilmne on ka see, et noorte meeste täiskasvanuks saamine on muutunud raskemaks
Pikapäevarühm on mõeldud neile õpilastele, kes vajavad järelevalvet ja abi koduste tööde lahendamisel. Üldjuhul on selles rühmas 1.-5. kl õpilased ning kindlasti ka bussitransporditeenust kasutavad õpilased. Kindlasti ei tähtsustaks ma vähem sellise rühma tegevust ning kindlasti ei ole ainus eesmärk valvata lapsi, kui lapsevanemad veel tööl või kui koolibuss ei ole veel väljunud. Samuti kuulub mängimine algkoolieas lapse kasvamise juurde, sest õppetunnis areneb ta ühtviisi, mängus teistmoodi. Nii õpib laps suhtlema, kaaslastega arvestama ning arendab oma mõttemaailma. Olen arvamusel, et algklassilaps ei pea pikapäevarühmas üksnes õppima, ta tahab ka omaette või kaaslastega mängida. Selleks on koolil olemas lauamängud, puzzled jm. huvitavat meisterdamist, peale selle nuputamisülesannetega töölehed või lihtsalt tahab laps puhata ja vaadata mõnda ilusat raamatut või põnevat ajakirja
Siis müün ma oma Metsa talu maha ja lähen ise ära Saaremaale elama. Ela ja ole siis! Orja teist meest vaesuses ja viletuses . (LÄHEB) ELSA: Isa oota nüüd veel natukenegi... PRIIDU: Küll Aadu sind ootab! 3.etendus ELSA: Aadu on mu armastus. Alles eile õhtul ütles ta , et ta ei jätaks mind maha, kui ma ka Soomesse koliksin. Ja mina ütlen ka omalt poolt: Sind ma ei jäta, Aadu, kui ma ka sellepärast Metsa vara ja rikkuse peaksin kaotama! Ma teeks ennem Jõepäral orjana tööd ja oleksin Aadu perenaine, kui ma Metsa külluses ja kurbuses elaksin. Tuleks ometi üks hea vaim mulle ja Aadule appi. AABRAM: (tuleb kikivarvul): Ah-jaa mu armas Elsa! Tervist kullake! Kuidas käsi käib,(Elsat näpistades) Metsa lillekene, maasikamarjakene? Kas sa ei tunne mind Kroonumeest Aabram Andrejevits Sikku ära. ELSA: Tere, tere , kroonu onu! Tunnen küll, aga mul ei ole sugugi lusti täna naljatada.
Inimese organism võib harilikult oma tundlikkuse tasemel olla erinevatel eluperioodidel erinev, eriti vastandlik on ta varastel arenguperioodidel 78 päevane rase on eriti tundlik röntgenikiirtele, Inimesel on arengus nn mistõttu see võib esile kutsuda sünnikahjustusi. kriitiline periood kõndima, Kui kiiritus saadakse 9,5 päeva pärast kõnelema, puhtust pidama eostamist, on suur tõenäosus, et sünnib selgroo (potil käima) hakkamise, kahjustusega laps (st närvisüsteemi kahjustus) ( Russell & Russell, 1952) Seega kui naine saab hirmude tekkimise jaoks. kiiritust või võtab ebasobivat ravimit või põeb Mingi takistus sel perioodil
2. Üksiolemise ehk sümbiootiline järk Lapse järgmist kasvujärku, mis kestab alates teisest kuni viienda elukuuni nimetatakse sümbiootiliseks järguks. Sel ajal ilmutab imik kiindumust hoidjasse, aga ühtlasi tundub talle, et on hoidjaga üks. See üksiolemise tunne on lapse mina-tunde puudumise tagajärg. Sümbiootilises järgus kujuneb lapse esmane kiindumus teise inimesesse. Naeratusega näitab ta, et tunneb ära oma hoidja. See esimeme kiindumusside on lapse ühiskonnaliikmeks kasvamise ja hilisemate inimsuhete lähtekoht. Hoidjaga üksiolemisest jääb lapsele meelde peale tema enda ka hoidja ning kogu hooldus, mis temale on osaks saanud. See, kuidas lapse eest hoolt kantakse, loob selles eas lapse psüühilise arengu aluse. See, kuidas lapse vajadustesse suhtutakse, kuidas tema eest hoolt kantakse, mõjutab omakorda tema eneseväärikustunde kujunemist. Kui lapse eest hoolitsetakse hästi, siis võib ta oma tekkivatesse vajadustesse suhtuda
Kasvataja kavatsused ja plaanid Kasvatustahte väljendamiseks võime pidada kavatsust. Igal kasvatajal on mingi rohkem või vähem teadvustatud plaan, mida ta kavatseb teostada. Kasvatus kui protsess või kui tulemus Kasvatus kui protsess Protsess on sündmus või sündmuste seeria. Oma "Kasvatusteoorias" ja paljudes teisteski kirjutistes iseloomustab J. A. Hollo (1885-1967) kasvatust teatud protsessina: "Sõna kasvatama tuleneb sõnast kasvama ja tähendab järelikult sama mis kasvamise saatmine." (Hollo 1985, 197.) Siin on kasvatus seega kasvamise saatmine ning kasvataja ülesanne on vaid kasvada aitamine. Kasvatus kui tulemus, lõppseisund Kasvatust iseloomustades peetakse sageli keskseks ka kasvatuse kavandatud lõpptulemust. Sel juhul mainitakse kasvatuse iseloomustuses ka seda soovitud lõppseisundit, mille poole püüeldakse. Märgitakse, et kasvavat indiviidi ei tohi kohelda meelevaldselt või näha temas vahendit muude eesmärkide saavutamiseks.
