Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Miks eestlase kaotasid muistse vabadusvõitluse?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
normatiiv, klassijuhataja, traditsioone, susi, igapäevases, normatiivid, eeskiri, teretama, pannud, firmast, muust, ranged, klassil, lõpetamine* Õpilasele võib määrata tugiisiku (teine õpilane, psühholoog, turvamees, garderoobitädi- isik, kellega on tekkinud usaldussuhe). * Kirjalik noomitus. * Esemete kooli hoiule võtmine. * Õpilase tunnist eemaldamine kusagile teise klassi(kodurahuklass). Kirjutan konspektist ülesanded, mida ta peab lahendama ja teine õpetaja jälgib, et ta kaasa töötaks. Või saadan aknalaua juurde ül. Lahendama kuni ta on valmis tagasi tulema. * Saab määrata lepitaja. Selleks on tavaliselt klassijuhataja. * Lubatud rakendada kooli jaoks vajalikku tööd- sellisel juhul kui õpilane midagi rikub(seina, wc vms). Õpilane heastab selle ise. See on vanema nõusolekul. Lubatud määrata poolteist tundi pärast kooli lõppu. Lepitakse aeg kokku kui samal päeval ei saa laps tulla. * Saab anda ajutise keelu klassivälistele üritustele. * Ajutine keeld õppetööst osavõtmisel( võib olla nädal või kaks või üheks veerandiks)
Suur õpilasraamat (kõik õpilased läbi aegade kirjas, isikukoodid, TÄHTIS) Õpilasregister Teatis õpilaste liikumise kohta Probleemlaste kaart Arstitõendid Hinnetelehed Lastevanemate koosoleku protokollid (kui klass on pahandust teinud) Kirjalik teade lapsevanemale õppenõukogu otsusest Õpilase iseloomustus KLASSIJUHATAJA TÖÖ KOOLIS Tööd reguleerivad dokumendid: Klassijuhataja ametijuhend Kooli õppekava Kooli arengukava Kooli kodukord Klaaasijuhataja ametijuhend Üldosa Klassijuhataja missioon Põhifunktsioonid ◦ Kooli esindamine ◦ Informatsiooni vahendamine ◦ Asjaajamine ◦ Juhendamine ja nõustamine Vastutus Nõudmised Kooli õppekava Kooli õppe-ja kasvatustegevuse eesmärgid ja põhmõtted Läbivad teemad ja nende käsitlemise põhimõtted
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Kutseõpetaja õppekava Sandra Kesvatera, Marit Sepma SOODSA ÕPIKESKKONNA ETTEVALMISTAMINE TÖÖKS KLASSIGA. ÕPETAJA KUI KLASSI JUHT JA SUUNAJA Referaat Juhendaja Merle Taimalu Tartu 2013 Distsipliin, soodne õpikeskkond ja õpetaja kui klassi juht Distsipliin, soodne õpikeskkond ja õpetaja kui klassi juht Sissejuhatus Kuidas olla edukas klassi juhtimisel ja toime tulla erinevate harjumuste -ja võimetega õpilastega, tagamaks laste toimetuleku õppetöös ja suhetes eakaaslaste ning täiskasvanutega? Klassi juhtimine ja distsipliin ei ole kattuvad mõisted (Johns, MaCNaughton, Karabinus 1989). Klassi juh
sõnum, minu avaldus; hüvastijättev coup de grâce. Korrapidaja jälgis mind, kui ma vargsi oma seada, neid kritiseerida ega häbistada. Nad õpetasid mulle ka, kuidas ei tohi õpetada. Õnneks maali üles riputasin. Ta andis mu üles, kuigi poleks pidanud seda tegema. Klassi kogunemisel oli mul loomulikult ka lahkeid ja suuremeelseid õpetajaid. Selliseid õpetajaid mäletame alati. hoidis meie klassijuhataja maali üleval (esitledes seda niiviisi veel kord avalikult), vaatas minu Nad toetasid mu püüdlusi, julgustasid mind ja uskusid minusse ning võimaldasid mul tänase poole ja ütles, “Sa tead ju, mis sinuga juhtub, Rogers, eks?“ Noh, ma olin ennegi nüpeldada päevani õppimist jätkata ning seda väärtustada. Nad võimendasid ka varakult tekkinud edasi- saanud. Ma ohkasin, kortsutasin kulmu ja kehitasin õlgu, jättes sobivalt ükskõikse mulje
Selle aluseks on iga lapse arengutaseme ja -võimaluste hindamine. Vajaduse korral koostatakse õpilasele individuaalne õppekava, milles esitatakse vähendatud või ka kõrgendatud nõuded õpitulemustele. Sellisel juhul kohaldatakse eeldatavate õpitulemustena õpilasele koostatud individuaalses õppekavas sätestatud õpitulemusi." 2.4. Lihtsustatud õppe sisu on valdavalt suunatud praktiliste oskuste ja teadmiste omandamisele. Kooli õppekava koostatakse nii, et õpilased omandaksid igapäevases elus toimetulekuks vajalikud teadmised ja oskused, väärtushinnangud ja toimimisviisid. Lihtsustatud õppe väljundiks on praktilist tööd väärtustav ja kutseõppeks valmis olev ühiskonna liige. Taotletakse õpetamist, kasvatamist ja arengu toetamist valdavalt praktilise õppeviisi (harjutamise) kaudu. Reegleid ja teooriaid käsitletakse minimaalselt, nende ülesandeks on üldistada ja teadvustada praktiliselt omandatut. Praktilised oskused konkretiseeritakse õpitulemustes
