Erle Maido Kristiine Kört Riina Hermann Markus-Christopher Kitt Riigi sekkumine majandusse: käsumajandus Iga majandussüsteem puutub kokku majanduse kolme põhiküsimusega, kuid iga majandussüsteem läheneb nendele erinevalt. Lähtuvalt majanduse põhiküsimuste lahendamisest eristatakse kolme põhilist majandussüsteemi, mis reaalses elus toimivad korraga (segamajandus), kuid igas ühiskonnas on üks põhiline ehk prevaleeriv. Kolm põhilist majandussüsteemi on traditsiooniline majandus, turumajandus ning käsumajandus, mille erivormiks on plaanimajandus
Kordamisküsimused Teine maailm Mõisted: Rahvademokraatiamaad  Moskva kontrolli all olevad riigid. (enne 50ndaid) Sotsialismimaad  Moskva kontrolli all olevad riigid  mõiste võeti kasutusele 50ndatel. Sotsialismileer  NSVL ja tema kontrolli all olevad riigid. Sotsialistlik sõprusühendus  Riigid, mis jäid 1960ndate vastasseisus Moskvale kuulekaks. Sotsialistliku orientatsiooniga riigid  Riigid, mis ei kuulunud sõprusühendusse, kuid mida NSVL toetas rahaliselt ja majanduslikult. Esimene sekretär  Kommunistliku partei esimees Julgeolekuorgan  Nõukoguliku võimustruktuuri luure-ja repressiivorgan, nõukogude vägivallapoliitika elluviija.
Hitlerist sai füürer. Saksamaal algas ka aktiivne juutide tagakiusamine. Hitleri tugisammasteks loodi SS ja Gestapo. Hitler aga asus taastama Saksamaa sõjalist jõudu ning rikkuma Versailles' rahulepingu tingimusi. NSVL 1918 a. kevadest kehtis Venemaal kommunistlik diktatuur ning seda nimetatu VNSFV. Sarnase korrava NSV kuulutati välja veel mitmel pool mujal ning 1922 ühendati need NSVL-iks. Sisuliselt tähendas see uut Vene impeeriumit punases kuues, keskusega Moskvas. NSVL juht ehk kompartei peasekretär oli 1924. aastani Lenin, peale teda Jossif Stalin. Stalini võimuletõusule järgnes tohutu isikukultus, ta nimetati "juhiks ja õpetajaks". Kehtestati plaanimajandus, range totalitaarne diktatuur ning repressioonid. Rajati vangilaagrite võrk GULAG. TEINE MAAILMASÕDA Versailles' süsteemi lagunemine 1935. aastal tühistas Saksamaa ühepoolselt Versailles' lepingu, kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ja sõjalaevastikku
 Uute piiride tõttu pidid miljonid inimesed ümber asuma, nende vastu kasutati vägivalda: sakslased kihutati välja, asustati Smle jäetud aladele. Stalin oli juba enne sõja lõppu kuulutanud, e riik, kelle armee maa okupeerib, määrab ära selle edaspidise ühiskonna korralduse.  Muutus jõudude vahekorras: üliriigiks muutus USA (demokraaliku Lääne eesotsas), IM ja PM osatähtsus vähenes, NSVL saavutas ülemvõimu Kesk- ja Ida-Euroopas ning suures osas Aasias.  Raudne eesriie – NSVL-i püüd eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast (II MS järgne periood, 40ndad); takistas lääneriike aru saamast, mis ida pool toimus, tõkestas läänelike väärtushinnangute levikut Venemaal.  Lääneriigid pingutasid, er kommunistlikud parteid Lääne-Euroopas võimule ei pürgiks ega laiendaks mõju naaberriikidesse (nt Türki)
3) riigilt võeti laenu, taheti ruttu rikkaks saada, aga laen muutus liiga suureks ja seda ei jõutud tagasi maksta. 4) riik ei sekku majandusse Tulemused: 1) inflatsioon  ehk raha kaotas väärtuse 2) ettevõtete pankrott 3) vabrikute ja tehaste sulgemine 4) suur hulk töötuid 5) väikesed palgad 6) ostujõu langus Väljumisteed: Roosevelti reformikava New Deal 1933 USA = uus kurss 1) kontroll panganduse üle (pandi kinni) 2) põllumajanduse reguleerimine (hakati vähem tootma, osad põllud hävitati) 3) tööstuse elavdamine (töökohtade loomine, nn hädaabitööd) 4) abirahad töötutele ja pension Usa pääses tänu nendele punktidele Saksamaa pääses majanduskriisist nii, et kogu majandus läks riigi alla ja tuli diktatuur. Sõjatööstust hakati esmajoones arendama. · Demokraatia laienemine pärast esimest maailmasõda, demokraatlikele riikidele iseloomulikud tunnused sisepoliitikas, majanduses ja kultuuris. Miks laienes? - 1
KÜLM SÕDA -NSVL ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega. -NL ja liitlased: Võim oli koondunud ühe partei kätte ; kehtis nn sotsialistlik demokraatia e valimiste võltsimine ja valimised ühe kandidaadiga ; kommunistlik partei omas totaalset kontrolli riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide ja sõjaväe üle ; tööstus oli natsionaliseeritud ; põllumajandus kollektiviseeritud ; kehtis plaani- ja käsumajandus ; väga kõrge sõjaväestatus. -USA ja Lä-Eu: tuginesid USA sõjalisele ja majanduslikule toele, tõrjumaks tagasi NL ja teisre sotsialistlike riikide ekspansioonikatseid ; üldjuhul demokraatlikud riigid, samas toetasid ka neid diktatuuririike ja mittedemokraatlikke likumisi, mis olid suunatud sotsialismileeri vastu. -Termin „külm sõda“ võeti kasutusele 1947.aastal. Otsese sõjategevuse hoidis ära tuumarelva olemasolu mõlematel leeridel.
2)Rahvasteliit sai ainult agressoriks kuulutada, sest reaalseid resursse tal polnud. Kui ei olnud sobilik olla liidus, siis ka lahkuti. Suurriigid määrasid uute tekkinud riikide piire: (Austria, Ungari,Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia,Soome, Eesti, Läti, Leedu ,Poola) Seal ilmnes probleeme, et piir ei ühildunud rahvusepiiriga ja paljud riigid arvasid, et ebaõiglane. Ei suutnud lahendad probleeme, kus osalesid suurriigid Ei teatud, kuidas suhtuda NSVL'i. Antant toetas väike riike, mis sõdisid NSVL vastu. 2.pilet Versailles rahuleping ja selle sisu Rahulepingud sõlmitit eraldi Saksamaa, Austria, Ungari, Türgi ja Bulgaariaga. Saksamaa ,,Versailles rahu'' 1919 1)territoriaalsed kaotused: Elasass-Lotring  Prantsusmaa Eupen,Malmedy  Belgia Saarimaa  15aastaks Prantsusmaale, siis rahvahääletus ja saavad ise valida Põhja Schleswig  Taani Klaipeda  Leedu Lääne Preisi, Poznan  Poola 2)relvastusalased piirangud sõjaväekohustus kaotati maavägedes 100 000 vabatahtlikku
teisel poolel Ameerikas oli kiire majanduskasv. Tegemist oli tõelise majandusbuumiga, inimesed rikastusid kiiresti ning tarbisid üha rohkem. Paraku tugines majanduskasv pigem soodsatele laenuvõimalustele. 2. Analüüsida demokraatlikku ühiskonda USA,Suurbritannia ja Prantsusmaa näitel; USA USA unelm- võid raske tööga ennast miljonäriks teha. Peale 1. MS inimeste jõukus kasvas. USA: Kuiv seadus- alkoholi tarvitamise keeld tänu millele sai organiseeritud kuritegevus võimule. Hakati tootma ning levitama salaalkoholi mille pealt rikkastuti. 1929. Suur Majanduskriis, valiti uus president Roosevelt, kes lubas majanduskriisile lõpu teha. Tahtis suurendada tarbimise kasvu, kuid selle jaoks tuleb elanike sissetulekut tõsta. Roosevelt tõstis makse, mille pealt hakati vaestele ja vanuritele toetusi maksma, kuid sellest ei piisanud ning Ameerika riigivõlg suurenes. Roosevelti reformid: -uute töökohtade loomine -miinimumtöötasu kehtestamine
Harimata mass tapab kõiki ja kõike, kes ei ole nende moodi. - Soome iseseisvub 1914; iseseisvuvad Eesti, Läti, Leedu. - Tekib riik Jugoslaavia (lükatakse kokku serblased, horvaadid, montenegrolased, albaanlased) - Tekib Tsehhoslovakkia PÕHI  iseseisvad riigid LÕUNA  neist sõltuvad kolooniad Willi Brandt  lääne saksa kantsler 1980 42 Periood pärast II maailmasõda - RAUDNE EESRIIE Läänes: vabaeuroopa | Idas: NSVL sõltuv Euroopa Tekib NATO Varssavi pakt - Berliini müür lammutati 1989 - DEKOLONISEERIMINE  koloniaalsüsteemi likvideerimine ja kolooniate rahvusliku sõltumatuse, esmajoones poliitilise iseseisvuse saavutamine. RIIGI ARENGUTASE NING MÕJU MAAILMAPOLIITIKALE JA ÂMAJANDUSELE Võrdlus: 1) Elektrienergia kasutamine ühe inimese kohta kw/h 2) Ãœldine kirjaoskus  ajalehe lugemine 3) jne
· Tootmise langus nii tööstuses, kui ka põllumajanduses. · Põllumajanduses vähenes külvipind (põhjuseks hobuste rekvireerimine sõjaväele). · Valitses toorainepuudus, kuna traditsioonilise transporditeed olid sõjategevuse tõttu suletud (NT: Inglise kivisüsi ei jõua kohale; raskused Vene söe transpordiga). · Paljud ettevõtted läksid üle sõjalise toodangu valmistamisele (Narva Kreenholm hakkas tootma presenti) · Tekkis tarbekaupade ja toiduainete defitsiit; sõja ajal halvenes eriti suuremate linnade toiduga varustamine. · Inimeste varustamisel toiduainetega mindi üle kaardisüsteemile. · Hakkasid tõusma hinnad ja algas kiire inflatsioon (raha väärtuse langus) · Algas korterikriis (korteripuudust suurendasid Eestisse paigutatud sõjaväelised ja sõjapõgenikud Lätist). · 1916 võeti Eestis kasutusele põlevkivi.
15. Eesti ja Lääne-Euroopa vasakintellektuaalid kahe maailmasõja vahel: demokraatia, autoritaarsus ja N. Liit Vasakintellektuaalid olid Eestist võrrandunud, vihkasid Eesti riigis olevat režiimi, hakati totalitaarse režiimi poolehoidjateks ja kaaskurjategijateks. Semper pooldas koostööd bolševikega, kritiseeris Eesti riiki. Barbarus halvustas Eesti riiki ja rahvast, nad tahtsid siit ära minna, olid samas rikkad ja ei teadnud, mis on tõeline vaesus ja kommunism, mille poole nad püüdlesid. Hakati NL-s ideaali nägema, Eesti ühiskond oli liiga passiivne nende jaoks, vihkati fašismi ning see sidus neid NLga. Tegeleti kultuuridiplomaatiaga, reisid sinna, artiklid täiuslikust NL ühiskonnast vastu. Olid kosmopoliidid, salongikommunistid. 16. Iseseisvuse taastanud Eesti poliitiline režiim. Parlamentaarne, demokraatlik riik, kodanikuõigused ja vabadused, ka kohustused. Rahvas
30ndad-Saksamaa, NSVL, rahvusvahelised suhted NSVL Majandus allutatud riigi juhtimisele(käsumajandus): · 1928.aastal loodi Viisaastaku süsteem, mis tähendas seda, et riik seadis sisse kriteeriumid, mida, kui palju peab tootma ja millise hinnaga müüma. Likvideeriti erasektor, ei olnud eraettevõtteid. · Rõhk oli rasketööstusel(sõjatööstus), mida oli tarvis agressiivse välispoliitika jaoks. · 1934.aastal algas teine viisaastaku plaan(algas stalinlik nep), veel suurem rõhk läks rasketööstusele. Ühele ostjale seati talongisüsteemi asemel piiratud kogus, mida ta tohtis osta. · Provintsis oli kaubandus kehvemalt varustatud, pealinnades paremini.
4.Kuidas sekkub riigivõim majandusellu turumajandusega riikides? Laissez-faire’i ja vaba turu käsitluse puhul on hindadesse, teenuste ja toodete pakkumisse riigi sekkumine vähene või puudub üldse. Heaolu, sekkuva või segamajandusel põhineval kapitalismis mängivad turud domineerivat rolli, kuid on mõningal määral valitsuse poolt reguleeritud, eesmärgiga korrigeerida turutõrkeid või soodustada sotsiaalset heaolu. 5.Mille poolest erineb sotsiaalne turumajandus klassikalisest turumajandusest? Reaalsuses ei eksisteeri turumajandust puhtal kujul, sest valitsused ja ühiskond reguleerivad neid erineval määral. Enamik eksisteerivaid turumajandusi kasutavad teataval määral planeerimist või suunab tegevust riik ja on seetõttu klassifitseeritud segamajanduseks. Sotsiaalne turumajandus on poliitika, mille järgi riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult , kuid määrab reeglid, mida ettevõtjad peavad täitma
kavatsusi. Saadi rahvalt suurim toetus, see oli natsipartei pool. 6. Tööpuudus vihastas rahvast (sõdureid, töötuid, rahvuslased), ka kommunistid tahtsid Itaaliat üle võtta, kui vastu hakkasid fasistid, mida jutis B.Mussolini, kes lubas taastada Itaalia võimu Rooma Impeeriumi tasemele. Pigem rahva soove hästi tundev poliitik, kes peale suure jutu midagi ei saavutanud. 7. Ei olnud, neil oli 4-aasta plaan. Seati plaanimajandus. 8. Saksamaa - ei olnud, algselt tagati töökohad ja majanduskasv, kui see oli ajutine, sest ehitati kiirteid ja sõjatehnikat. Tegemist oli poolmilitaarse majanduse loomisega. Riik laenas raha riigisiseselt. Pt 14 1. Lk 95 üritab paista austusväärne. Pildil on rahvas tänulik, tegelikkuses olid küüditatud, mahalastud. Suur roll oli propagandal. Propaganda oli teadlik ajupesu. See pidi näitama
Demokraatia 1920.  1930. aastail Demokraatlikud liikumised Vasakpoolsed SOTSIALISM  Poliitiline õpetus mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust. SOTSIAALDEMOKRAATIA  Poliitiline õpetus, mis taotleb ühiskonnas sotsiaalset võrdsust, mis saavutatakse demokraatlike vahenditega. Parempoolsed LIBERALISM  Poliitiline õpetus, mis rõhutab inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust ning on uuenduste meelne. KONSERVATISM  Poliitiline õpetus, mis järgib ajaloo eeskuju ning on uuenduste vastane. Vastused: 1. Tänu sõja võitmisele kasvas märgatavalt demokraatlike suurriikide maine. Esimese Maailmasõja ajal ja peale seda kehtestati paljudes riikides seadused, mis suurendasid tunduvalt kodanike demokraatlike õigusi  eelkõige puudutas see valimisõigust. 2. Tänu naisõiguslaste survele said sel ajal valimisõiguse mitme Euroopa riigi naised. 3. 19. sajandi lõpul hakkasid ka konservatiivid üha rohkem kaitsma vaba turgu
kui inimesed nägid televisioonist, kui julm on sõda, siis hakkasid selle sõja vastu protestima. Peatükk 19 Saksa liitvabariik Saksamaa lõhestamine toimus 1949 aastal, kui kuultati välja parlamendivalimised. Kristlik Demokraatliku Liidu juhina sai Konrad Adenauer Saksa Liitvabariigi kantsleriks. NSV liidu okupatsioonitsoonis kuulutati välja Saksa Demokraatlik Vabariik, mida teised riigid ei tunnustanud. 2.Sõnasta Saksamaa lõhenemise 3 põhjust. NSVL sulges piiri Ida- ja Lääne Saksamaa vahel. Berliini linna ehitas NSVL Berliini müüri, mis eraldas Ida- Berliini Lääne-Berliinist. Külma sõja tõttu nõrgenesid Saksamaa lääne- ning idapiirkonna majandussidemed. 3.Kummas riigis tahaksid elada? Põhjenda oma vastust- USAS, kuna tundus, et seal oleks turvalisem elada ja oli üks võimsamaid riike 4.Selgita mõisted ja lisa daatum. Hallsteini doktriin- Saksamaa Liitvabariigi ametlik välispoliitiline hoiak 1950. ja 1960
Põhja-Korea ja Kuuba) · poliitilisele elule iseloomulikud jooned, Arenenud tööstusriikide kõrval oli Teine maailm sotsialistlikud riigid, kes mood. Nõukogude Liidu juhtimisel raudse eesriidega eraldatud sotsialismileeri. Nende riikide poliitiline elu ja majandus ühtlustati Nõukogude Liidu eeskujul: kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile, valdav osa majandusest riigistati, kehtestati plaanimajandus. Vastukaaluks Läände loodi mitmesuguseid rahvusvahelisi organisatsioone, nagu Vastastikus Majandusabi Nõukogu, Varssavi Pakt. · kuidas oli korraldatud majanduselu (lk 45-46), Sotsialistlike riikide poliitiline elu allutati ühe partei  kommunistliku partei kontrollile. Valitsevas kommunistlikus parteis oli äärmiselt tähtis roll partei liidril, keda nimetati kas pea- või esimeseks sekretäriks. Partei oluliseks toeks kõikides riikides olid julgeolekuorganid. Sotsialistlik
Peaaegu kõikjal langetati valijate vanuse alammäära. Ühe rohkem inimesi hakkas osalema poliitilises elus. Riigivalitsemine muutus stabiilsemaks, kinnistus ka erakondlik süsteem. Enamasti olid Lääne-Euroopas võimul kas konservatiivid või sotsiaaldemokraatlikud erkonnad. Hispaania ja Portugal demokratiseerusid alles 1970.aastal, kuid nemadki polnud enam nii isoleeritud kui varem. Demokraatlik valitsemiskord, turumajandus ning Marshalli plaan aitas teise maailmasõja tekitatud kaotusi kiiresti taastada. 1950.aastate alguseks olid lääneriigid saavutanud sõjaeelse tootmistaseme ning asusid majandust moderniseerima. Majanduse ülesehitamisele aitasid kaasa Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank ning Rahvusvaheline Valuutafond. Edasi liiguti heaoluühiskonna poole ning esimesena jõuti selleni Põhjamaades. Eesmärgiks on tagada kõikidele võrdsed võimalused ning kindlustada nende elu
Dissidente saadeti maalt välja, vangistati, nende perekondi kiusati taga. Teisitimõtlejad vallandati töölt, suleti koduaresti kinnistes linnades, pandi vaimuhaiglatesse. NL 1980. keskpaigaks: majandus pankrotis, relvastus neelas ressursse, USA-st jäädi maha, kaotatud oli autoriteet nii kodus kui võõrsil. Vaja reforme, vaja uut tüüpi liidrit. Gorbatšov valitses 1985-1991. NL Kommunistlikus Parteis. Edutati poliitbüroosse. NLKP peasekretär. NSVL Ülemnõukogu esimees, 1990-91 NL president. Gorbatšov soovis tuua riigi kriisist välja. Taotles nõukogude ühiskonna täiustumist ja ümberkorraldamist. Muudatused toimusid nii majanduses kui ka poliitilises elus. Algas võimuvõitlus perestroika pooldajate ja tagurlike jõudude vahel. 1990ndate aastate alguses varises kogu Nõukogude süsteem kokku. Gorbatšov loobus võimust. 3.NSV Liit J.Džugašvili valitsemise ajal. (sise - ja välispoliitika) Stalin valitseb 1924-1953.
oleks tulnud III maailmasõda, aga tema otsustuskindel käitumine suutis selle ära hoida. Samuti ta oli innovaatiline ning puhus tervele rahvale, samas ka tervele maailmale, elu sisse. Tema teod viisid samuti esimese kuulkäiguni. 3.Hrustsovi optimism põhines järgmistel NL edusammudel. Eesotsas NL maine tõstmises olid teadlased kosmonautika alal (Maa esimese tehiskaaslase loomine, Gagarini kosmoselend). Samuti oli NL majandus tõusuteel ning oldi optimistlikud, et kommunism saabub õige pea. 4.Hrustsovi asendamine Brezneviga. Hrustsovi käitumine muutus ettearvamatuks, ta muutus närviliseks ja sallimatuks. 6.USA ja NL presidentide võimalused oma riikide vormimisel. NL presidenti hoidis ohjes parteiladvik, mis võis vale liigutuse korral ta asendada kellegi teisega (see juhtuski Hrustsoviga), samal ajal kui USA presindendil olid suhteliselt vabad käed tegemaks, mis ta soovis. Samas pidi USA
sätestatu vahel. Versailles’ rahuleping seadis karmid nõudmised Saksamaale, mille Hitler lubas tühistada. 3. Nimeta neli ümberkorraldust sisepoliitikas pärast natside võimulesaamist. a) Üheparteisüsteem – et Natsionalistlikul Saksa Töölisparteil ei oleks konkurente. b) Kaotati sõna- ja teised kodanikuõigused – et inimesed ei hakkaks ühtlaselt võimu üle protesteerima. 12 c) Kehtestati plaanimajandus – et tootmine oleks Hitleri käes ja saaks kontrollida, mida toota. d) Üldine sõjaväe kohustus – et Maailma riigi loomiseks oleks olemas ka sõjavägi. 4. Mille poolest on Stalini ja Hitleri tegevus ainuvõimu kehtestamisel sarnane? Mõlemad tahtsid saada maailma ainuvalitsejaks ja allutasid selle nimel oma rahvast 9.Eesti Vabariik 1920.-1930. Aastail Õpik 1. Millised tunnused iseloomustavad demokraatliku Eestit 1918- 1934? 1920
juhtpositsioon haarati ka külmas sõjas ja kosmosevõidujooksus. Tänu Kennedyle suudeti edukalt lahendada Kariibi Kriis. Kennedy hukati 1963 Dallases kuuli läbi. Johnson (63-69)- Tema ajal saavutati mustanahaliste võitlus rassilise võrdsuse eest. Johnson toetas M.L. Kingi vaateid, tema võimuloleku ajal saavutasid mustanahalised valgetega võrdsuse. Nixon (69-74)- Tema võimule tulekuga algas USAS pingelõdvendus. Ta uskus, et USA on nõrgenenud, et NSVL on tugevamaks muutunud ning võttis oma eesmärgiks suhete parandamise NSV Liidu ja Hiinaga. Watergate fäär oli skandaal, mis tähendas, et Nixoni teadmisel oli vastaspartei korraldanud pealkuulamisi. Selgus ka mitmeid dokumentide võltsimise jutumeid. Sel ajal sunniti ka president Nixonit tagasiastuma. Reagan (81-89)- Korraldas USAs mitmeid konservatiivseid muutusi. Taastas Ameerika inimeste eneseusu ja vähendas nende sõltuvust valitsusest
See asi lõpetati, sest majandust valitses kaos, inimesed olid näljas ja puhkes epideemia. Asemele tuli NEP. NEP  uus majanduspoliitika Sellega korraldati ümber majandussüsteem ja poliitiline elu. Mindi tagasi rahalis-kaubanduslikele suhetele, talupoegade toiduainete andmise kohustus asendati toitlusmaksuga, talupoeg võis ülejääke vabalt turustada. Toimus turusuhete igakülgne arenemine rahvamajanduses ja täielikku isemajandamist kõigis majandusharudes. Kasutusele võeti turumajandus, taastati eraomandus välja arvatud pangandus, suurtööstus ja väliskaupandus. Teostati rahareform, millega lasti käibele uus rahaühik, mis oli kindlustatud kullastandardiga. Väliskapitali kaasati ettevõtetes. Samas säilitas riik kontrolli ja reguleeriva osa majanduses. Stalini võimuletulek Peale Lenini surma kerkis esile Stalin. Ta kehtestas kontrolli kompartei liikmere üle, tagades selle juhitavates organites endale meelepärase enamuse. Tänu tema alahindamise tõttu sai tal
Järelikult peab majandus jagama ressursse mitme ja sageli omavahel konkureeriva eesmärgi vahel, mistõttu tuleb pidevalt lahendada majandamise põhiküsimusi- mida toota, kellele toota, kuidas toota. Majandamise põhiküsimustele võib vastata mitmeti ehk teisiti öeldes- tootmisressursse võib paigutada mitut moodi. Vastavalt sellele kujuneb välja majandussüsteem, mida on maailmas kolme tüüpi: tavamajandus, käsu- ehk plaanimajandus ning turumajandus. Tavamajandus on kõige algelisem. Toodetakse lihtsate tööriistadega ja väikese tootlikkusega. Enamiku toodangust tarbitakse kohapeal või vahetatakse seda. Traditsioonid ja kombed omavad olulist rolli (Aafrika ja Aasia) Plaani- ehk käsumajandus on iseloomulik diktatuuririikidele. Poliitilise võimu monopol loob eeldused majanduse täielikuks käsutamiseks riigi poolt. Põhiküsimused otsustab poliitiline võim. Defitsiit on saanud kõigi käsumajanduslike süsteemide pidevaks probleemiks
Natsionaalsotsialismis: aaria rassi Fasism: rass, korporatiivsus (tööandjad ja töövõtjad moodustasid ühise süsteemi) USA kahe maailmasõja vahel Majanduslikult võitis: andis suuri laene Inglismaale ja Prantsusmaale. Iseloomustas isolatsionism (suurest maailma poliitikast jäädi kõrvale; liite ei sõlmitud Euroopa riikidega). Nt ei astunud Rahvasteliidu liikmeks. Majandusse olid küll end seganud, kuid poliitiliselt hoiti eemale. Neil oli enne 1933. aastat liberaalne turumajandus (riik ei tohi mitte mingil juhul sekkuda majandusse). Kuid siis Roosevelt muutis seda. Piirati sisserändamisi USAsse. Määrati kvoodid, et kui palju üldse tohib ühest piirkonnast immigreeruda. Seda kuna ühiskonda integreerumine oli nende jaoks raske. Oma tavadest ja keeltest ei loobutud. Valitses ka kuivseadus ehk keeluseadus. 1919-1933 ei saanud alkoholi nt. nii valmistamine, transport kui ka müümine olid keelatud. Roosevelt selle
Seoses sellega sattus konglikti NSV Liiduga. - Võim koondunud kommunistliku partei kätte, kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused. Teisi pareisid võis ka olla, kuid neil polnud võimu. - Kommunistliku partei totaalne kontroll riigiparaadi, ühiskondlike organisatsioonide, kultuurielu ja sõjaväe üle. - Tööstuse natsionaliseeritus ja põllumajanduse kollektiviseeritus (eranditega), plaani- ja käsumajandus. - Ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus, suured kulutused sellele. NT. NSVL  Stalini kontroll oli sõja ajal ühiskonna üle vähenenud, kuid võimu kindlustamiseks oli vaja hoida ühiskonda pidevas hirmuseisundis. Tugevnesid repressioonid. Likvideeriti teadusharusid (geneetika). Kogu võimutäis kuulus Stalinile, keda ümbritses lähikondlaste kitsas ring. Võimuladviku moodustas partei keskkomitee poliitbüroo. VÕIMUVÕITLUS PÄRAST STALINI SURMA  Stalin sai surma 5. Märts 1953
otsustamisel, mitme partei süsteem , võimude lahusus , vabad valimised .Majandus :turumajandus, konkurents .Kultuur: Sõna vabadus , mõtte vabadus ,tsensuuri puudumine, loomingu vabadus. Välispoliitika : Liikumise vabadus , majandus poliitiline kultuuriline koostöö. Ãœhiskonnaelu: Diktatuur :sisepoliitika :üks partei, võim koondunud ühe isiku kätte , juhikultus ,puudub võimude lahusus, kodanikuvabaduste ja inimõiguste piiramine, üks ideoloogia, hirmu õhkkond. Majandus: plaanimajandus , rasketööstuse/sõjatööstuse eelis areng. Kultuur: riigi ja partei kontroll , juhi ja partei ülistamine , propaganda .Välispoliitika :Suletud riigid , sõjakas . Demokraatlikud liikumised: Liberalism-kujunesid euroopas 19.saj poliitiline liikumine mis pooldas isikuvabadust , turumajandust demokraatlikku ühiskonda .(Inglismaal liberaalid Âleiboristid. ) Uuenduste pooldaja. Konservatism- 19.saj kujunes , esialgu pooldasid vanu traditsioone ja aeglasi muutusi , eeskuju ajaloost.20.
1, Nimeta muudatusi Euroopa kaardi peale 2. MS. Pärast 2. MS tekkisid uued riigid. Saksamaa idapoolsed alad läksid Poolale ja NVL Liidule.NSVL sai ka Ida-Preisimaad koos Köninsbergiga. Itaalia loovutas oma Aafrika kolooniad. Albaania sai taas iseseisvaks. Ungari ja Bulgaaria suruti tagasi 1938. aasta piiridesse. Rumeenia loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades aga juurde alasid Ungarilt. Taanile kuuluned Island oli juba seni iseseisvunud. NSVL võttis Soomelt mitu olulist piirkonda, sh Viiburi linna. 2, Mis on raudne eesriie?Too näiteid. NSVL ja lääneriikide suhtumise jahenemine. Võidurelvastumine,konkurentss kuulturis,majanduses jne. Saksamaa oli jaotatud kahte ossa. Ida-Saksamaa Nõukogude Liidu võimu all ja Lääne- Saksamaa USA kaitse all. Stalin katkestas kõik side Läänega(resurssid, toit, kaubad, informatsioon jne) 3, Mille poolest on ajulikku läinud W. Churchilli ,,Fultoni kõne"?
Maailma majandus pärast II maailmasõda. Peale II ms lõppu toimus maailma majanduses selge diferentseerumine: 1. I maailm - arenenud tööstusriigid - turumajandus, põllumajanduse ja tööstuse kõrge tase. 1961.a. moodustasid arenenud tööstusriigid Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni - OECD, kuhu kuulub 24 arenenud tööstusriiki - G-24. 2. Teine maailm e. sotsialismileer - plaanimajandus, kogu toomine riigistatud, põllumajanduse kollektiviseerimine, majanduse juhtimine tsentraliseeritud. 3. Kolmas maailm e. arengumaad * Tööstuse ja põllumajanduse madal arengutase * monokultuursus ja orienteeritus toorme väljaveole * madal elatustase ja rikka eliidi ning rahvahulkade suur varanduslik diferentseeritus. Kujunesid välja peamised rahvusvahelised majanduslikud institutsioonid. 1945 IMF - Rahvusvaheline valuutafond
ja hinnapoliitika kaudu h) põllumajanduses orienteeruti loomakas- h) endiselt orienteeruti rohkem põlluma- vatusele (või, peekon - põhilised eksport- jandusele, sest siit tulid Eesti põhilised kaubad), seoses sellega ka söödakultuuri- eksportkaubad de kasvatamisele; kartuli- ja linakasvatust piirati i) tihenesid sidemed paljude välisriikidega, i) 1938. kuulutas Eesti end erapooletuks ohtlikuks oli vaid NSVL suurenes oht NSVL poolt 4. Millised on Eesti tähtsamad kultuurisaavutused? Kultuurielu Eestis 2 maailmasõja vahelisel ajal saad TV I osa lk. 39 B) EESTI 1944.-1991. 1. Milline oli Eesti areng NSVL koosseisus? a) muutusid Eesti piirid, sest Eestist eraldati Narva jõe tagune ala (liideti Leningradi oblastiga) ja suurem osa Petserimaast (liideti Pihkva oblastiga) vaata kaardil b) muudeti Eesti haldusjaotust: endiste maakondade asemele tulid nüüd rajoonid ja val-
Kommunistlikud riigid Arenenud tööstusriikide kõrval oli Teine maailm sotsialistlikud riigid, kes moodustasid NSVL juhtimisel raudse eesriidega eraldatud sotsialismileeri. Nende riikide poliitiline elu ja majandus ühtlustati NSLV eeskujul: kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile, valdav osa majandusest riigistati, kehtestati plaanimajandus. Vastukaaluks Läänele loodi mitmesuguseid rahvusvahelisi organisatsioone, nagu Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, Varssavi Pakt. Sotsialismileeri kujunemine Pärast II maailmasõda kehtestas NSVL Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk-järgult oma ülemvõimu. Moskva toel ja sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil aidati kommunistid väimule kõigepealt Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tsehhoslovakkias, Jugoslaavia, Albaanias ja Ungaris. Hiljem laiendas NSVL oma
puudub Läänel jõud. 1966 külastas Pr president Moskvat, alguse sai pingelõdvendus. Hakkas arenema Pr-Vene majanduslik ja kultuuriline koostöö NSVL suhted paranesid ka L-Saksamaaga. 1970 sõlmis L-Saksa Poola ja NSVL-ga idalepingud, tunnustades Saksa idapiirina Oder-Neisse jõge. 1972 tunnustas L-Saksa Saksa DV-d, allkirjastati mitmeid koostöölepinguid maj ja kult vallas Brezneviga. USA-s 1969 presidendiks saanud Nixon seadis välispol nurgakiviks heade suhete loomise NSVL ja Hiinaga. Selle tulemusel lahkus USA Vietnamist, normaliseeris suhted Pekingiga, algas pingelõdvendus Euroopas. USA ja NSVL suhete soojenemine: 1972 mais külastas Nixon Moskvat, allkirjastati mitmeid lepinguid, sh ,,NSVL ja USA suhete alused", mis kohustas riigi liidritel korrapäraselt kohtuda.. Neil aastal sõlmiti ligi 50 majandus-, kaubandus-, teadus-, tehnika- ja kultuurialast koostöölepingut. Oluliseks lepinguks oli võidurelvastamist piirav dok
ï‚· Ungari ja Bulgaaria suruti 1938.a piiridesse ï‚· Rumeenia loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades Ungarilt alasid juurde ï‚· Island iseseisvus ï‚· NSV Liit võttis Soomelt piirkondi, nt Viiburi linna Rahvastiku ümberpaiknemine ï‚·ï€ ï€ ï€ ï€ Poolast, TÅ¡ehhist ja mujalt aeti välja kõik sakslased ning asustati Saksamaale kuuluvatele aladele ï‚·ï€ ï€ ï€ ï€ Venelasi asustati ümber NSVL ga liidetud aladele ï‚·ï€ ï€ ï€ ï€ Valgevenest viidi poolakad Poola. 2. Raudse eesriide mõiste ja selle käibesse tooja. ï‚· Raudse eesriide mõiste tuli NSV Liidust, kuna tema mõju alla peale II MS sattusid Kesk- ja Ida- Euroopa ning suur osa Aasiast. NSV Liit tõkestas ’’raudse eesriidega’’ sedasi nende läbikäimist ning suhtlemist lääneriikidega. ï‚· Lääne eesotsas oli USA, (Suurbritannia ja Prantsusmaa osatähtsus vähenes)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
