MIKS SUURENEB EMIGRATSIOON EESTIST JA ERITI NOOREMATE INIMESTE EMIGRATSIOON? Essee Juba laulusõnad ütlevad, et "Eestlane olen ja eestlaseks jään" ning rõhutavad, et eestlane olla on uhke ja hää, kuid ometi läheb iga aasta aina rohkem ja rohkem eestlasi välismaale elama. Paljud neist unustavad ära oma emakeele ja ei tule enam kunagi Eestisse tagasi. Tekib küsimus, et miks lähevad eestlased välismaale? Väljaränne ehk emigratsioon on olnud viimastel aastatel väga aktuaalne teema eestlaste, eriti noorte seas. Eesti elanikkond väheneb, mis tähendab, et väljarännanud inimesed ei pruugigi Eestisse tagasi tulla ning sellega väheneb ka meie riigi iive. Eestist lahkujate hulgas on rohkem naisi, aga saabujatest enamus on mehed, mistõttu väheneb naiste arv väljarände tõttu rahvastikus enam. Vanuseliselt on kõige aktiivsemad välisrändes osalejad 20–44-aastased. Seda on näha ka juuresolevalt diagrammilt(2013
riigist lahkunud noored ja spetsialistid? Just nendele küsimustele üritan järgnevas tekstis anda vastused. Eesti võeti Euroopa Liitu vastu 1. Mai 2004 ning sellest ajast alates on lahkunud tuhandeid tööjõulisi noori inimesi Eestist. Erinevatele allikatele tuginedes on lahkunud lausa üle 16000 noore ning siia elama asunud veidi üle 9000. Lahkujaid on seega poole rohkem ning see on lisaks madalale sündivusele üks peamisi tööjõu vähendajaid Eesti riigis. Suurem osa lahkuvad Soome aga minnakse ka Rootsi, Norrasse, Inglismaale, Hispaaniasse jne. Lahkumise põhjuseid on küll mõneti erinevaid. Kes läheb õppima, kes niisama lõuna poole elu nautima aga suurem osa siiski lahkuvad, et välisriigis tööle minna ja teenida kõrgemat palka, et oleks võimalik paremini ära elada. Tooksin võrdluseks välja, et miinimumpalk Eestis on 390 eurot kuus, Hispaanias 757 eurot kuus aga näiteks Soomes sõltub miinimumpalk alast ja valdkonnast kus töötatakse. Kõigile üldist
Lota Aadla 12.B klass Kas praegused Eestist lahkujad on mugavus- ja lodevuspagulased või hoopis enese eest võitlejad? Tänase päeva üks suurimaid Eesti ühiskonna probleeme on inimeste lahkumine oma kodumaalt ehk tööjõu lahkumine riigist. See on igapäevane nähtus, kus inimesed lahkuvad kas üksi või koos oma peredega ning see ei puuduta ainult noori vaid erinevas vanuses inimesi. Kuid mis on selle põhjuseks? Kas tõesti Eestist lahkujad on mugavus- ja lodevuspagulased või hoopis inimesed, kes otsivad inimväärset elu, et tulla ots-otsaga kokku? Alustame siiski noortest. Miks noored lahkuvad ja kas see on hea või halb? Kõik oleneb millisest vaatenurgast vaadata. Noored jagunevad esialgu kaheks, need kes tahavad minna ja jääda, mis on
Võrreldes täiskasvanutega on noorte töötuks jäämine kaks korda tõenäolisem. Väga tihti on noorte potentsiaal täiel määral realiseerimata, kuna nende ligipääs neid motiveerivale ja huvitavale tööle on piiratud (Schlümmer jt, 2006). Massiline arv pikaaegseid töötuid noori peaks olema hoiatuseks kõikidele ühiskonnagruppidele erinevates riikides, sest kvalifitseeritud tööjõud on igale riigile strateegiliselt tähtis, eriti arvestades olukorda, kus rahvastik vananeb ning noored peavad sotsiaalsüsteemi ülevalpidamiseks olema palju tootlikumad ja kohanemisvõimelisemad kui kunagi varem. Mitte kellegi huvides ei ole anda kogu ühiskonna tulevik riskirühmast kasvanud passiivsete ja kogemusteta inimeste kätte (Schlümmer jt, 2006). Noorte endi jaoks on töökohad võtmeelemendiks oma rolli määratlemisel ühiskonnas, majandusliku sõltumatuse saavutamisel ning individuaalsete püüdluste realiseerimisel
Õpirände mõju ja selle mõõtmise viisid Autor: Søren Kristensen, PhD Õpiränne on: Teadmiste ja oskuste omandamine välismaiste õpingute kaudu, mille kaudu suurendada enda karjäärivõimalusi ning isiklikku arengut läbi silmaringi laienemise ning multikultuurilise aspekti. Üldiselt saab õpirände mõju jagada kolme rühma: Kognitiivse loomuga teadmised, oskused ja pädevused on tihti otseselt nähtavad ning seega mõõdetavad. Nende hulka kuuluvad võõrkeele- ja kutseoskused. Saab korraldada katseid või neid oskuseid hinnata, võrrelda tulemusi tunnustatud skaalal või koolitusprogrammide õppekavadega. Mitmel juhul on võimalik neid tulemusi arvestada formaalse õppe osana. Keerulisemate õpiväljundite, nagu kultuuridevaheline teadlikkus, isiklik areng, loovus jt, hindamine on palju keerulisem. Selliste õpiväljundite määratlused on ebamäärased ning mõõtmisviisid hõlmavad keerulisi katseid ja/või mitme
(3) Noorte töötuse ja sotsiaalse tõrjutuse vahel on märgatav seos. Mitmekülgse ja arendava töö leidmise võimaluse puudumine viib noori kokku erinevate probleemidega. Nad võivad muutuda passiivseks ja laisaks, mis omakorda võib viia suuremale ahvatlusele tegeleda ebaseaduslike asjadega. Isegi kui noored leiavad tööd, võivad nende töötingimused viletsad olla (sh võrreldes täiskasvanutega). Neile tuleks juba varakult anda võimalus leida endale sobiv rakendus (tööhõive). See tõstab noorte konkurentsivõimet ning aitab ennetada töötuse nõiaringi, viletsaid töötingimusi, vaesust ning frustratsiooni, mis süveneva iibe kõrval takistaks majanduse arengut. (3) Noorte jaoks on töökohad võtmeelemendiks oma rolli määratlemisel ühiskonnas, majandusliku sõltumatuse saavutamisel ning individuaalsete püüdluste realiseerimisel.
Kui tööotsijad ei leia tööd, siis räägitakse tööpuudusest. Kui tööpakkujad ei leia töötajaid, siis räägitakse tööjõu puudusest. Töö- ja tööjõupuudus võivad esineda ka samal ajal osa tööotsijaid ei leia tööd ja osadele töödele ei leita töötajaid. Sellist olukorda nimetatakse struktuurseks tööpuuduseks. Olukorda tööturul hinnatakse kõige sagedamini rahvastiku hõiveseisundi järgi. Vaatluse alla võetakse tööealine rahvastik. Tööealine rahvastik on erinevates allikates erinevalt defineeritud, s.t. et inimeste vanus, keda loetakse tööealiseks, on eri autoritel ja isegi ametlikes väljaannetes erinev. Andmete kasutamise korral ehk statistiliste ülevaadete analüüsimisel on kindlasti vaja need piirid täpselt paika panna ja kasutajale pidevalt meelde tuletada. Tööealise rahvastiku jagunemist hõiveseisundi järgi kirjeldavad mõisted on esitatud joonisel 1
Inimkaubandus julm globaalne äri (3) 21.06.2005 00:01 Kirsti Pent, IOM Tallinna esindus Kommenteeri | Loe kommentaare Inimkaubandus on raske inimõiguste rikkumine. See on muutunud globaalseks, organiseeritud kuritegevuslikuks äriks, mis toob inimestega kaubitsejatele ja kuritegelikele rühmitustele suurt tulu tulu, mis on võrreldav illegaalse relva- ja uimastikaubanduse tuludega. Inimkaubandusest on saanud praegusaegse globaalse migratsiooni üks traagilisemaid külgi, arvestades et aastas kaubitsetud inimeste arvu hinnatakse kuni kahele miljonile. Ahvatletuna lubadustest mujal hästi teenida, võtavad paljud ohvrid vabatahtlikult vastu kaubitsejate poolt pakutavaid teenuseid, mõistmata täielikult oma tulevase teenistuse iseloomu või tingimusi, milles nad töötama peavad. Kui inimene on juba kindlalt lõksus, petetakse teda või sunnitakse prostitutsioonile või teistele sunnitöö vormidele, et teenida kaubitsejale tulu
asudes. Lisaks on pööratud tähelepanu ka kahtlastele töökuulutustele. Töös püstitati hüpotees, et noored ei tunne piisavalt hästi oma õigusi seoses tööeluga. 2 1. Kes on tööturul osalevad noored? Olen uurimise viinud läbi silmas pidades noori vanuses 16-24, kuid pöörates tähelepanu ka noorematele, kes sageli saavad esimese töökogemuse juba varakult kas aias maasikaid korjates või ka näiteks reklaammodelliks olles. Vanuses 16-24 lõpetavad noored enamasti kas põhikooli, keskkooli või ülikooli ning hakkavad otsima võimalusi asuda tööle. Tasuks märkida, et noored on koolikohustuslikud kuni põhihariduse omandamiseni või 17- aastaseks saamiseni.1 Noorte haridustase mängib üsna palju rolli töökoha leidmisel. Kuid tähtis on samuti ka lai silmaring ning võime teistest eristuda.
“hakkebøf”,mis kujutab endast burgerit, mida serveeritakse koos kartulite, kastme ja praetud sibulatega. Üldiselt toituvad taanlased väga tervislikult. Koolides pakutakse õpilastele toitu kolm korda päevas: hommiku,-lõuna-ja õhtusöök. Tavaliselt on tegemist buffet-stiilis serveeringuga. (Mis on Taani kultuur? 2015) Taanis võivad alkoholi osta ja tarbida alates 16-aastased isikud (välja arvatud baarid ja pubid). Reeglina hakkvad teismeeas olevad noored alkoholi tarbima väga varakult,enne 16-aastaseks saamist. Välismaalastele tundub see esmapilgul väga kummaline, et tõesti taani noored pidutsevadki varajaste hommikutundideni väga noorelt juba. Küll aga on Taani koolides keelatud tarbida alkoholi tööpäevadel. Narkootikumide tarvitamine on väga rangelt keelatud ning nende kasutamine lõpeb reeglina koolist välja viskamisega. (Mis on Taani kultuur? 2015) Taanlased on väga sportlik rahvas. Ligikaudu 75% lastest ja 50% täiskasvanutest tegelevad vabal ajal spordiga
psühholoogilisi lahkumiskulusid. Näiteks Eestist minnakse peamiselt tööle Soome ja Rootsi, kuid ka Saksamaale, Inglismaale, Iirimaale jne. Need on piirkonnad, kus töötasu on suurem kui kodumaal ning elamiskulud suhteliselt väikesed. Loomulikult on meie riigi kodanike mõjutanud ka geograafiline lähedus. See küll alatiseks lahkuvat migranti ei puuduta, kui on oluline neile, kes soovivad säilitada sidemeid kodumaaga või plaanivad näiteks naaberriigis töötada ajutiselt. Ajutine migratsioon, s.t mingi aja välismaal töötamine ja seejärel koju tagasipöördumine, toob sageli ka kodumaisele majandusele kasu, eriti kui inimesed töötavad välismaal lühikest aega saamaks kõrget palka, mida nad kulutavad aga Eestis. Lühemat või pikemat aega välismaal töötamine toob endaga kaasa töötajate oskuste ja teadmiste suurenemise, mida nad hiljem saavad rakendada Eesti tööturul. Kui kaalumisel on
Pakkuda klientidele suuremat valikut ja toitude varieerumist. Soovime, et iga klient leiaks oma maitsele ja vajadustele õige söögi/joogi ühest kohast. 3.1.3 Tegevus Pärnu linna ja maapiirkondade inimestel on vaja rohkem kohti kus käia ja süüa. Linn on piisavalt suur, et mahutada veel ühte söögikohta, mis pakuks klientidele võimalust süüa-juua ning samas leida sobiv meelelahutus mängude ning muusika näol. Peale selle tunneme me muret noorte pärast kellel pole peale kooli kusagil käia ja ,,jõlguvad" niisama linna peal ringi ja tegelevad ebaseaduslike asjadega. Oma söögikohaga saaksime me sellist käitumist natukene ennetada ja leida neile sobiv tegevus. 8 3.1.4 Personal Meie söögikoha personal koosneb alguses 8-st töölisest. Nendeks on: kokk, abikokk, nõudepesija, koristaja, 4 teenindajat (töö vahetustega, korraga tööl 2). Kui oleme suutnud oma
Tööjõuturg on alati aktuaalne teema, sest sellel on suur mõju majandusele. Suure ja tähtsa mõju tõttu majandusele väärib see teema arutamist. Statistikaameti andmete järgi elas Eestis 1. jaanuari 2014 seisuga 1 315 819 püsielanikku, kuid võrreldes eelmise aastaga inimeste arv vähenes 0,33% võrra. Tööealine elanikkond vanuses 15–74 kahanes samal ajal ligikaudu 9 tuhande inimese võrra ehk 0,9%, millest võib järeldada, et tööealine rahvastik kahaneb kiiremini kui kogu rahvastik. Selline olukord on murettekitav ning sellega ka üheks põhjuseks, miks seda teemat referaadis arutatakse. Referaadis püütakse arutleda ja leida lahendust küsimusele seoses võõrtööjõu sissetoomisega kolmandatest riikidest, kuid enne järelduste tegemist püütakse leida põhjusi, miks oleks vaja sisse tuua kolmandate riikide tööjõudu. Arutletakse ka valdkonniti, kus on nõutava klassifikatsiooniga, spetsiifiliste oskustega või teatud haridustasemega
Referaat Seksuaalkasvatuse ja pereplaneerimise aines "Inimkaubitsemine" 2005a Sisukord 1 1. Taustast..................................................................3 2. Inimkaubanduse definitsioon ja probleemi olulisus................4 · Politsei · Piirivalve · Sotsialtöö valdkond · Kodakondsus- ja Migratsiooniamet 3. Nähtuse olemus.........................................................6 · Inimkaubanduse ohvriks sattumise riskirühm · Eesti kui päritoluriik · Eesti kui transit- ja sihtriik · Siseriiklik inimkaubandus 4. Kokkuvõtte ............................................................13 5. Kasutatud kirjandus 2 1.Taustast Inimkaubandus on probleem, millest kogu maailmas üha enam rääg
1 EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ärijuhtimise õppekava Kerli Indres Uurimuslik referaat Kuidas ja miks on innovatsiooni alane koostöö ja koostöömudelid Eestis muutunud viimase kümne aasta vältel võrreldes Ida-Euroopa ja arenendud riikidega. Juhendaja: Aet Kull 2 Sissejuhatus. Tänapäeval on ettevõtluses väga tähtsal kohal innovatsioon. Innovatsiooni kohta on teada, et see on tänapäeva edu alustala ja see on väga vajalik - riikidele on seda vaja, ettevõtetele on seda vaja ja kogukonnad vajavad seda. Kuigi igal organisatsioonil on oma valdkonnale spetsifilised probleemid, mida lahendada
j finantstegurid fi tt id põhjustada õhj t d ebastabiilsust. Arvatakse, et tööturg ei taga täishõivet. S Suur töötus ppaljudes j riikides on muutunud faktiks. Midagi g on ilmselt viltu,, kuid poliitikud näivad sellest vähem muret tundvat kui peaks. Eestis on töötuse probleemidega vähe tegeldud. Paraku on töötus tõsine probleem, bl mis i nõuab õ b täit äi tähelepanu äh l ja j seda d tuleb l b uurida id üli
seaduse põhjalikku uuendamist inimeste õiguste kindlustamise suunas. Oleme arvamusel, et sisejulgeoleku eest riigis peab vastutama siseministeerium ning kriminaalmenetluse eest prokuratuur. 7. Eesti Keskerakond peab vajalikuks täiendavate ülesannete ning nende täitmiseks vajalike eelarveliste vahendite üle andmist munitsipaalpolitseile. Peame vajalikuks keskkonnapolitsei loomist Eesti Politsei koosseisus. 8. Väljendame tõsist muret kodakondsuseta isikute arvukuse üle Eestis ning rakendame euroopalikud meetmed olukorra parandamiseks. Välis- ja julgeolekupoliitika Peame Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julgeolekupoliitika peamiseks eesmärgiks riigi iseseisvuse ja sõltumatuse, põhiseadusliku korra ning rahva elujärje kindlustamist. See poliitika on osa suveräänsete riikide vahelistel lepingutel põhinevast Euroopa Liidu aktiivsest välis- ja julgeolekupoliitikast. 1
SISUKORD 1.Sissejuhatus ............................................................................................................... .....................2 2.Ülevaade tööturu olukorrast üldiselt.......................................................................................... 3.Pikaajaline töötus......................................................................................................... .................. 4.Erineva haridustasemega eestlased ja mitte-eestlased tööturul............................................ 5. Tööjõu vaba liikumine................................................................................................... ................ 6. Kokkuvõte................................................................................................... ..................................... 17 1. Sissejuhatus Struktuurse tööpuuduse
Suurt rolli mängib ka reklaamiga seotud seadusandlus. Jaemüüja kaubatüübid ja loodud formaat tuleneb samuti seadusandluse interaktsioonist. Samas mõjutavad jaekaupmehed omakorda tarbijaid ning valitsust toodete valikus ja neile formaadi arendamises. (Fernie 2003: 16-17) Järgmiseks suureks jaekaubandusettevõtte keskkonda mõjutavaks teguriks on elanikkond ning seal all kitsamalt tarbija. Üldise rahvaarvu mõjutajad on sündivus ja immigratsioon ühelt poolt ning surmade arv ja emigratsioon teiselt poolt. Tänapäeva majandus seisab silmitsi rahvastiku vananemise probleemiga, kus esineb vähene sündivus ja sellest tulenev kesk- ja vanemaealiste inimeste vanuserühma osatähtsuse suurenemine. (Tonndorf 1995, 13) Seda ka eluea pikenemise tõttu. Lisaks sellele suureneb järjest töötavate naiste arv, mis tähendab, et neile loodud toodete järgi on kasvav nõudlus. Teiselt poolt loob see suureneva nõudluse poolfabrikaatide ja valmistoidu järgi, millega
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahanduse ja majandusteooria instituut Majandusteooria õppetool Jelizaveta Sarafanova EESTI VANEMAEALISTE OLUKORD TOOTURUL SHARE-EESTI UURINGU NÄITEL Tallinn 2018 Olen koostanud töö iseseisvalt. Töö koostamisel on kasutatud kõikidele teiste autorite töid, kust olulistele seisukohtadele ja andmetele on viidatud. Jelizaveta Sarafanova ................................. (allkiri, kuupäev) Üliõpilase kood: 164317 Üliõpilase e-posti aadress: [email protected] Töö vastab uurimistööle esitatud nõuetele ................................................... (allkiri, kuupäev) Kaitsmiskomisjoni esimees: Lubatud kaitsmisele ....................................... (ametikoht, nimi, allkiri, kuupäev)
2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu 1) Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith’i järgi, selle kriitika o Tööviljakuse kasv läbi tööjaotuse, spetsialiseerumise - Töö = algne universaalne vahetusväärtus, määrab kauba hinna (mitte kuld) - Tööjaotus => vilumus, uued tehnoloogiad, spetsialiseerumine => tööviljakuse kasv. Aga ka rutiin, ühekülgsus - Rahvusvaheline tööjaotus => efektiivsus + lõputu kasvumasin: konkurents, tööjaotuse süvenemine, toodangu mahu kasv, laienemine uutele turgudele, tootmise ümberkorraldamine, madalamad hinnad o Vaba turukonkurents, majanduse eneseregulatsioon - Vaba konkurents kui majandusliku arengu mootor - Vabanemine riigi seatud piirangutest majandusele - Ratsionaalne isiklik huvi + vaba turg (turu eneseregulatsioon e nähtamatu käsi) =
RIA 6004 Sotsiaalpoliitika (3AP) lektor: Mai Luuk, MA kontakt: [email protected] Loeng 1 Sotsiaalpoliitika olemus · Igandlik arusaam rikastelt raha äravõtmine ja vaestele (viletsatele, saamatutele ja laiskadele) andmine · Eesti poliitikute valmiseelsed lubadused ei seondunud sotsiaalprobleemide lahendamisega surve selleks tuli EL-lt hakati koostama SP valdkondade strateegiaid ja tegevuskavasid · Kaasaegne euroopalik arusaam investeerimine inimkapitali vastavalt inimeste erinevate elutsüklite (lapsepõlv, tööiga, vanaduspõlv) vajadustele solidaarsusprintsiibil · Solidaarsusprintsiip väljendub riikliku pensionikindlustuse, ravikindlustuse ja töötuskindlustuse ning pere- ja lapsetoetuste kaudu Kuidas defineerida SP? On välja toodud 2 võimalust: · Avalike poliitikate valdkondade kaudu tervishoiu-, tööturu-, pensionipoliitika jne. Sõltuvuse kaudu teistest poliitikatest SP vajab toimimisek
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut HARIDUSE TÖÖTURU VAJADUSTELE VASTAVUSE TAGAMINE Analüüs Juhendaja: Erkki Karo, PhD sisukor Tallinn 2015 sissejuhatus................................................................................................................................4 1.analüütiline raamistik............................................................................................................5 1.1 Organisatsioonilised piirid................................................................................................5 1.2 Kaasamine.........................................................................................................................5
Sotsiaalse probleemi defineerimine sotsiaalne - ühiskondlik Sotsiaalne probleem on ühiskondlikult põhjustatud tingimused, mis haavavad või ohustavad mingit rahvastiku osa Sotsiaalne probleem on situatsioon, mida enamik vaatlejatest peab ebasoovitavaks ja sekkumist vajavaks vaatleja – mõni organisatsioon; toovad probleemsed teemad avalikkuse ette Sotsiaalne probleem ei seostu või ei piirdu indiviidiga – tuleb teha vahet isikliku (isikust lähtuva) ja sotsiaalse (ühiskonna struktuurist lähtuva) probleemi vahel. Iga sotsiaalse probleemi puhul tuleb mängu isiklik (isikust lähtuv) e. Individuaalne aspekt ja sotsiaalne (ühiskonna struktuurist lähtuv) e. Struktuurne aspekt. Sotsiaalministeeriumi definitsioon: Sotsiaalne probleem ~ sotsiaalprobleem – elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna Sotsiaalpoliitika – avaliku võimu prioriteedid ja sihipärane tegevus
Lapsed ja noored kasutavad iseenesestmõistetavalt võimalust kontrollida uute võimalike tuttavate tausta Google'i, internetiarhiivi või usaldusväärsete sõprade kaudu. Et internetis toimuvast läbustamisest jääb jälg suure tõenäosusega isegi pärast kustutamist, on selline kontroll palju tõhusam kui täiskasvanute oma. Inimesel, kellel ei ole veebikeskkonnas tõsiseltvõetavat profiili, ei maksa loota kiirele tutvusesõlmimisele noortega. Lapsed on tänu varakult omandatud oskustele internetis varitsevate ohtude eest märksa enam kaitstud kui täiskasvanud, kes ehmuvad iga e-kirja peale, mis on tulnud teisest riigist. Et arvutiekraanil kuvatav suhtlusvõrgustik on noorte jaoks justkui staatuse sümbol, niinimetatud digitaalne kinnisvara, on selle avalik eksponeerimine iseenesestmõistetav. 14 Täiskasvanud ei mõista sageli sellise käitumise loogikat, sest nende jaoks kuuluvad
ettevõtete vahel, SAKSAMAA 2. Selektiivne välja jätmine ettevõtte põhine tööturg, tööjõu käibekulud kõrged, oskused pole ülekantavad, ITAALIA 3. Võistluslik reguleerimine kasu madalatest sisenemispalkadest, lühiajaline kasu töövõtjatest, USA 4. Selektiivne välja jätmine ja võistustlik reguleerimine PRANTSUSMAA, ROOTSI, SOOME Reguleerituse järgi Vähene Austraalia, Kanada, Taani, UusMeremaa, Sveits, Suurbritannia, USA Keskmine Jaapan, Iirimaa, Holland, Soome, Norra, Rootsi Tugev Prantsusmaa, Saksamaa, Austria, Belgia, Itaalia, Portugal, Hispaania Tööturu tüübid Liberaalne Sotsiaaldemokraatlik Konservatiivne Fragmenteeritud Eesti Töötur Väga paindlik, Kordineeritud, Jäik, tugev sees ja Jäik, tugev sees Tugev sees ja
taheta ka tunnistada, et laps on hariduslike erivajadustega. Tahetakse teha otsused rutem, arvates et tehtud valik on parim ja ollakse kindad oma valikutes. Pigem ei räägita oma mõtetest, on ju teadagi tõsiasi, et eks need eestlased üks hall mass ole, üritavad hakkama saada oma oskuste ja võimete piires. Küll aga tuleks just noori rohkem suunata ja nendega tegeleda, et nende otsused ei tuleks ülepea kaela, ise neid hiljem kahetsedes. Selleks et noori varakult märgata ja neid aidata on olemas hulk oma eriala spetsialiste, kelle poole oleks võimalus noorel pöörduda. Aga kas me teame neid võimalusi ja kuidas nendeni jõuda? Õppenõustamiskeskus on piirkondlik tugikeskus, mille ülesanne on toetada laste arenguliste ja hariduslike erivajaduste varajast märkamist ning individuaalset arengut. Õppenõustamiskeskus pakub eripedagoogilist, logopeedilist, psühholoogilist ja
25 Tarbija24, Milles peitub õnne valem?, 26.10.2008, http://www.tarbija24.ee/261008/esileht/olulised_teemad/tarbija24/tervis/343654_1.php?milles-peitub-onne- valem, (20.03.2009) 26 Sealsamas 9 muudavad ajapikku ameti endale kutsumuseks ja saavutavad häid tulemusi. Kes ei ole töökohas õnnelikud, nende töötulemused pole head ja nad lahkuvad töölt. Kauaaegne APA president Martin Seligman on oma uuringus välja toonud kolm lihtsat põhjust, miks inimesed töökohal õnnelikud pole. Inimesed tunnetavad tööl tugevat konkurentsi, neil on vähe otsustusvõimalusi ja töökohal valitseb pessimistlik meeleolu. Samal ajal on näiteks USA iseseisvusdeklaratsioonis õnne otsimine kuulutatud ameeriklaste pühaks õiguseks. Eestlaste põhiseadus sellist asja ette ei näe. 27 1.5. Mida võime teha, et muuta lapsi õnnelikumaks?
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond nimi EP 1 TÖÖTUS EESTIS Referaat Juhendaja: Pärnu 2011 SISSEJUHATUS Antud teema valikut põhjendatakse vajadusest uurida töötuse olukorda Eestis käesoleval aastal ning võrrelda tulemusi eelnevate aastatega. Kasutatakse andmeid, mida ei loeta nii täpseteks, et saaks ideaalse ülevaate tegelikule töötute arvule, kuna kasutatakse statistilisi andmeid. Uurimuse eesmärgiks on uurida tööpuuduse olemust, pakutavaid teenuseid töötutele, erinevaid tööpuuduse liike, statistilisi andmeid tööpuuduse ja töötute kohta ning tööpuudust noorte seas. Eesmärgiks on ka jõuda lõpuks järeldusele, et kui kriitiline on olukord tööpuudusega ning mis seda põhjustab. Uurimuseks vajalik informatsioon kogutakse enamasti eestimaistest, kui ka välismaistest artikklitest. Töös kasutatakse statistilisi andmeid, mis pärinevad kõik Statistikaameti andmeb
meetmete toel (tööturukoolitus jms.) · Passiivne töötuse tagajärgede leevendamine sotsiaalsete tagatiste toel (töötutoetused,töötuskindlustushüvitised) Tööturu käsitlusi · Makroökonoomika majanduse areng ja tööhõiveprobleemid · Mikroökonoomika tööjõu pakkumine ja nõudlus · Töösuhted sotsiaalne partnerlus, sotsiaaldialoog · Firma tasandil personalijuhtimine ja koolitus Tööturu mõisted · Tööealine rahvastik (working age population) tööealine rahvastik vanuses 16- N61 (M63) · Majanduslikult aktiivne rahvastik (tööjõud) (labour force) kes töötavad võisoovivad töötada (otsivad aktiivselt tööd) · Majanduslikult mitteaktiivne rahvastik kes mingil põhjusel ei tööta või ei soovi töötada (õpilased/üliõpilased kes ei tööta, pensionärid, koduperenaised, lapsehoolduspuhkus, puuetega inimesed, heitunud isikud, kes on tööotsingutest loobunud jne..
