Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Miks naised ei loo suurteoseid?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
barbi, arutle, kommete, tralla, heida, arva, kõnetus, iseseisvate, väiteid, eelpool, kehtinud, teistsugused, unarusse, toimetused, noorest, east, sugupoolele, kiituse, osaliseks, murda, kaur, kender, taluks, samale, tasemele, moraalsed, teeksvähenemine ühiskondlikus tootmises. Vana rollijaotus muutus sellega mõttetuks ja mehe eelis jõud fiktsiooniks. Siit arenes mõte, et naistel on õigus nõuda endale meestega sarnast sotsiaalset positsiooni. Oma osa oli ka Prantsuse kodanlikul revolutsioonil ja selle võrdsusideel, mis andis tõuke arengule inimõiguste tagamise vallas. 5 Kogu 5. peatükk on kokku pandud kasutades allikat Barbi Pilvre ja Eesti Ekspress Valitud tekste klassivõitlusest ja naisküsimustest 1996-2002. Tallinn 2002 8 Feminismiteooria olulisi tähiseid on 1949. aastal ilmunud Simone de Beauvoir` raamat "Teine sugupool", mille sisuks on, et traditsiooniline ühiskond on patriarhaalne ühiskond asetab võrdusmärgi mehe ja inimese vahele
diskrimineerimissüüdistuse. Üsna tõenäoline on, et kogu protsess kujuneks üsna ebameeldivaks, kus mõlemad pooled üritavad iga hinna eest võita. Samas olen arvamusel, et aja jooksul, peale mõningast `kohanemiseaga' muutub diskrimineerimissüüdistuste esitamine Eestis üsna igapäevaseks nähtuseks.Kes teab, ehk võib tulevikus paralleele juba tõmmata Ameerika Ühendriikides valisteva olukorraga, kus diskrimineerimissüüdistused on juba absurdseks muutunud? Kuigi eelpool mainisin, et naiste diskrimineerimine tänases Eesti ühiskonnas toimub, olen siiski seisukohal, et naise positsioon on lõppkokkuvõttes siiski suhteliselt hea. Tuginedes oma kogemustele ja oma naissoost tuttavatele, kes karjäärielus edukaks osutunud, usun, et naisel on siiski võimalik ametiredelil tõusta. Kindlasti oleks seda hõlpsam saavutada mehena, samas on see naisena saavutatult tunduvalt `asjalikum'.
TALLINNA ÜLIKOOL Instituut osakond ..... NAISELIKKUSE STEREOTÜÜBID Referaat Juhendaja: lektor ..... Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1.MIS ON STEREOTÜÜP?........................................................................................4 1.1.Stereotüüp on kõva...................................................................................................4 1.2.Sotsiaalpsühholoogid on leidnud..............................................................................5 2.NAISELIKKUS.........................................................................................................6 2.1.Tänapäeval....................................................................................
SEKSUOLOOGIA JA SEKSUAALKASVATUS 08.09.2008 Seksuoloogia on teadus, mis käsitleb ja uurib inimese sugulisi suhteid, hõlmab soo jätkamisega seoses olevaid bioloogilisi, füsiolooglisi, psühholoogilisi, meditsiinilisi, sotsiaalseid, juriidilisi, pedagoogilisi ja filosoofilisi probleeme. Seksuoloog isik, kes uurib või praktiseerib seksuoloogia valdkonnaga seonduvat (60% paaridest esineb seksprobleeme). Seksuoloogia funktsiooniks on tagada inimese seksuaalne tervis, s.o võime - nautida seksuaalelu - saada soovitud lapsi - kontrollida seksuaalkäitumise vastavust ühiskondlikule ja isiklikule moraalile - mitte tunda põhjendamatut hirmu, häbi või süütunnet seksuaalsusega seonduvates küsimustes ja olla vabad eelarvamustest Seksuaalpatoloogia meditsiiniline seksuoloogia valdkond, käsitleb seksuaalfunktsioonide häireid Seksuaalpsühholoogia psühholoogia valdkond, uurib seksuaalkäitumise põhjusi psühholoogilisest aspektist lähtudes Multidistsi
nende laiemat sots konteksti;- seavad eesmärgiks teisese viktimiseerimise ärahoidmise; vägivallaakti toimepaneku järel, ei peetaks kultuuri, tava, usku, traditsiooni ega niinimetatud "au" - seavad eesmärgiks vv naisohvrite jõustamise ja majandusliku iseseisvuse; vägivallaakti õigustuseks. See hõlmab iseäranis väiteid, nagu oleks ohver üle astunud kultuurilistest, - võimaldavad vajadusel erinevate tugiteenuste pakkumise ühes ja samas kohas; usulistest, sotsiaalsetest või traditsioonilistest normidest või sobiliku käitumise tavadest.-et ükskõik - arvestavad haavatavate isikute, sh lapsohvrite spetsiifilisi vajadusi ning et meetmed tehakse neile millise isiku poolt lapse õhutamine lõikes 1 nimetatud akti sooritamisele ei vähendaks selle isiku kättesaadavaks
väärkohtlemine, majanduslike piirangute seadmine). Nt kuulub psüühilise vägivalla alla füüsilise vägivallaga või enesetapuga ähvardamine, ähvardus lapsed ära võtta või nendega "midagi hirmsat ette võtta", sihilik valestimõistmine jms. Üheks psüühilise vägivalla vormiks on nt sihilik hirmutamine mingi tegevusega, nt pöörase kiirusega autot juhtides, relvadega mängides jne. Kui naine räägib kellelegi kõrvalseisjale mingist eelpool nimetatud tegevusest, võib esmapilgul jääda arusaamatuks, miks naine nt väikesest kiiruseületamisest endast välja läheb. Lähemalt uurides võib selle tagant välja kooruda pikaajaline vägivaldne suhe. Naine on hakanud kartma ka asju, mida ta inimese juures, kellega tal on neutraalne suhe, tajuks täiesti ohutuna. Löömisähvardus ei avalda naisele mõju mitte ainult sellepärast, et ta on oma suhtes pidanud korduvalt kogema tegelikku sõnadelt tegudele üleminekut
Tänapäeval ei ole enam isoleeritud ühiskondi, mida avastada. Inimkonna psüühiline ühtsus e biopsühholoogiline võrdsus. Oli vaja põhjendust, mis ühendab kõiki inimesi maailmas. Miks kõik inimesed maailmas võiksid olla uurimisobjekt. Kuni 19.saj ei olnud paljudele väga ilmne, kust läheb piir. Euroopa intellektuaalid mõtlesid, kuidas liigitada, kas põliselanikud käivad inimeste alla v mitte. Mis inimesi ühendab? Esitati üldisi väiteid. Hakati rääkima sellest,et kõigil rahvastel on ajalugu. Et mõned rahvad on ilma ajaloota. Tglt on kõigil ajalugu ja kultuur. Printsiip: inimkonna ühtsuse printsiip. See põhjendab seda, miks peaks ühe distsipliini raames uurida kogu maailma rahvaid. Psüühiline ühtsus(ehk biopsühholoogiline võrdsus). Sisu: indiviidid erinevad emotsionaalselt ja intellektuaalselt, aga Inimpopulatsioonidel on võrdne võime kultuuri luua. Kõigil inimgruppidel on võime kultuuri luua.
Etnoloogia ja kultuurantropoloogia 1. loeng Arvestus: mõisted (50%) + 2 esseed (50%) Etnoloogia ja antropoloogia seisukohalt hõlmab kultuur kõiki inimtegevuse valdkondi. Etnoloogiline pool oluline uurida talurahva elu; rahvust üldiselt. (Tuleb sellest, et rahvaste esindajad hakkasid uurima oma külaelanikkonda; tekkis seoses linnade kujunemisega. Mõisteti, et kultuur on ka talupoegade elu uurimine; põhjendab rahvuse loomist.) Antropoloogiline distsipliin: 1) Kujunes läbi kolonialismi, praktiline vajadus koguda andmeid koloonia elanike kohta, et koloonia haldamine oleks hõlpsam. 2) Tuleb läbi kristliku misjoni, et põliselanikke ristiusku pöörata, selleks tuli tunda põlisrahvaste usku, elu teadmine, et rahvaid paremini allutada. Tänapäeval puhtakadeemiline huvi või tuua kasu uuritavatele rahvastele (antropoloogia puhul). Etnoloogia ei ole samuti enam seotud vaid rahvusluse põhjendamisega, vaid pigem avastuste tegemisega. Tänapäeval uuritakse pigem väikseid kul
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Kaubandusökonoomika õppekava Hanna Kuldsaar NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS Lõputöö Juhendaja: Eva Vahtramäe MA Mõdriku 2012 SUMMARY Final paper is composed on Changes of consuming habits in category of clothes and beauty products among female customers. Paper is presented on 54 pages and it includes one extra. The paper has been appearenced with three charts and 16 graphs. Beauty has became the keyword of our society and, therefore, everybody tries to change their appearance close to perfection. Over the years the societal pressure on women has enourmosly increased. Research is necessary because the last ten years people have more and wider options. People increasingly give special attention t
Ei ole ühte vastuseisu, vaid mitu, mille ümber ,,kogunetakse": sündmused, inimesed, meedia. c. Vastukultuur ja post-poliitilise popi ajastu Redhead (1990) arvab, et ,,noorus" on ainult reklaamitermin. Põlvkondade vahe (generation gap) enam ei eksisteeri. Ta arvab, et igaüks võib osta endale nooruslikkust. Kuid samas leiab, et sidusaid rühmasid ikkagi luuakse. See kõik ei ole fluidum. Erinevalt Willisest ei arva ta, et nooruslikkus on lahus tarbimiskultuurist. Nooruslikkus on seotud soppamisega sama palju kui vastupanuga 1960ndatel.Kuid teisest küljest ei ole ta pessimistlik vaid leiab, et uute identiteetide pakkumine on hea. Noorust saab osta globaalsest supermarketist. See ei ole nooruse vabastamine, sest noorust ei ole vaja vabastada. See on võimaluste loomine ,,uuteks subjektiivusteks". Ehk siis - iga pole üldse oluline.
1 Mis on tarbimissotsioloogia? 1. Sissejuhatus Meie väike Eesti asub Lääne kultuuriruumis ja siin elades puutume me kokku meeletu hulga tarbekaupade ja äriteenustega ja tekstide või siis peenemalt öeldes diskursustega, mida identifitseeritakse kui tarbimiskultuuri või tarbimisühiskonda. Asjad ümbritsevad meid sünnist surmani: sünni puhul kingitakse meie vanematele igasuguseid asju, et oma rõõmu näidata, tihti on need asjad pehmed ja roosad. Kui me sureme, siis kingitakse meie lastele igasuguseid asju, et oma kurbust näidata, tihti on need asjad mustad, valged ning teravad - kaardid ja pärjad. Selles mõttes ei ole ju eriti suurt vahet, kui me võrdleme ennast ükskõik millise lääne kultuuri eelkäija-kultuuriga või traditsioonilise kultuuriga: avalikud ja eratseremooniatel kasutati ka väga palju erinevaid objekte, millel oli erinev tähendus. Sellele vaatamata on enamus tarbimiskultuuri ja tarbimisühiskonn
Miina Härma Gümnaasium Naispeategelased ja armastuse käsitlus Paulo Coelho teostes Uurimustöö Tartu 2006 Sisukord: 1. Sissejuhatus............................................................................................................3 1.1 Paulo Coelho elulugu.............................................................................................4 2. ,,Üksteist minutit" ja ,,Veronika otsustab surra" saamislood.................................6 2.1 ,,Üksteist minutit" saamislugu................................................................................6 2.2 ,,Veronika otsustab surra" saamislugu....................................................................7 3. Romaanide ,,Üksteist minutit" ja ,,Veronika otsustab surra" naispeategelased.......8 3.1 ,,Üksteist minutit" sisututvustus................................................................
Popkultuur ja popmuusika Mässaja arhetüüp. Mässu ja revolutsiooni teatav vastandus. Sartre on teinud vahet mässajal ja revolutsionääril. Sartre’le tuginedes saame tuua välja neli aspekti, mille põhjal eristada. 1) revolutsioonid toimuvad tuleviku nimel. Mässaja jaoks on kohe praegu. 2) igasugune revolutsioon on kantud uue korra nimel. Mässu taga on kaos. 3) revolutsionäärid taltsutavad oma iha. Mässajad lasevad ihad vabaks 4) Revolutsiooni loogika on uue maailma loomine kollektiivselt paljudele teistele. Mässu loogika on puhtalt individualistlik. Mässu ja revolutsiooni vahe tegemine on väga omane populaarmuusikaga seotud plahvatuse kirjeldamisel. 60ndatel plahvatushetk. Siis hakati popmuusikat siduma teatavate revolutsioonilistele ideedega. Toimus üleminek mässu sfäärist revolutsiooni sfääri. Hakati siduma positiivsete, progressiivsete väärtustega ühiskonnas. Punk. Teatud kaootilised impulsid, mis ühiskonnas ilmnesid artik
Platoni käsitluse kohaselt seevastu omavad olemused/ideed ise, st igasugustest hinnangutest sõltumatult, väärtust. Nende teadmine annab teadjale justkui ette universaalseid väärtushinnanguid. Seepärast oskabki intellektuaalne eliit valitsejana paremini kui valitsetavad ise seada nende jaoks eesmärke ja prioriteete. Ning tõepoolest, kui see paika peaks, siis oleks ka väga raske tagasi lükata Platoni teesi, mille kohaselt võimu riigis peaksid teostama eranditul üksnes eelpool kirjeldatud intellektuaalse eliidi esindajad ning kõiki, kellel vastavad intellektuaalsed eeldused puuduvad, ollakse õigustatud võimu teostamisest eemal hoidma. Muidugi on see tänapäevaste demokraatlike väärtuste vaatekohalt kaugele jääv seisukoht. Kui laeva võrdpilti eelkõneldut silmas pidades edasi arendada, siis võiks paradoksaalselt ütelda, et riigilaeva tüürimees teab sel juhul mitte ainult seda,
mõtestada. Ka tavamõtlemine, religioon, kunst on reaalsuse tunnetamise vormid. Tavamõtlemise all peetakse silmas igapäevast mõtlemist, nt kui nad tegelevad igapäevaste asjadega, siis inimesed mõtlevad praktiliselt, et kuidas midagi teha. Mille poolest erinevad teadulik ja tavamõtlemine? Teadulik vs tavamõtlemine Teaduslik teadmine on süsteemne ja ei sisalda loogilisi vastuolusid. See on kontrollitav ja päritolu on teada. Tavateadmine sisaldab aga vastuolulisi ja kontrollimatuid väiteid. Teadmise süsteemsus tavamõtlemise puhul: · Tihti ei lase end vastuoludes häirida : ,,Tänapäeva noored on kõik alla käinud" ; ,,Minu lapselaps on korralik". Inimese jaoks olulistes küsimustes tekitavad vastuolud siiski ebameeldivust. Teadmise süsteemsus teaduse puhul: · Vastuoludest tuleb lahti saada, need saavad tihti uute uurimiste lähtekohaks: olelusvõitluses jäävad ellu vaid kasulike tunnustega isendid. Isasel paabulinnul on
määranud, on Freudi järgi universaalsed ja muutumatud ja on immuunsed ühiskondlike ja ajalooliste muutuste suhtes. 8.Jung, Fromm, Marcuse. Eksistentsifilosoofia. Võõrandumiskontsptsiooni arendusi 20. sajandil. Antipsühhiaatriline liikumine. Garl Gustav Jung: 1906 algab Freudi ja Jungi koostöö. Freudi kelle vabade assotsiatsioonide meetod seoses unenäopiltidega oli psühhoanalüüsi arengus tähtis ja Freud arva,et unenäo paemine ülesanne on viidata patsiende kompleksidele.Jung aga arvas, et unenäo funktsioon on ulatuslikum.Vabade assotsiatsioonide vallandamise võivad võtta enda peale ka nt mediteerimine, abstraktse maali vaatlemine, lihtne vestlus tavalisel teemal vms.Jung arvas,et unenäo puhul vaid kompleksidele keskendumisega kaasneb oht eemalduda unenäo sümbolitest ja nende mõistmiseks nende aktuaalsusest.Ta hakkab rohkem tähelepanu pöörama unenäo vormile ja sisule
rahvarõivast ja pruudil oli see eriliselt külluslik ja kaunis. Määrava tähtsusega olid pulmas isamees ja kaasanaine koos peiupoiste ja pruuttüdrukutega. Üldlevinud vanema tava järgi sõitsid pruut ja peig kirikusse eraldi ja tagasi juba koos. Kirikusse sõideti kolme hobusega: isamees ja mõrsja, peigmees kaasnaisega ja kõige lõpus pruutneitsi ning peiupoiss. Pulmi peeti nii pruudi kui peigmehe kodus Pulmaliste arva ulatus üldiselt mõnekümne inimeseni. Kui peiupoisi lärmakas saatjaskond mõrsjakoju jõudis, siis algas „kauplemine“, et 8 väravast sisse pääseda. See oli pikk tseremoonia, kus erinevais Eestimaa paigus oma kindlad tavad täita tuli. Peale seda võis alustada söömaajaga. Tähtis oli, et laual oleks leib, mis pidi seal olema puutumatuna kogu pulma aja, et kindlustada noorpaarile leivaõnne kogu eluks.
Esmapilgul tundub kõik loogiline: lapsele sisendatakse, et kui ta käitub hästi, saab ta oma ,,prääniku". Näiteks ostavad vanemad talle mänguasja. Kui ta aga peab end halvasti üleval, tuleb millestki loobuda. Selline kasvatusstiil tekitab lapses tarbijaliku suhtumise oma vanematesse. 1.7.4 "Kui sa ei..., siis ma..." Vahel mängivad vanemad lapse tunnetel -- hirmutundel (,,kui sa riidesse ei saa, läheme ilma sinuta minema") või kiindumusel (,,kui sa kohe magama ei heida, siis ma sind enam ei armasta"). Sageli see võte mõjub. Lõpuks saab aga laps aru, et kõiki need ähvardusi ei viidagi täide. Nii tekib tal arvamus, et lubadusi ei antagi selleks, et neid täita. 22 1.7.5 "Ka lapsevanemad on inimesed!" Paljud vanemad lubavad endale vihahoos karjuda lapse peale ning teda lausa lüüa. Selline käitumine kinnistab lapses süütunde. Siit viib aga otsetee mitmesuguste psühholoogiliste komplekside juurde
Kirjanduse arvestus Pilet 1: August Gailiti elu ja looming. August Gailit elas 1891 1960. Ta sündis Tartumaal puussepa peres. Isa oli lätlane, ema oli saksastunud eestlane. Gailit õppis juba kodus mitut keelt rääkima kodus läti keel, vanavanematelt saksa keel, peres osati eesti keelt, koolis õppis vene keelt. Gailit õppis Valgas. 1906 (15-aastane) läks õppima Tartu linnakooli, aga seda ei lõpetanud. 1907 1911 elas Tartus, kus ta andis eratunde ja käis ülikoolis meditsiiniloenguid kuulamas. Gailitit huvitas psühhiaatria. 1909 (18-aastane) oli trükis esimene novell - ,,Öö". Gailiti vennad elasid Riias ning 1911 läks ta ka ise sinna. Ta töötas ajalehes ja tegi koostööd erinevate Eesti ajakirjadega. I maailmasõja ajal oli Gailit sõjaajakirjanik. 1916 (25 aastat) oli rinne Riia lähedal ning Gailit kolis Tallinna. 1917 kohtub ta alustava Siuruga, mis ühendab kirjanikke, kunstnikke ja teisi. Gailit kohtub oma pikaajalise sõbra Vi
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.....................................................
KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. mis on sotsiaalsed muutused? Sotsiaalne muutus on protsess, mille kaudu aja jooksul muutuvad väärtused, normid, institutsioonid, sotsiaalsed suhted ja stratifikatsioonisüsteemid. 2. milliseid kanaleid sotsiaalsed muutused hõlmavad? Tooge näiteid. Sotsiaalsete muutuste tavalised kanalid hõlmavad: · Keskkonnasündmusi · Sissetunge ja sõdu · Kultuurilisi kontakte · Innovatsiooni · Populatsiooninihkeid · Difusiooni Keskkonnasündmused: 1) loodussündmused, nt maavärinad, haigused jms; 2) inimese loodud situatsioonid, nt reostus, loodusvarade liigne kasutamine. Muutused võivad olla nii majanduslikud kui sotsiaalsed. Nt metsade hävitamine on muutnud paljud primitiivsed suguharud põgenikeks nendi endi maal. Nt: Jaapan Fukusima, tsunami 2001, Sissetung: Ühe riigi sissetung või sõda, muudavad paratamatult inimeste elu. Tuleb kohaneda uute kommete ja arusaamadega või kolida mujale, muuta eluviise vms. Koloniseerimin
Ürgeestlases enam tõtt kui me endale tunnistada tahame. Monumentaalne karakter monumentaalsus kaotab inimlikud mõõtmed ja läheb müüdiliseks, monumentaalseks. Inimlik pool hakkab kaduma. Läheb ja keerab sood ja kraavid pahupidi. Töö monomaaniline türann jäägitult tööle põhendumine, inimesi ei pane tähele vaid töö. Arvab et sellest võib kasulõigata mingi põlvkond, aga inimesed rohkem kannatasid sellepärast. Peaaru juures saaks kasutada ka väiteid: oli despoot kui oli purjus monumentaalne kõik mis teeb on õige. Kadeduse uss. Ärapanemine. Ideaaliks oli kogu vargamäe endale saamine, aga ei kasutanu positiivseid vahendeid. Saamine saamise nimel. Elujõulisuse sümbol majapidamine korras, rikas mees. Küüned peavad ikka oma poole olema. 5. Pearu plussid ja miinused Hea: Abivalmis ehitas Krõõda matusteks tee. Pani tähele, mis toimus, kui Krõõt oli suremas, saatis oma naise maad kuulama. Lahke, tegi kõrtsis välja
konnast • 15-16 saj. Kaupmeeste, rännumeeste kirjatööd. Uute mandrite avastamine tekitas palju küsimusi. 1537-st Rooma paavsti bulla, et indiaanlased on inimesed • Jean Bodin (1530–96) — prantsuse poliitiline filosoof. Arutles riikide eksistee- rimisaluste üle, võrdles sellest aspektist erinevaid kultuure. • Michel de Montaigne (1533–92) — Lõi uue kirjandusliku vormi (esseed). ”mets- lased imestavad meie kommete üle sama moodi, kui meie nende kommete üle. Meil pole õigust ended paremateks pidada.” • 16-17 saj. 11 Joonis 2.1: Thomas Hobbes 12 – Thomas Hobbes (1588-1679) — esitas oma filosoofilistes traktaatides sei- sukohti, et pärismaalaste elu on üksik, räpane jne. Hobbes (pildil nr 2.1) uuris inimelu reegleid. Ta arvas, et ühiskonna seadused on Jumalast ning
Oluline vahe on lähenemisviisis. Ajalooteadus vs sotsioloogia: ajalooteadus uurib minevikus toimunut, sotsioloogia tänapäeval toimuvat. Ajaloollase eesmärgiks on anda konkreetsete sündmuste täpne kirjeldus, sotsioloogi eesmärgiks uurida üldiseid seaduspärasusi, mitte konkreetseid sündmusi. Kultuuriantropoloogia vs sotsioloogia. Antropoloogid uurivad ,,võõraid" kultuure enamasti, uurib ,,meie" (st.) lääne kultuure. Antropoloogi eesmärgiks on kommete ja käitumisviiside täpne kirjeldamine, sotsioloogi eesmärgiks on pigem käitumise põhjuste väljaselgitamine, kui käitumise kirjeldamine. Wilhelm Wundt (1832-1920) sotsioloogial pole eraldi uurimisobjekti, mida ükski teine sotsiaalteadus juba ei uuriks. Seepärast peab sotsioloogia tegelema sotsiaalteaduste filosoofiliste ja metodoloogiliste alustega. Uurib kogu ühiskonda, kõiki valdkondi kokku. Mis on teadus
Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses 1. Loeng ÕS-is on palju mõisteid seoses enese..ga mitte niivõrd mina..ga. 40% enesega seonduvatest mõistetest on negatiivsed. Sissejuhatus. Enesekohane ja sotsiaalne pädevus õppekava osana inimeseõpetuse ainetsüklist. Enesekohane ja sotsiialne pädevus õppekava kontekstis: Hariduse andmisega sotud eesmärgid seoses ÕK arendusega jagunevad: Intellektuaalne dimensioon Produktiive Sotsiaal- personaalne, mis sisaldab persooni- ühiskkond jne (ei tegele)
Mis on filosoofia I? 1.Mida võib silmas pidada sõnaga „filosoofia“? Sõna filosoofia tuleneb kr keelsetest sõnadest philein – armastama ja sophia – tarkus. Sõna esmatarvitus ei ole väga selge, u. 5.-4. saj. e.m.a. Pythagoras ja Sokrates pidasid end tarkusejumalateks. Filosoofiat võib käsitleda kui distsipliini, mis uurib mõisteid, mille abil me maailmale läheneme. Samas ka kõike seda, mille abil püüab inimene selgusele jõuda iseendas ja oma kohas maailmas. Sõna filosoofiat kasutatakse mõnikord ka laiemas tähenduses maailmavaate või oma seisukohtade tähistamiseks. Filosoofia võib olla kitsamas mõttes juhtidee mõnes eluvaldkonnas. Etümoloogia on sõnade päritolu uurimisega tegelev keeleteaduse haru, ta vaatab sõnade päritolu ja nende sugulussuhteid teiste sama keele või teiste keelte sõnadega. Etümoloogia on sõnavara ajaloo uurijad. Filosoofia põhiprobleemide näiteks võib tuua: 1. Mis on tõde? 2. Mis on teadmine?
siis tegelikult on see ajalooliselt väga mõistlik see on paratamatu. Tema ideedest saavad tõuke marksism ja eksistentsialism. Konservatismi alguseks peetakse perioodi pärast Suurt Prantsuse Revolutsiooni, tähelepanuväärsemaks teoseks Burke'i ,,Prantsuse revolutsiooni peegeldusi". Tema põhiidee: ajalugu ei ole spekulatiivsete targutuste tulemus vaid traditsioonide, ettekuulutuste, moraalsete veendumuste ja tavade kogum. Prantsuse valgustajaile heideti ette ükskõiksust kommete ja religiooni suhtes, millel tegelikult rajaneb inimlik kõlblus. Burke toob välja, et inimene sünnib ebavõrdsena. Teiseks eeskujuks peetakse Tosqueville'd, kes avaldab arvamust, et USA valitsev võrdsuse põhimõte viib ühiskonna ühiskonna struktuuride ühtlustumisele. Enamik uusparempoolsete ettevõtmisi on seotud Alain de Benoit nimega. Kesksel kohal on tema jaoks kultuur, mis on praktiliste teadmise, filosoofiliste ja kõlbeliste väärtuste kogum
Eksamiküsimused inimeseõpetuses 1.Mina pildi kujunemine. Enesehinnang, selle mõju inimesele. Enesehinnangu muutmise võimalusi. Minapilt ei ole sündides kaasas. See kujuneb inimese elu jooksul. See kätkeb endas inimese mõtteid ja tundeid. Seda mõjutavad erinevad kogemused , ja see on pidevas muutumises inimsuhete vaheldumise tõttu. Keskkond ja meid ümbritsevad inimesed ei määra seda tervenisti. Me tegutseme ka iseseisvalt ja arusaamad oma ,,minast" arenevad ümbritseva mõju toimel. Enamasti on igal inimesel enda kohta mingid teatud arvamused, nii negatiivseid kui ka positiivseid. Uue informatsiooni ja uute tunnete vastuvõtmine sõltubki sellest, kuidas me ise ennast arvame nägevat. Seega minakonseptsioon sõltub kultuurist ja kogemustest (läbielatust) Enesehinnangu all mõeldakse inimese tundeid enda suhtes. Sellest tulenevalt on kõrge ja madala enesehinnanguga inimesi, mille kujunemist mõjutavadki kogemused ja keskkond. Kõrge enesehinnang
Rooma tsivilisatsioon Kronoloogia: Rooma riigi periodiseering; perioodide iseloomustus: asutatud 753 ekr- 476 pkr. Asutamine legendaarne e legendi järgi. Rooma riigi lõpp on kokkuleppeline. 753 asutaja Romulus, asutas kõigepealt linna. Väike võimalus, et romulus on päriselt eksisteerinud. Rooma riigi viimane keiser Romulus Augustulus. 1. periood: 753 ekr- 509 ekr. Kuningate ajajärk. 2. periood: vabariigi ajajärk 509 ekr- 30 ekr 3. periood: keisririigi ajajärk 30ekr-- 476 pkr Asutamise legend: trooja sõda 12. saj ekr. Hävitati aastal 1184 ekr. On valitud 1 trooja kangelane, kes pääses sõjast- Aeneas. Isa Anchises, ema jumalanna Venus. Sobiv isik, kes võiks asutada linna, jumalik päritolu. Tema naine oli Kreusa. Nende poeg Iulus/Ilus. Ta oli tulevase rooma ideaali kehastus. Pius Aeneas. Pius- jumalakartlik, see kes usub jumalat, peab olema vaba mees, abielus, austama oma vanemaid
Loeng 1. Mis on kultuurantropoloogia ja mida ta uurib? Antropoloogia põhijooned. 1. Antropoloogia on võrdlev. Antropoloogid võrdlevad, mis on normaalne ühes ühiskonnas või kultuuris ei pruugi olla seda mõnes teises. 1. Kultuuride/ühiskondade vaheline võrdlus: nii erinevuse kui sarnasused. Ülemaailne (nt Nayaride pere vs eesti pere; eesti üksikemadus vs Kariibi ühiskondade üksikemadus) Regionaalne (nt sotsialismijärgsed ühiskonnad omavahel) Ühiskonnasisene (subkultuuride, klasside vms vahel) 2. Võrdlus uurijat ja teisi ühiskonnaliikmeid juhtivate eelarvamustega. Võrdlemine on ajalooliselt olnud antropoloogias väga oluline, vaadeldavat reaalsust võrreldakse koguaeg oma eelarvamuste, stereotüüpide, eeldustega aga ka selle vaadeldava ühiskonna liikmete eelarvamuste ja ootustega. 3. Antropoloogia võrdleb neutraalselt. Antropoloog üritab hinnangute andmisest ho
Õigustamine on niisiis arutelu, milles näidatakse, mille tõttu, millistel kaalutlustel, see õigustatav miski on parem, õiglasem, õigem, hüvelisem, väärtuslikum; et see miski oleks justnimelt soovitud, tahetud, ettekirjutatud viisil. Õigustamine toetub kindlasti mingitele alustele, s.o õigustavad järeldusväited peavad tulenema mingitest lähteväidetest. Viimaste seas on nii olemasolevat olukorda kirjeldavaid väiteid kui ka väärtushinnanguid ning ettekirjutavaid väiteid. Praktilise filosoofia algus ulatub enam-vähem selgelt teadvustatuna tagasi Aristotelese tegevusse. Tema eristas selles moraali filosoofilist käsitlemist, s.o eetikat, ja poliitika üle filosofeerimist. Eetika vallas otsiti õigustusi indiviidide õigele tegutsemisele, analüüsiti õigeid valikuid (eriti kuldse kesktee otsimine) ja hea elu elamise võimalusi. Poliitikat mõistis Aristoteles laiemalt kui tänapäeval, kui õpetust ühiskonnast üldiselt. Tema poliitikafilosoofia
Antiikkirjandu s SISSEJUHATUS Antiikkirjanduseks nimetame Kreeka ja Rooma orjanduslikus ühiskonnas tekkinud ja kujunenud kirjandust. Ühisnimetus antiikkirjandus märgib kahe kirjanduse lähedust nii ajaliselt kui ka tüübilt, mis on kõigiti põhjendatud – olid ju sama tüüpi ka neid sünnitanud ühiskonnad. Vanakreeka kirjandus on Euroopa vanim kirjandus, mille algust tähistavad Homerose eeposed „Ilias“ ja „Odüsseia“. See muidugi ei tähenda, et Homerosel puudusid eelkäijad. Ilmselt eelnes eeposte kirjapanemisele pikem kõrgetasemeline suulise rahvaluule periood, mille kohta puuduvad otsesed andmed. Seepärast tundubki meile, nagu kerkiks kreeka kirjandus ja kunst meie ette valmishoonena,
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INTERNATIONAL UNIVERSITY AUDENTES Õigusteaduskond KURITEGUDE VIKTIMOLOOGILINE ANALÜÜS, KUI PREVENTSIOONILINE KOOSSEIS Magistritöö Dmitri Juhendaja: 2 Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................................3 1. Ohvri isiksuse uurimise vajadus tema kuritegeliku käitumise põhjuste põhjendamiseks.......6 1.1. Kriminaalse viktimoloogia mõiste ...................................................................6 1.2. Viktimisatsiooni probleemide uurimise vajalikkus ...........................................12 1.3. Perekonna ja eakaaslaste m�
annaabi.ee 
