Iriidium Lühitutvustus Iriidiumi avastas inglise keemik Smithson Tennant aastal 1803 Iriidium sai oma nime Kreeka jumalate sõnumitooja Irise järgi Ta on üks haruldaseim element, mis maakoores leidub Iriidiumi tähis on Ir, ta asub VIIIB rühmas ning järjekorranumber on 77 Omaduselt on iriidium plaatinametall ja sellisena väärismetall Iriidium Iriidium on hõbedane, kõva ja rabe metall Click to edit Master text styles Sulamistemperatuuriks on 2466 °C Second level Third level ning keemistemperatuuriks 4428 °C Fourth level Tihedus normaaltingimustel on Fifth level 22,65g/cm³ On kõige korrosioonivastaseim metall ning talle ei mõju põhimõtteliselt ükski hape
........................................................................................................................ 11 Rasked plaatinametallid Kuus plaatinametalli jagunevad kaheks kolmeliikmeliseks triaadiks. Muude erinevuste kõrval eristab neid triaade teineteisest metallide tihedus. Kui kergete plaatinametallide tihedus on umbes 12 000 kg/m³, siis rasketel plaatinametallidel on see peaaegu kaks korda suurem (umbes 22 000 kg/m³). Rasked plaatinametallid osmium (Os), iriidium (Ir) ja plaatina (Pt) on ainulaadse keemilise püsivusega ja mitmete eriomadustega. Sinaka helgiga osmiumitükki ei mõjuta ükski hape ega leelis. Kollaka helgiga läikiv iriidium on habras (tugeva vasaralöögiga võib metallitüki purustada kildudeks), talub aga õhus kuumutamist kuni 2300 °C. Temasse ei mõju leelised, happed ega isegi kuningvesi, mis kergesti viib lahusesse kulla. Ka hõbevalge plaatina on püsiv hapete suhtes, ainult kuningvesi suudab teda lahustada. Avastamine
PLAATINAMETALLID Keemiliselt kõige püsivamateks metallideks on 6 plaatinametalli. Need on väärimetallid, mis on kullast kallimad ja moodustavad perioodilisussüsteemis 2 triaadi. Sõltuvalt metallide tihedusest eristatakse kergete ja raskete plaatinametallide triaadi. Sõltuvalt metallide tihedusest eristataks kergete ja raskete plaatinametallide triaadi. Kerged Pt- metallid on ruteenium (Ru), roodium (Rh) ja pallaadium (Pd), mille tihedus on ~12 g/cm 3. Rasked Pt-metallid osmium (Os), iriidium (Ir) ja plaatina (Pt) on kergest ligi 2 korda raskemad (tihedus ~22g/cm 3). Maakoores leidumise poolest on plaatinametallid kullast haruldasemad. Nende levimus väheneb reas RuPtPdRhOsIr. Raili Silluste Page 3 Plaatina Avastamine Eheplaatina on inimkonnale tuntud juba ammu. Muinas-Egiptuse XII dünastia ajast pärit kulesemetes oli plaatina sisaldus kõrge
kõrge väärtus. Väärismetallide mõiste on läbi teinud pika ajaloolise arengu. Mõnigi nüüdisaja argielu metall (raud, alumiinium) on kunagi olnud väärismetalli seisuses. Tänapäeval loetakse väärismetallideks kulda, hõbedat, plaatinat, pallaadiumi ja nende sulameid. Keemia seisukohalt on väärismetallid ka vask ja elavhõbe. Väärismetallideks loetakse ka plaatinametalle. Plaatinametallid on plaatina ja 5 sellele keemilistelt omadustelt lähedast metalli. Need metallid on iriidium, osmium, palladium, ruteenium ja roodium. 19. Sajandil oli väga kõrge hinnaga väärismetall alumiinium. See oli isegi kullast kallim. Kuigi seda peitub maakoores üsna palju, on seda sealt väga raske kätte saada. [1] Kuld. Kuld on väärismetall nimega aurum, lühendatult Au. Kulla järjekorranumber on 79 ning selle aatommass on 197. Kuld on kollase tooniga, pehme ja raske metall (tihedusega 19 300 kg/m3). Sulab temperatuuril (1064.18 °C). Kuld on ka hea elektrijuht. [2]
Osmiumi nimetus tuleneb sellest, et ta haiseb. Ta on seega ainuke metall, millel on lõhn. Nimelt reageerib osmium juba toatemperatuuril ja eriti kuumutamisel õhuhapnikuga, moodustades osmiumtetraoksiidi. See on kergesti lenduv tahke aine, keemistemperatuuriga 130 Celsiuse kraadi, mis on keemiliselt aktiivne ja mürgine, kahjustades kopse ja silmi, isegi selliste kontsentratsioonide puhul, mis on liiga väikesed lõhna tajumiseks. Iriidium: ... Iriidium on keemiline element järjekorranumbriga 77. Tal on 2 stabiilset isotoopi, massiarvudega 191 ja 193. Omadustelt on iriidium plaatinametall ja sellisena väärismetall. Ta on hõbedane, kõva ja rabe metall, mille tihedus normaaltingimustel on 22,65 g/cm³. See on mõõtmistäpsuse piires võrdne osmiumi tihedusega, ja üks neist kahest on tihedaim lihtaine ja metall. Iriidiumi sulamistemperatuur on 2466 Celsiuse kraadi. Pallaadium: ..
vastaval juhul on see eluohtlik. Radioaktiivseid isotoope saab kasutada inimese organismi uurimiseks. Näiteks kasutatakse seda aju-uuringutel: viiakse isotoop verre, juhitakse see edasi ajju ja jälgitakse aju elutegevust. Radioisotoobid: - tehneetsium - kasutatakse haiguste diagnostikas - koobalt - kasutatakse vähihaiguste välises gammateraapias - jood - kasutatakse kilpnäärme haiguste ravimiseks, vähihaiguste puhul - iriidium - vähihaiguste raviks sisekiiritajana 3 Põllumajandus Radioaktiivsus on kasutusel ka põllumajanduses. Viljakehade mutatsiooni teel aretatakse välja paremaid ja täiustatumaid sorte. Tänu radioaktiivsusele on aretatud nt. selliseid vilju, mis kannavad ühe asemel mitut viljakeha ja ka näiteks külmakindlaid sorte. Radioaktiivsus põllumajanduses on asendamatu.
31 Gallium Ga 71 Luteetsium Lu 1 11 Röntgeenium Rg 32 Gennaanium Ge 72 Hafnium Hf 112 Koperniikium Cn 33 Arseen 73 Tantaal Ta 113 Nihoonium Nh 34Seleen Se 74 Volfram W 114 Fleroovium Fl 35 Broom Br 75 Reenium Re 115 Moskoovium Mc 36Krilptoon Kr 76 Osmium Os 116 Livermoorium Lv 37 Rubiidium ~: 77 Iriidium Jr 117 Tennessiin Ts 38 Strontsium Sr 78 Plaatina Pt 118~Oganessoon Og 39Utrium Y 79 Kuld Au 40 Tsirkoonium Zr 80 Elavhobe Hg
Avastamine ja saamine. 1803. aastal analüüsis briti keemik Charles Tennant pärast plaattinamaagi töötlemist kuningveega allesjäänud aineid. Nüüd teame, et see oli osmiumi ja iriidiumi sulam, mis ei reageeri kuningveega. Samuti käitus ka looduslik mineraal, mida nüüdisajal nimetatakse osmiriidiumiks. Tennat lahutas sulami, eraldas sellest kaks metalli osmiumi ja iriidiumi ning avastas üheaegselt kaks uut plaattinametalli. Osmium ja iriidium on püsivad tänu kuningvee toimele, ühendite saamiseks kasutatakse oksüdeerivat leelisesulatust. Osmiriidiumi sulatamisel leelisega kaasneb terav iseloomulik lõhn. Hiljem selgus, et lõhna põhjustab üks element, mis sai selle omaduse tõttu nimeks osmium (kreeka keeles osme ,,lõhn"). Osmiumi tootmiseks kasutatakse vase-nikli-sulfiidseid maake ja vase- molübdeenimaaki, mis sisaldab plaattina. Maakide töötlusjäägist pärinevat toormest
V. Cr)Raskeltsulavad metallid on põhilisteks legeerivateks elementideks. Raskeltsulavate metallide ja sulamite tähtsamaks omaduseks on kuumustugevus.Vaatamata kõrgele sulamistemperatuurile on kõik rasksulavad metallid peale kroomi kergesti oksüdeeruvad kuumutamisel õhus. Väärismetallid ja sulamid Väärismetallide hulka kuuluvad hõbe, kuld, plaatina, pallaadium, iriidium, roodium. Väärismetallid kuuluvad kõik raskmetallide hulka, nad on hea elektri- ja soojusjuhtivusega ning väga plastsed lõõmutatult. Erinevad legeerivad lisandid mõjutavad kulla värvi, vase sisalduse suurenedes muutub värv punasemaks. Nikkel soodustab kulla valgenemist. Hõbeda sisalduse kasvades muutub kulla värv kollasest rohekaskollaseks.
Roodiumi ning ka teiste plaatinametallide saamine on väga raske ja kulukas, seda just nende vähese keemilise aktiivsus tõttu, mistõttu ei saa neid lihtsalt lahutada. Algaine, millest roodiumit saadakse, on anoodimuda, mis vase ja nikli tootmisel kõrvalproduktina elektrolüüsi käigus tekib. See lahustatakse kuningvees, kus kuld, plaattina ja palladium lähevad lauhusesse, samal ajal kui ruteenium, osmium, roodium, iriidium ja hõbe hõbekloriidina ei lahustu. Hõbekloriid muutub koos lämmastikhappe ja pliikarbonaadiga kuumutades lahustuvaks hõbenitraadiks ning ta eemaldatakse. Selleks et roodiumi teistest elementidest eraldada, sulatatakse ülejääk kokku naatriumvesiniksulfaadiga, mille tagajärjel tekib vees lahustuv roodiumsulfaat (Rh2(SO4)3 ), kust eraldatakse Rh2. Et saada element roodiumi, lisatakse juurde naatriumhüdroksiidi, et saada roodiumhüdroksiid (Rh(OH)3 )
METALLID Metallid on : Berüllium, Magneesium, Alumiinium, Skandium, Titaan, Vanaadium, Kroom, Mangaan, Raud, Koobalt, Nikkel, Vask, Tsink, Gallium, Ütrium, Tsirkoonium, Nioobium, Molübdeen, Tehneetsium, Ruteenium, Roodium, Pallaadium, Hõbe, Kaadmium, Indium, Tina, Hafnium, Tantaal, Volfram, Reenium, Osmium, Iriidium, Plaatina, Kuld, Elavhõbe, Tallium, Plii, Vismut, Poloonium, Rutherfordium, Dubnium, Seaborgium, Bohrium, Hassium, Meitneerium, Darmstadtium ja Röntgeenium. Poolmetallid on : Germaanium, Arseen, Antimon, Telluur ja Astaat. Leelismetallid on : Liitium, Naatrium, Kaalium, Rubiidium, Tseesium ja Frantsium. Leelismuldmetallid on : Kaltsium, Strontsium, Baarium ja Raadium. Sulamistemperatuur metallidel on väga erinevad sulamis temperatuurid.
Pallaadiumi ja kulla sulam, nn valge kuld, on väga dekoratiivne. Wollaston avastas samal aastal ka plaatinametall roodiumi. Nimetus tuleneb roodiumisoolade roosakaspunasest värvusest (kreeka rhodeios - roosa). Smithson Tennant avastas 1803 osmiumi ja iriidiumi. Esimene sai nime oma ühendite iseloomuliku (mürgise) lõhna (kreeka osme - lõhn) järgi. Et iriidiumisoolad on niisama värvikirevad kui vikerkaar, siis anti teisele metallile nimetuseks iriidium (kreeka iris - vikerkaar). 5 Kasutusalad Plaatina kasutamises on aegade vältel toimunud suuri muutusi. Algselt piirasid plaatina kasutust tema kõvadus ja kõrge sulamistemperatuur. Seda ei olnud lihtne olemasolevate tavaliste tehnikatega töödelda. 1776. a ilmusid Pariisi kauplusevitriinidesse plaatinaehted ja tooted. Reklaam oli mõjuv.
Metallid Metallide ehituse omapära • Metallidel on vähe väliskihi elektrone, mittemetallidel on neid rohkem. • Metallidel on suhteliselt suured aatomraadiused, mille tõttu on ka väliskihi elektronid tuumaga nõrgalt seotud. • Metallid on redutseerijad, sest neil on võime loovutada redoksreaktsiooni käigus väliskihi elektrone. Mittemetallid on oksüdeerijad, sest nad liidavad endaga elektrone. Metallide füüsikalised omadused • Värvus, peegeldusvõime - erinev värvus on tingitud sellest, et metallid neelavad erineva lainepikkusega kiiri erinevalt. (vask punane, kuld kollane) • Plastilisus – metallide mittesuunalisus võimaldab kihtide nihkumist, ilma et keemiline side nende vahel katkeks. • Tihedus – *kergmetallid (liitium) *raskmetallid (osmium, iriidium) • Sulamistemperatuur - *kergsulavad *rasksulavad Madalaim sulamistemperatuur elavhõbedal -39° K...
Mesosikumi lõpetava massilise väljasuremise kohta. Selle teooria pakkusid välja paarkümmend aastat tagasi geoloog Walter Alvarez, tema isa, füüsik Luis Alvarez ja veel kaks teadlast, kes uurisid Kriidi ja Paleogeeni ladestute vahelist piirkihti. On leitud, et see sisaldab ebaharilikult suurt kogust iriidiumi, mis ületab iriidiumi normaalkogust 30 korda. Kuna kosmilised objektid nagu meteoriidid ja komeedid on väga iriidiumirikkad, pakkusid teadlased, et iriidium oli toodud Maale mingisuguse kosmilise objektiga. Asteroidi hüpoteesi eelduseks oli meteoriidi kraatri kujunemise aja kokkulangevus Kriidi ajastu lõpuga (umbes 65 mln aastat tagasi). Aastal 1990 leiti Chicxulubi kraater Yucatani poolsaarel Mehhikos, mille kujunemine toimus dateeringute põhjal umbes samal ajal, kui toimusid massilised väljasuremised Mesosikumi lõpus. Kraatri läbimõõt on umbes 200 km, mis tähendab et meteoriidi läbimõõt oli umbes 10 km. (Plummer, C. C., Carlson, D. H
Keemia Perioodilisustabel ja aatom Lahter- Perioodi rühmad- eemiliste elementide perioodilisussüsteem on süsteem, mis jaotab keemilised elemendid nende tuumalaengute järgi rühmadesse ja perioodidesse. Järjekorra number: Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas. A-rühma numbrist: Kui aktiivne metall on. Perioodi Number: Mitmendas perioodis asub element, Elemendid: 1.Raud : Fe, 2,Vask: Cu, 3,Jood: I, 4,Broom: Br , 5,Tina: Sn , 6,Plii:Pb 7,hõbe: Ag 8, Broom: Br 9, kuld : Au, 10,Elavhõbe : Hg, 11, tsink: Zn, 12,mangaan : Mn, 13 Kroom Cr 14, Baarium: Ba 15,magneesium : Mg 16,naatrium : Na 17,kaalium : K 18,koobalt : Co 19,titann: Ti 20,alumiinum : Al 21,nikkel : Ni 22, Gallium : Ga 23,Iriidium: Ir 24,Plaatina: pt 25,Rubiidium: Rb 26,plii: Pb 27, Indium : In 28,frantsium : Fr 29,Raadium : Ra 30,Vsimut : Bi 31,Tellur : Te 32, flueo : F ...
21:31:22 Pallaadium Pallaadium on keemiline element järjenumbriga 46. Pallaadium on üks kuuest plaatinametallide gruppi kuuluvast metallist ning seega väärismetall. (Ülejäänud viis liiget lisaks plaatinale on ruteeniumi, roodiumi, osmiumi ja iriidiumi) Pallaadium on hõbedast tumedam ning plaatinast heledam, hõbevalget värvi, kerge ja elastne metall, mille pind ei tumene hapnikurikkas keskkonnas ning sellele ei teki kriimustusi ega pragusid. Lisaks on ta vähe reaktiive . Pallaadium säilitab oma värvuse läbi aja. Pallaadiumi on sulamis 950/000. Tal on 6 stabiilset isotoopi massiarvudega 102, 104, 105, 106, 108 ja 110. Tema tihedus normaaltingimustel on 12,02 g/cm³ ja sulamistemperatuur 1555 Celsiuse kraadi. Avastamine Pallaadiumi avastamislugu algas aprillinaljaga. Aprillis 1803 ilmus Londonis tuntud Forsteri mineraalikaupluse aknale teade, et müüakse uut metalli pallaadiumi, hind 1 shilling graani (= 0,065 g) eest. See oli kui aprill...
Metallid Metallide ehituse omapära · Metallidel on vähe väliskihi elektrone, to edit Master text styles mittemetallidel on neid rohkem. Second level · Metallidel on suhteliselt suured aatomraadiused, Third level Fourth level mille tõttu on ka väliskihi elektronid tuumaga nõrgalt seotud. Fifth level · Metallid on redutseerijad, sest neil on võime loovutada redoksreaktsiooni käigus väliskihi elektrone. Mittemetallid on oksüdeerijad, sest nad liidavad endaga elektrone. Metallide füüsikalised omadused Värvus, peegeldusvõime - erinev värvus on tingitud selles...
KULD (AU) Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina. Kulla keemilise elemendisümbol on Au ja aatomnumber 79. Puhas kuld ei oksüdeeru hapnikus ega vees, tänu sellele säilib kulla kollane värvus ja läige. Keemiliselt on kuld 11. (ehk IB) rühma 6. perioodi d bloki element. Normaaltingimustes on kuld üks inertsemaid elemente. Seetõttu esineb kulda tihti puhtal kujul kamakatena, teradena kivides, kulla veenides või jõesettes. Harvem leidub kulda ka ühendites, näiteks telluuriga. KEEMILISED OMADUSED Kuld ei korrodeeru ja sära ei tuhmu ,tänu keemilisele toimele on kuld püsiv, seepärast nimetasid vanaaja õpetlased ja alkeemikud kulda metallide kuningaks. Seetõttu on ka kuld väga sobiv materjal valuuta ja ehete tegemiseks ja teiste reageerivamate metallide...
kasutatakse reaktiividena keemialaborites. VIII rühma kõrvalalarühma metallid Erinevalt teistest perioodilisussüsteemi rühmadest ei ole VIII rühma kõrvalalarühmas elemendid mitte ükshaaval, vaid kolmekaupa, triaadides. Alarühm koosneb kolmest triaadist. *Rauatraadi kuuluvad raud , koobalt ja nikkel. Kaks järgmist triaadi sisaldavad plaatinametalle : 1) kergete plaatinametallide triaad ruteerium, roodium ja pallaadium , 2)raskete plaatinametallide triaad- osmium, iriidium ja plaatina. Rauasulamid Rauasulami omadusi mõjutab oluliselt süsinikusisaldus. Rauasulamit, milles on alla 2% süsinikku , nimetatakse teraseks, kui raua sisaldus on 2-5%, siis on tegemist malmiga. Kõrvuti süsinikuga sisaldub terases ja malmis veel lisandina väävlit , räni, fosforit, mangaani jt elemente. Eriterased ehk legeeritud terased sisaldavad lisandina mangaani, kroomi, niklit , molübdeeni, volframit jt metalle. Kroomilisand (kuni 13%) muudab terase
Pallaadiumi ja kulla sulam, nn valge kuld, on väga dekoratiivne. Wollaston avastas samal aastal ka plaatinametall roodiumi. Nimetus tuleneb roodiumisoolade roosakaspunasest värvusest (kreeka rhodeios roosa). Smithson Tennant avastas 1803 osmiumi ja iriidiumi. Esimene sai nime oma ühendite iseloomuliku (mürgise) lõhna (kreeka osme lõhn) järgi. Et iriidiumisoolad on niisama värvikirevad kui vikerkaar, siis anti teisele metallile nimetuseks iriidium (kreeka iris vikerkaar). (http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel16_15.html) Plaatinat leidub looduses ehedalt ja mineraalidena. Viimaseid on teada üle saja. Tähtsamad plaatina mineraalid on sperrüliit, kuperiit, bregiit, heversiit. Eheda plaatina mineraalid on ferroplaatina (ja polükseen), mis peale raua sisaldavad ka teisi plaatinametalle ning vaske ja niklit. Nimi: Plaatina Sümbol: Pt Aatomi number: 78 Aatomi mass: 195.078 amu Sulamistemperatuur: 1772.0 °C (2045
keemialaborites. VIII rühma kõrvalalarühma metallid Erinevalt teistest perioodilisussüsteemi rühmadest ei ole VIII rühma kõrvalalarühmas elemendid mitte ükshaaval, vaid kolmekaupa, triaadides. Alarühm koosneb kolmest triaadist. *Rauatraadi kuuluvad raud , koobalt ja nikkel. Kaks järgmist triaadi sisaldavad plaatinametalle : 1) kergete plaatinametallide triaad ruteerium, roodium ja pallaadium , 2)raskete plaatinametallide triaad- osmium, iriidium ja plaatina. Rauasulamid Rauasulami omadusi mõjutab oluliselt süsinikusisaldus. Rauasulamit, milles on alla 2% süsinikku , nimetatakse teraseks, kui raua sisaldus on 2-5%, siis on tegemist malmiga. Kõrvuti süsinikuga sisaldub terases ja malmis veel lisandina väävlit , räni, fosforit, mangaani jt elemente. Eriterased ehk legeeritud terased sisaldavad lisandina mangaani, kroomi, niklit , molübdeeni, volframit jt metalle
Alumiinium on umbes 1,5 korda ja teras umbes 4,5 korda raskem. Kerguse tõttu sobivad magneesiumisulamid näiteks lennukite ja autode detailide ning kantavate seadmete (redelite, elektriliste tööriistade, mootorsaagide jms) valmistamiseks.Tähtis on ka hea töödeldavus (sepistatavus). 59. Väärismetallid ja nende sulamid. Nende kasutamine. Väärismetallide, gruppi kuulub 8 metalli: kuld, hõbe, plaatina ja teised plaatinarühma kuuluvad metallid – platinoidid: pallaadium, roodium, iriidium, ruteenium ja osmium. Väärismetallide sulamid - on kahe või mitme metalli või metalli ja vähese mittemetalli segu. Metallisulamitel on aga hoopis teistsugused omadused kui lähtemetallidel – nad on kõvemad ja tugevamad, kulumiskindlamad, elastsemad, kuumpüsivamad jne. Kasutatakse juveelitööstuses. 60. Rasksulavad metallid ja nende sulamid. Nende kasutamine. Rasksulavad: Titaan, Plaatina, Kroom, Vanaadium, Molübdeen, Volfram (kõrge
web site 1 - map - email Element Avastamise aasta Tihedus (Mg/m³) CONDESMO, SA 1. Osmium 1804 22,59 Lugar Bascuas, 0 27146 Lugo - HISPAANIA Tel: +34 982 15 02 86 - Fax: +34 982 28 42 98 2. Iriidium 1804 22,56 map Tegevusala: Tootja Töötajad: 11-50 3. Plaatina 1748 21,45 MITALCO - MINAS DE TALCOS DE PORTUGAL, LDA Cruzamento De Santo Ambrosio 5340-201 Macedo De Cavaleiros - PORTUGAL 4
KESKKONNAFÜÜSIKA ALUSED.
1. Tõenäosusteooria ja matemaatilise statistika elemendid.
· Sündmus, juhuslik suurus.
o Sündmus- mingi fakt, mingi juhtum, mis võib toimuda, aga võib ka mitte
toimuda. Kindel sündmus (toimub kindlasti), võimatu sündmus (ei toimu
kindlasti), juhuslik sündmus (võib toimuda, aga võib ka mitte toimuda).
o Juhuslik suurus on mingi arv. Diskreetne e mittepidev (1,2,3), mittediskreetne
e pidev (2
V. Cr)Raskeltsulavad metallid on põhilisteks legeerivateks elementideks. Raskeltsulavate metallide ja sulamite tähtsamaks omaduseks on kuumustugevus.Vaatamata kõrgele sulamistemperatuurile on kõik rasksulavad metallid peale kroomi kergesti oksüdeeruvad kuumutamisel õhus. Väärismetallid ja sulamid Väärismetallide hulka kuuluvad hõbe, kuld, plaatina, pallaadium, iriidium, roodium. Väärismetallid kuuluvad kõik raskmetallide hulka, nad on hea elektri- ja soojusjuhtivusega ning väga plastsed lõõmutatult. Erinevad legeerivad lisandid mõjutavad kulla värvi, vase sisalduse suurenedes muutub värv punasemaks. Nikkel soodustab kulla valgenemist. Hõbeda sisalduse kasvades muutub kulla värv kollasest rohekaskollaseks. Tehnoplastid Tehnoplastid Üldist Plastitööstus areneb kiiresti ja praeguste teadmiste juures on traditsioonilised materjalid nagu
Tiheduse ühikuks on üks kilogramm kuupmeetri kohta. Vee tihedus on seega 1000 , mis m3 tähendab seda, et ühe kuupmeetri vee mass on 1000 kilogrammi. aine tihedus (kg / m 3 ) enamus kivimeid 2 500 - 3 000 raud 7 800 elavhõbe 13 600 kuld 19 500 Suurima tihedusega lihtained on metallid iriidium ja osmium, mõlema tihedus 22,65 tonni kuupmeetri kohta. Veel suurema tihedusega on iriidiumi ja plaatina sulam, mille tiheduseks on 22,8 tonni kuupmeetri kohta. 3.2 Jõu mõiste. Newtoni II ja III seadus Jõuks nimetatakse ühe keha mõju teisele, mille tulemusel muutub mõjutatava keha kiirus. Newtoni II seadus. Keha kiirendus võrdub temale mõjuva resultantjõu ja keha massi jagatisega. n r r r Fres ∑ i =1 Fi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
