· Seeneriik jaguneb nelja hõimkonda Viburseened, Ikkeseened, Kottseened ja Kandseened. · Peale nende on veel kunstlik rühm Teisseened. Ehitusmükoloogia · Käsitleb põhiliselt kott- ja kandseeni. · Neid jagatakse mikroseenteks ja puitu lagundavateks seenteks. · Mikro- ehk hallituseenteks nimetatakse tinglikult neid, kellel ei ole makroskoopilisi viljakehasid. · Mikroseente kolooniaid kutsutakse kõnekeeles hallituseks. Enim levinud mikroseened ehitistes ja nende mõju tervisele. · Kerahallik ( tomatil ) Enim levinud mikroseened ehitistes ja nende mõju tervisele. · Mitmed kerahalliku teisliigid on tuntud ohtliku mükoosi aspergilloosi tekitajatena. · Kui hallitusseente eosed satuvad hingamisteedesse ja kopsu, siis võib areneda mükootiline bronhiit. · Kollane kerahallik suudab maapähklitel vohades produtseerida inimesele mürgiseid aflatoksiine. Enim levinud mikroseened
alla 10%) Eriti ohtlik on toiduainete kaudu saadav botulism, sest üks nakatunud allikas võib mürgitada väga paljusid inimesi. Botulismitekitaja hävib, kui toitu kuumutada 15 minuti jooksul üle 100 °C. Botuliini kasutatakse meditsiinis teatud tüüpi lihastõmbluste raviks ja kosmeetilistel eesmärkidel kortsude vähendamiseks HALLITUSSEENED Hallitusseenteks nimetatakse tinglikult seeni, mis ei moodusta makroskoopilisi viljakehasid. Jaotuselt kuuluvad mikroseened enamasti kottseente ja teisseente hõimkonda. Mikroseente kolooniaid nimetatakse kõnekeeles ka hallituseks . Enne kui alustate alljärgneva tekstiga tutvumist, peab rõhutama, et hallitusseened pole enamasti terve immuunsussüsteemiga inimesele ohtlikud. Probleeme võib tekkida vaid seeneeoste väga suure kontsentratsiooni korral õhus või nõrga immuunsussüsteemi puhul. ENIMLEVINUD MIKROSEENED JA NENDE MÕJU TERVISELE Aspergilluse liikidest võib
KESKONNATEGURITE MÕJUST PÄRMSEENTE KASVULE Uurimistöö bioloogias Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Autor korraldab katse, et uurida kuidas mõjub erinev keskkond pärmseentele. Pärmseened ehk pärmid on eukarüootsed, valdavalt üherakulised mikroseened, kes on looduses laialt levinud. Pärmid on kera- või munakujulised liikumatud ainuraksed. Neid võib leida mullast, veest, küpsetelt puuviljadelt, taimede mahlast, aga ka puuviljakärbse soolestikust.Autor püstitas uurimusliku probleemi, kuidas pärm reageerib suhkruga. Töö hüpoteesiks pani autor kirja, et pärm reageerib soojas suhkruga paremini. 3 1. TEOREETILINE BAAS
Toiduainetööstus, pagaritoode ja pärmseened Anna Lipskaja, Ivan Aleksejev KJVG 2013 Toiduainetööstus tegeleb põllumajandus ja kalatoodangu töötlemisega. Seega sõltub ta tugevasti kohaliku põllumajanduse ja kalanduse arengust. Pärmseened Pärmseened ehk pärmid on eukarüootsed, valdavalt üherakulised mikroseened, kelle liike leidub kahes seeneriigi hõimkonnas. Enamasti peetakse pärmseente all silmas kulinaarias ja tööstuses kasutatavat pagaripärmi Pärmseened on kera või munakujulised, 510 mikromeetri suurused liikumatud ainuraksed. Pagaripärm hapendavad anaeroobsetes tingimustes sahhariide, seda protsessi kutsutakse käärimiseks. Pärmseene paljunevad peamiselt pungumise teel ( kui toitaineid on piisavalt).Mõnikord
...........................................................................................................9 Kuidas mõjuvad majaseened inimese tervisele?.....................................................................10 Majaseente tekke- ja leviku tingimused..................................................................................10 Mikro- ehk hallitusseened.......................................................................................................11 Enimlevinud mikroseened ehitistes ja nende mõju tervisele..................................................11 Anamorf-perekond pintselhallik.............................................................................................12 ,,Must hallitus"........................................................................................................................12 Mikroseente kasvu- ja leviku tingimused ning tõrje...............................................................13 Kokkuvõte............
Toitainete suhtes ei ole hallitusseened valivad, nad suudavad kõikjal paljunema hakata. Kõige sagedamini leiame hallitusseente kahjustusi pinnakattevahenditega töödeldud või tselluloosi sisaldavatel materjalidel (tapeet). Hallitusseente kasv ja areng nendel toitainetel sõltub peamiselt sobivatest keskkonnatingimustest – temperatuur, suhteline õhuniiskusest ja materjali niiskussisaldusest. 1. MIS ON HALLITUSSEEN JA KUS VÕIB TEDA LEIDA? Hallitusseened on mikroseened, mis moodustavad kolooniaid, mida inimsilm eristab täpikestena või ühtlaselt jaotatud tumeda kihina. Hallitusseente kasvu põhjustavad: niiske keskkond, soe temperatuur ja orgaanilised ained. Seega ei saagi näha mikro- ehk hallitusseeni ühekaupa, vaid alles siis, kui seened on koondunud kolooniaks. Mõnikord jäävad ka kolooniad märkamatuks, sest hallitusseened on leidnud sobiva koha paljunemiseks: toanurka
suunas. Toiduahelad moodustavad omavahel toiduvõrgustiku (ühte toitu võivad süüa mitmed loomad). Kerahein rebane jänes hiireviu rästik konn rohutirts hiir õiesikk tihane Kerahein -> tihane, rohutirts, õiesikk, hiir, jänes -> hiireviu, rebane, rästik, konn -> rebane Nugiahel- iga järgmine lüli parasiteerib toiduahela eelneval lülil. Puuleht -> lehetäi -> seened -> mikroviirused Laguahel- algab surnud orgaanilisest ainest Leht -> vihmauss -> lestad -> bakterid ja mikroseened Troofiline tase- iga toiduahela lüli. I troofilise taseme moodustavad tootjad ehk produtsendid. Tipptarbija,-kisjka: Hüljes, III omnivoorid (kõigesööjad) väikesed kiskjad: metssiga, jooksiklane II rohusööjad loomad : põder, jänes, siklased I tootja : Tamm, leseleht Biomass- ühel troofilisel tasemel olevate organismide kogumass. Produktiivsus- biomassi juurdekasv.
