Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Miks me peame hoidma Jumala head loodut". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
eelk, loodut, headus, ökosüsteem, rasmussen, atmosfäär, hüved, jeesus, larry, teoloogia, kirik, traditsioon, armu, kursus, magistriõpe, kultuurilugu, leili, rummel, ruus, 2017, põder, mäletan, saime, oota, tervikut, hoole, tähelepanuta, loodusesse, ennekõike, jumalale, hoiule, kõiges, reaksioon, ehedat, avada, üleujutused, tapab, toidulaud3. konviirohver osa ohvrist eraldatakse jumalusele või surnule, osa süüakse osavõtjate poolt 4. kummuniooniohver- ühendusohver, kus ohvriaine esindab Jumalat ennast ja ohvriroa ühisel söömisel uuendatakse side Jumala ja koguduse vahel. 22. Mida mõeldakse "teoloogia" all? Usuteadus, ilmutuses sisaldavate usuliste tõdede mõistusepärane eaduslik ja süstemaatiline käsitlemine 23. Nimeta teoloogia liigid. Inimene võib jumalat tunnetada: 1. Jumala poolt loodu kaudu, mida nim. Naturaalseks teoloogiaks 2. Jumala endailmutusena ajaloos, kuid ülimalt Kristuse isikus, mida nim. Dogmaatiliseks teoloogiaks 3. Jumalat võib tunnetada hinge otsuse kogemusena, mida nim. Müstiliseks teoloogiaks 4. Jumalat võib tunnetada ka teaduse abil, mida nim. Nterdistsiplinaarseks teoloogiaks. 24. Kes oli Max Müller? Nimetage tema peamine teos.
Mis teeb ühe sümboolse univesumi spetsiifiliselt religioosseks? Bergeri arvates on see ,,püha" mõiste. 10. märts 2010 Roland Karo 7 BORN TO BELIEVE? Nõukogude Liidus oli religioon oli midagi patoloogilist. See suhtumine ei olnud omane ainult NSVLile, vaid oli levinud suuremalt jaolt üle kogu õhtumaa: intensiivne religioosne usk on psüühikahäire. Selle suhtumise järgi on religiooniõpetus ja teoloogia on täiesti mõttetud, tuleks ainult uurida, kuidas religiooni ravida, see, mis sisu religioonil on, ei ole oluline. Nõukogude ajal paigutati religioossed inimesed pandi vaimuhaiglatesse ja üritati neid ravida(tihti pähe antava elektrilöögiga kui kliinikusse tulles usklikul ei olnud midagi viga, siis sealt väljudes oli kindlasti). Tänapeäval räägitakse vastupidist mõistlik religioosus on psüühikale just positiivne(suitsiide vähem jne)
2. Instrumentaalne väärtus Ka vahendväärtused väärtused, mis on head mõne hea eesmärgi saavutamiseks; nad on selle eesmärgi saavutamisel vahenditeks ja seepärast head. Näiteks: raha, meditsiin · Eristada kasutusväärtusest (utility value), mis on heal instrumendil, nt mürk on inimese tapmiseks küll hea vahend, selles kontekstis ei nimetata mürki aga instrumentaalselt väärtuslikuks. 3. Segaväärtused Ka kombineeritud hüved need on mingi eesmärgi täitmiseks head, aga ka ise head. Näiteks: teadmised, tervis · Enamus asju on väärtuslikud nii seesmiselt, kui ka vahendina mõne edasise väärtuse jaoks. Intrinsikalism versus mitteintrinsikalism Kas seesmised väärtused on üldse olemas? · Intrinsikalisti arvates on, mitteintrinsikalisti arvates mitte. Miks mitte? · Mitteintrinsikalist arvab, et väärtused on meie endi valiku tulemus, me mõtleme oma
Tagaste linnas Numidias (Põhja- uusplatonistlikust traditsioonist. Aafrikas). Isa Patricius oli pagan ja Rooma · Oma ajastu üks tähelepanuväärsemaid ohvitser, ema Monica oli kristlane. loodusuurijaid. · Elu ja töö · Selleks, et juristiks saada läks 16 aastasena · Teoloogia ja filosoofia vahekord Kartaagosse retoorikat õppima. · Ta eristab selgelt mõistuse abil lahendatavaid · Siin hülgas ta oma kristliku kasvatuse ja võttis küsimusi usu küsimustest. armukese, kellega tal 15 kooselu aastal oli poeg · Maailma igavikulisuse küsimus pole vastatav Adeonatus. filosoofiliselt, kuna kõik küsimused, mis on · Elu ja töö
Erinevad ajastud ning käsitlused on sellele teemale lisanud varjundeid ning uusi tahke. Meie, elades tänapäevas, vajame samuti hea ja kurja küsimuse lahtimõtestamist siin, praegu ning meie käsutuses olevate vahendite ulatuses. Et nii tänamatu ning vastuolulise küsimuse juurde asuda, on vaja raamistikku, milles saame orienteeruda ning millest lähtuvalt ,,maailma avastada". Humanitaarteadusliku mõtlemise jaoks, mille üheks haruks on teoloogia, ei piisa ühestainsast nägemusest, mida meile pakub kristlik dogmaatika, vaid vajalik on võrdlus. Mida ulatuslikum on ,,baas", millelt alustame, seda rohkem on lootust avastada midagi uut ja olulist. Selles mõttes on sveitsi psühhiaatri ja filosoofi, analüütilise psühholoogia rajajaks peetud Carl Gustav Jungi (1875-1961) õpetus asendamatu. Tema mõtte allikmaterjal on rikkalik ja ometi mitte kaootiline: siia kuuluvad
kontrollivate vägede lepitamine ja enda poole võitmine. Religioon koosneb teooriast ja praktikast. William James religioon on üksikinimese tunded, tegevused ja kogemused, mida inimene teostab. RELIGIOONIUURINGUD Ülikoolide juurde loodu esimesed professuurid 19.sajandi viimasel veerandil, tähtis osa oli selles Saksa teadlasel Max Mülleril. Ta uuris müüte, müüt oli kui allikas. 19.sajandi protestantlik teoloogia ajalookriitlisine meetod piibliteaduses. Demütologiseerumine. (Pärast 1960.-1970.aastatest sai usundist kui iseseisev distsipliin.) Pärast 1945.aastat, mil varasemal ajal valitsenud ratsionalism hakkas oma mõju kaotama, suurenes huvi mittekristlike spiritualiteetide vastu (kuid esialgu uuriti teisi usundeid läbi kristluse prisma). Seega varem oli kristlus kui norm ja kõik lähtus kristluse kategooriatega, nüüd tekkis soov ka teisi mõista. Üha enam
religiooniga Medina 622-632 periood: peamiselt õiguslikud teemad, poliitilised huvid, maailmalõpust rääkimist vähem, selle perioodi ilmutused on ka pikemad Koraanist võib leida 3 liiki tekste: 1. Sellised, mille uurimisest kasvab välja filoloogia teadusharu, araabia keele uurimise haru 2. Sellised, millest võimalik aru saada neist vaid siis, kui teada millal ja miks tuli 1 või teine ilmutus, see uurimine tekitab suunad teoloogia ja õigusteadus (õigusteaduse 1 alus ongi hadithid) 3. Sellised, millest võimalik aru saada vaid siis, kui lugeda neid teatud meeleseisundis. Sellest kasvab välja islami müstiline suund ehk sufism Hadith Nende kokku kogumine viib Sunna kokkupanemiseni ja see omakorda islami seaduse Sariaati tekkeni kõikvõimalikud prohveti teod ja ütlused, aastasadu tekste erinevatelt teadlastelt, erineaid näiteid täis jne Prohveti ütluseid hakati koguma 8-9
Inimese tahtevabadus on seotud usuga. Pole tõsi, et Jumal on mõned inimesed põrgusse määranud. Peateos "Loomuste jaotusest" - on 4 loomuse vormi, erinevad astmed: 1)loomus, mis loob ja pole loodud - Jumal kui looja; 2)loomus, mis on loodud ja mis loob - jumalikud ideed ehk ürgpildid; 3)loomus, mis on loodud ja mis ei loo - üksikud asjad, ka inimene; 4)loomus, mis ei loo ja mis ei ole loodud - Jumal on pöördunud tagasi oma rahusse, enam midagi ei loo. Kõike loodut tuleb mõista kui Jumala eneseilmutust (teofaania). Inimese vaim on maailma võti, mis avab Jumala eneseilmutuse saladused. BOETHIUS (480-524): suur mõju keskaja filosoofiale. Elas Ravennas ida-gootide kuninga Theoderichi juures. Süüdistatakse äraandmises, mõistetakse piinarikkasse surma. Vanglas kirjutab teose "Filosoofia lohutusest" - dialoog autori ja filosoofi vahel. Autor kõneleb proosas, filosoof vastab luulevormis. Teosel on sarnasus Dante "Vita novaga"
a) Kas inimese eksistentsil on mõte/tähendus? Kui jah, siis kust see mõte tuleb? b) Kas jumal on olemas? c) Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada või ümber lükata? d) Kes või mis on jumal? f) Miks on maailmas kurjus ja kes selle eest vastutab? 16. Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias? kui igavest, teispool aega ja ruumi eksisteerivat isiksust, kelle 3 tähtsamat predikaati on kõikvõimsus, ülim headus ning ülim tarkus. Ehk jumalat määratletakse kui transtsendentset, ontoloogilist, kognitiivset, moraalset ja absoluutset substantsi. 17. Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Klassikalises filosoofias selles ka ei kahelda, sest kui jumalat polekski olemas, siis olematu asja olematust ei saaks ju tõestada. Ateistlik positsioon: 1) Feuerbach -jumala mõiste tuleneb inimese sõltuvustundest, inimesed vajavad karmis maailmas lohutust ja projetseerivad mingile olendile teatud omadused
jumalaist, kes asuvad teil ümberkaudu..., siis ära tee tema nõu järele ja ära kuula teda! Su silm ei tohi halastada tema peale ega armu anda; sa ei tohi teda varjata, vaid sa pead tema tapma: sinu käsi olgu esimesena tema kallal teda surmamas, ja seejärel kogu rahva käsi! Viska ta kividega surnuks, sest ta on püüdnud, sind lahutada Jumalast..." Kristlik täiendus: Jumal on Kolmainu Jumal Isa, Poeg ja Püha Vaim. Jumal pole üksnes Taevane Isa, Looja, vaid tal on ka Poeg Jeesus Kristus, kes ristil asendusohvrina suri, et lunastada inimeste patud Jumala ees. Isast ja Pojast lähtub ka Püha Vaim - kes inimesi pühitseb, annab prohvetitele sõnad suhu jne. Tänapäev. Jumal endiselt ei salli ebajumalaid enda kõrval. Enamus juudi rahvast endiselt hoiab usus ainult temast kinni. Ent ka Iisraeli riigis valitseb usuvabadus, mistõttu kellegi rahvuskaaslase surmamine, kui ta teisi jumalaid peaks hakkama kummardama, ei tule enam kõne alla
Preeksistentsi ja surematuse õpetus ja ideede õpetuse algmed 3. Meheea dialoogid nt "Politeia." (Riik), "Phaidon", "Phaidros". Ideede- ja ühiskonnaõpetus. 4. Raugaea dialoogid nt "Theaitetos", "Parmenides", "Politikos", "Timaios". Teadmusteooria, loodusfilosoofia, kosmoloogia ja õigusfilosoofia. Platoni dialoogidest kõige ülevaatlikum on Politeia, mis on üheks raamatuks kokkuvõetud Platon. Seal on ta metafüüsika, teoloogia, eetika, psühholoogia, pedagoogika, poliitika ja kunstiteooria. 8 Platon kasutab metafoore, müüdi kujundeid. Kuulsaim on tema ideedeõpetus. Idee on asjade püsivuse tingimus. Platonism ideed eksisteerivad ja on tõeline reaalsus. Igal asjal on oma idee. Kui asi kaob. siis idee jääb. Kõikidest ideedest kõige kõrgem idee on hüve. Ideed on asjade eeskujud või näidised. Ideed on ülim reaalsus. Seega on peale meelelise maailma olemas ka ideede maailm .
Õnn on teatud sorti tegutsemisvõime. Platoni vastus küsimusele, kas voorusest piisab õnneks erinevatel eluetappidel erinevad vastused. Varane Platon: ei; hiline Platon: jah · Aristoteles (Nikomachose eetika) loomutäius on õnne olemuslik osa, kuid täiusliku õnne jaoks on vaja ka väliseid hüvesid: o head teod nõuavad vastavat varustust · Aristoteles (Poliitika) keha hüved ja välised hüved on vajalikud hinge pärast, mitte vastupidi Stoikud: · Voorusliku tegutsemise aluseks on mõistuslik tunnetus õiged arusaamad sellest, mis on hüve · Peamised voorused on õiglus, mõõdukus ja julgus · Kuidas seonduvad voorused ja hüve? Tõeline hüve on ainult see, mis on seesmiselt, loomu poolest hea: o Tervis, nauding, ilu, tugevus, rikkus, kuulsus ja kõrge sünnipära ei ole tõelised hüved. Miks
seetõttu tehakse vanad jumalad pahadeks. Rigveda (Rgveda): Lugu algolendist. Tundub, et väga struktuurselt sarnane lugu. Purusa on samas asendis, mis muidu oleks muna. Tal on 10k pead ja jalga. Tema ongi universum. Ta ohverdatakse ja teatav osa tema kehast saab meie maailmaks ja teatav osa jääb välja, mis on surematu maailm mv.s Üks osa kehast sõdalased, reied suudrad, kes on teenindajad. Purusa vaimust sai kuu, silmast päike. Hingeõhust tuul, jalgadest maa, nabast ilm või atmosfäär. Hiina loomismüüdid (neid on väga palju): Alguses on taevas ja maa vormitud, kaootilised. Olemas samamoodi nagu kanamuna sees kanapoeg (loode, munakollane, valge...). Mingisugusel kujul on ta seega seal olemas. Vormitusest sünnib Pangu - esimene looja. Pan - keerd, gu - looja. Looja oli keerdus ürgmuna seees. Niimoodi kestis 18k aastat, sisi läks muna lahti ja universum tuli sealt välja. Pangu oli muna sees koos universumiga kasvanud ja seda kujundanud
annabki mulle kindluse, et olen olemas, sest et ma saaks kahelda, peab olema olemas keegi kahtleja. -) Augustinus leidis, et meie hingesügavused on põhjatud ehk me vajame kindlat sisukohta/tugipunkti, milleks ta arvas olevat mõtlemist ennast. Augustinuse mõistes tegutseb ja püüdleb inimkond peamiselt õnne suunas kuna on õnne paradoks (kui saad õnne kätte, tahad järgmist ja järgmist), peab olema tegelik püüdlus hoopis summum bonum ehk ülim headus ehk see kõrgem väärtus, mis ei oleks suhteline mitte kellegi arust. Selleks pidas Augustinus jumalat ehk kõikidele inimestele on omane püüdlus jumala poole ning see leiab väljenduse armastuses kui seesuguses. *) Augutinus uskus, et võime teist inimest armastada ei tule tema ilust ja headusest, vaid sellest, et meil üldse ongi võime armastada. Armastuse ehk amori ehk kire, mis on sarnane inimese tahtega, jaotas ta kaheks ehk caritaseks ja cupiditaseks esimene on armastus
saj e.m.a. Kuningaid salviti, võitu tuleb kõiki vabastama, ta on Taaveti soost. Usk väljendub lootust, et ühel hetkel hakkab hästi minema. Üheks tuntumateks on Sabbatai Tsvi, kes suutis enese ümber koondada suure rahvahulga. 1666. aastal otsustas ta vallutada Istambuli. Ta võeti vangi, aga sellest hoolimata käisid tema juures poolehoidjad. Tsvi otsustas võtta vastu islamiusu, et mitte tapetud saada. Usutakse siiamaani, et ta oli Messiaks. Kuulsamaid messiaid on aga Naatsareti Jeesus (ca 6 e.m.a 27 m.a.j). KRISTLUS Naatsareti Jeesus (~7-4 e.m.a - ~30 m.a.j); Jesua, Jehosua; Jeesus Kristus (võitu, salvitu), Messias. Tema eostas Jumal. Kristus on tiitel Messiale. Ta võttis üle isa ameti ja tegutses puusepana. Lapsena näitas üles erilisi vaimuandeid. Tema sõnumis oli oluliseks Jumalriigi tulevik. Jeesust on erinevatel aegadel eri paigus kujutatud väga erinevalt. Jeesus sündis neitsist alma ehk noor naine. Teda võib näha usureformaatorina, ta rõhutab
rahvuse. Kristliku kiriku uurimine Ajaloolisus on alati kaasas käinud. Moodne ajaloouurimine algas 18.-19. sajandil, enne seda vaadati kristliku kiriku ajalugu ajaloolisena, kuid käsitlused olid erinevad. Keskajal üritati periodiseerida. 19. sajandit on nimetatud ajaloosajandiks, kuna ajaloo uurimine vaadati metodoloogiliselt üle ning sellega puutus distsipliinina kokku ka kirikulugu. Muutub ajalooliseks uurimisobjektiks. Seetõttu on kirikulugu nii teoloogia kui ka religiooniuuringute jaoks ei liha kui ka kala – ühtpidi kasutab ajalooteaduslikke meetodeid, teistpidi tegeleb ka õpetusajalooga, mitte vaid kristlikku institutsiooni ajalooga. Kultuuriline kontekst on ülemöödunud sajandist hakanud tähtsust kasvatama. Kiriku rolli on tunnustatud kultuuri ja väärtuste alalhoidjana. Lisaks on ka ideede roll kristliku kiriku ajaloos tähtsamaks muutunud. Ajaloo jaotamine 1) Vanaaeg 2) Keskaeg 3) Uusaeg (4) Uusim aeg
mõtlemisel: milline on inimene ja tema loomus, mis tungid teda juhivad, kas ta on egoistlik või altruistlik, kuidas inimesed omavahel suhtlevad. · Normatiivne kuidas peab inimene käituma, milline on õige ühiselu korraldus. Hinnangud teatav käitumine on halb, teatav hea. Millised on paremad teguviisid? Kuidas asjad peaksid maailmas olema kirjeldavate väidete tuletamine. Interdistsiplinaarsus Filosoofia, teoloogia, politoloogia, rahvusvahelised suhted, õigus- ja majandusteadus. Majandus oli moraalifilosoofia osa, politoloogia oli üks filosoofia harusid jne. Uusaja hakul hakkasid lahku kasvama. Ideedeajaloo traditsioonid Kaks põhilist meetodit: · Kanooniline ehk tekstuaalne meetod · Ajalooline ehk kontekstuaalne meetod Tekstuaalne tekkis varem, EIA kui distsipliini teke · Arthur Lovejoy esimene ideede ajaloo ajakiri. Võitles selle eest, et ideede
kõrgem inimene ning kõrgem peab end madalamast vabastama või vähemalt seda ohjeldama. Inimese tahe on seejuures teisejärguline. Mida inimesed tahavad, sõltub sellest, kui palju nad näevad head, kuid miski pole hea vaid sellepärast, et keegi seda tahab. Õige teadmine toob ka õige tahtmise. Ja inimene ei saa olla hea üksi või väljaspool ühiskonda ja riiki, inimene saab olla hea vaid siis, kui ta on ka hea kodanik ja ta on heas riigis. Inimese ja riigi headus käivad koos. Kuningas-filosoof. Riik saab saada heaks vaid siis, kui leidub inimene, kes teab, mis on hea, kellel on õige teadmine. Riik vajab sisuliselt valgustatud despooti, kuningas-filosoofi tema on kõige lähemal jumalale, tema tajub ideede ja hüvede maailma kõige paremini. Kogu maailm on Platoni arvates jumala (demiurgi) looming. Demiurg vormib kujutut mateeriat. Esmalt tekivad sellest matemaatiliselt määratletud kehad (platoonilised kehad viis korrapärast
Muutused ühiskonnas, mis kaasnesid Zoroatrismi tekkega: Tsükliline maailmavaade muutus lineaarseks maailmal on lagus ja lõpp Polüteistlikust maailmavaatest monoteistlikuks Zoroatrismi tunnused: Monoteism - on üks jumal, looja, tark isand Ahura Mazda ta on olemuselt vaimne ning nõuab vaimset austust ja palveid püha tule ees, Ahurat end ei ole loodud, tema lõik kõik, kaasaarvatud teised jumalad; kõige hea kehastus Dualism - Asha kord, headus, hea mõte, head vaimud = Ahura Mazda VS Drug halb, kuri, kurjad vaimud, halb mõte = Ahriman (aka. Angra Mainju) Ahriman on Ahura vastand ning ta esindab pimedust, kurjust, kannatusi, surma jne Daeva head vaimud Yazata kurjad vaimud Maailm on olemuselt hea, kuid on hetkel tikutud kurjuse rünnakutest Viimne lahing ehk Frashokers: - Kolme tuhande aasta vältel pärast maailma loomist pidasid loov energia ja hävitav jõud lahingut
igasugune diskrimineerimine nt keele, nahavärvi, soo või rahvuse põhjal. Kasu peab jaotuma võimalikult võrdselt. Vooruseetika on teooria, mille kohselt eetilise hinnangu aluseks on tegija karakter vooruseetika keskendub inimesele, kes teo toime paneb, mitte tegevusele ega tagajärgedele. Tähtis pole ainult sooritada õigeid tegusid, vaid ka omada õigeid motiive ja emotsioone. Aristoteles jagas voorused kaheks: moraalsed (ausus, headus, õiglus, lahkus jms) ning mittemoraalsed (julgus, optimism, ratsionaalsus, töökus, tarkus jms) voorused. Vooruseeetika kohaselt pole võimalik vastata küsimusele 'Mida on õige teha?', vaid tuleb öelda 'Tee seda, mida teeb vooruslik inimene!'. Ent puudub üldine kriteerium, mille alusel inimesi vooruslikeks nimetada. Kohustuseetika järgi on positiivne käitumine see, mis lähtub ainuüksi kohuse motiivist (inimene talitab vastavalt oma kohustele).
kõrgem inimene ning kõrgem peab end madalamast vabastama või vähemalt seda ohjeldama. Inimese tahe on seejuures teisejärguline. Mida inimesed tahavad, sõltub sellest, kui palju nad näevad head, kuid miski pole hea vaid sellepärast, et keegi seda tahab. Õige teadmine toob ka õige tahtmise. Ja inimene ei saa olla hea üksi või väljaspool ühiskonda ja riiki, inimene saab olla hea vaid siis, kui ta on ka hea kodanik ja ta on heas riigis. Inimese ja riigi headus käivad koos. Kuningas-filosoof. Riik saab saada heaks vaid siis, kui leidub inimene, kes teab, mis on hea, kellel on õige teadmine. Riik vajab sisuliselt valgustatud despooti, kuningas-filosoofi tema on kõige lähemal jumalale, tema tajub ideede ja hüvede maailma kõige paremini. Kuningas-filosoofi valitsus on ideaal, tema üksi teab, mis on inimestele ja ühiskonnale hea. Seejuures ei oma mingit rolli ei tavad ega rahva arvamus (sest teaduslik teadmine on alati ülem
loomutäiusest lähtuvad teod. Kas voorusest piisab õnneks? Noor Pl – ei, vana Pl – jah. Nende voorus ei saa olla vankumatu Arist- loomut on olemuslik osa, kuid täiusl õnne jaox on vaja väliseid Tõelised voorused vaid vagadel inimestel, kes on uuestisündinud Kristuses hüvesid > head teod nõuavad vastavat varustust; keha hüved ja välised surelik inimene ei saa kunagi tunda rõõmu suurimast hüvest (õnnest - felicitas) hüved on vajal. Saavad oodata tulevast õnne e. õndsust (beatitudo) teises elus, olles Stoikud- arusaam sellest, mis on tõeline hüve (alusex voor.) “õnnelikud lootuses”
Kuigi esteetika kui filosoofiline suund sündis Saksamaal, oli tal ka palju eelkäijaid Inglismaal ja Prantsusmaal. · Üheks eelkäijaks võib pidada sensuaalset tunnetusteooriat. Selle üks tähtsamaid esindajaid on John Locke, kes on öelnud: Miski ei ole mõistuses, mis ei ole varem olnud meeltes. · Ashley-Cooper Shaftesbury Inglismaal: esteetika üks eelkäija. Tööd kannavad nimetust empiiriline sensualism. Ta väitis, et ilu, headus, kord, proportsionaalsus on inimvaimu peegeldused ja see inimvaim oli tal ühtlasi ka maailmahing. Uuris inimeste ilu tajumist katsete abil empiirika abil. Sealt ka empiiriline sensualism. Oli ka üks psühholoogia eelkäijaid. Pani aluse psühholoogilistele katsetele. Väitis, et harmoonia, mille poole püüdleme, saame arendada, treenida kui me arendame oma maitsemeelt ja oma tunnetusvõimet
Keisririigi ajal otsustas kõik tähtsamad küsimused keiser ehk imperaator. Ainuvalitsejaks sai Caesar, kes nimetas end diktaatoriks. Peale tema surma võimul Octavianus (Augustus), kes nimetas end vabariigi taastajaks, kuid tegelik võim kuulus ühele isikule. Ajapikku keisrite võim suurenes. Enam ei omanud Senat mingit tähtsust. Senat muutus Rooma linna nõukoguks. Keisrist sai piiramatu võimuga valitseja. 12. Kristluse teke ja leviku põhjused. Kristlus on usund, mille rajaja oli Jeesus Kristus. Kristluse aluseks on usk Jumalasse. Kristlus oli algselt juudi rahva religioon. Kristluse levikule ja põhjendamisele panid koos Jeesusega aluse apostlid (tähtsamad Peetrus, Johannes, Paulus). Kristlus tugineb Piiblile, mis koosneb Vanast ja Uuest Testamendist. Uus Testament on kristlaste Piibli teine osa, kristlaste jaoks pühakiri. Inimene on jumala loodud olend jumalikku päritolu. Jumalasõna vastu eksimist nimetatakse patuks, millele Jumal määrab lunastuse
II 1. Vaadake, mida kujutab krutsifiks? Kaame võimetus puul rippumas. 2. Ma kahtlen kõiges. Seistes teie suurimate moraalsete dogmade mädanevate fassaadide ees, kirjutan ma neile põlastuse leegitsevas keeles: vaata ja näe; kõik see on võlts! 3. Kogunege mu ümber, oo teie, kes te trotsite surma, ja maa ise saab teie päralt! 4. Liiga kaua on lastud surnud käel kammitseda elavat mõtet. 5. Liiga kaua on olnud õige ja vale, headus ja kurjus valeprohvetite poolt pea peale pööratud. 6. Ühtegi tõekspidamist ei tohi omaks võtta vaid selle ,,jumaliku" olemuse tõttu. Religioonides peame me kahtlema. Ühtegi moraalset dogmat ei tohi me pimesi tunnistada, ei ühtegi mõõdupuud jumaluseks tõsta. Moraalikoodeksite olemuses pole midagi püha. Nagu ammuste aegade puuslikud, nii on ka need inimeste loodud, ning mida inimene on loonud, seda suudab ta ka purustada. 7
nagu ma arvan, et see tarkusepahe inimlaste seas liiga laialt ei leviks. Näiteks on teada, et cicero poeg oli äbarik ja et tolle targa Sokratese lapsed olid enam ema kui isa sarnased, nagu keegi väga kenasti on kirjutanud, see tähendab rumalad" 22. Platon Õpetus ideedest ehk vormidest mitmetes Platoni teostes: nähtav maailm oma konkreetse objektidega on näiline, tõeliselt on olemas igavesed, muutumatud universaaid (ilu ise, headus ise, inimese idee, hobuse idee, arvud ja nendevahelised suhted jne) 23. Platonism Platonism nüüdisaegses metafüüsikas: on olemas abstraktsed objektid, mis ei paikne aegruumis ega meie mõistuses (nt matemaatilised objektid, proportsioonid) 24. Enne filosoofiat ja teadust oli müüt Algseks või loomulikuks asjade seletamise viisiks võib pidada müüti, mis on tihedasti seotud usundiga. Kreeka keeles mythos ,,lugu"
kelle jaoks miski pole suur, kui ta ise on suur.) Mis teeb inimese elu ebakindlaks ja õnnetuks vastavalt LXXIV'e kirjale? o Surmahirm on kõige hullem asi üldse inimese elus, sest see võib kõikjal ligi astuda. Inimene kardab, et jääb hüvedest ilma, see paneb teda rabelema ja mõttetult tõmblema. Inimene ei mõista, mis on tõeline hüve, ta püüdleb valede asjade poole ( jumal ja tema hüved). Tõelised hüved on mõistusega tajutavad, aga kuna inimesed seda ei mõista, siis nemad rabelevad valede hüvede eest o Inimesed on mornid oma laste kaotuse pärast, haiguste pärast, kurbuse, häbistuse, armukadeduse, truudusetuse (jne) pärast. Kuid suurim ja hirmsaim on inimeste jaoks surmahirm. Inimesed halavad, et nad ei taha elada ega surra; elada ei lase vastumeelsus ja surra hirm. Iga otsus jääb vankumatuks ja ükski
viisil kaasata mõne teise noomi jumala. Seega sai võõras jumal kas asendada kohalikku jumalat või eksisteerida temaga kõrvuti. Võõrad jumalad võisid sulandada pesedt'i juhti. Kui kaaslaskonda võeti vastu uus jumal, haarati ühes ka kõik teised temaga seotud jumalused, ehkki nende nimed ei pääsenud grupi algsete liikmete kõrvale. Viienda dünastia ajaks (25-24 ss.) olid eelnimetatud kolm jumalate kaaslaskoda täiesti välja kujunenud. Pole põhjust kahelda, et Egiptuse teoloogia oli selle panteoni moodustamise eest tänu võlgu Heliopolises valitsenud preestritekastile. Esimene enneaad või Heliopolise pesedt on Suurte Jumalate enneaad. Ühes viienda dünastiaaegses tekstis loetletakse Väikese kaaslaskonna jumalate nimed, aga üldiselt on nad vähetähtsad. Kolmanda kaaslaskonna jumalaid mainiti harva ja nende nimed on teadmata. Memphise teoloogiline s ü s t e e m. (Vana Riigi ajastul, V-VI dünastia ajal: ~25-22 sajandid eKr
Religiooniteooria see valdkond käsitleb inimkonna ühte vanimat ja põhilist teadmiste osa, mida nimetatakse religiooniks. Religiooni all mõeldakse enamasti usundisüsteeme. Näiteks islam või kristlus. Antud juhul näidatakse siin religiooni sellisena, mida tõlgendavad meile just maavälised tsivilisatsioonid. Religiooni tegelik olemus ja eksisteerimise põhjus inimkonna kultuuriloos ei ole tegelikult selline nagu seda annab meile tänapäeva teoloogia õpetus. Salajased uurimused paranormaalsete nähtuste ja UFO-de vallas avaldavad meile hoopis teistsuguse pildi religioonist, kui seda inimene uskuda soovib. Tegemist on üsna radikaalse ,,reaalsusega", millega tuleb inimkonnal tulevikus aset leida. Nimelt inimesed on maaväliste olenditega geneetilises suguluses. Maavälised tsivilisatsioonid püüavad luua uusi liike, ilmselt geneetilise materjali rikastamiseks ja mitmekülgsemaks tegemiseks. Nende
Sissejuhatus kunstiajalukku 1. Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige ) sügavtrükk (
FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 13. Heideggeri huvi
muusikalised stiilid seostati kindlate inimeste või jumalustega. Vana- Kreeka teater : Teatris figureeris muusika tihti läbi kogu etenduse, kombineerides tegevust luulelise dioloogi, tantsu ja lauluga. Mõned etenduse osad skandeeriti või lauldi saateks. Muusika oli eriti oluline koorifunktsioonina, mille eesmärk oli aidata publikul mõista ning suhestuda etenduse sisuga, luua õige atmosfäär.Tragöödia ehk kurbmäng on traagilise lõpplahendusega, traagilisel konfliktil põhinev näidend, sõna ennast tõlgendasid kreeklased kui ,,sokulaulu" (kr.k. tragos sokk ja ode laul) ja siit ka oletused, et varasemad näitemängud võisid olla seotud sokuohvri toomisega. Vana-Kreeka pillid :lüüra, kithara(keelpill, mida sõrmitseti. Lüürast suurem ja tugevam.), forminks(lüürataoline keelpill), barbitos(lüürataoline keelpill), paju-/vilepill,
Religiooniteooria – see valdkond käsitleb inimkonna ühte vanimat ja põhilist teadmiste osa, mida nimetatakse religiooniks. Religiooni all mõeldakse enamasti usundisüsteeme. Näiteks islam või kristlus. Antud juhul näidatakse siin religiooni sellisena, mida tõlgendavad meile just maavälised tsivilisatsioonid. Religiooni tegelik olemus ja eksisteerimise põhjus inimkonna kultuuriloos ei ole tegelikult selline nagu seda annab meile tänapäeva teoloogia õpetus. Salajased uurimused paranormaalsete nähtuste ja UFO-de vallas avaldavad meile hoopis teistsuguse pildi religioonist, kui seda inimene uskuda soovib. Tegemist on üsna radikaalse „reaalsusega“, millega tuleb inimkonnal tulevikus aset leida. Nimelt inimesed on maaväliste olenditega geneetilises suguluses. Maavälised tsivilisatsioonid püüavad luua uusi liike, ilmselt geneetilise materjali rikastamiseks ja mitmekülgsemaks tegemiseks. Nende
annaabi.ee 
