Milline isa tahaksin olla oma
lastele?
Hetkel, kus ise olen alles gümnaasiumis ja ei ole veel isegi julgenud pere loomisele mõelda, on suhteliselt raske ette kujutada,
kuidas kasvatada last oma kätega, kes on just sündinud ja alles
õpib kõndima ja elama. See on kindlasti üks suurimaid elu kogemusi
mis üldse olla saab, aga seda on raske reaalselt ette kujutada. Iga
tahes teeks ma seda paremini ja rohkem järgi mõtlevamalt, kui osad.
Usun, et ei kaotaks hoolivust lapse vastu juba siis, kui ta alles 7
aastane on.
Kasvatuspõhimõtteks võtaks mina keskmise, kus laps ei saaks
piisavalt ära hellitatud, ja kus samas laps ennast ebamugavalt ja
kibestunult ei tunneks. Kindlasti ei taha ma tekitada lapses hirmu,
vaid pigem kindlustunnet kui ta minu kõrval seisab. Oma last hoiaks
ma kindlasti suure hoole ja armastusega.
Kasvatus peab kindlasti sõltuma lapse kasvamise kiirusega. Kui laps
Tuleviku peale olen jõudnud mõelda küll, kuid perekonna loomise peale mitte. On veel piisavalt palju asju mida vaja joonde ajada ja selgeks teha. Esiteks tuleks gümnaasium ära lõpetada ning peale seda peaks selgusele jõudma mida edasi teha. Hetkel olen oma kavatsustega küll ummikus. Kuid see, et ma ei ole jõudnud pere loomist planeerida ei tähenda seda, et ma ei tahaks seda teha. Minu ettekujutlus täielikust perest on kahe lapsega, üks tüdruk ja teine poiss. Poiss võiks olla vanem, siis oleks tüdrukul vanem vend kes teda kasvõi koolis kaitseb. Kasvatusmeetoodina kasutaks ma vabakasvatust. Kuid eelnevalt sellele oleks ma kuni 14 aastaseni lapsele kui karm isa ning ei lubaks lollusi teha. Seaks paika reeglid ja kindlad kellaajad, ning teeks selgeks raha väärtuse ja töö tegemise põhimõtte, sest nii on lastel endil kergem elus pärast edasi saada. Olen sellest aru saanud, sest oskan alles nüüd
Kasvatusi on palju nagu Maal inimesi ja nende nägemusi kasvatusest. Kuid kõigil kasvatustel on üks sarnane joon – “kontroll”. Samas uurime ka millised oleksid kasutavad karistusmeetemed ja kuids tuleks last kiita. 1. KAVATUSMEETODID Kasvatuses on tegelikult kasutusel neli kasvatusmeetodit, vabakasvatus, mittesekkuv kasvatus, autoriteedi- põhine kasvatus ja autoritaarne kasvatus. Need kõik erinevad teineteistest väga, ühel juhul antakse lastele suurt vabadust ja teha mida vaid soovitakse, samas kui teine pool neist hoiab lapsed kindla kontrolli all oma reeglite ja normidega. 1.1 Vabakasvatus Vabakasvatus on mõiste, mis sai tuntuks eriti tänu Summerhill-kooli (Ühendkuningriigid, asut 1921) asutajale ja kauaaegsele juhatajale Alexander Neill`ile (1883-1973). Neill´i tees on, et lapsed on olemuselt head ja lastel on õigus olla õnnelik. Kui tahetakse, et nad jääksidki headeks, et areneks enesemotivatsioon,
On ju lapsele vaja mõlema lapse hellust ja hoolt. Kõike seda arvas aastasadu tagasi ka Russeau ja leidis, et töö ega ka miski muu ei tohi isa vabastada laste kasvatamisest. „Inimese kasvatamine algab tema sündimisega.“ (lk107) Meil, lapsevanemail on vaja lihtsalt last tingimusteta armastada, õpetada ja hoida. Esmapilgul tundub roll lihtne, kuid kõik meist ei suuda siiski kasvatada täisväärtuslikke inimesi. Huvitav väide on ka see, et „Ainuke harjumus, mis lapsel tohib olla, on see: mitte ühtegi harjumust omada.“ (lk109)T egelikus elus see siiski nii ei ole ja kõigega lapsi harjutada ka ei jõua. Mina vähemalt arvan nii. Suurepäraselt on Russeau põhjendanud põhimõtet, et rääkima peaks lapsega juba sünnist alates õigesti. Lapsevanemad, kes räägivad lapsega pudikeeles, teevad endale karuteene edaspidiseks suhtluseks ja pikendavad laste õigesti väljendamise oskuse aega. „Ta elab ja pole oma elust teadlik
vaid neil on väga tugev mõju kasvatusele üldse. Kasvatuses on need paratamatud sellepärast, et need tingivad korraliku ja alandliku meelelaadi. Kui laps on harjunud kuuletuma oma vanematele, allub ta meelsasti mõistuse reeglitele ja seadustele ka siis, kui ta saab vabaks ja iseenda peremeheks, sest ta on kord juba harjunud mitte tegema oma tahtmist. Kuulekus on nii tähtis, et tegelikult pole kasvatus mitte midagi muud kui kuuletuse õppimine. Kuulekuse sisendamine lastele ei ole väga lihtne. On täiesti loomulik, et hingel on oma tahtmised, ja kui asja ei aeta esimesel kahel aastal õigesti, siis hiljem on eesmärki saavutada raskevõitu. Esimeste eluaastate eeliseks on ka see, et siis saab kasutada vägivalda ja sundi. Aastataega 4 unustavad lapsed kõik selle, mis nendega varases lapsepõlves tehti. Kui siis õnnestub lapselt tahe võtta, ei meenu talle hiljem enam mitte kunagi, et tal on olnud tahe, ja just sellepärast
........................................................................44 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................46 SISSEJUHATUS Lapsevanemaks olemine on "elukutse", mis pakub rohkelt nii väljakutseid kui rõõmu. Lapsevanemaks olemine on eriti oluline laiemas tähenduses - oma laste eest hoolitsedes ja neile oma igapäevaeluga eeskujuks olles, külvame me tuleviku seemneid. Kuna me võime üsna sageli olla ülekoormatud pereelu igapäevaste proosaliste pisiasjadega, siis võib keeruline olla hoida silme ees kaugemat sihti - milliseks me soovime, et meie lapsed kasvaksid. Argiaskeldustes läheb tihtipeale meelest endalt küsida - kas meie teod ja sõnad toetavad laste kasvamist sellisteks inimesteks, millistena me neid sooviksime näha. Esimesed eluaastad ja suhted vanematega panevad aluse, visandavad raamid lapse mina-pildile, enesehinnangule
Ma oleksin nõus kohe muutuma, loobuma nii alkoholist ja ka muudest negatiivsustest, kui ainult tema seda tahaks. Ma muidugi sada protsenti ei suuda öelda, kas tegelikult suudaksin loobuda, aga kindlasti annaksin oma parima!» Kerti hoiavad kaasa juures ka ühised ilusad mälestused. «Kooselu algusaastatel nägi meie elu välja suurepärane. Käisime koos, nii kahekesi kui ühes lapsega, loomaaedades, toitlustuskohtades, välismaal puhkamas. Ühesõnaga, meil oli koos tore ja hea olla. Teisalt olin 2 sõltlase analüüs ka igal õhtul kodus, käisin tööl varahommikust lõunani, ülejäänud aja veetsin perega. Jama algas siis, kui hakkasin öövahetustes käima.» Öövahetustega töö tõttu muutus elu täielikult. Kuid töökoha valis elukaaslane, et mees tooks koju rohkem raha. «Mõnes mõttes saan temast aru ja tegelikult see töö mulle meeldib; ning
Antud töös on püstitatud järgmised probleemid: · kuidas kujuneb lapse enesehinnang; · mis mõjutavad lapse enesehinnangu kujunemist; · kuidas mõjutavad lapsevanemad enesehinnangu kujunemist; · mis põhjustab negatiivset enesehinnangut; · mis põhjustab eneseimetlust. Töö eesmärgiks on: · uurida kuidas enesehinnang mõjutab last; · milliseks kujuneb täiskasvanu, kellel oli lapseeas probleeme enesehinnanguga; · milline on enamus laste enesehinnang; · teada saada mis on negatiivse enesehinnangu peamised põhjused; · teada saada kuidas parandada lapse enesehinnangut. Uurimisobjetiks on lapsed vanuses 1-12 eluaastadel Töö kuulub sotsiaalpsühholoogia valdkonda. Töös on püstitatud järgmised hüpoteesid: · lapsevanemad ei ole teadlikud laste probleemidest enesehinnanguga; · väga palju lapsi on madala enesehinnanguga;
rääkida oskavad vaid juba siis, kui nad on alles väga väiksesed. Sel hetkel nendega suhtlemine muudab neid just kõige rohkem .See osa lastega suhtlemise ajal on ilmselt üks tähtsamaid hetki, kuna just siis areneb välja lapse iseloom ning tema isiksus. Kui lapsel on tulevikus hea iseloom siis on temaga ka lihtsam suhelda. Mida vanemaks laps saab seda raskem on temaga suhelda ning aina rohkem on nendega probleeme, eriti teismelistega. Teismeliste iseloom võib olla kõige ettearvamatum. Iga lapsevanem peaks teadma, kuidas lastega käituda tohiks ning kuidas mitte. Lapsed on küll erinevad aga kõigi puhul kehtivad mõned kindlad reeglid mida võiks teada. Lapsed oskavad ise väga hästi hinnata millised on nende suhted vanematega. Probleemide põhjused on paljudes põhiliseslt samad. Et suhted oleksid aga suurepärased peavad mõlemad osapooled kõvasti pingutama, et need sellised oleksid. Kõige tähtsam osa on
Kõik kommentaarid