Mille poolest ja miks erines aadli väärtuskoodeks tänapäeva moraaliväärtustest? Väärtushinnangud on inimkonna ajaloos läbi teinud suured muutused ja need on tugevasti seotud ühiskondliku arengutasemega ning valitseva ideoloogiaga. Madala arengutasemega maades, nagu näiteks mitmetes Aafrika riikides ja Indias, on väärtushinnangud võrreldavad keskajal domineerinud väärtustega. Selle põhjuseks on toodud usk, mis nendes maades on sügavalt juurdunud. Kuna Euroopa hakkas alates 15. sajandist tehnoloogiliselt kiiresti arenema, on siinsed väärtushinnangud palju muutunud. Keskaegne nobiliteet soosis sõjaväeteenistust, seda peeti kohuseks, mida tuleb küsimusi esitamata täita. Senjööri või isamaa eest suremist peeti ülimaks truuduseks. Inimesed tahtsid minna sõttaja sõjas suremine oli väärikas
kehaline ja sõjaline õpe. 20a saadi täisväärtuslikuks sõjameheks. 30a saadi kodanikuõigused, soetati maatükk, mida harisid heloodid ja tuli abielluda. Kodanikes hinnati vaprust ja distsipliini, mis allutatud riigi huvidele ning mis tagas ka riigi stabiilsuse. Lakooniline kõne lühike ja selge kõne ("Kilbiga või kilbil") Sparta osa Kreeka kultuuris oli tühine, kuna hinnati eeskätt sõjalist oskust. Vana-Kreeka Religioon 1. Jumalad a. Üldiseloomustus: Antropomorfsus Inimese sarnasus välimuselt ja iseloomult. Surematus ja kõikvõimsus. Käsutasid/ kehastasid loodusjõude. Kaitsesid ühiskonna väärtusi ja moraali. Hoolitsesid mõne inimtegevuse eest (põlluharimine jne). Jagasid inimestele edu või hukatust vastavalt nende käitumisele. Olümplased tähtsamad jumalad (Zeus oma õdede-vendade ja lastega), kes elasid Olümpose mäel (Põhja-Kreekas) b. Tähtsamad jumalad
20a saadi täisväärtuslikuks sõjameheks. 30a saadi kodanikuõigused, soetati maatükk, mida harisid heloodid ja tuli abielluda. Kodanikes hinnati vaprust ja distsipliini, mis allutatud riigi huvidele ning mis tagas ka riigi stabiilsuse. Lakooniline kõne lühike ja selge kõne ("Kilbiga või kilbil") Sparta osa Kreeka kultuuris oli tühine, kuna hinnati eeskätt sõjalist oskust. Vana-Kreeka Religioon 1. Jumalad a. Üldiseloomustus: Antropomorfsus Inimese sarnasus välimuselt ja iseloomult. Surematus ja kõikvõimsus. Käsutasid/ kehastasid loodusjõude. Kaitsesid ühiskonna väärtusi ja moraali. Hoolitsesid mõne inimtegevuse eest (põlluharimine jne). Jagasid inimestele edu või hukatust vastavalt nende käitumisele. Olümplased tähtsamad jumalad (Zeus oma õdede-vendade ja lastega), kes elasid Olümpose mäel (Põhja-Kreekas) b. Tähtsamad jumalad
kehaline ja sõjaline õpe. 20a saadi täisväärtuslikuks sõjameheks. 30a saadi kodanikuõigused, soetati maatükk, mida harisid heloodid ja tuli abielluda. Kodanikes hinnati vaprust ja distsipliini, mis allutatud riigi huvidele ning mis tagas ka riigi stabiilsuse. Lakooniline kõne – lühike ja selge kõne (“Kilbiga või kilbil”) Sparta osa Kreeka kultuuris oli tühine, kuna hinnati eeskätt sõjalist oskust. Vana-Kreeka Religioon 1. Jumalad a. Üldiseloomustus: Antropomorfsus – Inimese sarnasus välimuselt ja iseloomult. Surematus ja kõikvõimsus. Käsutasid/ kehastasid loodusjõude. Kaitsesid ühiskonna väärtusi ja moraali. Hoolitsesid mõne inimtegevuse eest (põlluharimine jne). Jagasid inimestele edu või hukatust vastavalt nende käitumisele. Olümplased – tähtsamad jumalad (Zeus oma õdede-vendade ja lastega), kes elasid Olümpose mäel (Põhja-Kreekas) b. Tähtsamad jumalad
pikka ja ustava teenistuse eest Perekond. Mehe kesknepere .isal oli absoluutne võim ,oma laste ja nende pereda üle, Naistel puudusid poliitilised õigused kuid nad võisid osaleda kodustel pidudel ja avalikel üritustel. Naistel oli võmalik saada haridust, ja omada kürget ühiskondliku positsiooni. Abielu sõlmimisel olid olulised poliitlised motiivid ja rahalised asjaolud. Abilu naise tähtsaimad kohustused olid truudus ja laste sünnitamine. Sammas oli roomas laialt levinud prostitutsioon roomas. Meeste hulgas oli tavaline et neil olid armukesed. Perekonnas olid laste ja vanemate suhted suht teravad ja lapsed ootasid vanemate surma. Aja jooksul saavutasid naised järjest suurema sõltumatuse.said õiguse oma vara ise käsutada. Ja elada iseseisvalt ilma mehe eeskoste all olemast.Lahutused muutusid tavaliseks. Aristokraadid soovisid seadusi karmistada et meeste ainu vüim taastada
määratlevad inimes(t)e kiitus/laitus; Eetika südametunnistus, mõistus ühiskondlik või kokkulepe heakskiit/halvakspanu Õige ja väär (patt), nagu Südametunnistus; neid määratleb usuline kiitus/laitus; Religioon autoriteet (pühakiri, püha ühiskondlik traditsioon) heakskiit/halvakspanu Seaduslik ja ebaseaduslik, Seadusandliku kogu poolt Seadus nagu neid määratlevad määratletud karistused
tähendab sanssi mingi sotsiaalse sideme sees oma tahet läbi suruda ka vaatamata vastuseisule millele see sanss tegelikult toetubki." Poliitiline filosoofia eeldab kolme asja: 1. Tekib võim. Sumeritest alates juba saab rääkida võimust, kuid seda mõistetakse mütoloogiliselt, religioosselt. 2. Võim eristub (mitte ilmtingimata täiesti eraldub) religioonist. Nii kaua kuni valitsevaks mõtteviisiks oli religioon, ei tekkinud spetsiifilist küsimust võimust, poliitiline küsimus oli seotud müütilis-religioossete küsimustega. Näiteks Egiptuses oli preestrivõim. Poliitilise võimu küsimus tekkis hetkel, mil ilmalik poliitiline võim lahutus religioossest hierarhiast, tekib juhtkond, kelle päritolu pole enam jumalik. Vana Lähis-ida poliitiliseks mudeliks oli jumal-kuningas, mida toetas ja ümbritses preesterlik
Probleemiks on inimese enesearmastus, mis hävitab teda. Tema ihad on omavahel konfliktis, tal on nii häid kui halbu tunge, mille vahel ei suuda valida. Ihade rahuldamine sõltub välisest, satub teiste inimestega konflikti. Õnnest ja voorusest Paganlike filosoofide õnnefilosoofia on upsakuse märk. Nende voorus ei saa olla vankumatu võitlus nõdra lihaga, ei suuda end vaos hoida, ei ole piisavalt tugev, et hinge tasakaalu säilitada. Siin tulebki appi religioon, et tõelist õnne saavutada. Tõelised voorused on vaid vagadel inimestel, kes on uuestisündinud Kristuses. Isegi nemad pole kaitstud selle maailma hädade eest surelik inimene ei saa kunagi tunda rõõmu suurimast hüvest õnnest (felicitas). Saavad oodata kannatlikult tulevast õnne (õndsust beatitudo) teises elus ning olla ,,õnnelikud lootuses". Tõeline ,,õndsus", mille poole peame püüdlema, on igavene elu ja rahu. Tegemist on pessimistliku käsitlusega. Poliitilisest elust
rikkamate kodaniku huve. Demokraatliku Ateenaga võrreldavat mõju riigiasjade otsustamisel Rooma rahvakooselekud ei omandanud. Seega võib öelda, et Rooma riigikord oli aristokraatlik. Riiki juhtisid magistraadid ja senat. Riigiametisse pääsesid vaid vähesed, kes olid piisavalt jõukad, et pühendada kogu oma aeg riigasjadele, olid avalikkuse ees tuntud ja omasid poliitilise elu kogemusi. Nii juhtis riiki üsna kitsas perekondade ring – nobiliteet (nobiles – tuntud) –, millesse kuulus nii patriitse kui ka jõukaid plebeisid. Valdav enamus riigiametnikke ja senaatoreid pärines põlvest põlve nobiliteediperekondade liikmete seast. Kuid aristokraatia domineerimisest hoolimata tagasid rahvakoosolekud teatud osalemise riigiasjades ka lihtrahvale. Armee Rooma arme koosnes riigi kodanikes, kes olid kohustatud hankima endale relvastuse ja tulema tarvidusel väeteenistusse. Rikkad teenisid ratsaväes, keskmise jõukusega kodanikud
Vastused: 1. Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult inimese otsene eelkäija,
filosoofia). Kuid mõiste teadusfilosoofia kasutus õigustaks ka mõiste poliitfilosoofia kasutamist. Mina kasutan läbisegi. Ehkki kaldun pooldama "poliitikafilosoofiat", pole see tänini veel kuigi laialt kasutusel. 2 2. Võim eristub (mitte ilmtingimata täiesti eraldub) religioonist. Nii kaua kuni valitsevaks mõtteviisiks oli religioon, ei tekkinud spetsiifilist küsimust võimust, poliitiline küsimus oli seotud müütilis-religioossete küsimustega. Näiteks Egiptuses oli preestrivõim. Poliitilise võimu küsimus tekkis hetkel, mil ilmalik poliitiline võim lahutus religioossest hierarhiast, tekib juhtkond, kelle päritolu pole enam jumalik. 3. Umbes 5. sajandil eKr toimusid paralleelselt mitmed muutused nii antiik-Kreekas
Biheiviorismi aluseks on poliitika vaatlemine inimkäitumise süsteemis ehk tähtsad pole institutsioonid vaid indiviidid. Selle raames hakati uurima poliitilise käitumise põhjuseid. Nt mis motiveerib isiksust tegutsema: vanus (mida vanem, seda vasakpoolsem), haridus (mida haritum, seda parempoolsem, kuid oleneb haridusest), etnilisus (vähemusrahvused vasakpoolsemad), sugu (naised kalduvad vasakpoolsusesse, kuna tahavad õiglust), religioon (mida tõsiusklikum, seda parempoolsem). vasakpoolsed parempoolsed Keskklass (60-70%) Ratsionaalse valiku teooria Ratsionaalse valiku teooria on sotsiaalteaduste üks kõige silmapaistvam teoreetiline suund. Ratsionaalse valiku teooria väidab, et igaüks, kes on teadlik probleemist ja/või peab tegema mingi konkreetse valiku ning on teadlik
Sofistidele pole miski püha - kõik on suhteline. Inimene on vaatluste lähtepunktiks, mitte maailm. Inimese soove on valmis põhjendama. Sokrates: "Nad ei tea, et nad midagi ei tea". Sofistika on inflatsioonifilosoofia. Palju teravmeelseid sõnu, palju argumente, vähe sisu. 3 saavutust: 1)Suunasid filosoofiaajaloos esmakordselt pilgu looduselt inimesele. 2)Esmakordselt muutsid mõtlemise enda mõtlemisaineks. Uurisid mõtlemise tingimusi, võimalusi, piire. 3)Allutasid eetilised väärtushinnangud mõistuspärasele vaatlusele. Avasid võimaluse eetika teaduslikule käsitlusele. SOKRATES (469-399) Ei ole ise mitte midagi kirjutanud. Teame temast tänu ta õpilasele Platonile; Platoni dialoogid "Apologia", "Kriton"ja" Symposion". Aristophanes suhtub temasse irooniliselt ja vaenulikult. Xenophon on kõva sõjaajaloolane. Aritoteles oli Platoni õpilane. Sokratest on võrreldud Kristusega - mõlemal traagiline surm, kumbki ei kirjutanud midagi (teame vaid nende õpilaste kaudu).
