Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Miks tasub ilukirjandust lugeda?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ilukirjandust, ilukirjanduse, järg, fantaasia, meelelahutus, tõel, unustada, aegadel, keeramine, arugi, järgides, kaasamõtlemist, näoilmed, emotsioonid, raamatugakirjeldamine. Milline on zanri roll tänapäeva kirjandusuurimises? uuritakse zanrilisust eraldi ilukirjanduses ja massikirjanduses Milline on zanri roll nn populaarkirjanduse sfääris (nt kriminullid, põnevikud, armastusromaanid, fantaasiakirjandus)? Populaarsed zanrid (detektiivromaan, vestern, kriminaalromaan jne). Need on justkui traditsiooniülesed, kosmopoliitsed ja kättesaadavad kõigile, ka neile, kes pole lugenud kõrgkultuuri valda kuuluvat ilukirjandust. Autor, tekst ja lugeja kui kirjandussituatsiooni tuum. Autorist, tekstist, lugejast ja kontekstist lähtuvad kirjandusteooriad, nende fookused ja rõhuasetused. Analüüsikese võib olla nii autor, teos kui lugeja. Tekst kui iseseisev tervik. 3 Autor: autori tahe, tema maailmavaade ja elukogemus. Teos, tekst: toimib kui iseseisev tervik; kujundid, tegelased, kompositsioon, ideestik.
Eesti keel ja kirjandus 1. Üldalused 1.1. Keele- ja kirjanduspädevus Keele ja kirjanduse valdkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane keele- ja kirjanduspädevus, see tähendab suutlikkus mõista eakohaseid ilukirjandustekste ja nende osatähtsust Eesti ja maailma kultuuriloos ning tajuda keelt ja kirjandust kui rahvusliku ja iseenda identiteedi alust; keeleteadlikkus ja oskus end vastavalt suhtlussituatsioonile ja keelekasutuseesmärkidele nii suuliselt kui ka kirjalikult väljendada; arusaamine, et lugemine teeb vaimselt rikkamaks. Keele ja kirjanduse õpetamisega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) väärtustab keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit; 2) teadvustab keeleoskust õpioskuste alusena ning identiteedi osana; 3) omandab põhiteadmised keelest ja saavutab õigekirjaoskuse; 4) väljendab end selgelt ja asjakohaselt nii suuliseltkui ka kirjalikult, arvestades kultuuris välja kujune
-12. klasside õpilaste hulgas, saamaks teada, milliseid ilukirjandustekste nad loevad. Vastanuid oli 106 ja mida nad loevad, näitab alljärgnev diagramm. 3 U. Laht, Sõber, kui ostad raamatut. Kultuur ja Elu, 1977, nr 5. 4 M. Hennoste, Tekstide liigid. - Väike lugemisõpetus. Tallinn: Avita, 1998, lk 13. 7 Jõgeva Ühisgümnaasiumi õpilaste ilukirjanduse loetavus Rahvas algab raamatust, meenub koolitundides kirjandusõpetaja öeldud eesti luuletaja Hando Runneli mõte. Hea, et tänapäeval, mil räägitakse, et noored inimesed ei loe, nähtub, et nad siiski loevad. See rõõmustab. Nagu diagrammist selgub, loetakse kõige enam jutustusi, ehk siis koolitundide lugemisvaramusse kuuluvat ja romaane ning novelle. Küllap on niisugused eelistused tõesti pärit koolitundidest, millest nii mõnelgi
pea elu juhtima - 18. sajandiks arenes trükitehnika, mis oli jõukatele kättesaadav, aitas info levikule kaasa - loodi avalikud raamatukogud, varasemalt olid raamatukogud nt kloostrisisesed - tekkisid ajakirjad, 1711 The Tatler. Lisaks uudistele trükiti selles nt kirjanduslikke arvustusi. Sellest sai alguse kirjandusajakiri. Algselt oli ajakirja funktsioon olla hüppelauaks kirjanikule. Lisaks üli igapäevased ja vajalikud teemad, nt kuidas möbleerida oma korterit - 18. sajandil hakkas ilukirjanduse osakaal kasvama, kuigi algul toimis see aristokraatide käe läbi - romaani teke - Euroopa juhtiv maa oli Inglismaa - juhtiv zanr oli enne romaani luule - teatris oli populaarne draama, sest draama oli väga demokraatlik Valgustuse ideed: Mõistus ja tunded on selle sajandi kaks vastuolu. Lisaks on vastanduslikud ühiskond ja loodus, loodus ja tsivilisatsioon. Valgustussuundi nimetakse kokku valgustuslikuks humanismiks. Valgustuse sisu on pigem filosoofiline ja eetiline kui kirjanduslik
Kirjanduse mõiste on ajalooliselt muutlik. Kirjandus (ld k literatura) oli algselt seotud kirjatähe (ld k littera) mõistega ja tal oli tehniline sisu. Kirjandus uuris tähestikku, grammatikat, teksti, haritust ja õpetatust. Viimase uurimine osutus kõige püsivamaks. Keskajal oli kirjandus seotud kirjavaraga (ld k scriptum). Autonoomne kirjanduse valdkond tekkis 18.-19. sajandi vahetusel ning see areng oli seotud esteetika tekkimisega. Tekkis ilukirjanduse (pr k beller lettres) mõiste. Kirjandus on väljamõeldis (ingl k fiction), mille vastandnähtuseks on mitte- väljamõeldis (ingl k non-fiction). Väljamõeldis on vale (lie) või poeetiline kujutelm (poetical imagery). Hiljem selle tähendus kitsenes. Tänapäeval mõeldakse väljamõeldise (fiction) all ilukirjandust, proosateoseid. Väljamõeldise ja mitte- väljamõeldise eristamine on üha keerulisem. Mitte-väljamõeldis on dokumentalistika ilukirjanduslike elementidega
eesti keeles. Muutunud oludes tuli lasteraamatute autoritel ja kirjastajatel hakata võitlema vihast eluvõitlust koha eest päikese all. (Müürsepp 2005: 41). Lastekirjanduse vajalikkuses ei kahtle keegi, aga ometi on tal ühele kitsale grupile loodava tarbekirjanduse maine, mille paralleele võiks tõmmata kasvõi naistekirjandusega. Tegemist on marginaalse kirjandusega. Samas tunnustatakse lastekirjandust kui rahvusliku ilukirjanduse üht omanäolist osa, mida mujal maailmas pole juba ammu enam kombeks alaväärseks või teisejärguliseks pidada. Eestis aga käsitlevad kirjandusalased teatmeteosed ja monograafiad lastekirjandust lünklikult või ignoreerivad täielikult, nii aastal 2000 ilmunud ,,Eesti kirjanike leksikon" kui aastal 2001 ilmunud ,,Eesti kirjanduslugu" pööravad eesti lastekirjandusele vähe tähelepanu. See annab üldsusele sõnumi, et ka kirjandusuurijate seas on levinud arusaam, et lastele
Kirjandusteaduse ajalugu. Antiikaeg: Platoni „Vabariik“ u 370 eKr - Materiaalne/füüsiline maailm transtsendentsete ideede ebatäiuslik koopia - luule nn. koopia koopia; Poeet inimesena ja luule kui teatud väidete esitamise laad ebausaldusväärsed; Seega - kirjandus tõeotsinguil eksitav; Luuletajale on omane jumalik inspiratsioon: ratsionaalsuse seisukohast problemaatiline. “Luuletajad ütlevad välja tähtsaid ja tarku mõtteid, millest nad ise arugi ei saa”. Aristotelese „Tõlgendamisest“ 360 eKr Hermeneutika (vt eestpoolt) Retoorika - algselt ‘kaunilt kõnelemise kunst’, hiljem ‘veenmiskunst’, vahendid, mida oraator kasutab, et publik tema positsiooni omaks võtaks. Õpetus keele praktilise kasutusest, fookus keele mõjul, eriti veenmisjõul ja vahenditel, mille abil soovitud mõju saavutada. Aristotelese “Retoorika” (355. a eKr) Raamatukogud: Egiptuses ja Mesopotaamias arhiivid, kus säilitati valitsejate dokumente.
tavaarusaamu kirjandusest ja elust. Kirjandusteaduse ajalugu. Antiikaeg: Platoni ,,Vabariik" u 370 eKr - Materiaalne/füüsiline maailm transtsendentsete ideede ebatäiuslik koopia - luule nn. koopia koopia; Poeet inimesena ja luule kui teatud väidete esitamise laad ebausaldusväärsed; Seega - kirjandus tõeotsinguil eksitav; Luuletajale on omane jumalik inspiratsioon: ratsionaalsuse seisukohast problemaatiline. "Luuletajad ütlevad välja tähtsaid ja tarku mõtteid, millest nad ise arugi ei saa". Aristotelese ,,Tõlgendamisest" 360 eKr Hermeneutika (vt eestpoolt) Retoorika - algselt `kaunilt kõnelemise kunst', hiljem `veenmiskunst', vahendid, mida oraator kasutab, et publik tema positsiooni omaks võtaks. Õpetus keele praktilise kasutusest, fookus keele mõjul, eriti veenmisjõul ja vahenditel, mille abil soovitud mõju saavutada. Aristotelese "Retoorika" (355. a eKr) Raamatukogud: Egiptuses ja Mesopotaamias arhiivid, kus säilitati valitsejate dokumente.
teadmistega (mina-jutustus, sisemonoloog, teadvus vool) Ühes loos võib olla esindatud ka piiratud vaatepunkti. Reaalsuse väljendamine Väline fokuseerimine jutustaja teab vähem kui tegelane; tegelasi ja tegevust vaadatakse narratiivis kõrvalt (tema-jutustus, kroonika stiil). Fokuseerimine võib tekstis muutuda. 24.Autori mõiste 12 Autor on teose looja. Erinevatel aegadel on autori loojarolli tähtsustatud erinevalt. Keskajal olid autorid anonüümsed, renessanssiajal (trükikunsti levik) tekstide seostamine autoriga, romantismiajal oli autor kui geenius, 20.sajandil tähtsustatakse pigem lugeja rolli. Autori kaudu kajastub teoses tema aeg (ajastu, mil on ta elanud). Kirjandusteos väljendab teatava ajastu maailmavaadet, autor väljendab ideid, mis on tema ajaga kooskõlas. Samuti toob iga ajastu endaga kaasa spetsiifilised probleemid, mis kajastuvad kirjanduses
teise inimese koju ei saa kõik inimesed minna. Selline liikumine oli hästi oluline. Selle tõttu võis Voltaire öelda, et maailma valitsevad arvamused (arvamusliidrid). RAAMATUTE TOOTMISE KASV OLI 18.SAJANDIL TOHUTU!!!!! Raamat muutus odavamaks. Raamatu kaudu oli vüimalik teha propagandat. Lisandusid lendlehed, brosüürid, pamfletid (naeruvääristav päevakajaline kirjutis). Produktsioon tähendas ka seda, et ranged piirid publitsistliku kirjanduse ja ilukirjanduse vahel kadusid ära. Valgustusel on ka omad sptesiifilised zanrid, mis tegelikult osalt ei olegi pärit valgustusest vaid ka juba 17.sajandist. Kui valgustus on võimsa ilukirjanduse taastekke sajand, siis ilukirjandus tugineb valgustuse puhul poolfiktsionaalsetele zanritele. Äärmiselt oluline zanr oli memuaar. Ka valgustuslikud autorid kirjutasid memuaare. Memuaari võtteid kasutati ka kirjanduses. Teine zanr on kiri ehk epistolaarne zanr
Kirjanduse eksami piletid 1. Ilukirjanduse olemasolu ja seos teiste kunstiliikidega.(+) 2. Vabalt valitud teose analüüs.(+) 3. Kirjandus rühmitused 20 saj. algul.(+) 4. Saaremaalt pärit kirjanikke + 1. teos vabalt valitud.(+) 5. Kitzberi draama looming. 2 periood. ,,Libahunt", ,,Kauka jumal"(+) 6. P. Alveri looming + 1 luuletus peast.(+) 7. Vilde draama looming + ,,Mäeküla piimamees"(+) 8. Dostojevski elu ja looming.(+) 9. Dostojevski romaani ,, Idioot" analüüs.(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11
epopöa antiikkirjanduses eepos või eepiline poeem. Tänapäeval ulatuslik (paljude tegelastega ning elu mitmekülgselt kujutav) mitmeosaline eepiline teos, romaanisari. Näiteks Anton Hansen Tammsaare (18781940) "Tõde ja õigus" IV. Vt ka romaan. essee mahupiiranguteta vabas vormis arutlus mingil kindlal teemal; isiklikust vaatepunktist lähtuv teadusliku või kirjandusliku sisuga tekst, mida iseloomustab kujundlikkus ning vaimukas sõnastus. Zanrina paikneb essee ilukirjanduse ja teaduslik-filosoofilise traktaadi vahepeal. Essee sünd seostub antiikkultuuriga, zanr iseseisvus renessansi ajal (Michel de Montaigne (15331592) "Esseed"). Esimeseks eestikeelseks esseeks võib pidada Otto Wilhelm Masingu (17631832) õppevahendit "Algupärased eestikeelsed lehed sakslaste jaoks". Esseezanr jõudis küpsusele 20. sajandi algul nooreestlaste loomingus (näiteks Friedebert Tuglase (18861971) esseed "Eduard Vilde ja Ernst Peterson" ning "Kirjanduslik stiil"). Tuntud
Eestis, kuid tervikuna on säilinud ladinakeelne katoliku kiriku käsiraamat "Agenda Parva" (1622), milles teatud osad paralleelselt saksa, poola, läti ja lõunaeesti keeles. Esimese lõunaeesti keelt sisaldava raamatuna on teos kõige varasemaks trükiseks, mis viitab hilisemale kahe kirjakeele võitlusele Eesti alal. Kirikukirjanduse väljakujunemine algas reformatsiooni tulekuga 16. sajandi alul ning omandas tähendusliku koha katoliiklike ja luterliku seisukohtade vastasseisu aegadel. Rahvakeelne jumalateenistus eeldas eestikeelsete jutluste, palve- ja laulutekstide olemasolu. 1630 asutati Tartusse ja 1631. aastal Tallinnasse gümnaasiumid, nende juurde trükikojad. 1632. aastal asutati Tartusse ülikool - Academia Gustaviana. Rootslased pidasid vajalikuks, et igas kihelkonnas oleks kool maarahva lastele usuõpetuse paremaks tundmiseks ja lugemisoskuse omandamiseks. Mõisnike vastuseisu tõttu jäid tollal koolid asutamata, polnud ka vastavaid kooliõpetajaid. Piiskop J
Selline parateaduslik diskursus on siin ka ilmsesti oluline. KV: 1. Kõige olulisem tunnus selle romaani kohta on fragmentaarsus, mis põhjustab pidevad kõrvalekalded ja pideva loota narratiivi. 2. Unt kasutab varjatult ja avalikult mitmesuguseid tsitaate või võõrast sõna, st ta refereerib oma romaani tekstis mingisuguseid muid käsitlusi, raamatuid, teisi tekste. Tõmbab võõra sõa taaskord oma romaani. Kui Unduski tekstis on peidetud eesti ilukirjanduse erinevad tekstid, siis Undil on selles romaanis just teaduskirjandusega seonduvat materjali kasutatud. See on justnimelt fragmentaarsele postmodernistlikule proosale maailma plaanis suhteliselt omane. Modernistlik tekst a la Joyce, ,,Ahermaa", siis ka neis palju viteid ja vihjeid, kuid modernism mängib paljuksi humanitaariast või ilukirjanudsest pärit tekstidega; postmodernismis aga palju teaduslikke tekste. See oli
1 BAKALAUREUSE EKSAM SISSEJUHATUS INFOTEADUSTESSE...................................................................................3 1.Raamatukogu tüpiseerimisvõimalusi, eri tüüpi raamatukogudele omased tunnusjooned ja tegevusvaldkonnad..................................................................................................................3 2.Raamatukogude tegevuse õiguslik ruum, raamatukogude tegevust reglementeerivad seadusandlikud aktid Eestis.....................................................................................................5 3.Infoteaduse määrang ja peamised uurimisvaldkonnad.........................................................7 4.Infoteaduse kujunemist mõjutanud tegurid, uurijad ja sündmused......................................9 5.
1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus „Germaanlaste päritolust ja paiknemises”; Henriku „Liivimaa kroonika” jt) Tacituse “Germanias” (98 pKr) esineb nimetus Aestii, mille kohta on arvatud, et see ei tähista eestlasi, vaid Ida-Preisi rahvaid või baltlasi. Hiljem nime tähendus kitseneb ning sellest on tuletatud Estland ja Estonia, mis 13.saj tähistab kindlasti Eestimaad. Sama tüve leidub ka hilisemates allikates, nt frangi ajaloolasel Einhardil 830 Aisti, kroonik Bremeni Adam kasutab 1076 kuju Haisti, Aestland. Leedu prof Karaliūnas arvab tüve aist kohta, et see germaani allikais esinev rahvanimetus on vastavate Ida-Baltikumi etnonüümide tõlge. Henriku “Liivimaa kroonika” on eesti ajalooteadlased hinnanud subjektiivseks: tuntavalt ordu huvide kaitsja, mistõttu on tekst kallutatud, sündmusi näidatakse ühest vaatevinklist. Tekstis toimib korraga 2 lugu: Liivimaa ristimise lugu ja piiblilugu. Tekstis on tsitaate piiblist, osu
..........................................................................36 23. Lüürika olemus........................................................................................38 24. Luule 1917 - 1940...................................................................................40 25. Proosa 1917 - 1940..................................................................................42 27. Friedebert Tuglase loomingu ülevaade...................................................45 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Teaduskirjandus Publistika Belletristika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised llukirjandus Uurimus Uudised Romaan Õpik Kaart Teletekst Essee Intervjuu Eepika Käsiraamat Tabel Internet Artikkel Reportaaz Lüürika Reklaam Diagramm Arvuti
On kirjutanud luuletuse "Saaremaa valss." Poeem: "Talgud Lööne soos," "Tuule valgel"(1977). Debora oli rahva kirjanik. Smuul ja Debora olid mingi aeg abielus. Ülo ja Jüri Tuulik - Ülo kirjutas tõsiseid asju, Jüri jälle naljakaid. Ülo romaan "Sõja jalus"(1974) - Sakslaste küüditamine. Jüri kirjutas "Abruka lood", "Meretagune asi." Juhan Peegel - elab. Orisaarest. Eesti ajakirjanduse isa. Uurinud rahvaluule sõnavara(regivärss). Kirjutas ilukirjandust. Valikkogu "Tuli koduaknas" Romaan "Ma langesin esimesel sõjasuvel" (1979) Endla Tegova - surnud. "Laulatatud." - Räägib küla inimeste elust. Ta kirjutas ainult romaane. Ühe romaani kirjutas ta siis, kui ta veel kutsekoolis käis. Albert Uustuld - tegi laule "Silmad" ise noote ei tundnud. Põhiteos "Tuulte tallermaa" - paik Vahase saarel(30- ndatel). Lembit Uustulnd kirjutas "Kiikhobune..." "Meremehed ja jumalad" Jaanus Tamm - Luuletaja. Pärit SÜG- ist, praegu elab veel
Teosekeskne- teos on iseseisvat elu elav tähenduslik tervik. --> tegeleb teose tegelaste, kompositsiooni, ideestiku jms analüüsiga, püüdmata seda autori isikuga siduda. Lugejakeskne- eeldab, et teos valmib lugeja kaasabil. Kirjandusteosel pole valmis tähendust, seda võib tõlgendada mitmel viisil-> Iga lugea loob ise endale teose. Sageli ühendab kirjandusteose analüüs elemente kõigist kolmest lähenemisviisist. AUTOR Autor on teose looja. --> Eri aegadel on autori loojaroll olnud erinev. ! Keskajal oli kõige looja Jumal, kes kasutas inimesi instrumentidena --> isikuautorlust ei olnud. ! Renessaansi perioodil hakkas arusaamine loomest muutuma. Inimesele hakati omastama looja rolli. --> Autor muutus oluliseks trükikunsti levikuga. ! Romantismi perioodil areneb välja ettekujutus autorist kui geeniusest ja loomisest kui ülevast vaimutööst. ! 20. sajandil tõusevad kirjandusteose mõistmisel autori kõrval esile teised tegurid.
Meedia ja vaba aja vahel tugev seos. 5. Millest sõltub meedia tähtsus ühiskonnas ? Massimeedia teke on seotud paljude paljundamise ja trükitehnika leiutamisega. Massiajaleht on pannud aluse modernse ühiskonna tulekule ja arendanud lugemisoskust. Raamatute ja ajalehtede tekkega oli võimalik rahvusriikide teke. Kommunikatsiooni vormi muutus muudab inimese taju maailmast. Teatavad kommunikatiivsed eesmärgid, vajadused või tarbimisviisid nt informeerimine, meelelahutus, haridus. Tehnoloogiad, mis võimaldavad avalikku kommunikatsiooni paljudega pika vahemaa tagant. Ühiskondliku korralduse vormid, mis annavad oskused ja reeglistiku tehnoloogiate kasutamiseks laiemas sotsiaalses kontekstis. 6. Trükimeedia areng: poliitiline ajakirjandus Üks ajalehe tavalisemaid vorme on parteipoliitiline ajaleht, mille eesmärgiks on aktiviseerida, informeerida ja organiseerida. Parteilise pressi ideel on isegi kahanenud vormis demokraatlik roll. Ajaleht ei sõltu
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................
7 romantismikultuuri. Romantikud väärtustasid kirjavahetuse vormi. Kirjavahetust peavad kaks aadlisoost sõpra. Tegevus toimub aadlimõisas. Peategelane tuletab meelde oma noorust. Ta tuleb vanematekoju ja avastab, et tema naabri abikaasa on tema noorpõlve armastus. See naine on 28-aastane, küps pereema. Naisel on väga nooruslik nägunaispeategelase nimi on Veera Jeltsova. Veera ema otsustas, et ei anna oma tütrele lugeda üldse ilukirjandust. Ema kartis, et tema tütres ärkavad varakult kired. Peategelane loeb talle ette Goethe ,,Fausti" see on esimene ilukirjanduslik teos, mida Veera kuuleb. Veeras ärkavad ellu uuesti need tunded, mida nad kunagi teineteise vastu tundsid. Veera hakkab kartma ema ennustusi. Veera armub Pavelisse, kuid suudeldes näeb ta Paveli selja taga oma ema viirastust. Veera haigestub ja sureb. Pavel tuleb järeldusele, et ta on rängalt eksinud. Tema käitumine on surmanud inimese.
Gadameri hermeneutilise filosoofia põhiteema on inimese ontoloogia(olemisõpetus).Seda käsitledes omistab ta inimolemisele selle lõplikust ja ajaloolisust.Inimene (aga ka tõde ja mõistmine) ei ole kunagi puhas leht vaid sõltuv eriarvamusest, tradutsioonist, autoriteedist, moest. Gadameri järgi mõista saab situatsioonis, millese me oleme heidetud ja see on seotud traditsiooniga mille sisse me oleme kasvanud. Tõde ja meetod Gadamer soovib teada saada , mis seos on tõel ja meetodil humanitaarteadustega .Tema taotlus on näidata, millises ajaloolis-kultuurilises mõjuväljas kaasaegse teaduse niisugune enesemõistmine on kujunenud.Gadameri silmis on ühtlasi problemaatiline teaduslikkuse ja tõe vahekord humanitaarteadustes.Aga millist laaditõde Gadamer silmas peab- ta peab silmas tõde kui varjamatust, milles mõistmisele avaneb olemine.Erinevalt teaduslikest tõdedest, mis saavutatakse
keeles. Kohtades, kus lihtrahvas pidi riitusest aktiivselt osa võtma ja kus vaimuliku küsimusest tuli aru saada, on tekst antud läti, eesti, poola ja saksa keeles. 3. 17. sajandi kirikukirjanduse ja keele näiteid ( Heinrich Stahl, piiblitõlke probleeme jms) Kirikukirjanduse väljakujunemine algas reformatsiooni tulekuga 16. sajandi algul ning omandas tähendusliku koha katoliiklike ja luterlike seisukohtade vastasseisu aegadel. Rahvakeelne jumalateenistus eeldas eestikeelsete jutluste palve- ja laulutekstide olemasolu. Esialgu on käibel olnud mitmeid kohmaka keelepruugiga käsikirju. Georg Mülleri jutlused. 17. saj algult on pärit eesti-soome segakeelne nn Turu käsikiri (leiti Turu Toomkiriku arhiivist). Ilmselt soomlasest pastori paarikümneleheküljeline käsikiri sisaldab ristimise, laulatamise ja matmise sõnu ning pakub huvi eelkõige keeleliselt. Samast perioodist on teada mõned
Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Soovitusi ja näiteid loovtööde läbiviimiseks põhikooli III kooliastmes Tallinn 2011 SISUKORD SAATEKS ........................................................................................ 3 SOOVITUSI JA NÄITEID LOOVTÖÖDE LÄBIVIIMISEST PÕHIKOOLI III KOOLIASTMES Anne Ermast, Gled-Airiin Saarso, Kristi Teder Loovtöö korraldamine koolis ..............................................................4 Loovtöö teema valimine ....................................................................5 Loovtöö liigid ................................................................................5 Loovtöö juhendamine .......................................................................8 Loovtöö esitlemine ...........................................................................9 Loovtöö hindamine ...............................................................
ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused
Näitlejad tehti suuremaks koturnidega (platvormjalatsid), peened kostüümid puudusid, maskid ilmekad. Koor oli kogu aeg laval, palju tüüptegelasi. Näitleja oli vaba kodanik ja ta ei pidanud maxma maxe, ainult mehed. Autor ise lavastas, pani paika tantsud ja oli alguses ka näitleja. Kooris 1224 liiget, kes tragöödias võisid kujutada näitex paikkonna elanikke. *Rooma teatrile iseloomulik, et etendusi korraldati kindlatel aegadel (pidustuste aal). Hooajad: september Rooma mängud; november plebeide mängud; juuli Apolloni pidustused; etendusi korraldati ka näiteks matuste tseremoonial. 48 päeva aastas võis etendusi jälgida. Kulud kandis riik, otsiti ka annetajaid, sponsoriteks kõrged riigiametnikud. Teatrisse sai tasuta. Teatrihoone oli ajutine (võeti peale etendust maha). 1 saj tekkisid püsivad hooned. 55 eKr sai Rooma linn endale teatri, mis oli väiksem kui Kreekal (714 tuhat)
Kreeka kirjandus on ainus kirjandus Euroopas, mis on arenenud iseseisvalt ilma ida mõjutusteta, ta on esimene Euroopas. Vanad kreeklased arendasid välja enamuse Euroopa kirjanduslikest zanritest. Kreeka ja rooma kirjanduses olid olemas juba peaaegu kõik uusaja kirjanduse zanrid, suurel osal neist on säilinud antiikaegsed nimetused. Algeos tekkisid antiikajal romaan ja novell, retoorika ja poeetika näol rajati alus stiili ja ilukirjanduse loomingule. Antiikkirjandus on väga sisukas, haarab laialdaselt tegelikkust, kujutab inimest ühiskondlikes seostes ja suhetes loodusega. Antiik kirj. käsitletavad probleemid ja konfliktid ulatuvad kaugele üle antiikaja piiride. Kreeka kirjandus, kunst, filosoofia ja usund avaldasid suurt mõju rooma ideoloogiale. Kuid omandatavaid kultuuriväärtusi kohandasid roomlased oma vajadustele ja arendasid edasi vastavalt oma ajaloo eripärale
Eesti keele õpe erivajadustega lastele I 1. Eesti keel kui õppeaine – olulised põhimõtted õpetamisel Eesti keele kui õppeaine ülesanded sõltumata koolitüübist: Arendada kõiki kõnevorme ja kõnefunktsioone (teabevahetus, reguleeriv-planeeriv, tunnetuslik). Kõne kirjalik vorm (lugemine ja kirjutamine) tuleb vajaduse korral kujundada koolis algusest (laps ei pea kooli astudes lugeda ja kirjutada oskama, kuigi seda oodatakse). Teadvustada (seda küll erinevas mahus sõltuvalt koolitüübist) spontaanselt kasutatavat keelt: anda teadmisi keelest ja kujundada metakeelelised analüüsioskused. Anda teadmisi emakeele kaudu. Olulisemad on koduloolised teadmised ning teadmised rahvuskultuurist, suhtlemisest ja inimeste käitumisest (käitumisaktide analüüs ja hinnangute andmine). Kujundada oskused õppimiseks emakeelsete tekstide abil, s.t. oskused tekste analüüsida, tekstides orienteeruda, t
Kaili Miil SISSEJUHATUS VENE KIRJANDUSLUKKU I Ljubov Kisseljova 11. veebruar 2009 Vene kirjanduse arengu etapid Kooli vene kirjanduse kursus hakkab tavaliselt Puskinist, keda läbitakse suhteliselt kiiresti. Vene kirjandus suuremalt hakkab aga Dostojevskist ja Tolstoist kõik eelnev jääks nagu tagaplaanile. Leitakse, et just need suurkirjanikud hakkasid mõjutama Euroopa kirjanduslikku protsessi. Aga vene kirjandus ei sündinud 19. saj keskpaiku. Eelkõige on aga kaks suurt epohhi: 1. Vanavene kirjandus ehk keskaja vene kirjandus 11. saj 17. saj. 2. uue aja vene kirjandus 18. saj algusest tänapäev Vanavene kirjanduse puhul tuleb tähele panna kaht olulist aspekti sõnu kasutame selle aja kohta teises tähenduses, kui me kasutame neid praegu. Kirjanduse (literatura) eesm
Kuigi saksa keeles kirjutatud, said need tõlgete kaudu peagi eesti rahvuskirjanduse osaks. Oma müüdiloomes lähtus Faehlmann kindlast eesmärgist: just mütoloogia, sh kangelaslugude olemasolu pidi tema meelest kõige selgemini tõendama eestlaste kunagise muinaskultuuri kõrget taset , selle kaudu ka nende elujõudu ning kultuurivõimelisust olevikus ja tulevikus. Saksa romantikute õpilasena uskus Faehlmann, et ammustel aegadel oli eestlastel tõepoolest oma terviklik mütoloogia, millest sakslaste hävitustöö jättis alles vaid killud. Müütiliste muistendite loomisel võttis ta eeskujuks antiikmütoloogia, sündmustiku aluseks kasutas rahvapäraste tekke, seletus ja kohamuistendite motiive, ,,Kalevalast" ja K. J. Petersoni tõlgitud ,,Soome mütoloogiast" pärinevad aga müütilised tegelased (nt Vanemuine, Ilmarine). Õhutades ÕESi haritud
Kirjandusse tuligi novellikirjanikuna, juttudes fantaasiaküllasus, eksootilisus ja õudus. Tegelastel naljakad nimed: Nipernaadi, Siimon Vaa, Katariina Jee jne. 1928 novellikogu “Toomas Nipernaadi”. Seal on (talle varem iseloomulik olnud) tegelaste grotesksus juba vähenenud. Novellikogud “Saatana karussell”, “Idioot”. 1935 “Isade maa” kujutab Vabadussõda, milles ta sõjaväeametnikuna osa võttis. 1939 romaan “Karge meri”. Elu lõpu poole vähenes loomingus fantaasia osakaal, suurenes tõepärasus. Eesti kirjanduse suurim romantik sel ajal. 1941 “Ekke Moor”. Põgenes paadis, kaasas käsikiri. 1944 põgeneb perega Rootsi. 1945 “Leegitsev süda” sarnaneb “Dekameroniga”. Eestlased teevad Rootsis rasket tööd, samal ajal ilusaid armastuslugusid meenutades (“Kas mäletad, mu arm?”). Selles kajastub kodumaa kaotamise traagika. TOOMAS NIPERNAADI Tegevus toimub Eestis I vabariigi ajal, peategelaseks rändur Toomas Nipernaadi, kes käib
Iga kirjandusteose põhilised koostisosad on motiivid ja detailid. Motiiv on teose kõige väiksem terviklik osa, mis kujutab tavaliselt mingit sündmust. Detailide ülesanne on motiivi ilmestada, iseloomustada näiteks tegelasi või tegevusaega kohta. Motiivid jagunevad pea- ja kõrvalmotiivideks. Peamotiivid kannavad teose sündmustikku. Kirjandusteose üksiksündmused (motiivid) on omavahel seotud ajaliselt ja põhjuslikult: juhtumised leiavad aset eri aegadel, varasem sündmus kutsub esile hilisema. Sellist sündmuste arenemise ajalis- põhjuslikku järgnevust nimetatakse teose faabulaks. Sageli ei järgi kirjanikud teksti üles ehitades sündmuste ajalis-põhjuslikku seost, vaid lähtuvad kunstilistest eesmärkidest. Näiteks alustatakse teost tagajärgede kirjeldamisest ning alles seejärel esitatakse nende põhjused. Kindlatel kunstipõhimõtetel üles ehitatud teose sündmustikku nimetatakse süzeeks. 2. Vabalt valitud teose analüüs A
annaabi.ee 
