Miks suureneb emigratsioon Eestist ja eriti nooremate inimeste emigratsioon? (0)

Miks suureneb emigratsioon Eestist ja eriti nooremate inimeste emigratsioon?
Emigratsiooni käigus lahkuvad inimesed oma koduriigist ning lähevad välismaale elama. Üldjuhul on selle põhjuseks lootus leida paremaid elutingimusi. Miks suureneb aga emigratsioon Eestist ja seda eriti nooremate inimeste seas?
Eestis on emigratsiooni probleem hoo sisse saanud just viimastel aastakümnetel . Kõige muret tekitavam on see, et lahkujateks on peamiselt noored. Nad soovivad leida endale paremaid elu- ning töötingimusi. Ka üldise arvamuse kohaselt sisendatakse juba varakult noortele, et Eestis on nii halb ning kui soovid ennast tõsiselt arendada, tuleb kaugemalt võimalusi otsida. Noorte väljarände tulemusena hakkab omakorda aga rahvastik vananema ning võib tekkida kvalifitseeritud tööjõu puudus. Emigratsiooni lihtsustab see, et riigid ei ela enam isolatsioonis ja piirid on lahti. Inimestel on väga lihtne lahkuda ning mujal uut elu alustada.
Peamiseks põhjuseks peetakse madalaid palku ning samal ajal ka kõrgeid hindu. Inimesed peavad leppima vähemaga ning ei saa endale ja oma lähedastele pakkuda seda, mida sooviks. Peale selle häirib inimesi ka riigi poolt tulenev hoolimatus . Ei pakuta piisavalt toetusi ja abi hädasolijatele ning ei tunta huvi selle vastu, kuidas rahvas toime tuleb. Lisaks soovivad inimesed elada positiivsemas ja vaheldusrikkamas keskkonnas. Eestis on kujunenud arvamus, et inimesed on tuimad ja tüdinenud. Tõesti, väga harva kohtab inimesi, kes lihtsalt niisama sulle naerataks või küsiks, kuidas sul läheb. Inimesed ei oska rõõmustada ja näevad pigem ainult halba, mis nende ümber on.
Emigreerumist võib soodustada ka see, et enamik sõbrad ja tuttavad on juba Eestist lahkunud. Seetõttu tahetakse neile järgi minna. Eriti, kui kõik nad räägivad enda heast ja õigest otsusest välismaale kolida . See omakorda tekitab ebaõigluse tunde. Ei taheta aru saada, kuidas peab samades elutingimustes saama hakkama erineva palgaga. See kõik tekitab soovi leida omale parem tee. Tänu heale palgale suudavad vanemad tagada oma lastele parema elu ja hariduse kättesaadavuse. Lisaks saavad lapsed tegeleda oma huvide ning harrastustega.
Noorte jaoks on oluline ka seiklus - ja uudishimu rahuldamine. Kuna puudub veel oma perekond ja kohustused, siis on täpselt õige aeg avastusteks. Mõni leiab ka endale paremad õppimisvõimalused välismaalt, kus võib olla kohati kõrgem tase olenemata Eestis ülikoolide laiast erialavalikust.
Kui alguses on võib-olla plaaniks ainult mõned aastad ära olla ja siis tagasi tulla, siis sageli asjad nii plaanipäraselt ei lähe. Näiteks minu õde läks peale ülikooli lõpetamist Soome arstiks. Alguses oli plaan minna ainult aastaks. Nüüdseks on ta seal elanud ja töötanud juba 6 aastat ning hetkeseisuga tagasi ei plaani tulla. Sealne palk on palju konkurentsivõimelisem ning nüüdseks on ka ta mees leidnud endale sobiva töökoha seal.
Peale Soome on noortele teiseks tõmbepunktiks Austraalia . Soovitakse leida töö ja samal ajal nautida elu. Peamiselt otsitakse tööd farmidest, kuna need on väga avatud noortele välismaalastest töölistele. Peale Soome ja Austraalia on Eestist toimunud suurem migratsioon ka Saksamaale ja Rootsi. Eestis ei soovita kogemusteta noortele võimalust anda ja see sunnibki neid minema välismaale oma kogemuste pagasit täiendama. Sellepärast peakski kohalikud firmad andma nooretele võimalusi enda proovile panemiseks, muidu tulevikus tekib neil endal kvalifitseeritud tööjõu puudus. Inimestele tuleb pakkuda konkurentsivõimelist palka ning turvatunnet töökoha ja tuleviku osas.
Migratsiooni kontrollimiseks tuleks vähendada migratsiooni tõuketegurite mõju, et inimestel, eriti kõrgharidusega spetsialistidel ja noortel oleks väiksem motivatsioon lahkuda Eestist ning neil oleks siin piisavalt võimalusi leida endale sobiv rakendus tööturul. Eelkõige tuleks parandada situatsiooni kohalikul tööturul, aidates kaasa uute töökohtade loomisele ja ettevõtluse arendamisele. Noorte jaoks tuleks vähendada tööpuuduse määra ning pakkuda neile konkurentsivõimelist palka, et nad kodumaale jääks.
Samas on kasulik soosida inimeste praktiseerimist välisriikides, et sealt uusi teadmisi ja kogemusi ammutada ning seeläbi siinset arengut kiirendada. Eestisse naastes on teatud aja välismaal töötanud inimesed oma inimkapitali väärtust suurendanud, kuna nende oskused on täienenud, nad on saanud uusi kogemusi, tavaliselt täiendanud ka oma keeleoskusi ning sõlminud kasulikke tutvusi. Seega on tagasipöörduvad inimesed Eesti tööjõuturul tööandjatele väärtuslikumad kui enne lahkumist .
Kokkuvõtteks võib öelda, et igaühel on omad erinevad põhjused lahkumiseks. Selles pole midagi halba, et inimesed tahavad maailma näha ning oma silmaringi avardada. Kui aga need inimesed tagasi ei naase, tekivad just riigi jaoks probleemid. Rahvastik vananeb, rahvaarv väheneb, kvalifitseeritud tööjõust tekib puudus ja palju muudki . Seetõttu peakski eelkõige riik selle probleemi lahendamisele tähelepanu pöörama. Riik peab hindama oma kodanikke ning neid toetama. Noori tuleb aidata ja suunata õigele teele, et neid ootaks helge ning võimalusterohke tulevik. Lõppude lõpuks tasuvad noored selle kõige eest riigile ning võib-olla saame ka kunagi meie siin Eestis elada heaoluühiskonnas ega pea paremaid võimalusi välismaalt otsima .