(Hippokrates nt kasutas näljaravi). Galenos viis arusaamise ravimitest (ravimtaimedest) millegi selliseni, mida võiks nimetada toimeainete kontseptsiooniks (nägi raviomadusi taime koostises, mitte kujus jms sümboolikas). Galenos pidas arsti ettevõtmiste juures tähtsaks filosoofiat. Oluline arsti kutse juures oleks pidanud olema ka loodusteaduste tundmine ning teadmised loogikast. Galenos oli teadlik arsti eetikast ning soosis seda. Niisiis ühendas ta Platoni (3 hinge), Aristotelese, stoikud, Hippokratese ning aleksandrialased Herophiluse ja Erasistratuse tervikuks, mis domineeris arstiteadust hiljem sajandeid. Kordamisküsimused · Algained, partikulaarosakesed · Egiptuse ja Mesopotaamia arstikunstiga seotud märksõnad ning omavaheline võrdlus · Humoraalteooria, Hippokrates, Kreeka meditsiinitraditsioon. 10 II. 1. SEMINAR (31
XI. 5. LOENG: Mikrobioloogia, bakterioloogiline haiguskäsitlus Empiiriliselt mõisteti juba ammu, et haigused võivad levida mingite nähtamatute tegurite kujul. Räägiti fenomenist seminaria contaginosa, inimeselt inimesele levivast nakkusest. Nt Girolamo Fracastro (1478-1553) eitas nakkuspuhanguid kui humoraaltasakaalu kadu. Paljude haiguste puhul kõneldi miasmidest nende tekitajatena. Nt malaaria oleks üks säärastest, mida arvati tekitavat sooaurude poolt. Miasmid võisid olla lokaalsed (imbuda atmosfääri laipadest, prügist, maavärina tekitatud pragudest jne), kuid levida ka nt tuulega. Nakkushaiguste käsitlemisel esiens ka suund, mida praegu võiks nimetada pärilikkust esile toovaks nt tuberkuloos arvati olevat kaasa sündinud, ehk kaleepra. Nakkushaiguste võitmise ajalugu võib alustada rõugetest (tapsid Ameerikas rohkem inimesi, kui kolonisaatorid, samuti Polüneesias). Haigus kirjeldati ilmselt esmakordselt Rhazes'i poolt ca 9. sajandil. Tähelepanek, et need,
Aafrika ajalugu 1. Sissejuhatus Teooriate seas, mis soodustasid Euroopa riikidel ülejäänud maailma koloniseerima, domineerisid evolutsiooniteooria, progressiidee etc, mis mõjutasid ka Aafrika-Euroopa suhteid. Progressi all mõistetakse tihti peamiselt tehnoloogia, aga ka kultuuri arengut ja sellest tulenes koloniaalajastul müüt, et Troopilisel- ja Lõuna-Aafrikal puudub ajalugu – selle ütles lõplikult välja Hegel. Ta väitis, et aafriklased pole andnud mingid erilist panust inimühiskonna ajalukku. See seisukoht mõjutas pikka aega suhtumist teisesusse ja Aafrika ajaloo uurimisse. Sellest kujunes ka üldlevinud mõttekäik, et see on ideaalne paik eurooplastele, kuhu tuua tsivilisatsioonitõrvikut ja teha ajalugu. 19. saj Aafrika ajalugu eriti ei tuntud – need teadmised, mis olid olnud keskajal, olid moondunud. Kui varem oli tuntud Lääne-Aafrike suuri impeeriume nagu Ghanat ja Malid, siis 19. saj olid need teadmised suu
HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila Dubjeva ja Tatjana Šor Venekee
poole). Teiseks klassikalise liberalismi aluseks on utilitarism. Indiviidid on kalkuleerivad (naudingud, kannatused) ning sellest sõltuvalt teevad valikuid ja otsuseid. Sellest tulenevalt on inimese peamiseks motivatsiooniks enesehuvi ja püüdlus oma vajaduste rahuldamise poole. Klassikalist liberalismi on nimetatud ka 19. sajandi liberalismiks. Niisamuti on 19. sajandit nimetatud ka liberaalseks sajandiks. Industrialiseerimine ja kapitalismi kiire areng soosis liberaalsete ideede levikut. Klassikalise liberalismi ideed levisid eriti anglo-saksi maades. Klassikalise liberalismi esimeseks oluliseks tunnuseks on usk negatiivsesse vabadusse. Iga inimene peab olema vaba vahelesegamisest ja tal peab olema võimalus tegutseda nii, kuidas ta iganes soovib. Inimesel puuduvad igasugused välised piirangud. Inimese täieliku vabduse rakendumise üks tingimusi on võimalikult vähe riiki. Samas ei tähenda see riigi täielikku puudumist
prestiii väljendamise vahendit. Oli oluliselt kallim ehitada kirik kivist, kui puust. Kiriku kui organisatsiooni seisukohalt oli samas ükskõik, mis materjalist kirik on ehitatud. Saaremaal, mis polnud 13. sajandi esimesel poolel veel õieti allutatudki, pidi esimeste kivikirikute taga olema kindlalt kohalik eliit. On loogiline arvata, et saarlaste ülemkiht, olles elanud kokkupuutes kristlike naabritega juba sajandeid, võttis peale ametlikku ristiusustamist kiiresti omaks kristlikud väärtushinnangud ja manifestatsiooni viisid. Sotsiaalse prestiii demonstreerimine kirikuehituses iseloomustas ka Saaremaa naabersaart Ojamaad, kus tollal ehitati samuti kirikuid järjepidevalt ümber, suuremateks ja moodsamateks KESKAEGSED LINNAD EESTIS HANSA LIIT Keskaegses Eestis oli 9 linna, mille õiguskord oli korraldatud naabermaade linnade eeskujul. Suurimad linnad olid Tallinn ja Tartu. Lisaks linnadele oli Eestis ka 14 alevit
Eesti varauusaeg Algus kokkuleppeliselt 1558. Muudatused, toimuvad kiirelt, sündmused toovad kaasa muutused pol ja kult elus. Lõpp kas 1700 ( veeb, Saks väed Riia all, sept Vene väed Riia all) või 1710 , de jure 1721, kui ala on lõplikult Vene võimu all. 1710 pedagoogiliselt sobib. Erinevatel rahvastel erinevad arusaamad rahvusriigist( nt Rootsi , Kalmari unioon 1523; Saksamaa 1517). 1558 algavad suured muutused. 61 aetakse ordu lõplikult laiali. Mõiste Eesti ala. 17 saj Eesti jaot 4 alaks. Nt Saaremaa, osa Ingverimaast. Kalendriga suuri probleeme. Eesti alal nii Juliuse kui ka Gregoriuse kalender ( 1582). 17.saj kalendri vahe 10 päeva, ( 18 saj 11 päeva, 19 saj 12p jne). Tuleb arvestada lugedes erinevate kaasaegsete autorite teoseid. Nt 1629 Altmargi relvarahu Rootsi käsitluses dateeritakse 16.sept, Poola käsitlustes 26.sept. Põhjasõjaga tekib samuti probleeme, 3 erinevar daatumit tekitavad . 1700 algul otsustati Rootsis ü
.................... 127 17.1.3. Popkultuur ühiskonnas: konfliktiteoreetiline lähenemine.........................127 17.1.4. Massikultuur .............................................................................................128 17.1.5. Massimeedia.............................................................................................. 129 17.1.6. Massimeedia tähtsus ja mõju.....................................................................129 18. Religioon................................................................................................................. 130 18.1.1. Religioonisotsioloogia ..............................................................................131 18.1.2. Sotsioloogiline religiooni analüüs ............................................................ 131 18.1.3. Emile Durkheim usust............................................................................... 131 18.1.4
Füsiokraatide ideede mõjul hakati varauusaja lõpul talurahva olukorrale suuremat tähelepanu pöörama ning pärisorjuslikke suhteid maades, kus need veel püsisid kaotama. Austrias lõpetati pärisorjus Joseph II valgustuslike reformidega ( Saksamaa). Suuremas osas Ida-Euroopast püsisid pärisorjuslikud suhted 19. saj. alguseni, Venemaa sisekubermangudes kaotati pärisorjus alles 1861. aastal. Mandri-Euroopast erinev agraarkorraldus kujunes Inglismaal. Siinne aadel oli ühtaegu tegev nii põllumajanduses, töönduses kui kaubanduses, mis võimaldas kaubandus- ja tööndustulusid investeerida põllumajanduse moderniseerimisse. Valitsevaks põllumajandusharuks kujunes lambakasvatus, andes toorainet villast riiet tootvatele manufaktuuridele. Lambakasvatuseks vajalike karjamaade suurendamiseks loobuti teraviljakasvatusest. Tarastamise (enclosure) käigus hävitati talusid ning piirati kogukondlikku maaomandit. Maata jäänud talupoegadest kujunes tööjõud
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd
Sissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspoliitika-alaseid raamat
1 NB! Redigeerimata! Saateks natsionaalsotsialismi klassiku Adolf Hitleri raamatu MEIN KAMPF eestikeelsele väljaandele Aastakümneid on kogu maailmas püütud Adolf Hitleri raamatut "MEIN KAMPF" inimestele kättesaamatuks teha, samal ajal seda igati maha tehes. Ka end kõige demokraatlikemaks pidavates riikides ei ole see raamat igaühele kättesaadav. Vähemalt samavõrra vastuvõetamatu ideoloogia, marksismi, kandjad Marksi, Engelsi, Lenini jne. teosed, laiutavad aga paljude avalike raamatukogude riiulitel ega ole kunagi tõsiseltvõetavat hukka-mõistu leidnud. Miks see nii on, taipab tähelepanelik lugeja üsna kiiresti. Tutvudes A. Hitleri poolt kirjapanduga, ei jaga meie demokraatlikus riigis elav lugeja kindlasti tema seisukohti ja maailmavaadet. Võrreldes seda aga marksismi klassikute teostega, tuleb tõdeda, et A.
traditsioonide kandja roll ning ta peaks olema mehe emotsionaalseks mõjutajaks. Perekonda pidas ühiskondliku struktuuri tähtsaimaks elemendiks, millele tähtsuselt järgnesid sugukond ja rahvas. · Riik kui korporatiivne nähtus, milles kõik klassid, grupid elavad harmooniliselt koos. 5 · Religioon eitas religiooni, ise oli veendunud ateist; samas on täheldatav, et sisuliselt lõi ise uue jumala, nimelt esines tema kirjutistes salapärane tegelane Suur Olevus. Lugejad olid algselt segaduses, kes see oli, lõpuks tuli välja, et see oli "ühiskond", sest seda ta jumaldas ja idealiseeris => kõik sotsiaalsed PROTSESSID JA INIMKÄITUMISE VARIANDID tulenevad ühiskonnast. Comte seadis inimkonna Jumalaga ühele astmele. 2
· Silmade defektid ja iseärasused · Lõualuu ja põsesarnade liigne suurus · Ebaharilikud sõrnad · Jne 1 Lombroso käsitles ka muid faktoreid: · meteoroloogilised, klimaatilised tingimused · orograafilised tingimused (kui isoleeritud on piirkond muust maailmast) · tsivilisatsiooni tase · elanikkonna tihedus · toitumus · alkohol, narkootikumid · haridus · majandus · religioon · perekonnaseis · jne Ta kasutas algset valedetektorit. 2.3. Enrico Ferri. Enrico Ferri (1856-1929) itaalia kriminoloog, Lombroso õpilane ja mõttekaaslane Ferri faktorite teooria · Füüsikalised faktorid Füüsikalised faktorid on kliima temperatuur jne. Alguses võib tekkida imestus, et miks need peaks siis kuritegevust mõjutama. Kuidas füüsilised faktorid mõjutavad kuritegevust?
Rootsiaegsed riiklikud kohtuinstantsid lõpetavad oma tegevuse (Tallinnas Linnusekohus, samuti Riias). Liivimaal oli üldse riiklik kohtukorraldus domineeriv, see kontroll nüüd kaob, jääb aadli omavalitsuste kontrolli alla. Vene riik ei olnud võimeline kohapealselt kohtusüsteemi üle võtta, ei tuntud siinseid olusid ja ei olnud ressursse, et siin oma kohtusüsteemi luua. Domineerivalt on seisuslik kohtukorraldus aadli käes. Aadel mõistab seisus ka teiste seisuste üle (talupojad, vaimulikkond). Aadli omavalitsus seisnes selles, et kohtusüsteem oli nende käes. Samuti ka nn politseiline kontroll, järelvalve olid rüütelkondade käes. Oma maa teenistuses olemine oli auasjaks. Finantskompensatsiooni sealt reeglina ei otsitud. Liivi-, Eesti- ja Soomemaa justiitskolleegium Eestimaal ülemmaakohus Liivimaal õuekohus
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM 2006 Pilet nr 1 1.1 Antiikkirjanduse mõiste, Homerose eeposed Antiikkirjanduseks nimetatakse VanaKreeka ja Rooma kirjandust. On pärit sõnast ,,antiquus" vana, iidne. Nimetus on õigustatud ainult Euroopa seisukohalt. VK kirjandus on ajalooliselt vanem, ta on Euroopat kõige rohkem mõjutanud, perioodid: I arhailine periood (86 saj e Kr), II klassikaline (54saj e Kr, keskuseks Ateena), III Hellenismi ajajärk (31 saj eKr), IV Rooma periood 16 saj p Kr). 129 saj on tume periood. Vana Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Selle ajajärgu varaseimat sõnaloominugt pole sälinud, seega peetakse alguseks Homerose eeposeid. Palju kahtlusi H. olemasolus ja tema autorluses: 18 saj väitis saksa teadlane Wolf, et H ei ole
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................
Järgmisel laupäevaõhtul olid samad mehed aga jälle tantsijaid vaatamas või kuskil mujal oma ihasid rahuldamas Siis ma sain aru, et kristlaste kirik põhineb silmakirjalikkusel ning et inimese ihar iseloom lööb alati välja, ükskõik kui puhastatud või läbipiitsutatud ta Hüvakäeraja religiooni poolt ka poleks" Siiski ei taibanud LaVey tollal, et ta oli teel formuleerima uut religiooni, mis oleks vastujõuks kristlusele ja selle juudi pärandile. See oli tegelikult väga vana religioon, palju vanem, kui kristlus või judaism. Aga seda polnud veel kunagi formuleeritud, sisendatud inimestesse mõtete ja rituaalide kaudu. Just selle rolli sai endale LaVey 20. sajandil. Pärast abiellumist 1951. aastal jättis 21-aastane LaVey maha imelise karnevalimaailm ja hakkas elama vaikset perekonnaelu. Elu keerdkäigud viisid ta lõpuks ametini, mis esmakordselt ta elus ei olnud vastuolus kiriklike tavadega. Temast sai San Francisco politseifotograaf
Sisu: 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot".......................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