umbrohud, taimehaigused ja taimekahjurid. Need argumendid pidurdavad kultuurtaimede kasvu, vähendavad saaki ning rikuvad selle kvaliteeti. Et Kultuurtaimedele soodsaid kasvutingimusi seada ja neid hooldada agrotehnikanõuetele vastavalt, on vaja taimekaitsel selle ülesandega tegeleda. Tugevad ja elujõulised taimed suudavad konkureerida umbrohtudega ning ei nakatu kergesti haigustesse ja on vastupidavamad kahjuritele. Enamik taimehaigusi on nakkushaigused, mida tekitavad bakterid, mikroseened ja viirused. Kahjurid on kahjurputukad, kes paljunevad ja levivad nendele soodsates tingimustes kiiresti. Sama kehtib ka taimehaiguste kohta. Tõhusamal taimekaitsel on abiks teadmine haiguste ja kahjurite arengust, oskus prognoosida haiguste levikut ja kahjurite arvukust ning valida sobivate tõrjeomadustega taimekaitsevahend. Taimekaitsevahendi mõjusus oleneb kahjustaja arenemisjärgust,
saab toota ühendeid, mida keemias ei saaMikroobide biotehnoloogia võtted:1.mutatsioonide esile kutsumine2.kunstlik valikEesmärgid: kindlate ühendite saamine, teaduslikud eesmärgid. Näited:1.toiduainetööstus-piimhappebakter2 .biotõrje/puhastus,saastevähenemine3.põllumajandus-bakterväetised. Saab valmistada mikroobi-biotehnoloogias: etanool-käärimine,insuliin- geeni sisse viimine,elektrielement-elusrakul membraanide potentsiaal,väetis -aitab taimedel omastada aineid,antibiootikum-mikroseened,hapukapsas-piim- happebakter,metaan-orgaaniliseaine lagundaja tekib prügimägedes,äädikhape- bakter.Priioni teket määrab organismi enda geen, mis on meis kõigis olemas juba. AGa enamusel pole priionvalgu defektset vormi Intronid mittekodeeritav geeni osa, st.transkribeeritakse, kuid lõigatakse välja (RNA splasingu käigus). Ekson-on see osa geenist mida saab kodeerida, see kodeeritakse valguks Plasmiid-väiksemad DNA rõngad, mida kasutatakse geenivektorite loomisel.
* Tekitavad haigusi- seenhaigus ( jalaseened) * Kahjustavad puuehitisi Seened on surnud orgaanilise aine lagundajad. Osalevad mulla tekkes. Aitavad taimedel omastada toitaineid. Põhjustavad organismidel haigusi. Seeni kasutatakse toiduks. Tuntumateks söögiseenteks on kukeseen, sampinjon, austerservik jne. Eestis kasvab ligi 400 söögiseene liiki. Sinihallitus- ja valgehallitusjuustud ( Penicillium camembert, Roquefort) Kasvavad väga laias temperatuurivahemikus (mikroseened) Osa hallitusseeni on mürgised Paljud kübarseened on hinnatud söögiseened. Seened sarnanevad kõige rohkem juurviljadega. Seentes on umbes 90% vett. Nad sisaldavad väärtuslikke toitaineid ja vitamiine. Toiduna on kõige väärtuslikumad samal päeval korjatud noored seenekübarad, sest seenekübara toiteväärtus väheneb tema vananemisel ja säilitamisel. Hangib elutegevuseks vajalikke aineid teistest elusorganismidest. Lagundavad puitu Põhjustavad haigusi Parasiitseente hulka
........................................ 8 5.Algloomad.................................................................................10 6.Pärmid....................................................................................... 11 7.Kasutatud kirjandus..................................................................12 1. Sissejuhatus Mikroorganismid ehk mikroobid (ka pisikud) on väikseimad organismid, kes on nähtavad ainult mikroskoobiga. Mikroorganismide hulka kuuluvad bakterid, mikroseened, arhed ja protistid; siia alla ei kuulu aga viirused ja prioonid, mida/keda üldiselt loetakse elututeks. Enamik mikroobe on üherakulised ja nähtamatud, kuid mõningaid üherakulisi protiste võib näha ka palja silmaga. Teadust, mis tegeleb mikroorganismidega, nimetatakse mikrobioloogiaks. Mikroorganismid elavad peaaegu kõikjal Maal, kus on vett (ka geisrites ja ookeani põhjas), samuti sügaval maapinnas. Mikroorganismid on aineringes
Limburgeris isovaleriaanhape. Lipiidide oksüdatsioonil ketoonid: 2-nonanoon, 2- undekanoon 2. Mesofiilne mikrofloora hüdrolüüsib di- ja monoglütseriide. Triglütseriidide lagundamine põhiliselt piima natiivse lipaasi toimel, tagades substraadine di- ja monoglütseriide 3. termofiilsed bakteriaalsed juuretised lipolüütiliselt aktiivsemad Lipolüütiliselt kõige aktiivsemad on mikroseened (vt skeemilt metüülketoonide moodustumist mütseelis ja spoorides) Sinihallitusjuustud · Roquefort lambajuust · Lambapiimas rasva 8%, , pH 6,8 Tootmine · Toorpiimale ei lisata põhijuuretist (Külmal perioodil 0,2% juuretise kultuuri) · Laapimine (kõrge lipolüütilise aktiivsusega lambalaap) 18-20ºC 2-3 päeva (tänapäeval 140ºC, 1 sek ->70ºC · Kalgendi moodustumine, lisatakse P.roqueforti, temp 32ºC, seisab 48h
Orgaaniliste hapete ja etanooli tootmisel (äädikahape, piiritus) Mügarbaktereid kasutatakse bakterväetisena Heitvete puhastamisel 4 Käroli Linder Bakterid ja hallitusseened 2. HALLITUSSEENED Mikro- ehk hallitusseened. Mikroseenteks nimetatakse tinglikult seeni, mis ei moodusta makroskoopilisi viljakehasid. Jaotuselt kuuluvad mikroseened enamasti kottseente ja teisseente hõimkonda. Mikroseente kolooniaid nimetatakse kõnekeeles ka hallituseks. Seente elutegevusekson vajalikud orgaaniline toit, vesi ja sobiv temperatuur. Harilikult seostatakse hallitusega ainult toidu riknemist. Ei osata kahtlustadagi, et elutoas,vannitoas, panipaikades, keldriruumides hõljuva ebameeldiva lõhna põhjustajateks on seal endale sobiva elupaiga leidnud hallitusseened. 2.1 HALLITUSE KUJU JA EHITUS
toiduvürgu. Toiduahelate erivormid @ Kiskahel- eelmise astme organismi sööb ära järgmise astme tarbija Nt- taimne hõljum-sõudik-viidikas-ahven-haug @ Nugiahel ehk parasiittoiduahel- iga järgmine lül iaprasiteerib toiduahela eelneval lülil Nt- õunapuuleht-lehetäi.seened-mükoviirused @ Laguahel- algab eluta organismi ainest. Koosneb esmastest tarbijatest ja lagundajatest. Lõpeb destruendiga Nt- kõdunenud lehed-vihmaussid-lestad-bakterid ja mikroseened Troofilised tasemed- ehk toiduahela lülid. TT reguleerib eelneva lüli arvukust ja sõltub sellest. · Igas järgmises tasemes talletub 10% eelmise astme energiast. · Liigirikkad ÖS- troopiline vihmamets, eestis salu-segamets · Liigivaesed ÖS- kõrb, eestis raba Üks ÖS kestab umbes 100 aastat sobivates tingimustes Ökoloogiline tasakaal- suudab ise ennast reguleerida Mõjutajad: 1. Ös on oma kindel areng * teke, areng kadumine * sisseränne ja väljaräne } migratsioon 2
Mikroorganismid. Mikroorganismid ehk mikroobid on väikseimad organismid , kes on nähtavad ainult mikroskoobiga. Mikroorganismide hulka kuuluvad bakterid, mikroseened, arhed ja protistid. Enamik mikroobe on üherakulised ja nähtamatud, kuid mõningaid üherakulisi protiste võib näha ka palja silmaga. Mikroorganismid elavad peaaegu kõikjal Maal, kus vett, samuti sügaval maapinnas. Nad on aineringes lagundajad, muundades mineraliseerumine käigus surnud orgaanilised ained anorgaanilisteks aineteks, mida saavad taaskord kasutada autotroofsed taimed. Kuna mõned mikroobid seovad lämmastikku, mängivad nad olulist rolli lämmastikuringes. Leidub
Rohutirts konn uss/madu kotkas TODUAHELATE ERI VORMIS : * NUGIAGEL e. parasiittoiduahel * Iga järgmine lüli parasiteerib toiduahela erineval lülil. * Õunapuuleht lehetäi seened mükoviirus * LAGUAEHEL * Algab alati surnud orgaanilisest ainest (leht). * Koosneb esmastest tarbijatest ja lagundajates. * Lõppeb alati DESTRUENDI e. lagundajatega (seened ja bakterid) * Kõdunenud lehed vihmauss lestad bakterid ja mikroseened * * * * TROOFILISED TASEMED e. * toiduahela lüli. Troofiline tase reguleerib eelneva lüli ARVUKUST JA SÕLTUB SELLEST * esimese troofilise taseme mood. PRODUTSENDID e. orgaaniliste ainete TOOTJAD. * Produtsendid - herbivoor- omnivoor (sööb taimi kui ka loomi) kiskja destruendid (lagundaja) * Aineringe moodustavad PRODUTSENDID, KONSUMENDID ja DESTRUENDID * Igas järgmises tasemes talletub 10 % eelmise troofilise taseme energiast. (Fütoplankton 15000kg ahven 1500 kg haug 150 kg
seeneniidistik. See koosneb harunevatest seeneniitidest. Selline niitide mass moodustab seene keha. Soodsates tingimustes kasvavad hallitusseente niidistikult ülespoole varrekeste kujulised moodustised, mille tipus paiknevad eosed. Ka hallitusseened paljunevad eoste abil. Hallitus areneb nii pimedas kui ka valguse käes. Valgus pole hallituse moodustumiseks oluline. Pärmid Pärmseened ehk pärmid on eukarüootsed, valdavalt üherakulised mikroseened, kelle liike leidub kahes seeneriigi hõimkonnas. Pärmseeni on kirjeldatud umbes 1500 liiki. Pärmseente rakkude suurus varieerub liigiti: tavaliselt on nad 3...4 µm läbimõõduga, kuid mõned liigid kuni 40 µm.Pärmseened sigivad nii suguta kui suguliselt, esimesel juhul toimub kas pungumine või pooldumine, sugulise sigimise korral moodustavad nad askospooreehk kotteoseid. Algloomad Ehk ainuraksed. Ainurakse rakus on palju organelle, mille funktsioon on kulgemine, toidu
Arthrobacterium Kurthia Bacillus 3. GN pulkbakterid: Pseudomonas Acinetobacter Flavobacterium Alcaligenes 3 Klebsiella Enterobacter Escherichia 4. Juhuslik mikrofloora: Streptococcus Pärmid, mikroseened Piima saastumine: 1. Mastiit Saastumine streptokokkidega: S.agalactiae, S.dysgalactiae, S.uberis Corynebacterium pyogenes (suvel) 2. Kolivormne mastiit E.coli, Enterobacter aerogenes (talvel) L.monocytogenes Bacillus cereus Clostridium perfringens 3. Antisanitaarne tootmine Yersinia enterocolitica Staphylococcus Campylobacter E.coli Salmonella
Toiduahelate erivormid : · Nugiahel ehk parasiittoiduahel iga järgmine lüli parasiteerib toiduahela eelneval lülil Õunapuuleht lehetäiseenedmikroviirused · Laguahel algab eluta orgaanilisest ainest. Koosneb esmastest tarbijatest ja lagundajatest. Lõppeb alati destruendiga. Kõdunenud lehedvihmaussidlestadbakterid ja mikroseened · Kiskahel iga järgmine toitub eelmisest ja muutuvad suuremaks Toiduvõrguks nimetatakse omavahel põimunud toiduahelate kogumit. 10. Ökoloogilise püramiidi reegel ja koostamine. Reegel : Igas järgmises tasemes talletub umbes 10% eelmise troofilise taseme energiast. Koostamine : Ökoloogiline püramiid saadakse, kui toiduahel paigutatakse vertikaalselt ja kõige alla jäävad tootjad. 11. Kuidas liiguvad ökosüsteemis aine ja energia?
10kg 3 tase sekundaarsed konsumendid 100kg 2 tase primaarsed konsumendid 1000kg 1 tase produtsendid Iga troofiline tase reguleerib eelneva lüli arvukust ja mõjutab ka järgneva lüli arvukust. Kiskahel-on saak- ja röövloomadest moodustunud toiduahel.Kiskahelale on omane, et iga järgnev kiskja on oma saakloomast suurem. Laguahel-mingile, enamasti raskesti lagundatavale orgaanilisele osakesele (näiteks okka tükk) kogunevad esmased selle tarbijad (näiteks bakterid, mikroseened), kes omakorda süüakse ära neist toituva organismi poolt. Nugiahel-Iga järgmine lüli parasiteerib toiduahela eelneval lülil
ja veeauru. Sellised tolmuosakesed kahjustavad materjale lisaks mehaanilisele (erodeerivale) toimele ka keemiliselt. Arhiivimaterjalidele kogunenud tolm takistab õhu juurdepääsu ja materjalide normaalset ventilatsiooni, luues sellega sobiva keskkonna hallitusseente arenguks. Biokahjustajad ja neid mõjutavad keskkonnatingimused: Biokahjustused - elusorganismide poolt põhjustatud kahjustused objektidel Biokahjustajad: bakterid aktinomütseedid mikroseened putukad närilised Bakterid on mikroskoopilised, üherakulised, eeltuumsed organismid. Väliskuju võib bakteritel olla äärmiselt mitmekesine. Nad on võimelised taluma väga erinevaid keskkonnatingimusi. Temperatuurivahemik, mille korral bakterid on suutelised kasvama ulatub - 5° ... + 120° C. Optimaalseks kasvutemperatuuriks on siiski + 20° ... + 30° C. Bakterite optimaalne kasv toimub siis, kui suhteline ôhuniiskus on 100 %
Kui küpsemisperiood on jahe ja sademeterohke, alandab see kohe rukki kvaliteeti. Koristamine Koristamisega ei tohi hilineda! Rukis on koristusvalmis, kui tera niiskusesisaldus on alla 30 % . Rukki küpsetusomadusi mõjutab koristuaegne ilm. Koristusaja hilinedes halvenevad sageli ilmastikutingimused: suureneb udu ja sajupäevade arv. Seetõttu suureneb ka relatiivne õhuniiskus, mistõttu terade kvaliteedinäitajad halvenevad. Samuti võivad areneda ka toksilised mikroseened. Suhteliselt kõrge temperatuuri ja õhuniiskuse korral kipub rukis vahaküpsuse lõpus ja täisküpsuse alguses peas ära kasvama. Kõrge temperatuur ja sademed aktiviseerivad rukkiteras leiduvaid fermente, mille tagajärjel terad alustavad idanemist puhkepausi läbimata. Rukkil on ferment amülaas eriti aktiivne vahaküpsuse faasis, mil terad sisaldavad suhteliselt palju vett. Peas kasvama läinud terad ei kõlba seemneks ja leivajahuks ning ka terade söödaväärtus on madal.
ning häiriv ja kahjustab pinda. Mustus võib leiduda ka õhus, mis muidugi võib ohustada ja häirida ruumis viibivaid inimesi. Mustust võib liigitada: · Keemilise koostise järgi · Orgaaniline mustus · Pinnale kinnistuv mustus · Koostis mustus · Veeslahustuv mustus KEEMILISE KOOSTISEGA MUSTUS Mineraalne mustus-liiv, pori, paberitükid, kilejäätmed, vedelikud, puidukillud jmt ORGAANILINE MUSTUS Mikroorganismid, bakterid, mikroseened, rasvained, veri jmt PINNALE KINNISTUV MUSTUS Lahtine mustus-praht, liiv, tolm, veepiisad, lumelörts jmt kuiv või märg lahtine mustus. Kinnitunud mustus-pori, rasv vmt, mis on küll pinnal kinni, kuid ei ole tunginud pinna sisse. Sööbinud mustus-võib reageerida pinnakattematerjaliga, veesätted, lubi, rooste, katlakivi, vaha, muud erineva koostisega plekid. MUSTUSE ESINEMISVORMID 1. Praht on käsitsi eemaldatav mustus nagu paberitükid ja kuivanud taimelehed. 2. Lahtine mustus 3
umbrohud, taimehaigused ja kahjurid. Need pidurdavad kultuurtaimede kasvu, vähendavad saaki ja rikuvad saagi kvaliteeti. Taimekaitse ülesandeks on luua kultuuridele soodsad kasvutingimused ja hooldada neid agrotehnikanõuetele vastavalt tugevad ja elujõulised taimed suudavad konkureerida umbrohtudega, ei nakatu kergesti haigustesse ning on vastupidavamad kahjuritele. Enamik taimehaigusi on nakkushaigused, mida tekitavad bakterid, mikroseened ja viirused. Kahjurid on kahjurputukad, kes paljunevad ja levivad nendele soodsates tingimustes kiiresti. Sama kehtib ka taimehaiguste kohta. Tõhusamal taimekaitsel on abiks teadmine haiguste ja kahjurite arengust, oskus prognoosida haiguste levikut ja kahjurite arvukust ning valida sobivate tõrjeomadustega taimekaitsevahend. Taimekaitsevahendi mõjusus oleneb kahjustaja arenemisjärgust, iImastikust, toimeainete omadustest ja mõju kestusest.
aktiivseid gaase ja veeauru. Sellised tolmuosakesed kahjustavad materjale lisaks mehaanilisele (erodeerivale) toimele ka keemiliselt. Arhiivimaterjalidele kogunenud tolm takistab õhu juurdepääsu ja materjalide normaalset ventilatsiooni, luues sellega sobiva keskkonna hallitusseente arenguks. Biokahjustajad ja neid mõjutavad keskkonnatingimused Biokahjustused - elusorganismide poolt põhjustatud kahjustused objektidel Biokahjustajad: bakterid aktinomütseedid mikroseened putukad närilised Bakterid on mikroskoopilised, üherakulised, eeltuumsed organismid. Väliskuju võib bakteritel olla äärmiselt mitmekesine. Nad on võimelised taluma väga erinevaid keskkonnatingimusi. Temperatuurivahemik, mille korral bakterid on suutelised kasvama ulatub - 5° ... + 120° C. Optimaalseks kasvutemperatuuriks on siiski + 20° ... + 30° C. Bakterite optimaalne kasv toimub siis, kui suhteline ôhuniiskus on 100 %
.......................................................................................................................10 2 Mikroorganismid Mikroorganismid ehk mikroobid (ka pisikud) on väikseimad organismid, kes on nähtavad ainult mikroskoobiga. Mikroorganismide hulka kuuluvad bakterid, mikroseened, arhed ja protistid, siia alla ei kuulu aga viirused ja prioonid, mida/keda üldiselt loetakse elututeks. Enamik mikroobe on üherakulised ja nähtamatud, kuid mõningaid üherakulisi protiste võib näha ka palja silmaga. Teadust, mis tegeleb mikroorganismidega, nimetatakse mikrobioloogiaks. Mikroorganismid elavad peaaegu kõikjal Maal, kus on vett, samuti sügaval maapinnas. Mikroorganismid on aineringes lagundajad, muundades mineraliseerumise käigus surnud
lihatoiduline loom. e) Ökopüramiid VEEIMETAJAD RÖÖVKALAD LEPISKALAD VEESELGROOTUD PLANKTON 8 5. Ökosüsteem kui tervik a) Toiduahelad surnud raudkull > raisamatja > vihmauss > lestad > mikroobid Kõdunenud lehed ® vihmaussid ® lestad ® bakterid ja mikroseened Metskitsed söövad suvel rohttaimi, talvel puhmaid, võrseid ja koort, vahel kuuse ja männi okkaid. Kitsed on toiduks ilvestele ja huntidele, kuid osa kitsi langeb ka hulkuvatele koertele ohvriks b) Toiduahelate võrgustik KASK LEHETÄI SIPELGAS RÄHN KANARBIK LÕOKE REBANE LEPATRIINU KASSIKATK HUNT MÄND PÕDER c) Toiduahelate katkemine
..............................................................................7 6. KASUTATUD MATERJAL........................................................................................8 2 1. SISSEJUHATUS Mikroorganismid ehk mikroobid (ka pisikud) on väikseimad organismid, kes on nähtavad ainult mikroskoobiga. Mikroorganismide hulka kuuluvad bakterid, mikroseened, arhed ja protistid; siia alla ei kuulu aga viirused ja prioonid, mida/keda üldiselt loetakse elututeks. Enamik mikroobe on üherakulised ja nähtamatud, kuid mõningaid üherakulisi protiste võib näha ka palja silmaga. Teadust, mis tegeleb mikroorganismidega, nimetatakse mikrobioloogiaks. Mikroorganismid elavad peaaegu kõikjal Maal, kus on vett (ka geisrites ja ookeani põhjas), samuti sügaval maapinnas. Mikroorganismid on aineringes lagundajad, muundades
küpsetamisel kergitava ainena, veini, õlle ja sojakastme kääritamisel. Alates 1940. aastatest kasutatakse seeni antibiootikumide tootmiseks. Veel hiljem on hakatud seente toodetavaid ensüüme tööstuslikult kasutama valke lagundavate fermentide jaoks pesuainete tootmises. Seeni kasutatakse bioloogilise tõrjevahendina umbrohtude ja kahjurite vastu. Pärmseened ehk pärmid on eukarüootsed, valdavalt üherakulised mikroseened. (Eukarüoodid ehk päristuumsed). Enamasti peetakse pärmseente all silmas kulinaarias ja tööstuses kasutatavat pagaripärmi. Pagaripärm (nagu ka mitmed teised pärmseened) hapendavad anaeroobsetes tingimustes sahhariide, seda protsessi kutsutakse käärimiseks. Mitmeid pärmseene liike on kasutatud ka veini jt toodete valmistamiseks. Looduses asustavad nad peamiselt mulla- ja veekeskkondi. Pärmseened sigivad nii
Viin läbi katse, mille käigus kasutan kolme saia tükki, milles katsetan, kuidas mõjuvad erinevad niiskustingimused hallitusseente arengule saias. Töö hüpoteesiks püstitan, et hallitusseente tekkeks on vaja palju niiskust ja hallitus tekib III ja II saial, aga I kivistub. Taustinformatsioon Hallitusseened Mikro-ehk hallitusseenteks nimetatakse tinglikult seeni, mis ei moodusta makroskoopilisi viljakehasid. Jaotuselt kuuluvad mikroseened enamasti kottseente ja teisseente hõimkonda. Mikroseente kolooniaid nimetatakse kõnekeeles ka hallituseks. Hallitusseened pole terve immuunsussüsteemiga inimesele enamasti ohtlikud. Probleeme võib tekkida vaid seeneeoste väga suure kontsentratsiooni korral õhus või nõrga immuunsussüsteemi puhul. Mikroseeni, mis on ka väikese kontsentratsiooni korral inimesele ohtlikud, on väga vähe. Mikroseente eosed on enamasti õhus olemas ja seega saame nende levikut vähendada ja
Veinipärmid Uku Pilv Jookide tehnoloogia EMÜ Pärmid Pärmseened ehk pärmid on eukarüootsed, valdavalt üherakulised mikroseened, kelle liike leidub kahes seeneriigi hõimkonnas. Pärmseeni on kirjeldatud umbes 1500 liiki. Arvatakse, et kõikidest seeneliikidest moodustavad pärmid vaid 1%. Pärmiseened kuuluvad kahte seeneriigi hõimkonda: kottseened (Ascomycota) kandseened (Basidiomycota) Veinipärmid on mikroskoopilise suurusega üherakulised väikesed organismid. Pärmid vajavad eluks energiat ning seda nad metaboliseerivad puu või aedvilja suhkrutest.
soolekepikest. BACILLUS CEREUS Bacillus cereus on eoseid moodustav mikroob, mis satub piima 1) pinnasest (karjamaaperioodil eoste arv piimas suureneb), 2) puudulikult puhastatud ja desinfitseeritud riistadelt, allapanust. Hapupiimasaaduste madal pH pidurdab Bacillus cereus kasvu (Christiansson, 2003, McCabe-Sellers, 2004 ). HALLITUSSEENED Mikro- ehk hallitusseened. Mikroseenteks nimetatakse tinglikult seeni, mis ei moodusta makroskoopilisi viljakehasid. Jaotuselt kuuluvad mikroseened enamasti kottseente ja teisseente hõimkonda. Mikroseente kolooniaid nimetatakse kõnekeeles ka hallituseks. Hallitusseened pole terve immuunsussüsteemiga inimesele enamasti ohtlikud. Probleeme võib tekkida vaid seeneeoste väga suure kontsentratsiooni korral õhus või nõrga immuunsussüsteemi puhul. Mikroseeni, mis on ka väikese kontsentratsiooni korral inimesele ohtlikud, on väga vähe. ASPERGILLUS Anamorf-perekond kerahallik (Aspergillus). Kerahalliku liikidest võib sagedamini
MIKROORGANISMID Kirjalik töö Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Kristel Ausmees Mikroorganismid Mikroorganismid ehk mikroobid (ka pisikud) on väikseimad organismid, kes on nähtavad ainult mikroskoobiga. Mikroorganismide hulka kuuluvad bakterid, mikroseened, arhed ja protistid; siia alla ei kuulu aga viirused ja prioonid, mida/keda üldiselt loetakse elututeks. Enamik mikroobe on üherakulised ja nähtamatud, kuid mõningaid üherakulisi protiste võib näha ka palja silmaga. Teadust, mis tegeleb mikroorganismidega, nimetatakse mikrobioloogiaks. Mikroorganismid elavad peaaegu kõikjal Maal, kus on vett (ka geisrites ja ookeani põhjas), samuti sügaval maapinnas. Mikroorganismid on aineringes lagundajad, muundades
inertsed kehakatted siseparasiitidel, immuunvastuse vähendamiseks, pH ja temp. muutuste hea taluvus, vere hüübimist takistavate ühendite eraldamine - kaanid, tuimestavate ühendite eritamine verd imevad parasiidid, erinevate elupõlvkondade eluvormide vahetumine mikroseened; peremeeste kaitsekohastumused: antigeenide süntees, rakuline kaitse fagotsüüdidega, hapniku reaktiivsete osakeste kasutamine, parasiidi isoleerimine sidekoe lubikapsliga, põletik Herbivoorsus - taimede kaitsekohastumused:
Konsument tarbijad nt inimesed Destruent lagundajad nt bakterid, seened Herbivoor rohusööja (I astme tarbija) Omnivoor kõigesööja (II astme tarbija) Karnivoor lihasööja (III astme tarbija) 20. Laguahel ja nugiahel. Laguahel algab eluta orgaanilisest ainest, koosneb esmastest tarbijatest ja lagundajatest, lõpeb alati destruendiga (lagundajatega) nt kõdunenud lehed vihmaussid lestad bakterid ja mikroseened Nugiahel e. parasiittoiduahel iga järgmine lüli parasiteerib eelneval lülil nt õunapuuleht lehetäi seened - mikroviirused 21. Koosta 5 lülist koosnev toiduahel, koosta toiduvõrgustik. Jänesekapsas -> jänes > rebane > kotkas > mullabakter 22. Arvuta biomass (näidisül: Milline võiks olla maksimaalne kulliliste biomass, kes on ära söönud 1 tonnist nisust toitunud närilised?). NISU 1000 kg Närilised 100 kg
· sööbinud mustus, mis võib reageerida pinnakattematerjaliga keemilise reaktsiooni tulemusena (veesetted- lubi, rooste, katlakivi; vaha, erineva koostisega plekid). Mustuse pinnale kinnitumise viis määrab selle puhastamise meetodi. 3. Ohtlikkuse järgi: · ohutut mustus, mis ei põhjusta terviserikkeid ja traumasid (tolm, liiv, veesetted) · ohtlik mustus, mis võib põhjustada haigestumist ja traumasid (mikroobid, bakterid, mikroseened, saastunud süstlad, libedad pinnad) · saastunud õhk (liigne tolm, suits, mürgised gaasid) 4. Vees lahustuvuse järgi: · vees lahustuv mustus, mille eemaldamiseks piisab jahedast veest (sool. suhkur, värske veri, lahjad puuviljamahlad, mõningad värvid) · vees lahustumatu mustus, mille eemaldamiseks on vaja puhastusainet. a)orgaaniliste lahustite toimel lahustuv mustus - rasv, vaha, vaik, liimid, värvid, pigi jne.
· Taimne aine kõrge · NO3 ja NH3 madal, peale termokliini kõrge · Tugev setete lisandumine Oligotroofne toitaineid on väga vähe · Lahustunud O2 läbi veekogu kõrge. · NO3 madal, peale termokliini pisut tõuseb, NH3 väga madal, taimne aine madal · Piiratud setete lisandumine. Plankton · Vees leiduvad elu väikevormid · Jagunemine: Fütoplankton e taimhõjum peamiselt vetikad Bakterioplankton bakterid, mikroseened Zooplankton e loomplankton ainuraksed, meduusid, vesikirbulised, aerjalalised Lisaks leidub putukate mune ja vastseid · Hulk sõltub vee nt temperatuurist, toitumisoludest. · On toiduks kaladele. Soojuskihistus · Stratifikatsioon · Veekogu jaotumine erineva temperatuuriga kihtideks · Sellest oleneb veekihtide tihedusest · Suurim tihedus 4 °C · Kevadel, sügisel vee segunemine /tsirkulatsioon
bakterite massilise paljunemise. Nii näiteks elavad hingamisteede haigestumist (kurgu- või kopsupõletikku) tekitavad bakterid enamasti pidevalt meie hingamisteedes. Alles siis, kui inimese kaitsemehhanismid nõrgenevad (näiteks külmetuse korral) , saavad nad kiiresti paljunema hakata ning tulemuseks ongi mõni nn külmetushaigus. Hallitusseened Mikro-ehk hallitusseenteks nimetatakse tinglikult seeni, mis ei moodusta makroskoopilisi viljakehasid. Jaotuselt kuuluvad mikroseened enamasti kottseente ja teisseente hõimkonda. Mikroseente kolooniaid nimetatakse kõnekeeles ka hallituseks. Hallitusseened pole terve immuunsussüsteemiga inimesele enamasti ohtlikud. Probleeme võib tekkida vaid seeneeoste väga suure kontsentratsiooni korral õhus või nõrga immuunsussüsteemi puhul. Mikroseeni, mis on ka väikese kontsentratsiooni korral inimesele ohtlikud, on väga vähe. Mikroseente eosed on enamasti õhus olemas ja seega saame nende levikut vähendada ja
kleepudes, kus nad täpsemalt on. KEMOATRAKTANDID Märguandemolekulid, vabanevad rakkudest ja liiguvad veidi kaugemale, et kutsuda teel kohatud immuunrakke nakkuspiirkonda. TSÜTOKIINID Nendevahel vahetatakse infot (TABEL VIHIKUS) 2. ORGANISMI KAITSE HAIGUSTE EEST Vere hüübimisfaktorid (valgud) kaitsevad meid verekaotuse eest. PATOGEENIDEKS kutsutakse haigustekitajaid o Nendeks võivad olla viirused, bakterid, mikroseened I kaitse katete poolt o Inimese nahk koosneb epiteelkoest, kus rakud on tihedasti üksteise vastas, haigustekitajad ei pruugi läbipääseda o Nahal olev normaalne mikrofloora kaitseb ei lase võõrastel mikroorganismidel kinnituda. Ripsepiteeli rakud on varustatud viberitega, selle abil eemaldatakse võõrkehad ja patogeenid. NT ninas, hingamisteedes.
