50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-06-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kevin317
Õppematerjali autor
Milline isa tahaksin olla oma lastele? Hetkel, kus ise olen alles gümnaasiumis ja ei ole veel isegi julgenud pere loomisele mõelda, on suhteliselt raske ette kujutada, kuidas kasvatada last oma kätega, kes on just sündinud ja alles õpib kõndima ja elama. See on kindlasti üks suurimaid elu kogemusi mis üldse olla saab, aga seda on raske reaalselt ette kujutada. Iga tahes teeks ma seda paremini ja rohkem järgi mõtlevamalt, kui osad. Usun, et ei kaotaks hoolivust lapse vastu juba siis, kui ta alles 7 aastane on. Kasvatuspõhimõtteks võtaks mina keskmise, kus laps ei saaks piisavalt ära hellitatud, ja kus samas laps ennast ebamugavalt ja kibestunult ei tunneks. Kindlasti ei taha ma tekitada lapses hirmu, vaid pigem kindlustunnet kui ta minu kõrval seisab. Oma last
aastaselt Varajane murdeiga e. mürsikuiga algab 11-12 aastaselt ja kestab kuni 16-nda eluaastani. Murdeea algus on lapsepõlve lõpp. Hilisem teismeiga e. noorukiiga toimub aastatel 16-22. Mürsikuea ja noorukiea piir pole eriti selge. Vahepeal nähaksegi neid kahte ühe suure tervikuna. Selle perioodi lõpuks peab inimene saavutama iseseisvuse Teismeiga on aeg kus iga laps tahab ennast leida. Tema mõtteid ja tegusid juhib soov olla täiskasvanud ja iseseisev. Kui suhted vanematega on head ja laps tunneb end kodus mugavalt, siis suudab ta end kodus leida. Selles vanuses otsitakse aktiivselt ideaali, matkimise eeskuju. Heas peres on selliseks eeskujuks poisile isa ja tütrele ema isiksus. Väga harva tuleb ette, kui ebaterved suhted peres ei lase lapsel oma vanematest eeskuju võtta, sellisel juhul võib eeskujuks saada vanaema või vanaisa, treener, õpetaja vanem ja autoriteetne juhendaja
On ju lapsele vaja mõlema lapse hellust ja hoolt. Kõike seda arvas aastasadu tagasi ka Russeau ja leidis, et töö ega ka miski muu ei tohi isa vabastada laste kasvatamisest. „Inimese kasvatamine algab tema sündimisega.“ (lk107) Meil, lapsevanemail on vaja lihtsalt last tingimusteta armastada, õpetada ja hoida. Esmapilgul tundub roll lihtne, kuid kõik meist ei suuda siiski kasvatada täisväärtuslikke inimesi. Huvitav väide on ka see, et „Ainuke harjumus, mis lapsel tohib olla, on see: mitte ühtegi harjumust omada.“ (lk109)T egelikus elus see siiski nii ei ole ja kõigega lapsi harjutada ka ei jõua. Mina vähemalt arvan nii. Suurepäraselt on Russeau põhjendanud põhimõtet, et rääkima peaks lapsega juba sünnist alates õigesti. Lapsevanemad, kes räägivad lapsega pudikeeles, teevad endale karuteene edaspidiseks suhtluseks ja pikendavad laste õigesti väljendamise oskuse aega. „Ta elab ja pole oma elust teadlik
aastani selles eas kuri- tegelike laste ja noorukite arv kahekordistunud {Der Spiegel 15/98). 8 SISSEJUHATUS SISSEJUHATUS Samas tuleb aga silmas pidada, et politsei statistilised näitajad ei pruugi alati 1996). Juba 2. klassis arvati 10% poistest ja 5% tüdrukutest päris täpsed olla. Statistikas märgitud ku-Kas statistikat ritegevuse vägivaldsete laste hulka. 9. klassis ulatus see näitaja poiste hulgas ligi protsent sõltub paljuski politsei, elanike, äride ja võib usalda- asutuste 13%-ni ja tüdrukutest loeti vägivaldseteks 2%. Vä- Kes lööb, aktiivsusest. Nii näiteks on võimalik tabada rohkem da? vargaid nendes givallaohvriteks osutusid enamasti nooremate klasside õpila- ^eda
.........................................................16 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................19 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................20 2 SISSEJUHATUS Valisin selle teema sellepärast, et tihti lugu on nii lastel kui ka lastevanematel probleeme piiridega. Soovisin süüvida sellesse teemasse, kuna pean tunnistama, et teadmised olid üsna ühekülgsed. Tutvudes materjalidega pidin tõdema, et teema on väga huvitav, mahukas ja arendav. Referaadi põhisisu jaotasin ma peatükkideks. Nii on lihtsam ja arusaadavam ka lugejale. Esimeses peatükis teen lühida ülevaate piiride seadmise mõttest ja mõttetusest. Püüan ka välja selgitada, kes peaks piire seadma
rääkida oskavad vaid juba siis, kui nad on alles väga väiksesed. Sel hetkel nendega suhtlemine muudab neid just kõige rohkem .See osa lastega suhtlemise ajal on ilmselt üks tähtsamaid hetki, kuna just siis areneb välja lapse iseloom ning tema isiksus. Kui lapsel on tulevikus hea iseloom siis on temaga ka lihtsam suhelda. Mida vanemaks laps saab seda raskem on temaga suhelda ning aina rohkem on nendega probleeme, eriti teismelistega. Teismeliste iseloom võib olla kõige ettearvamatum. Iga lapsevanem peaks teadma, kuidas lastega käituda tohiks ning kuidas mitte. Lapsed on küll erinevad aga kõigi puhul kehtivad mõned kindlad reeglid mida võiks teada. Lapsed oskavad ise väga hästi hinnata millised on nende suhted vanematega. Probleemide põhjused on paljudes põhiliseslt samad. Et suhted oleksid aga suurepärased peavad mõlemad osapooled kõvasti pingutama, et need sellised oleksid. Kõige tähtsam osa on
Ma oleksin nõus kohe muutuma, loobuma nii alkoholist ja ka muudest negatiivsustest, kui ainult tema seda tahaks. Ma muidugi sada protsenti ei suuda öelda, kas tegelikult suudaksin loobuda, aga kindlasti annaksin oma parima!» Kerti hoiavad kaasa juures ka ühised ilusad mälestused. «Kooselu algusaastatel nägi meie elu välja suurepärane. Käisime koos, nii kahekesi kui ühes lapsega, loomaaedades, toitlustuskohtades, välismaal puhkamas. Ühesõnaga, meil oli koos tore ja hea olla. Teisalt olin 2 sõltlase analüüs ka igal õhtul kodus, käisin tööl varahommikust lõunani, ülejäänud aja veetsin perega. Jama algas siis, kui hakkasin öövahetustes käima.» Öövahetustega töö tõttu muutus elu täielikult. Kuid töökoha valis elukaaslane, et mees tooks koju rohkem raha. «Mõnes mõttes saan temast aru ja tegelikult see töö mulle meeldib; ning
selleks, et lapsed(inimesed) saaksid omandada kognitiivseid oskusi, mida neil kodus pole võimalik õppida. Kõik neli arenguaspekti omavahel on tihedasti seotud ning töö laste(inimeste) intellektuaalse arengu soodustamisel on edukam, kui luuakse neile emotsionaalse, sotsiaalse ja füüsilise enesearendamise ja eneseväljenduse võimalusi. Neale Donald Wallsch, 1943 on ameerika kirjanik Mida enamat sa oled, seda enamaks sa võid saada ja mida enamaks sa saad, seda enamat võid sa ikka veel olla. Sügavaim saladus on selles, et elu ei ole avastamise protsess, vaid loomise protsess. Sa ei avasta ennast, vaid lood ennast uuesti. Sestap ära püüa avastada, kes sa oled, püüa teha kindlaks, kes sa tahad olla. ("Jutuajamised Jumalaga: ebatavaline dialoog. 1. raamat") Sri Sri Ravi Shankar, 1956 on vaimne juht ja humanist "Kui teil on ettekujutus, kes te olete, siis olete te kinni jäänud ja peatunud oma arengus. Te ei peaks teadma, kes te olete
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid