Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Miks olid saarlased muistses vabadusvõitluses kõige aktiivsem maakond? - sarnased materjalid

saarlased, vabadusv, muhu, rgnesid, valjala, vallutused, mainitud, ksinda, tunnen, auga, tvalt, ppenud, vallutati, 1223, andekate, nneks, merer, ppes, iseolemise, sakslased, riiklus, hine, kuuluks
thumbnail
2
doc

Miks said eestlased muistses vabadusvõitluses lüüa?

Miks said eestlased muistses vabadusvõitluses lüüa? Eestlaste muistne Vabadusvõitlus toimub 1208- 1227.aastal. Vabadusvõitlus lõppes eestlaste jaoks kaotusega. Miks said eestlased muistses Vabadusvõitluses lüüa? Üks peamisi põhjusi oli kindlasti eestlaste vähemus. Eestlasi oli võrreldes ristisõdijatega tunduvalt vähem. Nii ristisõdijad, taanlased, kui ka rootslased said alati sõdijaid juurde tuua, kuna nende rahvaarv oli tunduvalt suurem, eestlaseid oli, aga väga vähe ning nad ei saanud teistelt riikidelt endale sõjaväge juurde tuua. Ordurüütlite vallutussõda toetas Lääne- Euroopa tähtsaim ja mõjukam jõud- Rooma katoliku kiri. Ristisõdijaid tuli iga aastaga juurde, kuna kirik lubas kõigile ristirüütlitele patukustutust. Vallutajad olid head diplomaadid, neil õnnestus alistada liivlaseid, latgaleid ning eestlasi, kasutades ära nende omavahelisi vastuolusid. Kindlasti sai eestlastele muistses vabadusvõitluses hukat

Ajalugu
26 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Miks said eestlased muistse vabadusvõitluses lüüa?

Mikssaid eestlased muistse vabadusvõitluses lüüa Muistne vabadusvõitlus algas eestlastele 1208. aastal, kuisakslased koos abivägedega tungisid Ugandisse. Samal ajal toimus Euroopas ristiusustamine ning see toodi ettekäändeks Eestisse tungimiseks. Eestlastemotiveeritus pidi olema väga hea võitlemiseks, sest võideldi ju oma kodumaa ning vabaduse eest, kuida siiski jäeti alla saksa vägedele, aga miks küll? Eestlaste kahjuks rääkis kindlasti nende üpriski halvad suhted naabritega, seega suurt abi oodata ei olnud ja nii ka juhtus. Lõunanaabrid -- liivlased ja latgalid- läksid appi hoopis ordurüütlitele ningvõitlesid eestlaste vastu. Veel peaks teada, et vallutajateks ei olnud ainult sakslased. Eesti oli sattunud venelaste, taanlaste kui ka rootslaste huviorbiidiks. Pidev võitlus erinevate vallutajatega mõjus eestlastele laastavalt. Üks suurim ja otsustavaks saanud põhjus oli kindlasti sõjalise taseme erinevus eestlaste ja vallutajate vahel. Valluta

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Miks said eestlasd muistses vabadusvõitlused lüüa?

Arutlus Miks said eestlasd muistses vabadusvõitlused lüüa? Muistne vabadusvõitlus kestis 1208-1227. aastani. Eestlased olid võitluses väga tublid ja pidasid vastu ligi 20 aastat, kui näiteks Eesti lõunanaabrid vallutati palju lühema aja jooksul. Põhjuseid, miks Eesti muistse vabadusvõitluses lüüa sai, on mitmeid. Peamiseks põhjuseks oli see, et vaenlastel oli suur armeeline ülekaal. Ristisõdijate armees olid elukutselised sõjamehed. Eestlased polnud eriti suur vallutaja rahvas. Enamus meie rahvast olid põlluharijad ja karjakasvatajad. Vaenlaste kasutada oli kõige moodsam sõjatehnika. Eestlastel niisugust varustust polnud, sest naaberrahvastega võrreldes oli neil piisavalt hea varustus. Ma arvan, et kui eestlased oleksid olnud sarnase suurusega rahvas nagu sakslased ja kasutada oleks olnud kõige moodsam varustus, siis poleks sakslased võitnud. Eestlased oskasid hästi ära kasutada enda loodus

Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Arutlus-Miks eestlased muistses vabadusvõitluses alla jäid?

Miks eestlased muistses vabadusvõitluses alla jäid? Eestlaste muistne vabadusvõitlus kestis 1208. aastast 1227. aastani kui langes Valjale maalinn. Tagajärjed oli üpriski mõrud. Sõda tõi rohkelt kannatusi nii lahingus langejate kui ka rüüsteretkede näol. Eestimaa ristiusustati ja jagati mitme valitseja vahel. Samas tuli Eestisse inimesi kes tutvustasid kohalikele Lääne- Euroopa väärtushinnanguid, traditsioone ja norme. Järgnevalt toon välja tähtsamad põhjused ning tagajärjed. Kindlasti sai määravaks sõjalise taseme erinevus. Vabadusvõitluse käigus oskused ja relvastus täiustus, mida oli näha madisepäeva lahingus, kuid sellest ei piisanud vaenlase hävitamiseks. Võrreldes ordu-rüütlitega ei olnud eestlastel väljaõpet ning nad ei pidanud kinni lahingukorrast. Ordurüütlid elasid koos ja seega oli neil ühiseid kogemusi ja nad võisid nimetada üksteist vendadeks, samas eestlased tulid kokku vaid juhul kui oli vaja sõdida. Lo

Ajalugu
71 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse

aastal taanlased, nendega eestlastel nii hästi ei läinud. See lahing lõppes taanlaste kasuks tänu vürst Vitslavi väesalgale, mis oli pealaagrist veidi eemale leeri jäänud ja tagas eestlase lüüasaamise. Seejärel hakkasid taanlased ja sakslased üksteise võidu Põhja-Eestit ristima, sest esimene ristija omandas ülemvõimu maa ja rahva üle. 1220.aastal sekkus ka Rootsi, kes hõivas Lihula. Rootsi õnnestuti tagasi lüüa, tänu sellele, et nende kuningas lahkus ja saarlased kasutasid võimalust ning piirasid linnuse sisse ja saavutasid võidu. Kahjuks kurnas kogu see pikk sõdimine eestlaseid ning inimjõud ammendus. Tulemuseks oli see, et Eesti jagati mitme riigi vahel ära. Eestlased ei hoidnud piisavalt kokku, ehk siis puudus ühistegevus ja ei olnud välja kujunenud ühtset riiki. Sugukondlik ühiskond lagunes, eestlaste valitsejateks ei olnud enam endised vanemad, kes olid olnud eesti ühiskonna orgaaniliseks osaks ja kes jagasid

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse?

Miks eestlased kaotasid Muistse vabadusvõitluse? Muistne vabadusvõitlus toimus aastatel 1208-1227. Jätkus sakslaste edasitungimine ja ümberasumine itta. Rajati linn Lübeck Põhja-Saksamaal, mis kasvas suureks merekaubandus-keskuseks. Hakkas tekkima Saksamaa kaubandusmonopol ning kaupmeeste järel tulid ka misjonärid, kelle eesmärgiks oli võtta ülemvõimu maailma üle. Samuti tahtsid nad kontrollida ka kaubateid, kuna ei soovinud jagada tulusid kohalike rahvastega. Ka Taani ja Rootsi nägid ristisõjas võimalust võimupiiride laiendamist. Paljudele oli Balti rahvaste ristimine mitte eesmärk, vaid ettekääne oma sihtide saavutamisel. Muistse vabadusvõitluse peamiseks põhjuseks oli aga ristisõdijate tahtmine ristiusustada eestlasi, millele hakkasid aga eestlased vastu. Millised oli siiski peamised põhjused eestlaste allajäämises Muistses Vabadusvõitluses? Üheks põhjuseks oli kindlasti eestlaste vähesus ning vähene koostöö nii omavahel kui ka naaberriikidega. Eestl

Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse?

Ristisõda Läänemere idaranniku maades algas rootslaste retkedega Soome 12. sajandi keskpaigas ning lõppes leedukate vabatahtliku ristiusu vastuvõtmisega 15. saj. Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti. Kui ristisõdijad oma retki Eesti aladele 1208. aastal alustasid, võitlesid sakalased, ugalased ja ka läänemaalased ning saarlased vapralt vastu, kuid kui ka idanaabrid Eestisse sõjaretki korraldama hakkasid sõlmiti 1212. aastal kolmeks aastaks vaherahu. 1215. aasta algas eestlastele õnnetult. Ristiusu olid sunnitud vastu võtma ugalased ja sakalased. Eestlased palusid abi venelastelt ning nende abiga löödigi peagi sakslased Eesti aladelt minema. otsustav lahing toimus aga 1217. aastal 21. septembril Viljandi lähedal, kus Sakala vanema Lembitu juhtimisel üle Eesti kokku tulnud väed jäid pärast väga rasket ja

Ajalugu
67 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Eestlased muistses vabadusvõitluses

Eestlased muistses vabadusvõitluses. Muistine Vabadusvõitlus toimus aastatel 1208-1227. Sellel ajal oli ristisõdadeaeg ja võitlus algas sellega, et Idamaade sõjakäigud luhtusid. Seejärel otsustasid sakslased tulla põhjamaade riike vallutama. Eestlased alistati, kuid miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? Neid põhjuseid on palju. Sõjalise taseme erinevus. Saklased olid elukutselised sõjamehed, ning neile ei olnud mingiks mureks, minna rahuliku südamega lahingusse. Eestlased aga see vastu ei olnud nii hea väljaõppega kui nemad, ning seetõttu sattusid eestlased kiiresti hätta. Samuti oli ka sakslasi rohkem, kui eestlasi ja sellepärast oli samuti sakslastel eelis Muistses Vabadusvõitluses. Relvad polnud head. Tollel ajal ei olnud ka eestlastel veel arenenud päris korralik relvastus, ja seetõttu oli raske vastu astuda elukutselistele saksa sõjameestele, kellel oli korralik relvastus. Võitluse käigus nad muidugi arenesid paremuse poole

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Miks eesti kaotas muistse vabadusvõitluse

Eestlaste allajäämise põhjused muistses vabadusvõitluses. 11. - 13. sajand oli suurte ristisõdade ajastu. Piiskop Alberti eesmärgiks oli laiaulatuslik ristisõda Euroopas. Oli vaid aja küsimus millal ristirüütlid Eesti aladele jõuavad. 1208. aastal tungisid sakslased koos latgalitega Ugandisse. Ristisõda Eestis oli alanud. Sõjad eestlaste ja ristirüütlite vahel kestsid mõned aastakümned. Mis põhjustas eestlaste allajäämise? Üheks allajäämise põhjuseks oli kindlasti Eesti maakondade vaheline vilets koostöö suhted. Maakonnad olid igaüks enda eest väljas. Puudus riik ja kindel valitseja. Lembitu olnuks väga hea valitseja, kuid ta hukkus Madisepäeva lahingus. Enne sõdu polnud eestlastel vajadust ühtsele riigile, kuna läheduses polnud ühtegi võimsat riiki, kes neid ohustanud oleks. Maakondade vaheline koostöö ei olnud piisavalt tugev, et kokku panna nii võimsat väge, mis oleks saanud vastu elukutselistele ristirüütlitele. Eestla

Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Miks eestlased kaotasid Muistse vabadusvõitluse?

Miks eestlase kaotasid Muistse vabadusvõitluse? Keskajal, mille alguseks loetakse 5.sajanil Lääne-Rooma langust, oli Lääne-Euroopa võimsamaks institutsiooniks rooma katolik kirik. 2.sajandi lõpul oli rooma katoliku kirikupea, paavst Urbanus II, kuulutanud välja ristisõja, milleesmärgiks oli vabastada Jerusalemmas paiknev Püha Maa. Kitsamas tähenduses mõistetakse ristisõdade all sõjakäiku islami usuliste vastu. Laiema terminiga tähistatakse ka Läänemere äärsete rahvaste ristiusustamiseks peetud sõdu. Eestlaste ristiusustamine toimus Muistse vabadusvõitluse käigus 1208-1227. Miks eestlased kaotasid Muistse vabadusvõitluse? Ristisõdade väljakuulutamise taga seisis rooma katolik kirik. Katoliku kirikupea - Rooma paavsti - sõnul oli tegemist püha sõjaga ning seega oli ka sõjategevus õigustatud. Ristisõdijate leidmiseks lubas Rooma paavst sõdijaile pattude andeks andmist. Miks oli rooma katolik kirik huvitatud Läänemere ida-kaldast?

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Miks Eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse?

Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? Muistne vabadusvõitlus sai alguse 1208. aastal, kui sakslased koos abivägedega tungisid Ugandisse. Väiksemaid kokkupõrkeid eestlaste ning sakslaste ja taanlaste vahel oli toimunud varemgi, kuid alates 1208. aastast algas eestlaste võitlus vabaduse eest. Samal ajal toimus Euroopas ristiusustamine, mis võeti Eestisse tungimisel ettekäändeks. Mõõgavendade ordu oli juba ristiusustanud latgalid ja liivlased ning viimasena võeti ette eestlaste ristiusustamine. Eestlased võitlesid oma maa ja vabaduse eest, kuid pidid alluma sakslastele ning võtma vastu ristiusu. Sellest hetkest algas eestlastel periood, mida kirjanduses on nimetatud 700- aastaseks orjapõlveks ning mille mõju on siiani tunda. Miks kaotasid eestlased muistse vabadusvõitluse? Eestlastel puudus ühtne riik ja sõjaväe juhtimine. Seni polnud eestlased näinud vajadust ühtsele riigile, kuna ümberringi polnud ühtegi tugevat riiki, kes oleks neid o

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse?

Laura Vals 11.a klass Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? Muistne vabadusvõitlus sai alguse 1208. aastal, kui sakslased koos abivägedega tungisid Ugandisse. Väiksemaid kokkupõrkeid eestlaste ning sakslaste ja taanlaste vahel oli toimunud varemgi, kuid alates 1208. aastast algas eestlaste võitlus vabaduse eest. Samal ajal toimus Euroopas ristiusustamine, mis võeti Eestisse tungimisel ettekäändeks. Mõõgavendade ordu oli juba ristiusustanud latgalid ja liivlased ning viimasena võeti ette eestlaste ristiusustamine. Eestlased võitlesid oma maa ja vabaduse eest, kuid pidid alluma sakslastele ning võtma vastu ristiusu. Sellest hetkest algas eestlastel periood, mida kirjanduses on nimetatud 700- aastaseks orjapõlveks ning mille mõju on siiani tunda. Miks kaotasid eestlased muistse vabadusvõitlu

Ajalugu
199 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse

Eestlased on läbi sajandite olnud kange rahvas ning vaenlastele vastu hakanud, kuid mitu korda pidi ka kaotaja rolli jääma ning võõra võimu all kannatama. Erand pole ka 13.sajandil toimunud muistne vabadusvõitlus, kus eestlased sõdisid Riia piiskopi, Taani, Rootsi ja Mõõgavendade vastu, kes meid alistada ning ristiusustada püüdsid. Vaenlaste plaan muidugi õnnestus ning eesltaste alistumisel 1227. aastal tõi tulemuseks selle, et Eesti rahvas ristiusustati ning riik läks koos elanikega võõraste võimude vahel jagamisele. Kuid miks me siiski kaotasime? Kuna 1206/1208-1227. aastad mida loetakse muistse vabadusvõistluse ajavahemikuks on piisavalt pikk, et üht väikerahvast läbi kurnata. Mängu tulid katk ning väikesed sõjad, mässud ning hukkamised selle lühikese aja jooksul. Eestlaste rahvaarv oli muistse vabadusvõitluse lõpuks vähenenud ning targem oli viimase võitluse lõpus vaenlasele alistuda. Esiteks tuli mängu katk, mis laastas nii eestlasi

Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse?

Kuid eestlaste puhul polnud seegi erakordne, kui mindi võitlusesse põllutööriistadega. Vaenlased olid harjunud pikaaegsete sõjaretkedega, kuid eestlased olid valmis vaid üksikuteks sõjakäikudeks. Poldud harjutud sõdima ning halbade kogemuste ja relvade tõttu ei suudetud sama hästi toimida kui vaenlane. Rüütlitel oli pidevalt loota abiväele. Kui ka saadi lahingus lüüa, siis teati et abivägi on teel, eestlastel sellist lootust polnud. Nagu juba eespool mainitud, olid eestlased tavalised maaharijad ja karjakasvatajad, seega polnud neil väljaõpet sõdimseks ega ka relvastust. Selle tõttu jäi Eesti sõjas alla, aga võitluse käigus suudeti siiski õppida uusi sõjapidamise metoodikaid, mis tulid tulevikus kindlasti kasuks. Kolmandaks aspektiks oleks erinevate vallutajate arvukus. Sõda sai alguse Saksa vägede sisseründega 1208. aastal, millega liitusid veel Taani 1219 ning Rootsi 1220 aasta. Nad ei olnud

Ajalugu
67 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse?

Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? Muistne vabadusvõitlus toimus 1208-1227 aastal. Selle ajajooksul püüdsid nad võidelda nii vabaduse, kui ka oma riigi eest. Nad osutasid head vastupanu, neil läks vahel hästi kui ka halvasti. Aga siiski jäid nad lõpuks alla. 11.-13. sajand oli ristisõdade ajastu. Laienesid kõikjale kristliku maailma piirid, kuna katoliiklik kirik oli väga võimukas ja tähtsaim poliitiline jõud Lääne-Euroopas. Kerkis küsimus paganluse väljajuurimisest ka Läänemereäärsete rahvaste seast. Suure toetuse ja jõuga ristiti Baltimaade paganad. Kindlasti üks suurem miinus oli see, et eestlastel oli madal sõjaline tase. Siia tunginud enamasti saksa päritolu rüütlid ja eriti mõõgavennad, kes olid oma ajastu tipptasemel sõdalased. Vaenlased omasid paremat tehnikat ja relvastust. Kui vaja, siis saadeti neile pidevalt ka abiväge. Sellised relvad nagu turvised, ammud ja viskemasinad andsid va

Ajalugu
47 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse?

Sakslased soovisid Baltimaid alistada ja kiiresti rikastuda, saades sõjakäikudest maad ja elatusvahendeid ning kasutasid selleks ära katoliku kiriku toetust. Selle tulemusena alistati ja ristiusustatigi Baltimaad. Eestlastel polnud ka erilist relvastust ning sõjamehi samal ajal, kui vaenlaste sõjajõud sai pidevalt täiendust ja abiväge. Selle tõttu olid eestlased valmis ainult üksikuteks sõjakäikudeks. Näiteks kui 1211. aastal toimusid vallutused Suure-Jaanis, siis ei suudetud kaitseks korralikku väge kokku ajada, kuna eestlased olid mööda maad laiali sel ajal, kui vaenlastel oli abiväge küllaga. Suureks erinevuseks eestlaste ja orduväe vahel oli ka see, et orduvennad olid elukutselised ja oskasid paremini relva käsitleda ning nad kasutasid süstemaatilist vallutamismeetodit, mis andis neile suure eelise, sest eestlased polnud selleks valmis.

Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Eesti ajalugu kiviajast muistse vabadusvõitluseni

Liiguti põhja, sest latgalitel oli varasem konflikt eestlastega ja sakslaste abiga tahtsid nad kätte maksta. 1219. Tulid taanlased,Põhja-Eestisse, sest sakslased palusid Taani kuninga abi. Peatselt taanlaste ja sakslaste vahel puhkesid konfliktid Järvamaa ja Virumaa pärast. Idee kohaselt ­ kes ristib elanikud, saab maa omanikuks. Sakslased ja taanlased hakkasid võidu ristima võimalikult palju elanikke ­ võiduristimine. Rootslased 1220, maabusid Läänemaale. Saarlased ajasid rootslased minema, see oli hea sakslaste ja taanlaste jaoks hea, konkurente jäi vähemaks. Viimane punkt Mandri-Eestis, mis langes oli Tartu 1224. 1227 langes Saaremaa. Albert ­ Üksküla piiskop, eesmärgiks oli rajada Liivimaal kirikuriik, mida juhiks piiskop, kes alluks otse paavstile. Hiljem nimetati Liivimaa piiskop.seotus vabadussõjaga ­ juhtis sakslaste ristisõda eestlaste, latgalite, liivlaste vastu.

Ajalugu
51 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Põhjalik konspekt alates Muistsest Vabadusvõitlusest kuni talupoegade eluoludeni välja.

 Väiksemate salkade rüüsteretked vastase valdustesse kuna seda kasutasid eestlased hästi ära ning piirasid väiksed sakslaste rüütlisalgad metsas ümber, tapeti ning varastati nende varustust.  Milline eelloetletud võitlusviisidest oli ründajale kõige ohvriterohkem?  Suured välilahingud kahe sõja vahel 6. Anna hinnang saarlaste rollile muistses vabadusvõitluses?  Saarlased olid targad, tugevad, reageerisid kiiresti, kavalad, pidasid kõige kauem vastu. Said võitudest innustust. 7. Kas venelased olid pigem liitlased või vastased? Põhjenda oma arvamust.  Vastased, tahtsid maid endale, nendega kaasnes rüüstamine, külade hävitamine 8. Miks eestlastel tuli alistuda? Loetle kaotuse põhjused.  Nälg, sõjameeste vaesus, halvad suhted maakondade vahel, halb varustus, koostöö puudimine naaberrahvastega, katk. 9

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Eestlaste Muistne Vabadusvõitlus ja keskaeg

1220.a. oli ka rootslaste katse vallutada endale Lääne-Eesti (Lihula). See ei õnnestu saarlaste vasturünnaku tulemusena. 1222.a. Saarlaste algatusel vabastatakse lühiajaliselt Eesti ajutiselt sakslase käest kuid 1224 tulevad orduväed taas ja vallutavad mandri-Eesti taas tagasi. Viimasena langeb Sakslaste kätte Tartu (Tartu kaitsmine 1224) © Siimo Lopsik 2013 1227.a. Ordu viimne sõjaretk Saaremaa alistamiseks, kus vallutatakse Muhu linnus ja Valjala (Muinas-Eesti võimsaim linnus) alistub. Sellega on Muistne vabadusvõitlus lõppenud. Ristisõda ise kestis veel edasi 1290.a. kui ristiti Kuramaa, Semgale ja Preisimaa. Eestlaste lüüasaamise põhjused Muistses Vabadusvõitluses : 1. Eestlastel puudusid liitlased sõjas – vastas olid aga sakslased, taanlased, latgalid, liivlased, venelased, rootslased ja leedulased. 2. Puudus ühtne riik 3. Eesti malevad ei tundnud eriti viske- ja heiterelvi (kiviheitemasinad, amb)

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Muinaseesti ja muistne vabadusvõitlus

1212-1215 TURAIDA VAHERAHU 1217- Ugandi mehed palusid abi sakslastelt, venelaste vastu. Retk Venemaale. 21. September 1217- MADISEPÄEVA LAHING (Lembitu- 6000 meest, eestlased kaotasid).Toimus Viljandi lähistel. 1218. Taani Riigipäev. Albert ja Teoderich palusid Taanilt abi. 1219. sekkusid taanlased. Lindanise linnus-tugipunkt. Dannenbourgi lahing-Lipp tuli taevast alla. Toompea linnus. 1219/1220 nn. Võiduristimine. 1220 Rootslased Läänemaal. (Lihulas, Johan keegi). Saarlased lõid rootslaste väe puruks. 1222. Saaremaale ehitati kivilinnus. (Kuressaarde) 1222-1223 I pool. Viimane suurem vastupanu. (Välja arvatud Tallinn) aetakse kõik sakslased/taanlased minema. 1223 II pool -1224. Kogu Mandri-Eesti on langenud, viimasena langeb Tartu ehk Ugandi. 1227- Saaremaa langemine. Eestlaste eelised Muistses vabadusvõitluses: 1) võitlesid oma vabaduse eest, 2) 2) tundsid paremini kohalikke tingimusi, kasutasid neid ära. 1) Sakslaste eelised:

Ajalugu
78 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Kord Eestis pärast muistset vabadusvõitlust

Kord pärast muistset vabadusvõitlust. Eesti aladel kujunes välja 4 erinevat haldusjaotust.1) Taani valdus(P-Eestis)13-20 saj sõna eestimaa ainult põhja valduste kohta. 2) Ordu alad- Kõige suurem sõjaline ja ilmalik võim siin aladel.. 3) Tartu piiskopkond-kuulus Riia peapiiskopile. Riias oli peapiiskop, kellele kuulusid ka Eesti aladel mingid maavaldused. Riia peapiiskop läänistas maad eestis olevatele piiskoppidele . 4) Saare-lääne peapiiskopkond, kuulus ka riia peapiiskopile Maahärrad- need, kellele kuulus maa. Maahärradeks olid Tartu piiskop, Saare-lääne piiskop, Taani kuningas, Ordumeister Selline haldusjaotus oli 13-16 saj keskpaik, võib nim ka Eesti alade poliitiliselt killustatuse ajajärguks. 13-16 saj nim kas ORDUAEG või VANA LIIVIMAA AEG. Omavahel 4 maahärra vahel pidevalt konfliktid ja kodusõjad. Ordul ja Taanil kujunes sõda ja arusaamatus Järvamaa pärast. Mõlemad väitsid, et see peaks kuuluma nendele.Selleks, et kodus�

Ajalugu
82 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Eesti muinasajal

Linnusesse lubati preestrid. Kuid ulatuslik ristimine jäi ära, kuna eestlased võtsid preestrid pantvangi ning vaenuvägi kiirustas tagasi Viljandit piirama. 1211 suvi ­ eestlaste vasturetk, piirati Toreida linnust (Sakala, Ugandi, Saaremaa, Läänemaa malevad piirasid). Riiast tuli Toreidale abiväge. Saarlaste laevastik jäi lõksu ja pidid mööda maismaad põgenema, kaotasid 200-300 laeva. Vastasleer tundis end kindlalt ning vallutused jõudsid isegi üle Emajõe, isegi Järvamaale. 1211 sügis kuni 1212 ­ hakkab teadaolevalt esimene katkuepideemia Eesti ja Läti aladel, mis nõrgestasid sõdalasi 1212 kevad ­ eestlased, liivlased ja latgalid sõlmisid omavahelise Toreida rahu, mis varsti uuendati ka sakslastega. Pidi kehtima 3 aastat. 1210, 1212 ­ Eestisse tungisid kahel korral Vene väed 1210 ­ venelased piirasid Otepää linnust, võtsid lunaraha, läksid ära. Otepäälased ostsid end 80 kg hõbedaga välja.

Ajalugu
70 allalaadimist
thumbnail
6
sxw

Keskmine kiviaeg Eestis

hakati eesti ja läti ala Maarjamaaks kutsuma. Kaupo - oli liivlaste olulisemaid vanemaid 13. sajandi alguses. Kaupo oli Turaida vanem ja ristiti esimese olulisema liivlaste ülikuna umbes 1191, tema ristijaks peetakse Theoderichi. Kaupo oli vähemalt Henriku kroonika järgi üks väheseid liivlasi, kes ristiusust enam ei taganenud ja jäi kuni oma surmani ristisõdijate ustavaks liitlaseks. Lembitu .- oli Lehole ehk Leole, tõenäoliselt hilisema Lõhavere vanem. Lembitut on mainitud ainult Henriku Liivimaa kroonikas, seal sisalduval infol põhinevad kõik oletused tema isiku, positsiooni ja tegevuse kohta. Lembitu on Henriku poolt enim, kaheksal korral, mainitud eestlaste vanem. Oli madisepäevalahingu juht. Langes seal. Vürst Vladimir ­ 1216. sügisel tegi rüüsteretke Ugandisse. Kuna teda pahandas ugandi ristimine. Valdemar II - oli Taani kuningas 1202­1241. Ta oli alates 11. sajandist vaheaegadega 16. sajandi keskpaigani Läänemere piirkonnas

Ajalugu
129 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse?

Liivlaste maaala vallutati kiiresti ja lätlased alistusid peaaegu võitluseta. Need rahvad panid sakslased enda heaks võitlema. Eesti rahval oli seetõttu palju keerulisem vastu panna. Eestlaste alistamisega läks aga tunduvalt kauem aega, kuna nad olid naabritest vapramad ja sõjakamad. Võitlus kestis 19 aastat ja saatis kord ühte, kord teist poolt. Lõpuks hakkasid siiski vallutajad võitma. Mandri Eesti alistati 1224. aastal. 1227. aasta Jaanuaris võeti peale pikka piiramist ära Muhu linnus, peale mida alistus ka Saaremaa. Seda sündmust loetakse muistse vabadusvõitluse lõpuks. Selles sõjas jäid eestlased kahjuks alla, mitmete sakslaseid toetava teguri tõttu. Peamiseks kaotuse põhjuseks oli sõjalise taseme erinevus. Lääne-Euroopa teadus oli palju paremal järjel, kui Eesti oma, samas oli sakslastel ka tunduvalt rohkem sõjakogemust, kuna ristisõda oli kestnud juba 11. sajandist saati. Vallutuste käigus oldi kogetud, kui suur on

Ajalugu
26 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Eestlaste sõjavarustus Muistses vabadusvõitluses

Eestlaste sõjavarustus Muistses vabadusvõitluses Uurimustöö Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................................3 Muistne vabadusvõitlus......................................................................................................................... 4 Eestlaste sõjavarustus muistses vabadusvõitluses................................................................................. 5 Käsirelvad ......................................................................................................................................... 5 Oda.................................................................................................................................................5 Kirves...............................................................................

Ajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
51
doc

Eesti ajalugu - konspekt

Lõunapoolsematest neist said lätlaste ja leedulaste esivanemad. Eesti aladel on nad andnud oma panuse meie genofondi - tõenäoliselt oleme neilt pärinud oma välimuse. 3 VARANE METALLIAEG JA ROOMA RAUAAEG Vanimad pronksesemed Eesti territooriumil on leitud Muhu saarelt ja Võrtsjärve äärest, nende vanuseks on umbes 3500 aastat. Siiski ei toonud pronksiaeg algul olulisi muudatusi elanikke ellu ja mitu sajandit jätkus kiviajaga võrreldav elukorraldus. Peamised pronksriistad olid kirved ja noad, neid muretseti naabritega kaupu vahetades. Tuntavad muudatused leidsid aset ca 900-700a eKr. Siis hakati Eesti aladel asulaid kindlustama paekivist laotud tara ja palkidest kaitseseintega. Tuntuima leiukoha, Asva

Ajalugu
1455 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Refereering Muistne vabadusvõitlus

(Arold, I. jt., 2013). Muistsetel eestlastel olid paiksest eluviisist, vara ja väärtuste kaitsmise vajadusest kasvanud välja linnused. Neid ründasid algul lähemad naabrid liivlased ja lätlased, hiljem liitusid nendega sakslased (Mõõgavendade Ordu). Taanlased, rootslased ründasid Eesti mandriosa ja Saaremaad üksi. (Kuum, J. 2001). Muinaseestlaste tuntumad linnused olid Viljandi, Lõhavere (Lembitu kants), Tartu, Otepää, Lihula, Varbola, Saaremaal Muhu ja Valjala. Vallutusretkede tulemusena rüüstati neid mitmel korral ja põletati maha. Eestlaste visadus ja kindel tahe oma maad ja vabadust kaitsta aitasid need jälle taastada. Ajalooõpikutes on muistne vabadusvõitlus jagatud kolme perioodi: I 1208 - 1212 1208 tungis Mõõgavendade Ordu koos liivlase ja lätlastega Ugandisse ning rüüstas seda, pani põlema Otepää linnuse. Eestlased tegid vasturetke latkalite maadele. 1210.

Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Vabadusvõitlus

" Kuna linnuses olid veevarud lõppemas, palju oli hukkunuid ja haavatuid, tulid vanemad linnusest välja sakslastega kokkulepet sõlmima. Linnus jäi eestlastele, preestritel lubati sisse minna ja ristimine läbi viia. Majad ja inimesed piserdati püha veega üle ja jagati veidi õpetust, seejärel piirajad lahkusid. 1211. aasta suvel toimus eestlaste vasturetk. Kavatseti vallutada Toreida linnus, anda tugev löök Kaupo vägedele ning liikuda edasi Riiga. Üritust organiseerisid saarlased koos ridalaste ja rävalastega. Rünnak ebaõnnestus, kuna langeti appitulevatele sakslaste rünnaku alla ja oldi sunnitud taanduma. Saarlaste laevad jäid vaenlastele saagiks. 1211. ja l212. aasta talvel tabasid liivlasi ja latgaleid katk ja naljahäda. Suure suremuse tõttu muutus sõjategevuse jätkamine üha raskemaks. Hakati pidama läbirääkimisi rahu sõlmimiseks. 1212. Aastal sõlmiti rahu eestlastega. Piiskop Alberti

Ajalugu
44 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Liivimaa ristisõda. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227

järgmiseks aastaks kogu Eesti ala, välja arvatud Tallinn. · 1224 ­ ristisõdijate uued rüüsteretked, vallutati Tartu ja ristiti 5 kogu Mandri-Eesti. · 1227 ­ ristisõdijate ja ristitud eestlaste vägi vallutas tormijooksuga Muhu linnuse ja sundis alistuma Valjala linnuse kaitsjad. Muistse vabadusvõitluse lõpp. Lõplik maa jaotamine toimus Stensby lepinguga 1238 pärast Saule lahingut 1236, kus lakkas olemast Mõõgavendade ordu, mis kujundati ümber Saksa ordu Liivimaa haruks. Algas Vana Liivimaa ajajärk. 6) Eestlaste lüüasaamise põhjused. Mul ainult põhjused, mitte analüüs! · Eestlastel puudusid kindlad liitlased, liit venelastega polnud järjepidev.

Eesti ajalugu
59 allalaadimist
thumbnail
37
docx

Eesti ajaloo kokkuvõte 10.-12. klassini.

kujunes uus kalmetüüp ­ tarandkalme, põletusmatused Tacitus "Germaania" 98. a pKr ­ "aestid" Keskmine rauaaeg (5. ­ 8. sajand): esimene rahvasterändamise (alustasid hunnid ida poolt) aeg, see oli rahutu aeg täis sõdu, olude muutumist rahutuks näitab peiteleidude rohkus; hakati rajama linnuseid: mägilinnus (Otepääl), neemiklinnus (Rõuge), Kalevipoja rangi tüüpi linnus, ringvalllinnus (Saaremaal Valjala ja Varbola), hakksid kujunema kihelkonnad; uus kalmetüüp KaguEestis ­ kääpad suhted naabritega: u 600. a oli kuningas Ingvari retk Eestisse ja 1030. a käis Eestit rüüstamas Jaroslav Tark, vallutas 1030 a Tartu ja pani sellele nimeks Jurjev, kuid juba 1060. a lõid sossolid (saarlased) ta sealt minema; eestlasi mainiti VanaVene (VanaVene kroonikad e letopissid) ja Skandinaavia allikates, Eesti naaberaladel hakkasid kujunema riigid (882. a sai VanaVene riik alguse),

Eesti ajalugu
121 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Arutlus Muistsest vabadussõjast

Sündmuste käik Muistses Vabadusvõitluses oli ootuspärane Ajaloo arutlus Eesti kaotas Muistse Vabadusvõitluse ning koos sellega ka oma vabaduse 700 aastaks. Mina isiklikult arvan, et see oli igati ootuspärane, sest meil puudus ühine riik, professionaalne sõjavägi, ristiusk ning vaenlane oli üle meist igas valdkonnas. Esimene põhjus, miks me kaotasime Muistse Vabadusvõitluse, on see, et meil puudus ühine riik. Võitlus oli hajutatud ning igaüks seisis iseenda eest, maakondade vahelised suhted olid nõrgad ja keerulised. Prooviti ka koos võidelda, kuid siis oli juba liiga hilja. Ma arvan, et kui ei võidelda ühe lipu all, on raske osutada vastpanu kogenenud ning professionaalsele armeele. Kuna ühistegevus puudus, vallutati Eesti maakonnad ükshaaval. Seetõttu oligi ootuspärane, et me ei suutnud vaenlast eemale tõrjuda, sest ühiselt ei suudetud võõrvõimule

Ajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Muinasaeg ja muistne vabadusvõitlus

Muinasaeg ja muistne vabadusvõitlus 1. Millist ajajärku nimetatakse muinasajaks ehk esiajaks. Millega see algab, millega lõpeb? Ajajärku millal esimesed inimesed saabusid kuni muistse vabadusvõitluse lõpuni 2. Mille alusel periodiseeritakse muinasaega? Tööriistade materjali alusel 3. Kunda kultuur ja selle asulad.esimene kiviaja kultuur.Pulli,lammasmäe ja pärnu jõgi 4. Kammkeraamika kultuur.- sel ajal valmistati savist nõusi ,kus hoiti neid asju mida oli vaja säilitada. 5. Põlluharimise ja karjakasvatuse algus.Põlluharimine arenes korilusest. Alepõllu tegemine- raiuti osa metsast maha, lasti puudel kuivada, pandi puud põlema, järele jäi tuhk, ajati ühtlaselt laiali ning külvati seeme mulda. Adramaa- maamõõdu ühik, maa mida oli võimalik adraga harida. Maadesüsteemid: kaheväljasüsteem- ühe maa peal vili, teine puhkab. Metsloomade eest kaitseks puust tarad ümber; kolmeväljasüsteem- mindi üle kui hakati kasvatama talirukist, maa jagunes: suvivili, talve

Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Artlus teemal: Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse?

Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? Aastatel 1208-1227 toimus muistne vabadusvõitlus, milles osalesid eestlased ja ristisõdijad. Muistne vabadusvõitlus algas sakslaste rüüsteretkedega Ugandisse ja Otepää linnuse põletamisega. Lõpp pikalt kestnud sõjale tuli 1224 aastal Tartu langemisega, kus võeti mandriosa võõraste valitsejate võimu alla ja lõplik võit ristisõdijatele tuli 1227 Muhu ja Valjala alistumisega, peale mida oli terve Eesti ristitud. Kuid miks võitsid vaenlased muistse vabadusvõitluse? Eestlastel puudus ühtne malev. Maakonnad ei teinud omavahel koostööd ja nende sidemed olid väga nõrgad. 1208 aastal, kui alustati Ugandi ja Sakala ründamisega, oleksid eestlased pidanud koondama oma väed ning vastulöögi andma ja ristisõdijaid täielikult ära ehmatama. Kahjuks sõdisid siis ristisõdijate vastu vaid Sakala ja Ugandi enda võitlejad. Kuigi

Ajalugu
24 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun