Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Milleks meile filosoofia ? - essee". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kunst, filosoofiat, niimoodi, filosoofid, sõnaliselt, kunstnikel, artse, variandi, neilt, palunud, poliitikud, arutlema, jätaks, kige, parandama, muutma, lahendama, halvaga, kaitsevad, aegadest, kunstnikud, olemused, sigri, mona, rääkimata, maaliga, tuntuks, lauseidKeivin Kivimägi 12A 28.09.2011 Milleks meile filosoofia? Filosoofia on selgus mõtlemise ja loogika vormidest ning arusaadav eneseväljendus nii suuliselt kui ka kirjalikult. Filosoofiat võib pidada ka mõttetarkuseks ja see tähendab selgust mõtlemises. Tuleb välja, et paljudel kultuuri- ja eluvaldkondadel on suur kokkupuude filosoofiaga. Ma arvan, et üheks selliseks eluvaldkonnaks on ka meditsiin. Mäletan juba varasemast, et paljudel Vana-Kreeka filosoofidel oli mingi seos meditsiiniga. Näiteks arstidel, kes on selle valdkonnaga tihedalt seotud, läheb vaja tarkust ja samas ka loogilist mõtlemist, et mida millises järjekorras teha ja miks
määratleda kreekalikke voorusi (aret) nagu õiglus (dikaiosyn), vaprus (andreia), vagadus (hosiots, eusebeia), mõistlikkus (sphrosyn) jne, mis pidid toonase arusaama järgi tagama inimesele õnneliku elu (eudaimonia). Vooruste määratlemisega seonduv ning läbiv teema Sokratese õpetuses on püüd määratleda seda, mis on teadmine (epistm) ja kuidas see toimib. Et kõik ametimehed midagi oskavad neil on mõni kunst või oskus (techn) , siis selle juurde peab kuuluma ka teadmine sellest, mida nad oskavad, ning seda teadmist peavad oskama nad ka teistele, nt õpipoistele edasi anda, seega peavad oskama nad sellest sõnade vahendusel aru anda (logos). Enamasti aga satuvad ametimehed oma tegevusest aru anda püüdes raskustesse, mis ongi Platoni "sokraatiliste dialoogide" üheks peamiseks teemaks. Ateena valitsus mõistis Sokratese üle kohut, sest tema õpetamismeetodid kutsuvat noortes esile skepsise ja
Lõpus lõi William Ockham kahe tõe teooria, mille kohaselt filosoofia tegeleb loomulike asjadega ja tugineb mõistusele ja teoloogia tegeleb üleloomulike asjadega ja põhineb ilmutusel. Renessansiajal hakati seda nimetama õpetuseks kahest raamatust, milleks olid Piible ja loodus. Piibel annab kõlbluse ja Looduse raamat teaduse ning filosoofia tõed. Kuna loodus oli Jumala loodud, siis peeti mõlemat raamatut tema looduks. Keskajal ei arendanud filosoofiat mitte elukutselised filosoofid, vaid teoloogid ja mungad. Kui sellist liitu poleks olnud, oleks filosoofia ilmselt sellel ajastul üldse kõrvale jäänud, sest valitses ju kristlik mõte. 2.Retrospektiivsus valitses veendumus, et mida vanem ja iidsem, seda algupärasem ja ehtsam ja mida algupärasem ja ehtsam, seda tõesem. Piiblit peeti ainukeseks ja täielikuks kõikvõimalike tõdede kogumikuks, mis on inimesele antud igaveseks ajaks. Eksgeedid mõtestasid piiblitõdesid lahti. Mida varasem eksgeet, seda tõesem
a. Taevased asjad jagunevad omakorda kaheks: Kehalised asjad. Siia kuuluvad: füüsika, astronoomia, bioloogia ja anatoomia. Kehatud asjad. Siia kuuluvad: teoloogia, psühholoogia ja matemaatika. b. Maiste asjade hulka kuuluvad: eetika ja riigiteadused. b. Hiljem on kahe eelneva kõrvale lisandunud ka tehnilised asjad. Siia alla kuuluvad loogika, dialektika, retoorika. 3. Filosoofiaga alustamiseks on pakkunud välja mitmed filosoofid erinevaid võimalusi. G.W.F.Hegel ja M.Heidegger on öelnud, et filosoofiaga pole võimalik üldse algust teha. Nende arvates on olemas kaks võimalust kas me oled filosoofia sees või me ei ole filosoofia sees. Filosoofia sisse minek mingi abivahendi abil pole võimalik. Aristoteles omakorda ütleb, et filosoofia algab imestusest millegi suhtes. R.Descartes