Erinevad saasteained (näit gaasilised ained SO2, NO, NO2). Biootilised stressifaktorid a) Taimede tihedus Iga kultuurtaime puhul, lähtuvalt taime mõõtmetest, tuleb kasvatamisel kasutada optimaalseid külvi- ja istutustihedusi, et jätkuks taimedele valgust, vett, toitaineid. b) Teised elusorganismid Taimed kasvavad looduses kõrvuti teiste elusorganismidega, osad neist on taimedele kasulikud, osad kahjulikud: Patogeenid - taime haiguste tekitajad (mikroseened, bakterid, viirused); Putukad, taimekahjurid; Imetajad loomad. Taimede reaktsioon stressile Organism reageerib stressile biokeemiliste ja füsioloogiliste muutustega, mis sageli ilmnevad taime ka välimuses. Taimede reaktsioon stressile võib olla elastne - pärast pingeallika likvideerimist taim läheb esialgsesse seisundisse; plastiline taim jääb stressitagajärjel deformeerituks või sureb. Stressi olukorras toimuvad muutused taime ainevahetuses:
korrosioon jpt, mis on esile kutsutud nii materjalide endi keemiliste koostisainete reageerimisest kui ka väliskeskkonnast materjalidesse sattuvate ainete toimest. Mehaanilised kahjustusprotsessid on põhjustatud mehaaniliste jõudude toimest (deformatsioon, purunemine, rebenemine, kulumine, abrasioon) ja pinna määrdumisest. Bioloogilised kahjustusprotsessid on esile kutsutud mitmesuguste elusorganismide (bakterid, aktinomütseenid, mikroseened, putukad, närilised jne) elutegevusest, enamikul juhtudel on tegemist keemiliste või mehaaniliste kahjustustega. Kahjustusprotsesside esinemist ja kiirust mõjutavad terve hulk tegureid, mida klassifitseeritakse ja uuritakse sõltuvalt käsitlussuunast ja eesmärkidest väga erinevalt. Näiteks fotodegratsiooni mõjuutavad keskkonnategurid võivad olla valgus, kemikaalid ja niiskus ning nende mõju objektile on pleekumine, värvi ja keemilise koostise muutused.
10. Bakterite viburid, bakterite liikumine ja selle viisid, piilid, bakterite kleepumine pindadele 11. Bakterid ja keskkond. 12. Temperatuuri toime mikroobidele. 13. Rõhu ja kiirguse toime mikroobidele. Hapniku ja pH toime mikroobidele. 14. Bakterite kasv ja paljunemine. 15. Keemiliste ainete toime mikroobidele. Mikrobioloogia I 2017 Steriliseerimine ja desinfitseerimine. Mida uurib mikrobioloogia? • Mikroobe (mikroorganisme). Bakterid, arhed, mikroseened ja pärmid, algloomad. Meie oma kursuses räägime peamiselt bakteritest ja arhedest. • Mikrobioloogia uurib nende objektide ehitust, ainevahetust, geneetikat, genoome. • Seotud tihedalt ka inimese, loomade ja taimede molekulaarbioloogiaga (Escherichia coli ehk soolekepike kui töövahend molekulaarbioloogilises töös). • Mikroobidega seotud ka biotehnoloogilised rakendused (vaktsiinide, antibiootikumide jt ravimite tootmine, aminohapete ja vitamiinide
3.Molekulaargeneetika alused.Nukleiinhapped kui geneetilise info edasikandjad. Molekulaargeneetikas on tänapäeval peamiseks uurimisobjektiks nukleiinhapped, nende struktuur ja funktsioonid geneetilise informatsiooni säilitamisel ning edasiandmisel. Kui eelnevatel perioodidel uuriti pärilikke nähtusi eelkõige kõrgematel, suguliselt sigivatel organismidel, siis tänapäeval on nendeks mikroorganismid (ainuraksed, vetikad, bakterid, viirused ja mikroseened). 1944.a avastasid Avery, MacLeod ja McCarty, et geneetilise informatsiooni materiaalseks aluseks on nukleiinhapped - DNA ja RNA. Olenevalt sellest, kas nukleiinhapete koostisse kuulub riboos või desoksüriboos, jaotatakse neid ribonukleiinhapeteks (RNA) ja desoksüribonukleiinhapeteks (DNA). Nad erinevad üksteisest ka nende koostises leiduvate lämmastikaluste poolest. Lämmastikaluseid on kokku viis: puriinalused - adeniin (A) ja guaniin (G);
Laguahel ehk lagunemisahel ehk detriitahel on ökosüsteemis funktsioneeriv toiduahel, mis baseerub detriidi ehk pudeme olemasolul ja ühtlasi algab sellest. Laguahelatel on eriti tähtis osakaal metsaökosüsteemides. Laguahela moodustavad organismid (detritovoorid) tarbivad detriiti. Laguahela võiks välja näha selline: mingile, enamasti raskesti lagundatavale orgaanilisele osakesele (näiteks okka tükk) kogunevad esmased selle tarbijad (näiteks bakterid, mikroseened), kes omakorda süüakse ära neist toituva organismi poolt. Viimase baktereist toituva organismi väljaheited on mõnevõrra degradeerunumad kui algne aine ning väljaheidet hakkavad taaskord sööma bakterid jt, kes taaskord võivad sattuda sama organismi seedekulglasse ehk kes sööb sisuliselt ära siis jälle oma mikroorganismidega kaetud väljaheiteid. Protsess kestab seni, kuni orgaaniline aine on mineraliseerunud
ÖKOSÜSTEEM on isereguleeruv süsteem, mis koosneb erinevate elusorganismide kooslustest ja ökotoobist Toiduahelate vormid: Nugiahel ehk parasiittoiduahel Iga järgmine lüli parasiteerib toiduahela eelneval lülil. Õunapuuleht lehetäi seened mükoviirused Laguahel Algab eluta orgaanilisest ainest. Koosneb esmastest tarbijatest ja lagundajatest. Lõpeb alati destruendiga. Kõdunenud lehed vihmaussid lestad bakterid ja mikroseened TROOFILISED TASEMED Iga toiduahela lüli ehk troofiline tase reguleerib eelneva lüli arvukust ja sõltub sellest. Esimese troofilise taseme moodustavad produtsendid ehk orgaaniliste ainete tootjad. Toodavad ise orgaanilist ainet. Rohelised taimed ja autotroofsed bakterid. Teise troofilise taseme moodustavad konsumendid ehk tarbijad. Saavad vajaliku orgaanilise aine toiduga. I astme tarbijad - rohusööjad herbivoorid
eelneva taseme biomassist. Toiduahelate erivormid: · Kiskahel kiskjad ise osutuvad saakloomadeks. Viimane lüli on tippkiskja. · Nugiahel parasiittoiduahel iga järgmine lüli parasiteerib eelneval lülil. N: õunapuuleht lehetäi entomofiilsed seened mükoviirused. · Laguahel algab eluta orgaanilisest ainest. Koosneb esmastest tarbijatest ja lagundajatest. Lõpeb destruendiga. N: kõdunenud lehed . vihmaussid lestad bakterid ja mikroseened Iseregulatsioon toimub kõigi järjestikuste troofiliste tasemete vahel. Pikemat aega tasakaalus püsinud populatsioonide arvukust nimetatakse ökoloogiliseks tasakaaluks. ÖKOSÜSTEEMIDES TOIMUVAD MUUTUSED lk 148-152 Ökosüsteemi iseregulatsioon hoiab süsteemi tasakaalus! Kui see lakkab, muutub ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arvukus. Stabiilne populatsioon suremus ja sündimus on enam-vähem võrdsed. Populatsiooni arvukus püsiv.
2. Pulkbakterid ehk batsillid. Need on pulgakujulised. Näited: tuberkuloosi tekitaja, salmonelloosi tekitaja, Lactobacillus fermentum- piimhappebakterid. 3. Keeritsbakterid ehk spiroheedid. Need on keerdunud kujuga ning painduvad bakterid. Näited: süüfilise tekitaja, puukborrelioosi tekitaja. § Bakterid paljunevad pooldumise teel. Ø Seened § Kübarseeni me näeme, kuid paljud seened jäävad märkamatuks oma mikroskoopiliste mõõtmete tõttu. Mikroseened on keskmiselt mõne mikromeetri suurused. v Seente ehitus ja paljunemine Kandseened (kübarseened) Pinnases asub seeneniidistik ehk mütseel, mis koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Maapinnale arenevad viljakehad- jalg ja kübar. Kandseened paljunevad eoste ehk spooridega. Näiteks pilvikud, riisikad, kukeseened, puravikud jt. Hallitusseened On niitja ehitusega. Seeneniite nimetatakse hüüfideks. Hüüfid moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli
Euroopa Kemikaaliametile registreerimistoimiku, mis sisaldab informatsiooni aine omaduste, kasutuse ja ohunõuete kohta. REACHi baaselemendid on järgmised: *registreerimine *hindamine *autoriseerimine *piirangud *loomkatsete vähendamine *parem teabevahetus tarneahelas *ligipääs teabele 48. Nimetage bioloogilised ohutegurid Mikroorganismid: *bakterid *mikroseened *protistid *viirused Rakukultruurid Endoparasiidid Vetikad Bioloogiliselt aktiivsed ained: *priionid (viirustest vääiksemad, ainult valgust koosnevad nakkushaiguste tekitajad) *geneetiline materjal *toksiinid *allergeenird (loomade epiteelitolm) *ensüümid *hormoonid Ka haige loom või inimene, bakterikandja, parasiitide vahepearemees või hammustavad putukad. Ka kõik
nitraati. 22. Mis on kriitiliseks punktiks keskkonna pH muutuste korral? Kui lõhutakse plasmamembraane, inhibeerib ensümaatilisi reaktsioone. Toidusubstraatide lahustuvus vees on vähenenud. Ku rakusisene pH langeb alla 5. 23. Kuidas jaotatakse mikroobid kasvuks sobiva pH järgi? atsidofiil (1-5,5), neutrofiil (5,5-8,5), alkalifiil (8,5-11,5). 24. Milline on kasvuks optimaalne pH bakteritel ja milline mikroseentel? Bakterid on valdavalt neutrofiilid, aga mikroseened eelistavad kergelt happelist keskkonda (4-6). 25. Selgita, kuidas saab rakusisene pH konstantseks jääda, kui toimub rakuväline pH muutus? Selle eest vastutab tsütoplasma membraan, mis on suhteliselt läbimatu prootonitele ja nende ülejääk paisatakse rakust välja. 26. Mis inhibeerib raku kasvu mitteoptimaalsel pH-l? Toitesubstraadi lahustuvus vees on vähenenud ja kättesaadavus väiksem. Kasv sõltub toitesubstraadi kättesaadavusest. 27
Ühe ökosüsteemi hargevad ja põimuvad toiduahelad moodustavad toiduvõrgu Toiduahelate erivormid Nugiahel ehk parasiittoiduahel - iga järgmimne lüli parasiteerib toiduahela eelneval lülil - õnuapuuleht lehetäi seened mükoviirused Laguahel - algab eluta orgaanilisest ainest. Koosneb esmastest tarbijatest ja lagundajadest. Lõpeb alata destruendiga. - Kõdunenud lehed vihmaussid lestad bakterid ja mikroseened. Tasakaal ökosüsteemides - Ökosüsteemid on pidevas muutumises - Põuad, külmad talved, haiguspuhangud - Häiringud ulatuslikud muutused nt metsatulekahjud, vulkaanipursked, üleujutused - Varased koloniseerijad vetikad, samblikud (muudavad pinnase sobilikuks uutele taimedele) - SUKTSESSIOON ühel alal toimub koosluste häiringujärgnev looduslik vaheldumine
annaabi.ee 
