Mille poolest ja miks erines aadli väärtuskoodeks tänapäeva moraaliväärtustest? (2)

Mille poolest ja miks erines aadli
väärtuskoodeks tänapäeva moraaliväärtustest?
Väärtushinnangud on inimkonna ajaloos läbi teinud suured muutused ja need on tugevasti seotud ühiskondliku arengutasemega ning valitseva ideoloogiaga. Madala arengutasemega maades, nagu näiteks mitmetes Aafrika riikides ja Indias, on väärtushinnangud võrreldavad keskajal domineerinud väärtustega. Selle põhjuseks on toodud usk, mis nendes maades on sügavalt juurdunud. Kuna Euroopa hakkas alates 15. sajandist tehnoloogiliselt kiiresti arenema, on siinsed väärtushinnangud palju muutunud.
Keskaegne nobiliteet soosis sõjaväeteenistust, seda peeti kohuseks, mida tuleb küsimusi esitamata täita. Senjööri või isamaa eest suremist peeti ülimaks truuduseks. Inimesed tahtsid minna sõttaja sõjas suremine oli väärikas. Tänapäeval peetakse üldjuhul sõjaväelasi küll au sees, kuid mitte just paljud ei hellita endas lootust saada sõjameheks lahkuda sellest elust sõjas. Nüüdsel ajal väärtustatakse kuulsust . Respekteeritakse kuulsaid inimesi ja juba lapsest saati tahetakse ka ise saada lauljaks või näitlejaks ehk rokkstaariks või Hollywoodi täheks. Sellest unistatakse, selle nimel palvetatakse. Igal pool soositakse kuulsusi – nad on rohkem kui tavainimesed kaitstud seadusesilma eest ning neil on privileegid .
Aadlikud pidid edu saavutama õigel viisil, ausa mängu kaudu, ning selleks pidi neil olema vahvust. Nende põhimõiste oli au ja nad pidid olema õilsad. Tänapäeval ei ole niivõrd näha nii-öelda „reeglite järgi mängu“, ikka petetakse natuke siin ja vassitakse veidike seal. Sest nii on kasulikum. Meie maailmas on põhiliselt tähtis tulemus, usutakse, et eesmärk pühendab abinõu. Vahel tehakse ausate inimeste üle ka nalja – sest meie ühiskonnas ei väärtustata ausust.
Võib-olla tahaks osa inimesi elada pigem aadlike väärtushinnangute ühiskonnas, sest osaliselt oleks nii kergem – teoreetiliselt ei pea pidevalt kartma pettuseid ja ärakasutamist. Näituseks võib tuua petuskeemid – see poleks lihtsalt väärikas. Ning osa inimesi eelistab tänapäeva, sest siis on vähem muretsemist oma au pärast – teha võib peaaegu kõike ilma, et peaks kartma hukkamõistu enam-vähem tervelt ühiskonnalt.