võimalik kahelda. Siis on leitud esimene pidepunkt, milles saab alustada filosoofia ülesehitust. · Camus- filosoofia saab alguse absurdist. Tunne, millest filosoofia algab- võõrandatus ümbritsetavast, tihkus. · Bibihhin- meeleolu võib muutuda paljudeks asjadeks või isegi haihtuda. Meelestatus avab ukse filosoofiasse. 4. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Eksistentsiaalne situatsioon- mingi olukord ning sellele vastav meeleolu. Vastuolu tajutava maailma ning selle vahel kas meil oli soov seda tajuda, tajuma tulla. Maailm, milles elatakse, tundub võõras. Eksistentsiaalse situatsiooni kuulsaim sõnastaja on Camus. Martin Heidegger- määratleb inimese kohalolu. Inimese tunnusmärk- inimene on maailmas, kõik edasine järgneb sellest. inimene on Dasein (maailmas olemine). 5
POLIITIKAFILOSOOFIA Loengukonspekt 2012 Filosoofia määratlemine. Poliitikafilosoofia, selle seosed teiste filosoofia harudega ja poliitikateadusega. Esmasel kokkupuutel ja tutvumisel filosoofiaga on just kõige raskem mõista seda, mis see filosoofia õigupoolest on. Aga sellest, kuidas filosoofiat mõistetakse ja käsitletakse, sõltuvad paljude teiste filosoofiliste küsimuste vastused. Enamgi veel, sellest sõltuvad ka probleemide nägemise ja seadmise viisid ning nende lahendamise teed. Poliitikafilosoofia on üks filosoofia haru. Mis on filosoofia? Sellele loomulikule küsimusele ei ole tänapäevani üldtunnustatud ja üldiselt omaksvõetud vastust. Filosoofia (e.k tarkuse armastus) on loomult pluralistlik, ta
kui vähe me tegelikult teame kui vähe me maailmast teame. Sokratese meetod ehk dialektia so vestluskunst, arukus vaielda ja argumenteerida, küsida ning vastata nii, et tulemuseks oleks probleemi sügavam mõistmine. Kasutas 4 võtet: IROONIA. Peaeesmärgiks oli näidata väitluspartneri mitte teadmist. Selleks mängis ta lihtsameelset lollikest, kuid kavalate küsimustega ajas kaaslase ummikusse. ÄMMAEMANDA KUNST. Ta uskus, et kõik teadmised on inimesel sünnist saati olemas hinges ja õpetaja ülesandeks on need suunavate küsimustega välja tuua. MÄÄRATLUSE OTSIMINE. Ta oli seisukohal, et kui inimene midagi teab, siis ta peab oskama ka seda defineerida ehk määratelda. INDUKTSIOON. Definitsiooni tuvastamiseks tuleb kasutada induktsiooni, nt. teha üksikute näidete põhjal üldistusi. Nt ilus naine, ilus ilm. Mis on ilus? Platon (427-347 e.Kr) aristokraat
muidugi täiesti pimestatud. Tal tuleb oma silmi pikkamööda harjutada – alguses öösel kuuvalguses, hiljem juba päevavalgel – enne kui ta suudab siin kõiki asju näha. Ning alles peale pikka treeningut võib ta ehk tõsta pilgu ka selleks, et avastada päike kui kõige nähtava nähtavuse tingimus. Maailm koopast väljas sümboliseerib antud juhul ideede valdkonda ning päike hüvelisuse ideed. Koopast välja tõusmine sümboliseerib haridust (paideia) ja filosoofiat. Raskused, millega see koopast välja jõudmine seotud on, sümboliseerivad seda, et filosoofia ei ole kerge ega pelgalt lõbu pakkuv ettevõtmine, vaid eeldab enda pingutamist ja pikaajalist pühendumist mõtlemise harjutamisele sedalaadi maailmamõistmisega. IV situatsioon. Lõpuks palub Sokrates kaasvestlejatel endale ettekujutada seda, kuidas koopast väljas käinu laskub tagasi koopasse ning asub oma algsele kohale teiste aheldatute kõrval. Esialgu
3.Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Meeleolu. Tabada ära see meeleolu, millest filosoofia lähtub. Aristoteles- filosoofia algab imestusest Descartes- radikaalse kahtluse printsiip. Seame kahtluse alla kõik selle, mis vähegi võimalik ja vaadata kas jääb üldse järele midagi milles kahelda ei ole võimalik.Kui miskit jääb järele saab sellest alustada filosoofilist ülesehitust. 4.Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Olukord ja sellele vastav meeleolu kus: ..me oleme paistatud ellu/maailma enne kui me aru saime kuhu meid on paisatud. ..see maailm, kuhu me oleme paisatud tundub meile võõras, ebakohane vastuolus meie endiga. Camus : omandame elamise harjumise enne kui mõtlemise harjumuse. Heidegger: inimene on Dasein (kohalolu). Dasein on maailmas olemine, inimese kõige sügavam, fundamentaalsem tunnusmärk eksistentsiaal. Filosoofia algab eksistentsiaalsest
paisatuna alati selle sees olnud või pole kunagi sellega seotud olnud. Descartes - Filosoofiaga tuleb alustada nii, et tuleb kahtluse alla seada kõik, milles kahelda saab ja seejärel vaadata, milles enam kahelda pole võimalik. Camus - Filosoofia algab absurdist, mis on olukord, kus tajume võõrandatust ümbritsevast, tajume, et see pole meie maailm. Bibihhin - Filosoofia algab sellest, kui meeleolu loob vaimule sobiva meelestatuse. 4.Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Eksistentsiaalne situatsioon on olukord ja sellele vastav meeleolu, kus tajume, et oleme paisatud siia maailma, ilma et oleks küsitud, kas me tahame siia maailma tulla. See maailm, kuhu oleme paisatud, tundub meile võõras ja vastuolus endaga. Seda määratleb näiteks Heidegger, kes leiab, et inimene on kohaolu (Dasein), see on maailmas olemine, mis on inimese sügavaim ontoloogiline tunnusmärk. Filosoofia algab inimese eksistentsiaalse situatsiooni lahtimõtestamisest. 5
Igas ühiskonnas kehtivad omad arusaamad selle kohta, mida tuleks uskuda ja kuidas käituda, et vältida kahtlustusi ja ebapopulaarsust. Ometigi oleks vaja mitte uskuda kõike, mis on loodud, vaid kasutada enda tervet mõistust. Mitte keegi pole ilma jäänud võimalusest ja suutlikusest ise midagi luua ja loogikale põhinevaid ideid välja mõelda. Seepärast ei tohiks karta end tõestada targal ning kütkestaval moel, isegi kui teised sellest lugu ei pea. Need filosoofid, kellest raamatus ,,Filosoofia lohutus" juttu tuleb, ei kartnud ära põlatust, nad uskusid seda, mis tundus neile loogiline ning südamelähedane. Sokrates sündis 469.aastal eKr Ateenas. Tema välimus polnud just kiita, kuid sõbrad pidasid igati lugu tema tarkusest ja huumorimeelest. Mis ta siis õieti targaks tegi? Tegeles ta ju igapäevaselt võõrastega suhltemisega, püüdes nendega filosoofilist juttu arendada. Üks väepealik oli öelnud: ,,..
,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proitseerib end kogu maailmale. Olemas on potentsiaal siin enam mitte olla ehk surra. Maailm on tervik, mille suhtes inimene midagi on.
o Inimene ei tohi ennast tappa va juhul kui Jumal on tema peale pannud paratamatuse(nagu näiteks Sokratest ootas ees surmanuhtlus) Ps. Sokrates oli rahul surmaga, sest ta uskus, et peale surma kohtub ta hing heade jumalatega ja võibolla ka teiste heade mõtlejatega Simmias sunnib Sokratest põhjendama oma otsust surmaotsusega leppida ja surm vastu võtta. Sokrates vastab talle kaitsekõnega (63b69e), mille keskne seisukoht on, et filosoofid ei tegegi muuga kui "suremisega" või "surnud olemisega" (64a). Refereerige Sokratese selgitusi Simmiasele ja proovige anda Sokratese kõnele argumendi kuju. o Inimene läheb pärast surma heade inimeste ja jumalate juurde. Jumalad on head valitsejad ja heade valitsejate juures on hea elada. Filosoofid pääsevad heade inimeste ja jumalate juurde (paradiisi?), sest nad on filosoofid ja ei karda surma, on selleks valmistunud.
Ta oli Sokratese õpilane, sugulus sidemetes riigimehe Periklesega. Harrastas sporti, võitis maadluses esikoha. Ateena demokraatia oli Platoni jaoks ekstreemne. Pärast Sokratese mürgisurma reisis ta 10 aastat mööda maailma. Tema koolkonna aluseks sai matemaatika. Matemaatika viib inimese tunnetuse puhaste ideede nägemisele. Platon loob kooli nimega Akadeemia. Ta kutsus sinna matemaatikuid, kes talle seda õpetasid, ta ise aga õpetas neile filosoofiat. Ei ole võimalik saada filosoofiks, kui inimese meel ei ole puhastatud. Matemaatika on eelkursus filosoofia jaoks. Platoni teosed on kirjutatud enamasti dialoogi vormis ning on peaaegu täielikult säilinud. Neid võib jagada nelja perioodi. 1. Noorusea dialoogid nt "Apoloogia" (Sokratese kaitsekõne), "Kriton", "Protagoras"; Sisuks on eetiliste mõistete defineerimine. 2. Üleminekuaja dialoogid nt "Gorgias", "Menon"; "Hippias noorem" ja "Hippias vanem".
3. Providentsialism Jumal valitseb maailma ajaloo ja inimese üle, st et kõigil sündmustel on mõte või tagamõte. 4. Revelatsionism kõige usaldusväärsem tähtsate tõdede teadasaamine on jumalik ilmutus. Keskaja filosoofia aja alguseks võibki lugeda seda, kui filosoofia langes religiooni eest koste alla. Milline ka polnud keskaja filosoof, tema õpetus oli ikka seotud religiooni ja teoloogiaga. Varasel keskajal oli päevakorras küsimus, kuidas panna filosoofiat religiooni teenima. Juhtkirjaks oli ,,tõeline filosoofia on kristlik religioon". Filosoofia muutus religiooni teenriks ehk orjaks. Ühest küljest tähendas see filosoofia teologiseerimist, teisepoolt muutus teoloogia filosoofia suhtes sallivamaks ja tänu sellele säilis filosoofiaga ka vaimse kultuuri pildis. Keskaja lõpus kerkis esime probleem, kuidas vabastada filosoofia religiooni eestkoste alt, seejuures viimast alavääristamata.
"Rahvuslikkust tuleb jaatada ja selle üle uhke olla" P.Pulleritsu intervjuu Marju Lepajõega ajaleht Postimees 1.09.2017 Vaimne korruptsioon lähtub lapsevanematest. Kui tahta elada sügavat elu, on hea elada oma kultuuris. Kui vältida tõe rääkimist, siis inimene moondub. Süvenemisvõime on nüüdisajal tõsiselt kannatanud. Marju Lepajõe, sõnalise väljendusoskuse kaitsja, ütleb: «Kõik see, mis käib läbi mõtlemise, hinge, kogemuse ja assotsiatsioonide seda ei asenda pilt ega emotikon.» Ta armastab Euroopa vaimsust üle kõige ning usub, et kui tahta teha midagi suurt, pead olema tingimata seotud just oma rahva ja keelega. Kohtusin Marju Lepajõega enne uue õppeaasta algust. Olime kokku leppinud, et esitan talle kui kauasele õppejõule ning Euroopa mõtteloo asjatundjale mitmed tähelepanekud, mis viimasel ajal küsimusi tekitanud, ning palun, et tema, kes harjunud keerulisi asju kommenteerima, püüaks lihtsalt ja sõnatäpselt
1.3.Oma enese eelduste suhtes. See võib viia hukkamisteni: Sokrates–mõisteti surma Ateenlaste poolt 2. Filosoofia abstraheerib (eraldamine). Kõik probleemid teisendatakse konkreetsest vormist abstraktsesse. nt. Kas USA- l on õigus rünnata enesekaitseks Iraaki?-> Kas A-l on õigus enesekaitseks rünnata B-d?) 3. Filosoofia analüüsib (mõisteid) aga ka väiteid, teooriad jms–nende varjatud eeldusi. See ei tähenda et filosoofid jõuavad samadele tulemustele. Nad kritiseerivad vastastikku üksteise analüüse. Analüüsitakse mõisteid ja teooriaid jne... Millised on printsessiks olemise tarvilikud ja piisavad tingimused? “naissus” on printsessiks olemiseks tarvilik, ent mitte piisav tingimus leidub naisi kes ei ole printsessid. Mida lisada, “kuninglikpäritolu”? - Seega, “naissus” ja “kuninglik päritolu” on eraldi võetuna tarvilikud, aga ainult koos on nad piisavad
Humanitaarvaldkonnad olid surve all. See ettekanne on pühendatud sellele teemale: olukord, kus filosoof kõneleb kogu ülikooli ees (laiemale akadeemilisele avalikkusele). Selline teema oli aktuaalne. Lisandus veel üks teema: filosoofia on samuti identiteedikriisis. Ühelt poolt: humanitaarteaduste identiteedi küsimus. Teiselt poolt: mis peaks olema filosoofia roll kaasaegses ühiskonnas. See ettekanne on identiteedi ja legitiimsuse kriisile. Tekst: Windelband kaitseb filosoofiat oma ettekandes. Kuidas kindlustada filosoofia identiteeti? Tuleb näidata, et filosoofial uues rollis on täita mingi uus roll teaduses; filosoofia on siin kui teaduse teenija. Filosoofia on legitimeeritud, sest tal on roll teaduses. Teadus ise ei vaja legitiimsust, sest see on iseenesestmõistetav. Filosoofia koht on öeldud midagi: filosoofia on mingisuguse teadmisvõõralt välja mõeldud esitus, mille ajalugu on inimlike eksituste ajalugu – vaidleb selle üle; mis on filosoofia. Ei
Ilus inimkeha ei tähenda seda tunnet, mis meis tekib kui keegi on ihaldusväärne kõigi teiste poolt ja seetõttu ihaldusväärne ka minu poolt. Puhas esteetiline tunne, kui teatavad omadused, punktid meis mingisuguseid tundeid tekitavad. Platon- jäljendamise teooria- kunstiteos on alati millegi objektiivse koopia, alati millegi imitatsioon, millegi jäljendamine. Kunstiteose staatus pole kunagi nii kõrge, kui looduslikud objektid. Väljendamine- subjektiivne- kunst on millegi subjektiivse, nt autori mõtte või idee väljendamine meeleliselt tajutavas vormis. Väljendamine- objektiivne, samas kehatu- millegi objektiivse kuid kehatu, konkreetses tajutavas vormis väljendatav. Kas mingisugusel kunstiteosel on nimekiri tingimustest, mida täita? 20. Sajandil on toimunud nähtus 'kunsti piiride laienemine': traditsioonilise kunstizanri väljenduskaanon seatakse küsimärgi alla ja proovitakse teha teatrietendust kus näiteks
-> Kas A-l on õigus enesekaitseks rünnata B-d?) 3. Filosoofia analüüsib (mõisteid). (Analüüsitakse mõisteid ja ja teooriaid jne...) 8. Mida tähendab et filosoofia on kriitiline? Filosoof argumenteerib mitte ei jutusta. Filosoofia ei paku meile valmiskujul tõdesid, mida kahtluse alla ei seata. Kriitiline mille suhtes? 1. Argimõtte, tava-arusaamade, "kivinenud arusaamade", käibetõdede jne suhtes. 2. Teiste filosoofide mõtete, teooriate, argumentide jms suhtes. 9. Iseloomustage filosoofiat Sokratese ja Jeesuse erinevusele tuginedes? "Sokrates ei andnud oma õpilastele edasi dogmasid ega õpetussüsteeme, ei lunastust ega pääsemist. Sokrates ei nõudnud oma järgijatelt usku mingitesse eelnevalt mõõdetud usupügalatesse; tema eeskuju suunas inimesi iseenda kaudu uurima ja taotlema tarkust, tõde ja hüve, kirglikult, kustutamatult tõde janunema. Sokrates oli filosoof, kes armastas tarkuse otsimist, mitte õpetaja, kellel see tarkus juba käes."EsaSaarinen(2004: 20) 10
Oleksin ma edukas ettevõtja? Paulo Coelho on oma raamatus ,,Alkeemik" lausunud järgmist: ,, Kui sa midagi väga tahad aitab sind selles kaasa salamisi kogu maailm." Seega ma leian, et mitte miski siin planeedil Maa pole võimatu ning mu omad kogemused näitavad, et võimatu pole ka pea ees tundmatusse ärimaalima sukelduda ning lõpuks ikka tunda enda seal justkui kala vees. Mina ettevõtjana. Kui aus olla olen ma kogu oma mäletatava elu endale ette kujutanud seda, et kui ma kord suureks kasvan juhin ma oma isikliku ettevõtet. Ma mäletan kusagilt kaugest lapsepõlveajast, kuidas ma mõtlesin välja mänge ja olukordi, kus mina olin ärijuht ning kujutasin endale ette, kuidas ma oma alamaid juhendan, neile tegevust otsin ja kui edukas see lõppkokkuvõttes on. See on ilmselge, et mängumaailm erineb reaalsusest. Kui seal on kõik nii kerge ja lihtne siis reaalsus on vastupidine. Õpilasfirma ,,SiiDii" tõi mu pilvedelt alla maa peale. Oma firmat luua on keerukas. Juba nime
(Eessõna ja I osa) EESSÕNA Mulle näib, et inimese tundmine on kõige kasulikum teadmine, mis meil iganes olla saab, aga siiski oleme selles vallas vähem edasi jõudnud kui milleski muus. Söandan isegi väita, et üksainus Delfi templi raidkiri1 pakub tähtsama ja sügavama õpetuse kui kõik moralistide paksud raamatud. Niisamuti on käesoleva arutluse teema minu meelest üks huvitavamatest probleemidest, mida filosoofia üldse saab püstitada, aga paraku ka üks okkalisemaid, mida filosoofid võivad lahendada püüda -- sest kuidas tunda inimeste ebavõrdsuse allikat, kui me ei alusta inimeste endi tundmisest? Kuidas saaks inimene jõuda nii kaugele, et näeks ennast sellisena, nagu loodus ta lõi, hoolimata kõigist muutustest, mille aegade ja asjade vahetumine on pidanud tema algses konstitutsioonis tekitama? Kuidas teha vahet sellel, mis on inimeses algupärane, ja muutustel või lisandustel, mille on tema algsesse olekusse toonud mitmesugused asjaolud ja tema enda arengud
benediktiinlaste klooster, mis kujunes järgneva aja vaimse kultuuri keskuseks. Filosoofia ajaloo alastes uurimustes on olnud pikka aega tavaks pidada hellenismi aega filosoofia languse ajastuks. Seda selle tõttu, et tolle aja filosoofilised õpetused ei paistnud olevat originaalsed – iseäranis ontoloogilise ja epistemoloogilise problemaatika käsitlemisel. Neis arutlustes toetuti sel ajal tihti kreeka filosoofia juba väljakujunenud pärandile. Nii on hellenismi perioodi filosoofiat nimetatud ka epigoonlikuks. Eelöeldu ei tähenda aga seda, et huvi filosoofia vastu oleks vähenenud. Pigem vastupidi: seda perioodi iseloomustabki filosoofia koolide paljusus ja omavaheline konkurents. Filosoofia muutub koolides õpetatavaks asjaks. Õppimine nendes oli muidugi vabatahtlik ja sai olemas olla ainult niivõrd, kui leidus piisavalt sellisest haridusest huvitatud inimesi. Koolides õpetatav filosoofia omandas koolidistsipliinilise liigenduse. Traditsiooniliseks distsipliinide
kohalikus riigikoolis. Ükskõik millised oleksid üksikasjad, kaebuse aluseks on tõik, et isiku huvisid või õigusi pole küllaldaselt arvesse võetud. Ja väidetakse, et see on ebademokraatlik. Kuid kas on? Oletame, et 51 protsenti inimestest tahab seda maanteed või lennuvälja, või pooldab lapsele koolikoha mitteandmist. Siis näib demokraatiast kui enamuse valitsemise põhimõttest järelduvat, et üksikisiku huvidesse niimoodi suhtumises pole midagi ebademokraatlikku. Enamus on valitsenud ühe isiku kahjuks. Siin näeme pinget, mis paikneb otse demokraatliku teooria südames. De Tocqueville tõi selle punkti hästi välja oma fraasiga "enamuse türannia". Nimetatud ideed edasi arendades osutas John Stuart Mill, et enne demokraatlike reziimide suureulatuslikku kehtestamist eeldati üldiselt, et kui inimesed valitseksid omaenda huvides, ei saaks poliitilist rõhumist eksisteerida
Sul endal pole ju selle probleemiga otseselt midagi pistmist! Eks ta nii kipub tavaliselt ka olema, eriti veel siis kui kõne tuleb ootamatult. Mõtle enda jaoks läbi, kuidas selliste probleemsete helistajatega käituda. Eelkõige peaksid näitama üles mõistmist ja võimalusel jõudma üksmeelele ja esmaste kokkulepeteni. Abi võib olla isegi kahest väikesest nähtavale kohale pandud post-it kleebisest, millel kirjad: "Vabandame väga!" ja "OK, kas sobib kui lahendame selle probleemi niimoodi?". Jää rahulikuks Mis iganes ka juhtub, jää rahulikuks. Hinga aeglaselt ja sügavalt. Lase õlad vabaks. Ära kaota hetkekski oma hääles sõbralikku tooni. SINA jääd vaoshoituks! Ja väga tihti justkui iseenesest rahuneb paari minuti pärast ka ärritunud isik. Täna helistajat Inimene, kes mingil põhjusel kaebab, on samas tavaliselt ikkagi veel asjast huvitatud ja annab, kuigi küll ilmse pahameelega, firmale võimaluse viga parandada. Vastasel juhul oleks ta ju
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Piia Saat PASCAL- LÕPMATUS JA INIMENE NING TAVADE PSÜHHOLOOGIA REFERAAT Õppeaines: FILOSOOFIA Keskkonatehnika teaduskond Õpperühm: TÖ11b Juhendaja: Endel Mesimaa Tallinn 2008 1. Elulugu............................................................................................................................................. 3 2. Lõpmatus ja inimene........................................................................................................................ 4 2.1 Lõpmatus................................................................................................................................... 4 2.2 Inimene...................................................................................................................................... 5 3. Tavade psüh
malust on, siis pakub see kindlasti rohkem kui aine iseenesest. Peatükk 1 Ajaloo mõiste 1.1 Ajaloo mõiste probleemsus 17.–18. sajandil tähendas ajalugu minevikku. Ajaloolased olid need, kes aja- loost kirjutasid, ajalugu praktiliselt ei uuritud. Intellektuaalse distsipliinina ajalugu ei eksisteerinud, koosnes pigem anekdootlikest koduloouurimistest. Osaliselt oli see lihtsalt kirjandus, paljudele tundus ebaolulise lobana. Voltai- re rõhutas eraldi ajaloo filosoofiat, kuhu koondus see, mis on ajaloos tähtis. Suuremad kirjutajad kirjutasid siiski loetavat raamatut. 18.»sajandil uurimi- ne lõpuks siiski tekkis. Huvitav, et olulisel määral Saksa uurijad, kes tege- lesid Vene ajaloo uurimisega. Põhjus oli selles, et kui muu maailma kohta ikka midagi teati, siis Venemaa kohapeal valitses must auk. 19.»sajandil tuli ajalugu juba ülikoolidesse (Saksa, Vene, Prantsuse). Ha- ritud inimeste jaoks oli see ka tavaline jututeema. Sel perioodil oli kom-
Baconi arust leida sealt vaid üksteise kordamist ja igavat meetodit ning seetõttu on nad edasi liikunud kobamisi just nagu targutamist vähestel teemadel. Nendega tutvunul on raske pilkases pimeduses. Meetod on kui valgus, mis näitab teed ning otsustada, kas nad väärivad naeru või pisaraid. aitab liikuda sihikindlalt. Ilma meetodita on teadlased ekselnud See, et filosoofid omavahel nii palju vaidlevad, näitab Baconi kujundlikult öeldes kogemuse metsas kui labürindis, leidmata õiget arvates, et filosoofide teooriad ega tõestusviisid ei hiilga erilise teed. kindlusega. Aristotelese filosoofia tõi küll endaga kaasa suurema Viiendaks, teaduste arengut on pidurdanud ka liigne aukartus üksmeele kui ükski teine, kuid see üksmeel oli pigem kuulekuse ja antiigi ees, autoriteetide kummardamine. Antiik on ju tegelikult
1. PILET FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID, NENDE PÕHIJOONED S. KIERKEGAARD 19. SAJANDI IRRATSIONALISMI ESINDAJA JA EKSISTENTSIALISMI EELKÄIJA Antiikkreeka filosoofia - küsimus maailma algest ja algseadusest ning kõiki ühendavast alusest, olemuslikud küsimused, tõe ning tõelise tunnetuse otsimine inimese loomuse uurimine ning eetiliste põhimõtete kujundamine, isikliku õnne otsimine. On omakorda eelsokraatiline periood, klassikaline periood, hellenistlik periood. Keskaja filosoofiat iseloomustab kristluse ja filosoofia tihe side, tollased filosoofid olid enamjaolt vaimulikud. Põhiteemaks on usu ja teadmiste vahekord. Jaguneb: patristiline periood (proovitakse antiikfilosoofia abiga üles ehitada kristlik õpetus), skolastika (küsimustele hakatakse lähenema ratsionaalselt). Renessanssile saab omaseks eksperimenteerimine. Renessanssi ajal tehti rida leiutisi, avastusi, mis mõjutas oluliselt ka filosoofiat. Uuritakse tõelisust (tajutavat, hoomatavat), humanistlikud ideed
Kui hinged kehasse seotakse, siis unustavad nad, mida ideede maailmas nägid. Unustatud ideid on võimalik meeleliste elamuste ja suunavate küsimustega meelde tuletada. Tuleb omandada ka teadmisi, mille abil saab ideid meelde tuletada. Näiteks võib tuua inimese, kes läheb arsti juurde valuga kõhu piirkonnas. Arsti suunavate küsimuste läbi jõuab valu konkreetse põhjuse tunnetamiseni. 12. Selgitage, millist rolli peab Platoni ideaalses riigis mängima kunst. Kunst mängib Platoni ideaalses riigis väga olulist rolli. Kunsti kasutatakse valitsejate ja sõjameeste kasvatamisel. See pidavat muutma neid vaprateks ja teotahtelisteks. Samas ei tohi neile näidata ka igasugust kunsti. Kasutada tohtis vaid kõlbelist kunsti, mis oli riigi poolt heaks kiidetud. 13. Aristotelese seisukohalt on tekkimine üleminek võimalikkuselt tegelikkusele. Selgitage seda mõtet.
Kaupmehed tõid Kreekasse kaasa oma mütoloogiad, kõik olid erinevad, aga seletasid samu nähtusi. Hakkas tekkima müütide konkurents ja siis arvatakse, et sellises olukorras tekkis alternatiivne seletus. Esimene koolkond – Mileetose koolkond. Thales oli esimene filosoof (u 630 – 570), tema hakkas arvama, et alguses oli lihtsalt vesi ja seda peetaksegi filosoofia tekkeks. Müütide aasemel leiti loodusega seletatav maailma algus. Mileetose koolkonna filosoofid – loodusfilosoofid. 2. Francis Baconi elu ja filosoofia (1561 – 1626) -> üleminekuaja filosoof (keskaeg on lõppenud ja uusaeg alanud) Uusaja esimene filosoof on Descartes, Bacon on teenäitaja Renessansiaeg on möödunud, avastas inimese ja tema loomingulisuse, hakati tähele panema, et inimene suudab oma mõistusega maailma muuta. Baconi arvates on 3 tähtsaimat leiutist püssirohi, kompass ja trükikunst – inimese poolt välja mõeldud leiutised, mis muutsid maailma.
ole; aegu on kolm: mineviku olevik mälestusena, oleviku olevik vahetu nägemisega ja tuleviku olevik ootusena. 2) Teine realismi variant vastab Porphyriose poolt viimasena formuleeritud valikule: universaalid on küll iseseisvad reaalsused, kuid eksisteerivad üksnes meeleliselt tajutavates asjades - universalia in rebus. See realismi liik läheb tagasi Aristotelese õpetusele vormidest kui asjade olemuspõhjustest. Keskajal oli selle variandi tuntum esindaja Aquino Thomas. A. Thomas Anselmi jumalatõestuse kriitika; mõistus ei saa ette öelda, mängus on ilmutuslik argument. Mõistus ja filosoofia ei loo dogmadest erinevat tõde mõistus ja ilmutus ei ole 10 omavahel vastuolus. Osa dogmasid ei saa mõistuslikult tõestada. Kristlik mõtleja on tänu ristiusule eelisolukorras. Eraldab selgelt need tõendid, mis põhinevad mõistusel, nendest, mis põhinevad ilmutusel.
Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 13. Heideggeri huvi kreeka mõtlemise vastu. Kunsti päritolu. 14. Foucault huvi antiikeetika vastu. Foucault endahoole kontsept. Inimene kui kunstiteos. 15. Uusaja filosoofia
annaabi.ee 