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Sotsiaaltöö korralduse osakond LASTE REHABILITATSIOONi ERISUSED 5-12 AASTA VANUSTE GRUPIS Referaat Juhendaja: Dagmar Narusson Pärnu 2015 1 Sisukord SISSEJUHATUS.......................................................................................................3 1.LAPSEPÕLV JA SELLE DEFINITSIOON..........................................................4 2.5-12 AASTASTE LASTE FÜÜSILINE ARENG..................................................7 3.ÜLEMINEK ESIMESSE KLASSI........................................................................9 KOKKUVÕTE........................................................................................................12 Kasutatud kirjandus.................................................................................................13
10.13). 2011 aasta statistikast nähtus, et kooliealiste lastega seotud juhtumite arv Tallinna Õppenõustamiskeskuses oli üpriski suur: eripedagoogiline nõustamine – 401 logopeediline nõustamine – 47 psühholoogiline nõustamine – 229 ja sotsiaalpedagoogiline nõustamine – 43 juhul (Raudsepp...). Enam vajalik nagu statistika ka näitas on just eripedagoogiline nõustamine. Kindlasti on siin palju erinevaid põhjuseid, kuid oma töö praktikast julgen väita, et algelisi põhjusi tuleb otsida juba varajases eas ja see saab olla tingitud perekonnast. Siinkohal ei räägi ma vaimse ega füüsilise puudega noortest. Lisaks oli rohkem läbiviidud ka psühholoogilisi nõustamisi, mistõttu võib eeldada, et miski noore käitumises ja arengus oli sekkumist vajav. Omaltpoolt pakun ka asjaolu, et psühholoogilist nõustamist vajavad liiga endasse tõmbunud või hüperaktiivsed lapsed. Loomulikult ei saa
ka vastutusi). Tavaliselt tunnevad nii poisid kui ka tüdrukud huvi enda soorolli täitmiseks vajalike teadmiste ning oskuste vastu ja omandavad viimaseid hoolega. Need puudutavad riietumist, käitumismaneere, puhtusearmastust, mängueelistusi jms. R. Havighurst on analüüsinud laste ealisi norme ja nende põhjal formuleerinud arenguülesanded. (Havighurst 1972; viidatud Krull 2000: 139 järgi) Näiteks nimetab Havighurst väikelaste puhul selliste ülesannetena kõndima, rääkima, iseseisvalt toituma, poti peal käima ning sooliste erinevuste ja normide õppimist, füüsilist ja sotsiaalset maailma iseloomustavate mõistete omadamist, lugema hakkamiseks ettevalmistumist ning hea ja halva eristamist. Nende ülesannetega õigeaegne toimetulek on eelduseks järgnevate ülesannete lahendamisele. Ebaõnnestumise korral võib aga tekkida stress, teiste hukkamõist ja raskused edasistes ülesannetes. Ealise sotsialiseerimise
äratada ei ole alati lihtne: last aidata saab ainult aus, tõeliselt põnev, kaasa tulema ahvatlev keskkond. Lapsel endal on barjääri ületada väga raske. *Sõltuvus, klammerdumine täiskasvanu külge. on ema ja lapse ühine mure, abi vajavad mõlemad. Laps ei püüagi ise hakkama saada. Kasvataja saab aidata lapsel leida talle sobivat huvitavat tegevust. Töö, mille vajadust laps taipab, ahvatleb teda süvenema ja tasapisi omaette tegutsema. Õpitud oskused lisavad kindlustunnet. Neile lasteletuleks anda esialgu lihtsamaid ülesandeid, et kindlustada õnnestumine ja edu kogemus. *Omandihimu lööb välja lastel, kes ei leia ümbrusest tegutsemisstiimuleid. Seda ei tohi segi ajada kollektsioneermisega. Kui laps kasvab üles tegevusküllases õhkkonnas, kus igal asjal on oma mõte, saab ta nende kasutamisest õigesti aru. Temas süveneb terve suhtumine materiaalsesse maailma. Moraalse kasvatuse nurgakiviks on huvi elu ja armastus ümbritseva maailma vastu.
Küpse armastuse põhimõte on: Mind armastatakse sellepärast, et ma armastan. Ebaküps armastus ütleb: Ma armastan sind sellepärast, et ma vajan sind. Küps armastus ütleb: Ma vajan sind sellepärast, et ma armastan sind. Armastusvõime arenguga on tihedalt seotud armastuse objekti areng. Laps on esimestel elukuudel ja aastatel kõige tugevamini kiindunud emasse. Aga iga päevaga saab ta üha iseseisvamaks: õpib kõndima, rääkima, iseseisvalt maailma uurima; suhted emaga kaotavad mõndagi oma elulisest tähtsusest, selle asemel muutuvad järjest tähtsamaks suhted isaga. Suhted isaga on hoopis erinevad. Tal on lapsega selle esimestel eluaastatel lõdvad sidemed ning tema tähtsust lapsele ei saa ema omaga sel varasel perioodil võrreldagi. Isa ei kujuta endast küll looduslikku maailma, ent ta kannab endas inimeksistentsi teist poolust:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
