Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Biotehnoloogia kokkuvõte (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
1665.a R.Hook leiutab mikroskoobi
1735.a K.Linne loob looduse süsteemi
1797.a E. Jenner ja esimesed kaitsepookimised Euroopas
1828-1837 K.E. v Baer avastab inimese munaraku
1859 .a Ch. Darwini evolutsiooniteooria
1903.a I. Pavlov loob reflekside teooria
1953.a J.Watson ja F.Crick tõestavad DNA kaksikpiraalse struktuuri
Biotehnoloogia on teadus, mis tegeleb elusorganismide ja nende elu-
protsesside kasutamisega tehnoloogias inimese huvides.Eelised:1.l
oodussõbralik, keskkonnasäästlik2.odav tooraine3. saab toota ühendeid,
mida keemias ei saaMikroobide biotehnoloogia võtted:1.mutatsioonide
esile kutsumine2.kunstlik valikEesmärgid: kindlate ühendite saamine,
teaduslikud eesmärgid. Näited:1.toiduainetööstus-piimhappebakter2
.biotõrje/puhastus,saastevähenemine3.põllumajandus-bakterväetised.
Saab valmistada mikroobi-biotehnoloogias: etanool -käärimine, insuliin -
geeni sisse viimine ,elektrielement-elusrakul membraanide potentsiaal,väetis
-aitab taimedel omastada aineid,antibiootikum-mikroseened,hapukapsas-piim-
happebakter, metaan -orgaaniliseaine lagundaja tekib prügimägedes,äädikhape-
bakter .Priioni teket määrab organismi enda geen, mis on meis kõigis olemas juba.
AGa enamusel pole priionvalgu defektset vormi Intronid – mittekodeeritav geeni
osa, st.transkribeeritakse, kuid lõigatakse välja (RNA splasingu käigus).
Ekson -on see osa geenist mida saab kodeerida, see kodeeritakse valguks
Plasmiid -väiksemad DNA rõngad, mida kasutatakse geenivektorite loomisel.
Rekombinantne DNA-nim DNA molekuli, milles on ühendatud eri liikidelt pärit
DNA- fragmendid . RNA splaising – protsess, mille käigus lõigatakse RNA molekulist
välja intronjärjestused, tekib mRNA (järelikult kopeeritakse see eksonitelt).
Valkude splaising: pärast translatsiooni korraldatakse ümber peptiidijärjestusi, ka
eemaldatakse.Valk valmib lõplikult (mäletatavasti on organismi valgud enamasti
veel ka kõrgemat järku struktuuritasemena).Geenitehnoloogia meetodeid :1.rakkudesse
võõrgeeni sisseviimine2.geeni avaldumiseefektiivsuse muutumine3.nn knock-out-meetod
e geeninokaut4. kloonimine . neist 1. ja3. on kaks põhilist viisi
Sama restriktaas tunneb ära sana järjestuse DNA eri molekulides.
Ligaasi toimel ühinevad eri päritolu DNA lõigud omavahel kovalentse sidemegakokku
Restiktaas lõikab plastiidi DNA lahti kindla järjestuse kohalt --> Sama restiknaasiga lõigatakse
välja siirdavat geeni sisaldav DNA osa (nt inimese kromosoomist)-->plasmiis ja DNA osa segatakse kokku
ehk nn. kleepuvad osad ühinevad-->DNA ühendatakse ligaasiga töötlemisel---> on tekkinud
rekombinattiivne geenivektor
Biotehnoloogia kokkuvõte #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-10-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor markuseermann Õppematerjali autor
Kokkuvõttev konspekt

Sarnased õppematerjalid

Biotehnoloogia kontrolltöö nr 1
8
doc

Biotehnoloogia kontrolltöö nr 1

Teemad kordamiseks: Biotehnoloogia kontrolltöö nr 1 (12.b ja 12.m klass) 1. Ajalooline ülevaade bioloogia arengust (õp tabel lk 18 ja vihik), tähtsamad sündmused - sündmuste järjestamisoskus. Biotehnoloogia on rakendusbioloogia haruteadus, mis kasutab erinevate elusorganismide elutegevusele tuginevaid protsesse inimesele vajalike ainete tootmiseks. 2007- geeninokaut 1987- GM-taimed 1981- esimene transgeenne imetaja 1928- esimene antibiootikum ~100- esimene biotõrje 2. Fundamentaal- ja rakendusteadused, nende seoseid. Bioonika, selle näiteid. Fundamentaal- e. põhiteadus– uuritakse objektide või nähtuste olemust ja seaduspärasusi. (nt. füüsika, keemia, bioloogia)