Siinjuures võrreldakse kahe erineva krundi näitajaid. Võrreldavad näitajad on viidud rahalisse väärtusesse. Samuti soovitakse leida finantseerimiseks tasuvaim lahendus. Parim viis puhkekeskuse rajamiseks oleks hoida alginvesteering ning aastased kulud minimaalsetena. Alginvesteering võiks olle võimalikult madal eeskätt seetõttu, et algselt ei investeeritaks projekti tulutult. Nimelt peab puhkekeskus hakkama kasumit tootma võimalikult varakult. Kulutused on viidud ühe aasta tasemele ja arvestatavalt on projekti elueaks arvestatud ilma vahepealse arenguta 15 aastat. Tabelis 5 on välja toodud kahe erineva asukohaga kruntide võrdlus. 18 Tabel 5. Alternatiivide võrdlus Krunt 1 Krunt 2 Alginvesteering (€) 70 089.40 106 157.40 Eeldatav aastane puhastulu 32 326.48 32 326.48 (€)
uuendamist inimeste õiguste kindlustamise suunas. Oleme arvamusel, et sisejulgeoleku eest riigis peab vastutama siseministeerium ning kriminaalmenetluse eest prokuratuur. 5.Eesti Keskerakond peab vajalikuks täiendavate ülesannete ning nende täitmiseks vajalike eelarveliste vahendite üle andmist munitsipaalpolitseile. Peame vajalikuks keskkonnapolitsei loomist Eesti Politsei koosseisus. 6.Väljendame tõsist muret kodakondsuseta isikute arvukuse üle Eestis ning rakenda me euroopalikud meetmed olukorra parandamiseks. VÄLIS- JA JULGEOLEKUPOLIITIKA 1.Eesti rahvuslik julgeolek ja riigikaitse tugineb meie riigi välis- ja julgeoleku poliitikale. Toetame kollektiivsete julgeolekupoliitiliste tegevuskavade väljatööta mist ning osaleme nende elluviimisel. 2.Peame terrorismi igakülgse tõkestamise eelduseks Euroopa Liidu ühist tegevust selles valdkonnas.
Soome sisemajanduse koguprodukti (SKP) struktuur on sarnane teiste arenenud riikide SKP struktuurile ning püsinud viimastel aastatel muutumatuna. 2012. aastal andsid Soome SKP-st suurema osa kinnisvara- ja äriteenused 21,8%, tööstus 21,2%; kaubandus 9,9%; tervishoiu- ja sotsiaalteenused 9,8%; transpordi- ja sideteenused 7,9%; ; ehitus 7,0%; põllu- ja metsamajandus ning kalandus kokku 2,7%. Soome majanduskasvu veduriks on viimastel aastakümnetel olnud eksport, mis annab SKP-st üle 40%. Neil aastail, kui Soome jaoks olulistel eksporditurgudel USA-s ja Saksamaal valitses langus, oli Soome toodetel raske head turupositsiooni saavutada, kuid seejärel suudeti leida uusi, kiiremini arenevaid turge Ida-Euroopas ja Aasias. Rahvusvaheliste institutsioonide hinnangul esineb Soome majanduses siiski probleeme, mis võivad majanduskasvu pidurdada. OECD näeb kasvu pidurdamise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