Õpetaja õpiabi Kuidas olla enesekindel ja heatujuline õpetaja (Sue Cowley) 1. Lobimishimuline klass Klassis vaikuse saavutamine on kõige tähtsam ja mõnel ajal kõige keerulisem asi, millega õpetaja peab toime tulla. Raamatus pakutakse kolm erinevat strateegiat lobisemishimulise klassiga hakkamasaamiseks. Esimene raamatus pakutud taktika on ,,kange nagu raudnael". Arvan, et see taktika sobib parem kui töötad ,,raskete" klassidega. Mul on väike töökogemus koolis töötamisel ja mul oli üks selline klass ,,raskete" lastega. Nendega hakkasin kasutama seda taktikat, sest kuidagi teisiti ei suutnud klassi maha rahustada. Kõigepealt seletasin nendele suuliselt kõik reeglid minu tundides viibides ja panin käitumisreeglid suurelt, selgelt ja täpselt paberilehele kirja ning riputasin neid klassiruumi seinale. Niimoodi oli mul võimalus viidata, kui vajadus oli. Seletasin nendele
aineõpetajatega ning klassijuhatajatega, et saada teavet selle kohta, mida on õpetaja märganud õpilase arengu muutustes. Aeg-ajalt on HEV koordinaatorit, kes meie koolis on eripedagoog kaasatud ka õpilase arenguvestlusele, kus spetsialistina oskab ta anda lapsevanemale soovitusi lapse arenguks. Kuna meie kool on väike, siis tegelikult HEV koordinaatori osa selliselt nagu võiks eeldada on üsna väike, sest igapäevases tavapärases suhtlemises ei vaja me sellist pidevat koordineerimist, vaid kõik toimubki sujuvalt ja üsnagi ladusalt ning suhtlemine toimub peamiselt nõustamise ja soovituste andmise tasandil HEV koordinaatori poolt. Tavaliselt toimub iga õppeveerandi lõpul õppenõukogu koosolek, millele järgneb juba väike ümarlaud, kus arutletakse nende õpilaste arengu üle, kellele on määratud tugiteenuseid. Seal toimub ka arutelu, kuidas veelgi tõhusamaks muuta õpilaste arengu toetamist. Sageli
a)Õppimise olemus 1. Õppimise mõiste. Õppimine on keeruline pedagoogiline protsess. Peaaegu 2000 aastat on valitsenud arvamus, et õppimine toob inimeses esile kaasasündinud ideed. Õppimine on võime, mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Tänapäeval defineeritakse õppimist kui suhteliselt püsivat muutust potensiaalses käitumises, mis tekib praktilise kogemuse vahendusel. 2. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Tahtlik õppimine on kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu e kaasnev õppimine on teadvustama protsess. Valdava osa oskusi ja teadmisi omandavad inimesed just sel viisil. 3. Õppimise ajendid ja allikad. vt õppimise mõiste alt 4. Õppimine kui kohanemine keskkonnaga. Õppimine on võime mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Käitumise muutust selles käitumisprotsessis ajendavad kas hedonistlikud motiivid või sisemine huvi üm
gümnaasiumi aja vastu huvi tunneb. Aitäh nende eest. - Kaarel Koel Mälestusi Läänemaa Ühisgümnaasiumist on hulgaliselt ning neist omaette võiks kirjutada juba raamatu. Mul õnnestus sattuda imelisse majanduse klassi, kus olid parimatest parimad klassikaaslased. 1. septembril kui ma esimest korda n-ö ametlikult LÜG-i läksin, siis pidin minema Evi Riivitsa klassi, kes oli mu klassijuhataja. Sinna jõudes teda veel polnud, aga olid juba kogunenud minu tulevased klassikaaslased, kellega me vaikselt juttu tegime. Istusin tagasihoidlikult tagumisse seinaäärsesse pinki, kus ma ka terve oma gümnaasiumi aja veetsin. Selle koha valikuga sain ma ka endale veel ühe imelise sõbra nimega Aimar, kes istus mu kõrval. Hetk hiljem tuli klassi Evi, kes oli väga rõõmus ja säras ning oli tunne justkui tema oleks üks meist ja hakkaks koos meiega teadmisi omandama gümnaasiumis.
Õppe kavandamine kontrolltöö 1. Õppimise olemus. Põhilised õppimisteooriate liigid. Õppimine on keeruline pedagoogiline protsess. Peaaegu 2000 aastat on valitsenud arvamus, et õppimine toob inimeses esile kaasasündinud ideed. Õppimine on võime, mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Tänapäeval defineeritakse õppimist kui suhteliselt püsivat muutust potensiaalses käitumises, mis tekib praktilise kogemuse vahendusel. Õppimise kaks liiki: 1. Tahtlik õppimine- õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. 2. Tahtmatu õppimine- teadvustamata protsess. Valdava osa oskusi ja teadmisi omandavad inimesed just sel viisil. Erinevate õppimisteooriate tekke põhjustasid lahknevad arusaamad õpiimise ajenditest. Biheivoristlikud õppimiteooriad käsitlevad õppimist kui märguannetele reageeringute kujunemist. Mõtlemise osa on neil teisejärguline. Kognitiivsed õppimisteoo
Kasvatustöö-ja probleemid Mida tähendab kasvatus? Kasvatus tähendab eesmärgistatud, väljaspoolt tulenevat sekkumist loomulikku arenguprotsessi. Millal on inimene kasvatatav? Siis kui inimene pole iseseisvust saavutanud, pole iseseisvaks toimetulekuks elus valmis. Kasvatusiga lõpeb täiskasvanuikka jõudmisega ehk kasvatus toimub lapse- ja noorukieas. Sissejuhatus: põhimõisted 26.september 2011 Kristi Kõiv: ,,Mida teha siis, kui sinu laps..." Abnormal - anormaalne, ,,mitte" normaalne. Normist kõrvalekaldumine olenemata vanusest, sotsiaalsest rollist või arengulisest perspektiivist. Teisisõnu kohanematu käitumine. Acting out behavior - kitsam termin, mis on üks probleemse käitumise liike. See on teatud liiki vaenulik käitumine ehk tahtlik agressiivne käitumine, mille all on veel ühtliiki probleeme. Märgist
ISESEISEV TÖÖ NR 3 Põhikooli riiklik õppekava: võimalused õpilaste hariduslike erivajaduste rahuldamiseks. NB! Olen püüdnud esitada enda meelest olulisemaid paragrahve kas terviklikult või osaliselt ning neid kommenteerida. Põhikooli riiklik õppekava Vastu võetud 06.01.2011 nr 1 RT I, 14.01.2011, 1 jõustumine 17.01.2011 § 2. Põhihariduse alusväärtused (1) Põhihariduses toetatakse võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Põhikool loob tingimused õpilaste erisuguste võimete tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maailmapildi kujunemiseks. (2) Põhikool kujundab väärtushoiakuid ja -hinnanguid, mis on isikliku õnneliku elu ja ühiskonna eduka koostoimimise aluseks. (3) Riiklikus õppekavas oluliseks peetud väärtused tulenevad ,,Eesti Vabariigi põhiseaduses", ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis, lapse õiguste konventsioonis nin
Misso Kool Deira Kangur KOOLIKIUSAMINE Uurimistöö 8. klass Juhendaja Kaija Juur Misso 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Mõisted................................................................................................................ 4 2.Koolikiusamine.................................................................................................... 4 3.Kiusamise avaldumine......................................................................................... 6 4.Mis on küberkiusamine?...................................................................................... 8 4.2 Kuidas kiusamine toimub?............................................................................9 5.Kuidas märgata kiusamist ja vajadusel sekkuda?..............................................10 6.Mida võiks ette võtta kool ja koolitö
EKSAMIOSA Õppimise olemus. Õppimine on prots. kus kogemuste vahendusel kujunevad suhteliselt püsivad muutused tegevusvõimes. Õppimise kogemuslikuks baasiks on vahetu kontakt välismaailmaga, kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Ajendid, allikad. Teooria liigid. Tahtlik õppur püüab teadlikult omandada uut inform. Tahtmatu teadvustamata protsess (valdav osa teadmisi omandatakse nii). Allikad inim. sisemine aktiivsus ( huvi ümbr. maailma vastu). Õppimine aitab kohaneda elukeskkonnaga. Õppimisteooria liigid biheivioristlik ja kognitiivne. Biheiv.- väliskeskkonna märguannetele reageeringu kujunemine. Kognit. õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. (Biheiv.) Klassikaline tingitus ja rakendused. Esimesena uuris Pavlov. (koeraga) B. Watson (lapsega ja rotiga). Õpetaja võib muutuda õpilase jaoks baasemotsiooni vallandavaks sümboliks. Emotsioonid võivad oll
1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kas
· Koguda tõendeid bullyingu kohta · Suhelda teiste kolleegidega, ametühinguga, psühholoogiga · Vahetada kogemusi inimestega, kes on läbi elanud sarnase olukorra 12 25. Defineeri organisatsioonikultuur ning kirjelda tema avaldumise tasandeid. Näiteid TTÜ-st või teisest organisatsioonidest. Organisatsioonikultuuri võib vaadelda kui väärtuste, normide, hoiakute ja põhimõtete kogumit, millest firma lähtub oma igapäevases tegevuses. Organisatsioonikultuur määrab, kuidas peab tööd tegema, mis on lubatud ja mis keelatud, milline on õige ja milline vale käitumine. See ühtlustab töötajate käitumist, muudab ettevõtte funktsioneerimise stabiilsemaks ja vähendab vajadust formaalse juhtimise ning kontrolli järele. Organisatsioonikultuuri avaldumise tasandid: · Jälgitav kultuuritasand tehiskeskkond: keskkonna füüsilised elemendid, mida inimene näeb, kuuleb, tunneb
Kutsehariduskeskuses. Suitsud pannakse ette niipea kui bussi pealt maha astutakse. Põllu õppekorpuseni viib lausa ,,suitsukonitee." Ei pea vist selgeltnägija olema, et panna end nende õpilaste kopsude asemele, mis igapäevaselt ,,vatti" saavad. Kopli korpuses kimutakse süüdimatult suitsu lausa ühiselamu ees. Koolil justkui puuduks igasugune huvi selle pahe välja juurimiseks. Suitsetamine on aktuaalne ka keskkoolijärgsete õpilaste seas, kelle suitsetamisele on piirangu pannud ainult kooli territoorium, kus suitsu ennepanek on rangelt keelatud. 8.1 Suitsetamine keskkoolijärgsete õpilaste seas Kurvastav, et osa, mis märgib suitsetajaid on suurem osast, mis märgib mittesuitsetajaid. See tähendab, et peale selle, et noored rikuvad oma tervist, annavad nad halba eeskuju ka noorematele õpilastele. Kui nooremad õpilased veel ei tea, mida suitsetamine nende tervisele teeb ja kuidas nad end vaikselt, aga järjekindlalt tapavad, õpivad nad, et suitsu kimumine
Klassi parimad ja kõige ilusama käekirjaga õpilased on samuti vene nimedega. "Kus me elame" Seda maad, kus me oleme sündinud ja kus me elame, nimetatakse Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks- NSV Liiduks. See on meie kodumaa. Siin elasid ja töötasid meie esivanemad. Siin elavad ja töötavad meie vanemad. Nende ühise tööga on üles ehitatud linnad ja külad, tehased ja kolhoosid, koolid, teatrid ja staadionid, nende tööga on loodud kõik, mida me kasutame igapäevases elus. NSV Liidu rahvad on ise oma maa peremehed. Maa, metsad, mered, jõed, vabrikud ja tehased- kõik kuulub meie rahvale. ! /---/ Kuid mitte alati pole see olnud nii. Mitte alati pole töörahvas olnud oma maa peremeheks. Mitte alati pole inimesed elanud nii, nagu meie elame. (NSV Liidu ajaloo õpikust IV klassile, Tallinn 1959) "Maailma esimene" 10 Sadu aastaid unistas töörahvas niisugusest elust, kus pole rõhujaid ja kus rahvas on ise
VÄÄRTUSKASVATUS Kas kool peab õpetama lapsi üksnes targaks või ka töökaks, ausaks, heaks, sallivaks hoolivaks? Väärtuskasvatus on protsess, mille käigus kujundatakse sihipäraselt kellegi väärtushoiakuid. Laiemas tähenduses loetakse väärtuskasvatuse alla kõik see, mis mõjutab inimese väärtushinnanguid ja hoiakuid. Väärtuskasvatusest räägitakse enamasti hariduse kontekstis, pidades silmas õpilastes teatud hoiakute ja hinnangute kujunemise toetamist. Väärtuskasvatus kui selline on mitmeetapiline protsess. Esimene etapp on selleks, et õpilane õpiks enda ja teiste väärtusi tundma ning neid omavahel kõrvutama. Teisel astmel teeb ta endale selgeks, miks ta hindab just neid väärtusi ja mis nende väärtuste järgi elades on tulemuseks talle ja ka ühiskonnale tervikuna. Mis on hariduse eesmärk? Arvan, et tähelepanu pööramine koolikultuurile on see, mis Eesti hariduselus puudu j�
PEDA SUHTLEMINE Termin "pedagoogiline suhtlemine" ei tähenda, nagu oleks see mingi eriline suhtlemise liik. Termin "pedagoogiline suhtlemine" tähistab suhtlemise iseärasusi pedagoogi töös. Õpetaja suhtlemisoskused ,,ei maksa midagi" kui õpetajal puudub n. hooliv hoiak õpilas(t)e suhetes ja hoiak õpilasse kui subjekti. Suhtlemine koosneb: Tajust (pertseptsioon) - kuidas teis(t)i tajutakse. Kommunikatsioonist - info vahetus. Interaktsioonist - vastastikune mõjutamine suhtlemise käigus. Suhtlemiskompetentsuse määratlemisel on üheks sagedamini märgitud karakteristikuks kohanemisvõime, mis kujutab endast käitumuslikku paindlikkust: oskust situatsioonile adekvaatselt reageerida ning see tähendab kohanemisvõimet nii füüsilises kui sotsiaalses kontekstis. Suhtlemiskompetentsus eeldab: Teadmisi suhtlemisest, Suhtlemisoskusi, Motiveeritust. Suhtlemisoskused terminina tähistavad tavaliselt teatud komplekssete oskuste valdamist indi
vastastikust usaldust indiviidi ja org vahel. Kultuur eksisteerib liikmete jaoks. Üleüldise harmoonia huvides püütakse iga hinna eest konflikte vältida. Inimene ei ole org. jaoks vaid org. on inimese jaoks, ei meeldi töörügajad, väga humanistlik. (ilusalong) 13. Organisatsioonikultuuri kujunemine ja selle mõjutajad. OK on väärtuste, normide, hoiakute ja põhimõtete kogum, millest firma lähtub oma igapäevases tegevuses. OK on baas-eelduste muster, mis on avastatud ja õpitud aja jooksul grupi poolt, kes lahendab probleeme, et kohaneda ja toime tulla välise keskkonnaga ja sisemise koostegevusega. OK kujuneb välja juba org. loomise käigus ja hiljem on seda raske muuta. Saab väärtusi rahvuskultuurist. Eriti oluline on kultuuri loova liidri õppimisvõimelisus. Mida enam juhid tunnetavad, kuivõrd suurel määral on OK kujunemist mõjutavad, seda rohkem saavad nad seda protsessi teadlikult suunata.
f) veendu, et lõppvastus on õige (review the adequancy of the final response). 9. Mis on põhierinevus on kirjaliku teksti õppimise PQ4R mudeli ja Dansereau „First degree MURDER”mudeli vahel? Esimene kirjeldab samme, mis tuleb läbida teksti õppimiseks, teine kirjeldab õpetajale näpunäited õpilaste õppimise juhendamiseks. 10. Kas Gagné õppeühiku mudel on kasutatav iseseisva õppimise juhisena? On. R. Gagnè õppeühiku mudel on kui eeskiri iseseisvaks õppimiseks: õpitavale tähelepanu koondamine õppimise eesmärkide teadvustamine ja enesemotiveerimine varemõpitu meeldetuletamine uue materjali õppimine (avastamine lugemine, meelde jätmine jne.) õppimise suunamine (tõhususe jälgimine, lähenemisviisi korrigeerimine) õpitu kontrollimine tagasiside kindlustamine
SEMINARID FLFI.02.097 Pedagoogiline eetika Prof. Margit Sutrop 2011/2012 sügissemester 11. 11.2011 I SEMINAR Kutse-eetika küsimusi. Õpetaja eetika. Professionaalsus, Rollimoraal. 1. küsimus: Hannele Niemi ütleb, et õpetaja ülesanne on juhtida ja toetada õpilase kasvamist ja arengut. Niemi osutab, et õpetamisel tehakse suur hulk väärtusvalikuid. Milles need väärtusvalikud tema järgi seisnevad? Tema on väärtusvalikutele lähenemiseks laias laastus leidnud kaks huvitavat ideelist lähenemist, mille detailidel on vägagi erinevad tahud : - Hea elu valikud. Et tulevikuks oleks perspektiivi tuleb luua õpilases vaade heale elule. See peab endas sisaldama usku tulevikku ja headesse väljavaadetesse. Head inimsuhted. Oskus teineteisega rääkida. Maailmanägemus, usaldus ja julgus. Hea elu ei ole mitte kõigile ühte moodi võimalik. Selle vastandiks o
Juhtimise alused (5.09-17.10) Seminar: 10.10 Arvestus: 17.10 Iseseisev töö on essee/analüüs/arutelu Iseseisva töö kirjaliku esitamise TA: 3.10 [email protected] Hinne: Arvestus= max 70p Iseseisev töö: max 30p Kodutöö ettekandmine= 10 boonuspunkti Kodutööde ettekandmisel ehk seminaril osalemine= 5 boonuspunkti Kodutöö ülesehitus Font 10p, ca 2lk Pealkiri, nimi Juhtimisalane arutelu/analüüs/essee Tuleks rakendada koolis õpitut, lisada näiteid meid ümbritsevast elust, lugeda valitud teemal lisamaterjale jne. PRAKTILINE TÖÖ Tähtaeg: 03.10.2014 Teemad: Karismaatiline juht Erineva kultuuriga ettevõtted Rahvusvaheline juhtimine- miks teatud riigis mingid mudelid toimivad, mujal mitte, millised on kultuurilised/rahvusvahelised/usulised erinevused Motivatsioonisüsteemid organisatsioonides- Mida peale palga veel inimestele pakutakse
Kordamisküsimused kontrolltööks. Õppe kavandamise I moodul 2015 1. Õppimise olemus. Õppimise ajendid ja motiivid? Õppimise mõiste ja olemuse erinevaid selgitusi (laiemalt, spetsiifilisemalt) koos põhiliste esindajatega Põhilised õppimise ajendid (motiivid) erinevate õppimisteooriate puhul Õppimine lihtsamal kujul seletatuna on teadmiste, erinevat oskuste ja osavuste koos kasutamine ning omandamine. Õppimine tähendab ka seda , et me kasutame juba eelnevalt omandatud teadmisi selleks, et juurde õppida uusi.1 (teadmiste, oskuste, vilumuste omandamine koolis, sotsiaalse käitumise ja teiste oskuste omandamist nii koolis kui väljaspool kooli ja õpilase emotsionaalse maailma kujunemine). Õpilastel kujunevad õppematerjaliga seoses hoiakud ja emotsioonid, mis ei pruugigi sotstuda otseselt õppeainega. C. Darwin. Tahtlik (teadlikult) ja tahtmatu (teadvustamata) õppimine.
· meeskondlik õppimine. Meeskondlik õppimine peab tagama üksteise mõttemudelitest arusaamise ja ühistel väärtustel põhinevate uute mõtlemisviiside, hoiakute ning käitumisviiside väljaarendamise. 25. Defineeri organisatsioonikultuur ning kirjelda tema avaldumise tasandeid. Organisatsioonikultuuri võib vaadelda kui väärtuste, normide, hoiakute ja põhimõtete kogumit, millest firma lähtub oma igapäevases tegevuses. Organisatsioonikultuur määrab, kuidas peab tööd tegema, mis on lubatud ja mis keelatud, milline on õige ja milline vale käitumine. See ühtlustab töötajate käitumist, muudab ettevõtte funktsioneerimise stabiilsemaks ja vähendab vajadust formaalse juhtimise ning kontrolli järele. Organisatsioonikultuuri avaldumise tasandid: · tehiskeskkond - tehnoloogia, kujundatud keskkond, tajutavad käitumismudelid
1. Organisatsioonikäitumise ajalooline kujunemisprotsess. Organisatsioonikäitumise ajalugu on väga tihedalt seotud juhtimise kui teaduse arenguga. Organisatsioonikäitumine kujunes seoses ajalooliste allikatega (teaduslik juhtimine, Hawthorne'i uurimused ja juhtimise funktsioonid) ja käitumisteadustega (antropoloogia, psühholoogia ja sotsioloogia). 20. sajandi alul olid hoogustumas tootmine ja uute turgude otsimine. Seda protsessi hakkasid takistama tööjõuga seonduvad probleemid. 19.sajandi lõpu Ameerikas tegeleti töö efektiivuses alase uurimistööga ning sellega ühines ka F.W. Taylor, kes pani aluse teaduslikult põhjendatud juhtimistegevuse analüüsile (1911.a). Juhtimise teaduslikud põhiõtted peab teaduslikul lähenemisel juhtimisele oluliseks inimeste hoiakute muutmist. Teaduslikku juhtimist ei saa rakendada enne, kui muutuvat juhtide ja teiste inimeste hoiakud. 1924-1933. aastatel uuriti põhjalikult Chicago ettevõttes Harvardi ülikooli teadlas
ja täpselt kindlaks määrata. Koolipraktikas annab niisuguste vahendite olemasolu võimaluse lapse andeid tundma õppida ning selle alusel neid arvestada ja edasi arendada (Unt 2005: 47). Vahel arvatakse, et õpilase andekus ilmneb n-ö iseenesest laps on lihtsalt edukam, teeb kooliülesandeid hästi, vastab arukalt õpetaja küsimustele ja on ise aktiivne, või on eriti edukas mingil alal, näiteks muusikas. Sageli esineb andekus peidetud, varjatud kujul ja sel juhul ei ilmne ta sugugi igapäevases koolitöös iseenesest (ibid). Teises ja kolmandas kooliastmes lisandub õppekavva palju aineid, aineõpetajatel on rohkesti uusi õpilasi ja neid uusi on tal võimatu kohe mitmekülgselt tundma õppida, sh nende annetes orienteeruda. Varjatud anne jääb mõnikord avastamata ka seetõttu, et ei õpita tundma õpilase n-ö lage, vaid piirdutakse sellega, et laps sooritab ainekavas nõutud ja kõigile ühesugused ülesanded hästi ja nii õpetaja kui ka lapsevanem on rahul
Põhiväärtused: Tartu Kutsehariduskeskuse visiooni saavutamist ja missiooni elluviimist toetavateks põhiväärtusteks on: · Asjatundlikkus töötajate erialane ja pedagoogiline kompetentsus, nende vastutustundlik suhtumine töösse on lõpetajate konkurentsivõime tagamise põhieelduseks · Koostöö avatus ja võrgustikutöö eesmärkide saavutamiseks · Innovatiivsus avatus uutele ideedele ning uute teadmiste rakendamine igapäevases tegevuses · Paindlikkus kiire reageerimine erinevatele vajadustele ning loov lähenemine väljakutsetele kasutades olemasolevaid võimalusi · Hoolivus heatahtlik ja abivalmis suhtumine õppijatesse, kolleegidesse, klientidesse, säästev suhtumine keskkonda TKHK tegevuse aluseks on Tartu Kutsehariduskeskuse põhimäärus (jõustunud 01.01.2013) ja õppekavadele väljastatud koolitusload (Haridus- ja Teadusministeerium). Tartu KHK lähtub
määratletud õpiväljunditena ning õppekava ülesehitus, hindamisviisid, õppemeetodid jm on valitud õpieesmärkide saavutamiseks. 8. Mis on õppekeskkond? 2p Õppekeskkonnana mõistetakse õpilasi ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õpilased arenevad ja õpivad. Õppekeskkond toetab õpilase arenemist iseseisvaks ja aktiivseks õppijaks, kannab põhihariduse alusväärtusi ja oma kooli vaimsust ning säilitab ja arendab edasi paikkonna ja koolipere traditsioone. 9. Milline on hinnete protsentuaalne skaala ,,5" hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 90100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust, hindega ,,4" 7589%, hindega ,,3" 5074%, hindega ,,2" 2049% ning hindega ,,1" 019%. 10. Mis on eesti keele kui teise keele õpetamise põhieesmärk? Millised on Teie arvates veel olulisemad? 5p Eesti keele kui teise keele õpetamise põhieesmärk on omandamine eesti keele oskusi tasemel,
1. Organisatsioonikäitumise olemus ja eesmärgid`?Organisatsioonikäitumine uurib inimkäitumist organisatsiooni kontekstis, keskendudes üksikisikut ja rühma puudutavatele protsessidele ja tegevustele. Sel põhjusel hõlmab OK ka organisatsiooni ja juhtimisprotsesside uurimist organisatsiooni pidevalt muutuvas kontekstis ning huvitub eelkõige inimeste mõjust nendele. OK on rakenduslik käitumisteadus, mille eesmärk on kaardistada laialdased teoreetilised ja praktilised teadmised, et avardada meie käitumist inimkäitumise keerukusest organisatsioonis ning anda teadmisi juhtimise mõtteviisist ja tegutsemisest. 2. Organisatsioonikäitumise uurimismeetodid?vaatlus, küsitlus ja intervjuu Organisatsioonikäitumise analüüsobjektiks on situatsioonid, erinevad sotsiaalsed grupid, isiksuse tegevus, eksperimendid laboratoorses tingimustes või reaalsetes olukordades. Andmete kogumiseks kasutatakse intervjuusid, küsitlusi, vaatlusi, mõõtmisi. Organisatsioonikäitumise uurimise teadu
PEDAGOOGILINE SUHTLEMINE Loeng 2 (09.02.2012) Indiviidi suhtumine teistesse (maailmapilt) M-mina, T-teised. M+T terve positisioon M +- T Mina olen prints ja sina oled konn M – T+ Mina olen viletsam kui Teie M- T- Kõik on halvasti. Suhtumine tuleneb kodust. Positiivne minapilt ehk M + + märk tuleb armastusest. Kui laps saab aru, et teda armastatakse, siis + märk. Vanemad armastavad sageli oma lapsi, kuid laps ei saa sellest alati aru. Sageli arvatakse, et tubli lapse tagab pahandamine ja karistamine, kuid kasulikum on vähem agressiivsust ja rohkem paid. Valesti mõtlemine. Lapsed mõtlevad sageli valesti, irratsionaalselt. Sageli mehed on oskamatud, ei tule selle peale, et lapsed vajavad ka isalt hellitamist. Miks ei tule last peksta ja nurka panna... Armastuse väljendamine: Võrdsusprintsiip perekonnas, s.h jagamiseprintsiip (asjad, aeg – lapsi ei aeta isa filmi pärast teleka eest minema, igaüks saab vastavalt oma soovidele vaadata t
ja südamlikest suhetest sõpradega. ka oma kõige nõrgema õpilase edusamme. Loovad inimesed võivad olla väga Ta peaks olema võluvalt mänguline, ambitsioonikad, igatsevad kuulsust ja aga samal ajal range ja tagama elementaarse au. Teisalt on nad isetud. Just selle poolest distsipliini. Ta peaks suutma ongi nad suured, et ei mõtle ainult traditsioone hoida ja neid samas ka omakasule, oma klassi, kooli, kompanii kummutada. Tagasihoidlik peab loovust või teaduskonna kasule, vaid laiemalt. toetav õpetaja kindlasti olema, aga samal Inimene, kelle loomingul on tähendus, ajal mõnes küsimuses absoluutselt kannab endas alati ka üldist huvi ja kannatab järeleandmatu. On ju asju, mida ei tohi kõigi inimeste kannatusi. lubada. Õpetaja peab suutma taluda ka
annaabi.ee 