Biotehnoloogia
BIOTEHNOLOOGIA
7
docx

BIOTEHNOLOOGIA

BIOTEHNOLOOGIA KT2 Geenitehnoloogia on biotehnoloogia haru, kus eesmärgi saavutamiseks viiakse gene ühest organismist teise või muudetakse gene muul viisil. Geenitehnoloogia meetodid: - Transgeensete organismide loomine: võõra geeni viimine ühest organismist teise - Mutagenees: kuntslikult soovitud mutatsioonide esilekutsumine - Geeni-nokaut: organismi teatud geeni time surutakse alla Kuidas geenid üle kanda? 1. Bakteri plasmiidiga – plasmiidse vektori abil 2. Viirustega – viirusvektori abil 3

Biotehnoloogia
Molekulaar- ja rakubioloogia KT 2
5
pdf

Molekulaar- ja rakubioloogia KT 2

Kordamisküsimused MOLEKULAAR- JA RAKUBIOLOOGIA KT2 2020 Mõisted: • Kromosoom on eukarüootsetes rakkudes mitoosi ja meioosi ajal valgusmikroskoobis nähtavad valkudega kondenseerunud DNA-molekulid (nukleoproteiinsed kepjad kehakesed). • Kromatiid on geneetiliselt identse informatsiooniga koopia kromosoomist, mis on ühendatud sellesama kromosoomiga tsentromeeri kaudu. • Kromatiin on eukarüootse organismi kromosoomide DNA ja valkude kompleks, mis värvub kromosoomide diferentsiaalvärvimisel eri moodi sõltuvalt kromosoomide kokkupakituse astmest ja DNA-järjestusstruktuurist. • Telomeer on on DNA ahela piirkond enamiku liikide eukarüootse raku kromosoomi kummaski otsas. • Nukleosoom on DNA ja histooni kompleks, peamised kromatiini struktuurühikud. • Histoonid on aminohappest koosnevad aluselised valgud, mille ümber keerdub DNA. • Histooni kood on histooni kindlas kohas paiknev kindel amoinohape, mille atsüleerimisel või siis

Molekulaar - ja rakubioloogia loengud
Molekulaarbioloogia II osa
8
docx

Molekulaarbioloogia II osa

1. Mis on sidumissait? Mille poolest ta a) sarnaneb, b) erineb TATAbox- st? 2. Sidumissait - regioon (valgus, DNA-s jne), mis on spetsiifiliseks seostumiseks teistele molekulidele, ioonidele. It is a region on a protein, DNA, or RNA to which specific other molecules and ions -- in this context collectively called ligands, or more specifically, protein ligands -- form a chemical bond. 3. TATA-box ­is a DNA sequence (Cis-regulatory element) found in the promoter region of most genes in eukaryotes. It is the binding site of either transcription factors or histones and is involved in the process of transcription by RNA polymerase. It has the core DNA sequence 5'- TATAAA-3' or a variant, which is usually followed by three or more adenine bases and has been highly conserved through evolution. The TATA box is usually located 25 base pairs upstream to the transcription site. 4. Nimeta peamised DNAd siduvad domäänid, mis on iseloomulikud transkript-sioonif

Molekulaar - ja rakubioloogia loengud
Geneetika I kordamisküsimused-2012
18
doc

Geneetika I kordamisküsimused (2012)

Geneetika I kordamisküsimused (2012) 1. Molekulaargeneetika põhimõisted (mis on DNA, RNA, aminohapped jne) DNA -desoksüribonukeliinhape, kannab edasi pärilikku infot. Koplementaarsus ja antiparalleelsus- 5´ 3´ Sekundaarstruktuur- iga ahela täispööre e suur vagu(10 nukleotiidi), vahemaa N-aluste vahel e. väike vagu. RNA- ribonukeliinhape, viib läbi valkude sünteesi, geneetilised regulatsiooni protsessid RNA-analüüsi kasutatakse diagnostikas palju vähem, kuna RNA on palju ebastabiilsem (nii säilitamise, kui analüüsi suhtes). Vajadusel (RNA-viiruste analüüs) kasutatakse näiteks revertaasi ­ polümeraas mis sünteesib RNA pealt DNA. Valgud- koosnevad ah, nende kaudu jõuab pärilik info tunnustesse Replikatsioon, transkriptsioon, translatsioon- matriitssüsteemireaktsioonid Nukleosiid- suhkur + lämmastikalus Nukleotiid- suhkur+ lämmastikalus+ fosfaatrühm ( lisaks nukleiinhappe mood. On teisi ül: ATP, koensüümide koostises- CoA, signaalmo

Geneetika
Molekulaar- ja rakubioloogia KT II
10
docx

Molekulaar- ja rakubioloogia KT II

1 MOLEKULAAR- JA RAKUBIOLOOGIA | YTM0011 II KONTROLLTÖÖ KORDAMISKÜSIMUSED | MIHKEL HEINMAA TTÜ YAGB31 | 08/10/10 TRANSKRIPTSIOON JA GEENI REGULATSIOON 1. Missuguseid geneetilise infovahetuse protsesse tähistavad a) transformatsioon, 2) transkriptsioon 3) translatsioon. Transformatsioon on geneetilise info ülekandumine ühest bakterirakust teise rakust isoleeritud DNA abil. Transkriptsioon ehk RNA süntees on DNA ühe ahela (matriitsahel) alusel komplementaarse RNA ahela süntees. Translatsioon on mRNA põhjal ribosoomides valguahela süntees. 2. Võrdle transkriptsiooni initsiatsiooni protsesse prokarüootidel ja eukarüootidel. Prokarüoodi transkriptsiooni initsiatsioon: RNA polümeraas seondub ühega paljudest spetsiifilistes tranksriptsiooni faktoritest (-fa

Molekulaar - ja rakubioloogia loengud
Nimetu
23
docx

Nimetu

Kordamisküsimused MOLEKULAAR- JA RAKUBIOLOOGIA EKSAM 2011 KEEMILINE SIDE 1. Keemilise sideme tüübid (kovalentne, mitte-kovalentne ­ vesinik-, ioon-, van der Waalsi ja hüdrofoobne side). Keemilise sideme omadused. Sideme energia, pikkus, küllastatavus, suund. 2. Miks vesi on hea lahusti (solvent)? Sest moodustuvad vesiniksidemed. 3. Termodünaamika II seadus. Isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. 4. Mis on kiraalsus ja kuidas seda kasutab loodus? Üks asümmeetriline aatom on kovalentselt seotud nelja erineva aatomi või rühmaga; enamik suhkruid on D isomeerid, aminohapped L isomeerid, ka ensüümid on kiraalsed. ravimitööstus? Sünteesitakse ravimühendte enantiomeere, mida ensüümid seoksid ning millel oleks vajalik toime. Tihti omab bioloogilist aktiivsust vaid üks isomeer ning ravimitööstuses kasutatakse seda bioloogiliselt aktiivsemate ainete saamiseks, looduses mitmekesisuse tõstmiseks. Valkude D- isomeersed vo

Kategoriseerimata
Üld- ja käitumisgeneetika kordamisküsimused-kevadsemester 2015
68
docx

Üld- ja käitumisgeneetika kordamisküsimused, kevadsemester 2015

evolutsiooniteooriaga tekkis tänapäevani toimiv sünteetiline evolutsiooniteooria, mis andis ka selgituse organismide muutlikkuse põhjuste kohta. Molekulaargeneetika peerioodil selgitati välja geneetilise informatsiooni säilimine, muutumine, ümberkombineerumine ja realiseerumine organismide individuaalses arengus. Insenerigeneetika viis biotehnoloogia väljakujunemisele, praktiliste rakendusteni meditsiinis ja põllumajanduses. Genoomide mass-sekveneerimine on muutnud meie arusaamu elusloodusest ja elu olemusest. Nüüdisaja teadus on jõudnud geneetika ajajärku. 6. Pärilikkus, päritavus, pärandumine, kreatsionism  Pärilikkus- järglaste sarnasus vanematega, tunnuste ülekanne vanematelt järglastele.

Üld- ja käitumisgeneetika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun