Seega on koguse piiramise tulemusena saavutamata jäänud tarbija ja tootja hinnavarude summa 500 eurot. 3) Oletame, et tarbija, kelle sissetulek nädalas on 400 eurot, elab kahe kaubaga maailmas. Kaup X maksab 10 eurot ja kaup Y maksab 20 eurot. a) Joonista selle tarbija eelarvepiirang. Selgita. M=400; PX=10; PY=20 5 Joonisele kantud eelarvejoon tuleneb käesoleva ülesande eelarvepiirangust. Eespool on väljendatud ka eelarvejoone võrrand. Eelarvejoonel asuvad kõik sellised tarbimiskomplektid mis on ühesuguse maksumusega. Eelarvejoonest väljapoole jäävad tarbimiskomplektid ei ole saavutatavad, sest nende ostmiseks ei ole piisavalt raha. Tarbija eesmärgiks on asuda oma eelarvejoonel mingisuguses sellises punktis, kus ühtlasi oleks maksimeeritud ka kogukasulikkus.
a) Õige b) Vale 5. Tootmistegurite hindade langus nihutab pakkumiskõverat paremale. a) Õige b) Vale 6. Turul tekib puudujääk ehk defitsiit kui hind on kõrgem kui tasakaaluhind. a) Õige b) Vale 7. Nõudmise ja pakkumise tasakaal on alati parim lahendus ja peab meile meeldima. a) Õige b) Vale 8. Kui hinna tõustes kauba X pakutav kogus suureneb, väljendub see pakkumiskõvera nihkumises paremale. a) Õige b) Vale 9. Sissetuleku suurenedes suureneb normaalhüvise nõudlus ja nõudluskõver nihkub vasakule. a) Õige b) Vale 10. Kui kaup X ja Y on asenduskaubad, toob kauba X hinnatõus kaasa kauba Y nõudluse suurenemise. a) Õige b) Vale 11. Sissetuleku vähenedes suureneb inferioorsete hüviste nõudlus. a) Õige b) Vale 12. Nõudlusfunktsioon iseloomustab seost nõutava ja pakutava koguse vahel. a) Õige b) Vale 13. Muude tingimuste samaks jäädes, kui normaalhüvise hind tõuseb, väheneb pakutav kogus. a) Õige b) Vale 14
Põhjenda oma vastuseid ja illustreeri joonistega, näidates ära, missugused muutused leiavad aset nõudmises ja pakkumises. a) Pered otsustavad saada rohkem lapsi. b) Terasetootjate streigi tulemusena tõuseb terase hind. c) Leiutatakse uus tehnoloogia, mis võimaldab efektiivsemalt toota. d) Universaalkerega autode hinnad tõusevad. e) Majanduslanguse tulemusena inimeste sissetulekud vähenevad. VASTUS: a) Pered otsustavad rohkem lapsi saada. Selle tulemusena tekib nõudlus mahukamate autode järgi ehk siis mahtuniversaalide järgi. Turul tekib olukord, kus nõudlus nimetatud toote suhtes suureneb. Nõudluskõver nihkub paremale. Illustreeritud järgmise joonisega. b) Terasetootjate streigi tulemusena tõuseb terase hind. Pakkumist vähendatakse, kuna tootmisteguri hind suurenes. Pakkumiskõver nihkub vasakule. Illustreeritud järgmise joonisega.
PAKKUMISSEADUS: muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hüviste hind,seda suurem on pakutav kogus. Hinnavaru tarbija ülejääk, iseloomustab asjaolu, et tarbija valmisolek makta on suurem kui tarbimiskulutused. Nõudluskõver mida vertikaalsem, seda väiksem hinna tundlikus. Mida horisontaalsem, seda suurem hinna tundlikus. Hinnaelastsuse määrab asenduskaupade lähedus ja olemasolu, kauba kasutamisvõimalused. Hind ja kogukulutused muutuvad samas suunas kui nõudlus on mitteelastne (1st väiksem). Hind ka kogukulutused muutuvad erinevas suunas kui nõudlus on elastne (1st suurem). Kogukulutused ei muutu hinna muutudes kui nõudlus on ühikelaste (=1). Elastse nõudluse korral langetada hinda, mitteelastse nõudluse korral tõsta hinda. Elastsuse valem =(Q/Q)/( P/P) Tulemi valem (kogu kulutused) R=P*Q (hind * kogus). Ristelastsus ühe hinna muutus ja teise kauba koguse muutus. Pos asenduskaubad, neg kaaskaubad. Sissetulek M Hinnad Px;Py
1.3. Ratsionaalne käitumine Majandusteadus uurib ratsionaalselt käituva inimese valikuid. Milles ikkagi seisneb meie valikute ratsionaalsus? Kahtlemata tuleb nõustuda, et kandes kiivrit ja kaitsmeid on rulluisutamine oluliselt turvalisem. Vaatamata sellele teadmisele otsustavad siiski mitmed uisutajad (eriti algajad) kiivrist ja kaitsmetest loobuda. Kas nad käituvad nüüd ebaratsionaalselt? Kindlasti mitte, sest enda seisukohast teevad nad ju ikkagi parima valiku. Need, kelle jaoks terved põlved ja küünarnukid on olulisemad kui kaitsmete kandmise ebamugavus, otsustavad kaitsmete kasuks ja käituvad ratsionaalselt. Need, kelle jaoks kaitsmete kandmisega kaasnev ebamugavus on aga piisavalt suur võrreldes tervete põlvedega, otsustavad uisutada ilma ning käituvad enda seisukohast samuti ratsionaalselt. Oma valikuid tehes oleme me ratsionaalsed. Seda ka siis, kui me hiljem peaksime oma valikuid ümber
ARVESTUSTEST 3.1 (Tarbija käitumine) (41 õiget 44st; 9,32 punkti 10st) 1. Tarbja valikuteooria eeldab, et: a. Tarbjate käitumine on ratsionaalne, kui nad maksimeerivad kasulikkust b. Kõiki nimetatuid c. Tarbjatel on piiratud sissetulek d. Tarbjad teavad hüviste eelstusjärjestust 2. Kahanev piirkasulikkus näitab, et: a. Nõudluskõver on negatiivse tõusuga b. Asendusefekt on suurem kui sissetulekuefekt c. Sissetulekuefekt on suurem kui asendusefekt d. Pakkumiskõver on positiivse tõusuga 3. Oletame, et MUX / PX > MUY / PY. Nimetatud tingimuse kehtides tuleks kasulikkuse maksimeerimiseks osta: a. Rohkem hüvist X ja vähem hüvist Y b. Rohkem hüvist Y, kui Y hind tõuseb c. Vähem hüvist X, kui hüvise X hind tõuseb d
Oletame, et üks tarbija tarbib 10 ühikut kaupa S ja 8 ühikut kaupa R, mille ühiku hinnad on vastavalt 2 ja 4 €. Kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused on vastavalt 16 ja 24. Järelikult: Vali üks: a. on S ja R täiendkaubad b. peaks ta mõlemat kaupa ostma ühepalju c. peaks ta ostma kaupa R vähem ja kaupa S rohkem d. peaks ta ostma kaupa R rohkem ja kaupa S vähem Küsimus 4 Küsimuse tekst Piirkasulikkus: Vali üks: a. suureneb tarbimise kasvades b. on kogukasulikkus jagatud tarbitavate hüviste kogusega c. väheneb tarbimise kasvades d. võrdub kogukasulikkusega, kui nõudluskõver on sirgjoon Küsimus 5 Küsimuse tekst Üldise e. kogukasulikkuse all mõistetakse. Üks õige: Vali üks: a. viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja kauba hinna korrutist b. esimesena tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühikute arvu korrutist c. kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuse summat d
aga näidisülesandes võib nii teha!). Leidke selle kauba nõudluskõvera (seos nõutava koguse ja hinna 100 vahel): q A q A ( p A ) võrrand. Seos q A . pA Kauba B turu-uuringute tulemusena saadi teada, et juhul, kui kauba hind on 110 ühikut, ei osta seda mitte keegi, kui see on 109 ühikut, ostetakse kaupa 1 ühik, hinna 100 korral 10 ühikut jne. Nõudlus suureneb sama seaduspärasuse kohaselt, kuni koguseni 110, mida tarbitakse juhul, kui kaup on saadaval tasuta. Leidke kauba B nõudluskõvera võrrand. Seos qB 110 pB dq A 100 dqB Leidke nõudluskõverate kuju iseloomustavad seosed (tuletised!). 2 , 1 . dp A p A dpB Kas saadud tulemus kinnitab esimeses punktis leitud seaduspära
Arvestustest 3.1 Küsimus 29 Kasulikkuse maksimeerimiseks peab tarbija Valmis jaotama oma rahalisi vahendeid nii, et: Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks: Märgista küsimus a. kõikide hüviste nõudluse elastsuskoefitsient oleks võrdne b. kogukasulikkus, jagatuna tarbitavate hüviste hulgaga, on võrdne piirkasulikkusega c. piirkasulikkus, mis saadakse viimase rahaühiku kasutamisest, on iga hüvise puhul ühesuurune d. iga hüvise viimase tarbitava ühiku piirkasulikkused oleksid võrdsed
4.1 Kasulikkuse teooria lk 79-83 Piiranalüüs, mille aluseks on piirkasulikkuse teooria, lähtub eeldusest, et tarbijad teevad hindade või sissetuleku muutudes oma tarbimisvalikutes pigem väikeseid kui suuri muutusi. Kardinaalne kasulikkus(cardinal utility) H.H.Gossen - Tarbimisest saadava rahulolu mõõt. Rahulolu on suurim siis, kui piirkasulikkus võrdub nulliga ja kogukasulikkus on maksimaalne. Gosseni seadused: I Küllastusseadus: Ühe ja sama hüvise kasulikkus kasvab seni, kuni on saavutatud küllastuspunkt. Küllastus- või rahulolu punkti leidmine põhineb piirkasulikkusel (marginal utility, MU). Piirkasulikkus on rahulolu ehk kogukasulikkuse (total utility, TU) juurdekasv, mida saadakse hüvise X iga täiendava ühiku tarbimisest. Piirkasulikkuse valem on järgmine:
20. Tegemist on efektiivse tootmisega, kui : mingi koguse toote enam tootmine nõuab mingi teise toote vähem tootmist. 21. Beti sööb lõunaks takosid. Piirkasu, mida Beti saab teise tako söömisest on maksimum summa, mis ta on valmis maksma teise tako eest. 22. Riik toodab ainult pliiatseid ja kustukumme. Pliiatsite tootmine on efektiivne kui pliiatsite piirkasu on võrdne pliiatsite piirkuluga. 23. Majandusteadlased on üldjuhul nõus, et: üüri piirmäär (lagi) vähendab elamispinna kättesaadavust. 24. Ühes tunnis võib Andi valmistada 6 pitsat ja 12 pirukat. Chris võib valmistada 6 pitsat ja 18 pirukat. Andil on suhteline eelis pitsade valmistamisel. 25. Nappus (scarsity) kasvab, kui: vajadused ületavad nende rahuldamiseks vajalikke ressursse. 26. Majanduslikke valikuid võib kokku võtta viie olulise küsimusena. Need oleks: mida, kuidas, millal, kus ja kes. 27
Lihtsustatult räägitakse selles tähenduses ka sissetulekust, kuigi 1 Sissejuhatus majandusteooriasse MJRI.09.027 Seminariülesanded mikroökonoomikast see ei ole päris täpne. Tarbimiseelarve võib olla sissetulekust suurem (ratsionaalne on võtta laenu) või väiksem (sundkulutused, näiteks võla tasumine, tuleb kõigepealt ära teha). Hüvise kasulikkus ja piirkasulikkus annavad informatsiooni valiku võimaluste kohta ja on üheks aluseks valiku otstarbekuse hindamisel. Et ratsionaalne tarbija hüvist kasutaks, peab see olema temale kasulik (hüvise tarbimise järel on heaolu suurem kui enne seda). Loogiliselt arutledes on kerge mõista, et ükskõik kui ahvatlev ei oleks hüvis juhul, kui seda ei ole võimalik tarbida, eksisteerib mingi kogus, millest rohkem ei ole ratsionaalne hüvist kasutada (kõht saab täis, kingad ei mahu kappi,
Valmis koordinaatide alguspunktist. Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Mida madalam on tarbija sissetulek, seda lähemal asub tema eelarvejoon koordinaatide alguspunktile. Küsimus 17 Kui tarbija sissetulek on 20 € ning tarbimist kirjeldab juurersolev Valmis eelarvejoon, siis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks või enam: kauba A hind on 2 € ja B hind 4 € kauba A hind on 4 € ja B hind 2 € tarbija saab mõlemat kaupa tarbida 5 ühikut pole kaupade A ja B hindu võimalik kindlaks teha Kui tarbija ostaks ainult hüvist A, siis ta saaks oma 20 € eest seda 10 tk, seega hüvise
Tervikuna vaadeldakse ka tööjõuturgu, eristamata lihttöölisi ja tipptöötajaid. Sama kehtib kapitalituru kohta ei tehta vahet aktsia ja võlakirjaturul. Mikro- ja makroökonoomika on kaks mudelit sama uurimisobjekti teaduslikuks käsitlemiseks. Need ei ole vastuolus, vaid täiendavad teineteist. Kõige lihtsam väljendusviis on verbaalne. N : mida kõrgemale tõuseb mingi kauba hind , seda vähem seda kaupa ostetakse ja seda väiksem on nõudlus. Verbaalne esitlusviis on majandusteooria loomise alus. Graafiline kirjeldusviis kahemuutuja- hinna ja koguse- sesost kujutatakse kahemõõtmelises teljestikus. (29) kolmas võimalus matemaatiline väljendusviis kasut. Kui seaduspärasusi soovitakse statistiliste andmete abil kontrollida. (30) majandusmudel ettekujutus tegelikest majandusprotsessidest, mis on taandatud ühe konkreetse valdkonna tähtsamatele seostele nim. Majandusmudel. Majandusmudeleid võib jagada kaheks teoreetilised-
TLM474 MIKROÖKONOOMIKA Küsimuse tekst Kui piirkasulikkus väheneb, väheneb ka kogukasulikkus. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Piirkasulikkus (MU -- marginal utility) on täiendava hüviseühiku tarbimisel lisanduv kasulikkus (näiteks järgmisest klaasitäiest veest saadav kasulikkus). Konkreetse koguse kogukasulikkus võrdub kõigi seni tarbitud koguseühikute piirkasulikkuste summaga. Kardinaalne kasulikkusteooria väidab, et hüvise kogukasulikkus kasvab koguse suurenedes kuni küllastuspunktini, kuid järjest kahanevas tempos. Mõelge näiteks vee tarbimisele -- esimene, janu kustutav klaas vett annab kindlasti suurema lisakasulikkuse, kui näiteks seitsmes klaas vett järjest. Igast täiendavast ühikust saadav kasulikkus (ehk siis seesama piirkasulikkus) on kahanev ja pärast küllastuspunkti muutub negatiivseks, nagu kujutatud ka alloleval joonisel.
.............................................. 42 LOENG 9: TÄIELIKU KONKURENTSI TURG............................................. 53 LOENG 10: TÄIELIK KONKURENTS PIKAL PERIOODIL............................ 59 LOENG 11 MONOPOL......................................................................... 65 LOENG 12. MONOPOLISTLIK KONKURENTS.......................................... 74 LOENG 13 OLIGOPOL......................................................................... 80 Loeng 2 Turg. Nõudlus ja pakkumine Turg on mehhanism/korraldus ja/või institutsioon mille kaudu ostjad (nõudjad, tarbijad) ja müüjad (pakkujad, tootjad) omavahel suhtlevad ning kaupu (hüviseid) vahetavad. Turg laias käsitluses on mehhanism, väljakujunenud või kehtestatud kokkulepe, mille abil turul osalejad suhtlevad kaupade v teenuste vahetamiseks või määrate turu vahendusel hinnad ja kogused. Turg kitsamas, konkreetsemas tähenduses on nn lokaalturg, see on
19.02. Nõudmine ja pakkumine Nõudlus Nõutav kogus hüvise kogus mida tarbijad kavatsevad osta mingi perioodi jooksul mingi hinna eest P-hind D- nõudlus Q- kogus Nõudlusseadus: muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind seda väiksem on nõutav kogus mida suurem hind seda väiksem nõudlus Kauba nõudlus väheneb kui: Kauba nõudlus suureneb kui: Asenduskauba hind langeb Asenduskauba hind tõuseb Kaaskauba hind tõuseb Kaaskauba hind langeb
2. Majapidamisteooria Majapidamine – ühine eelarve, ühine sissetulek, ühine otsus hüvite tarbimiseks; hüvised – kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks – kas kaubad või teenused; tarbimiskomplekt – mingi konkreetne kombinatsioon saadaolevatest erinevatest hüvistest; tarbimisruum – teljestiku positiivne osa, mis hõlmab kõiki võimalikke kahe hüvise kombinatsioone; eelarvepiirang –põmst see, et raha ei ole lõputult; väljendab kas eelarvejoon või eelarvejoone võrrand; eelarvejoon – kõik eelarvejoonel paiknevad tarbimiskomplektid on majapidamisele kättesaadavad fikseeritud tarbimiseelarve korral; punktid, mis jäävad eelarvejoonest nullpunkti poole, on samuti võimalikud, kuid jätavad osa raha alles, kõik punktid, mis paiknevad otse joonel, kulutavad ära kogu eelarve; tarbimisvõimaluste hulk – eelarvejoone ja telgede vahele moodustuv kolmnurk teadaoleva sissetuleku juures; põmst hüvised, mida
Seminar 2 Tarbijate käitumine 1. Kas väide on õige: a) kui piirkasulikkus väheneb (MU>0) , väheneb ka kogukasulikkus; - vale b) ratsionaalselt käituv tarbija lõpetab kauba ostmise, kui kauba piirkasulikkus hakkab vähenema; - vale c) kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed. - vale 2. Üldise e. kogukasulikkuse all mõistetakse: a) viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühiku arvu korrutist; b) kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuse summat; c) viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja kauba hinna korrutist; d) esimesena tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühikute arvu korrutist. 3
5. Turukonkurentsi iseärasused Mida järsem on graafik seda jäigem on. Teised elastuse näitajad 1. Nõudluse sissetuleku elastsus. Koefitsent:kogukoguse muutus% /sissetuleku muutus% + Normaalkauba väärtus positiivne -Inferioorsed kaubad, väärtus negatiivne 2. Nõudluse ristelastsus Koefitsent: Kauba A koguse muutus%/kauba B muutus% + Asenduskaupade väärtus on positiivne - Täiendkaubad väärtus on negatiivne Tarbija valik ja nõudlus Traditsiooniline piirkasulikkuse teooria 1. Kahaneva piirkasulikkuse teooria - Tarbimine: - Kaalutud tarbimisotsused - Tarbimisteooria 2 omavahel seotud valikut. - Vanim traditsiooniline tarbimisteooria põhineb piirkasulikkusel - Püstitatud 2 põhieeldust: 1. Tarbijate käitumine eeldatakse olevat järjepidev 2. Tarbijate käitumine eeldatakse olevat ratsionaalne Kasulikkus:
Mikroökonoomika mõisteid jms Ceteris paribus muud tingimused jäävad samaks, vaid üks asi muutub. Inferioorne hüvis kaubad, mille nõudlus väheneb, kui sissetulek kasvab Asendushüvis ühe kauba hinna kallinemisel hakatakse tarbima enam teist, odavamat kaupa. Täiendhüvised neid kasutatakse mingi vajaduse rahuldamisel koos. Kui ühe hind kasvab, siis ka teise kauba nõudlus väheneb. Kasvavate alternatiivkulude seadus täiendava toodangu alternatiivkulu kasvab seda enam, mida rohkem seda hüvist toodetakse. Kuna lisatoodangu valmistamine muutub üha kulukamaks, peavad tootjad selle eest saama kõrgemat hinda, et nad suudaksid pakutavat kogust suurendada. Mikroökonoomika 01.09.2011 harjutustund Mikroökonoomika õppejõud asub vabal ajal ruumis X-482. E-mail [email protected] Tootmisvõimaluste kõver
Pakutav kogus- hüvise kogus, mida tootjad kavatsevad müüa antud hinna juures antud perioodi jooksul. Tasakaaluhind hind, mille juures nõutav kogus ja pakutav kogus on võrdsed. Turunõudmine Tarbija hinnavaru- tarbija ülejääk, mis iseloomustab asjaolu, et tarbija valmisolek maksta on suurem kui tarbimiskulutused. Elastsuskoefitsent hinna suhtelisest muutusest põhjustatud nõutava koguse suhteline muutus. W W . W W · 1 elastne nõudlus, hinna tõus vähendab kogutulu. · 1 mitteelastne nõudlus, hinna tõus suurendab kogutulu. · ühikuelastne nõudlus, kogutulu jääb hinna tõusu korral samaks. · Kui nõudluskõver on horisontaalne sirge on koef lõpmatu täielikult elastne nõudlus. · Vertikaalne nõudluskõver, koef on 0 täielikult mitteelastne nõudlus. W W W W W W W W {W W { {W W { W W W W Kogutulu TR = Q * P
suutelised ostma teatud ajaperioodil ( ceteris paribus). Nõudlusseaduse iseloomustamise põhimõisted: 1. Nõutav kogus on kauba või teenuse naturaalne hulk, mida tarbijad antud hinna juures soovivad ja suudavad osta. Graafiliselt -kindel punkt nõud-luskõveral. Liikumist piki nõud- luskõverat põhjustab selle-sama kauba hinna muutus(cet.par.) kõikide teiste tegurite samaks jäädes. 2. Hind väärtuse rahaline väljendus. 3. Nõudlus "Demand" ing-lise keeles tähistatakse D seos hinna ja koguse vahel, mida soo- vitakse ja suudetakse osta konk-reetse hinna juures, väljendatakse nõudlustabelina või graafiliselt nõudluskõverana. Hind langeb, nõutav kogus kasvab, miks? · piirkasulikkuse langus · asendusefekt · sissetulekuefekt Turunõudlus on erinevate nõudluskõverate horisontaalne summa. 3.Nõudlust mõjutavad tegurid
Valikud: a) kõiki kaupu 3 ühikut; b) 5 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 3 ühikut kaupa C; c) 4 ühikut kaupa A, 4 ühikut kaupa B ja 5 ühikut kaupa C; d) 2 ühikut kaupa A, 5 ühikut kaupa B ja 4 ühikut kaupa C. 1. 1. Mitu ühikut kaupa A ostab tarbija? 2 2. 2. Mitu ühikut kaupa B ostab tarbija? 5 3. 3. Mitu ühikut kaupa C ostab tarbija? 4 4. 4. Kui suur on antud kombinatsiooni kogukasulikkus? 222 Tabelis 1 on ette antud kaupade A, B ja C erinevate koguste piirkasulikkused. Eelarve suurus on 41 eurot. Leia, millise alltoodud kaubavaliku korral on tarbija maksimeerinud oma kogukasulikkust, kui kauba A hind on 5 eurot, kauba B hind on 2 eurot ja kauba C hind on 6 eurot! Valikud: a) kõiki kaupu 3 ühikut; b) 5 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 3 ühikut kaupa C; c) 4 ühikut kaupa A, 4 ühikut kaupa B ja 5 ühikut kaupa C;
Majandusteooria kordamisküsimused KT 15.11.2012 1. Nõudlus ja pakkumine 1) Tootmisvõimaluste kõver (PPF) ja alternatiivkulu. Tootmisvõimaluste kõver- näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. (on erinevate hüviste tootmiskombinatsioonide graafiline kujutis eeldusel, et kõik ressursid on täielikult ja efektiivselt ära kasutatud. Ressursside efektiivse kasutamise all mõeldakse seda, et pole olemas ühtki võimalust ressursside
sajandi esimesel poolel ja ei ole veel lõplikult tegevusteooriaga integreerunud. 2. LOENG 13.09.2010 Mikroökonoomika- ja makroökonoomika Mikroökonoomika püütakse leida ühisesid seaduspärasusi. Ratsionaalselt käituv majandussubjekt. Ratsionaalne käitumine inimene teab, et tema ressursid on piiratud. Järgmine eeldus: eesmärkid, mida inimene soovib saavutada on võimalik saada mitmel erineval moel. Subjekt valib enda arvates parima variandi. Kes on see subjekt? See ei ole üksikinimene vaid majapidamine ehk household. See on ühise eelarve ja ühiste majandusotsustega inimeste grupp. Iga subjekt teab oma eesmärki ja oskab leida parima variandi selle saavutamiseks. Eeldatakse ressursside nappust, majanduses osalejad on omavahel konkurendid. Tasakaalulahend, mis parimal võimalikul viisil rahuldab kõiki osalejaid, saavutatakse turu vahendusel.
Kodutöö II Punkte võimalus saada 20. Kodutöö riputada IVA keskkonda üles 30.09.2012 kella 23:55ks! 1. Kui väidetakse, et banaanide nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on 2, siis mida see peaks tähendama? (1 punkt) See peaks tähendama seda , et nõudlus on elastne ja see tähendab, et hüvise hinna tõus vähendab ja hinna langus suurendab kogutulu. 2. Nõudluse muutus tähendab seda, et (1 punkt) a. Nõudluse elastsus on vähenenud b. Nõudluskõver on nihkunud c. On toimunud liikumine piki nõudluskõverat d. Nõutav kogus muutub, kui hind muutub 3. Oletame, et kauba hind tõuseb ja tootjate kogutulu suureneb. Järelikult (1 punkt) a
1.2 Ratsionaalne käitumine Majandusteadus uurib ratsionaalselt käituva inimese valikuid. Milles ikkagi seisneb meie valikute ratsionaalsus? Kahtlemata tuleb nõustuda, et kandes kiivrit ja kaitsmeid on rulluisutamine oluliselt turvalisem. Vaatamata sellele teadmisele otsustavad siiski mitmed uisutajad (eriti algajad) kiivrist ja kaitsmetest loobuda. Kas nad käituvad nüüd ebaratsionaalselt? Kindlasti mitte, sest enda seisukohast teevad nad ju ikkagi parima valiku. Need kelle jaoks terved põlved ja küünarnukid on olulisemad kui kaitsmete kandmise ebamugavus, otsustavad kaitsmete kasuks ja käituvad ratsionaalselt. Need kelle jaoks kaitsmete kandmisega kaasnev ebamugavus on aga piisavalt suur võrreldes tervete põlvedega otsustavad uisutada ilma ning käituvad enda seisukohast samuti ratsionaalselt. Oma valikuid tehes oleme me ratsionaalsed. Seda ka siis kui me hiljem peaksime oma valikuid ümber hindama,
hinna suhteline muutus kutsub esile sama suure pakkumise suhtelise muutuse. 7. Nõudluse hinnaelastsus. kirjeldab nõutava koguse muutumist vastuseks hüvise hinna muutumisele Nõudluse hinnaelastsus koefitsent - mõõdab hinna suhtelisest muutusest põhjustatud nõutava koguse suhtelist muutust 8. Ühikelastsus -Kui nõudluse hinnaelastsuskoefitsient E = 1, siis öeldakse, te nõudlus on hinna suhtes ühikelastne. See tähendab seda, et nõutava koguse suhteline muutus on võrdne hinna suhtelise muutusega. 9. Inelastusu ? Mitteelastne- hinnamuutuse mõju pakutavale kaubakogusele on vähene. 10.Kaks nõudluse hinna elastust tegurit Kui nõudluse hinnaelastsuskoefitsient E > 1, siis öeldakse, te nõudlus on hinnaelastne. Sisuliselt tähendab see seda, et nõutava koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus
Traditsiooniline (neoklassikaline) mikroökonoomika eeldab majandussubjektide täielikku iseseisvust ja sõltumatust, nende egoistlikku tegutsemist oma eesmärkide saavutamisel ja ratsionaalset käitumist. Saab näidata, et kui riigi poolt on loodud vajalikud seadusandlikud raamid, osutub sellistel eeldustel põhiliseks majanduselu reguleerivaks institutsiooniks turg ja regulaatoriks konkurents. Ühtlasi tagab konkurents nappide ressursside parima (tehnilise efektiivsuse mõttes) kasutamise. Küsimustele, milline peaks olema optimaalne ressursijaotus ja kuidas seda tagada, otsibki vastust struktuuriökonoomika (industrial economics). Struktuuriökonoomika tegeleb turule orienteeritud ettevõtte tegevuse analüüsiga (organisatsioon ja turustrateegia). Analüüsi tulemusena võib selguda, et riik peab turuprotsessi mingil viisil sekkuma. Turutõrgete teke iseenesest ei määra sekkumise viisi, vormi ja aega.
hüvise hinnad. Pakkumiskõvera puhul on tegemist tõusva ehk positiivse tõusuga sirgega. Pakkumiskõveralt nägime, et hinna tõustes (liikudes punktist A punkti B) hüvise pakutav kogus suureneb. 5 4) Muutus nõutavas/pakutavas koguses & muutus nõudluses/pakkumises. Muutus nõutavas koguses Oluline on tähele panna, et liikudes piki nõudluskõverat üles-alla, ei muutu mitte hüvise nõudlus vaid hüvise nõutav kogus. Näiteks, kui bensiini hind tõuseb, siis väheneb selle nõutav kogus autojuhtide seas (kuna otsustatakse sõita vähem või kasutada muid transpordivahendeid). Muutus pakutavas koguses Oluline on tähele panna, et liikudes piki pakkumiskõverat üles-alla, ei muutu mitte hüvise pakkumine vaid hüvise pakutav kogus. Muutus nõudluses 6
suures osas samu ressursse (nisu ja rukise kasvatamine). Alternatiivkauba hinna tõus toob kaasa antud kauba pakkumise vähenemist. Alternatiivkulu – Alternatiivkulu ehk loobumiskulu (opportunity cost) tuleneb valiku vajadusest ühiskonnas ja väljendab kaotatud võimalust toota mingit hüvist täiendavalt, sest neid ressursse vajatakse teise hüvise tootmiseks. Alternatiivkulu on saamata jäänud tulu parimast võimalikust kasutamata jäänud olukorrast. Asenduse piirmäär – Asenduse piirmäär (rate of substitution, MRS) näitab, mitmest ühe hüvise ühikust tuleb loobuda, et saada juurde üks ühik teist hüvist. MRS on ka ÜKK tõus, see on igas ÜKK punktis erinev. Asendusefekt – Asendusefekt (substitution effect) on hüvise nõutava koguse muutus, mille põhjuseks on hindade suhteline muutus Asendushüvised – Asendushüvised (substitutes) on hüvised, mille nõudlus kasvab (kahaneb), kui teise hüvise hind tõuseb (alaneb). Neid kasutatakse ühe ja sama vajaduse
kapitali muutmine kaupadeks ja teenusteks. Tootmisvõimaluste piir märgib piiri saavutatava ja saavutamatu tootmistaseme vahel MAJAPIDAMISTEOORIA Majapidamine – majandusüksus, kellel on ühine eelarve ja ühine otsus hüviste tarbimiseks Majapidamisteooria – peaeesmärgiks on uurida majapidamiste käitumise seaduspärasusi: o Kuidas kujuneb majapidamiste poolt tarbitavate hüviste nõudlus? o Kuidas prognoosida majapidamise ehk tarbija käitumist turul? Kogukasulikkus on kasu või rahulolu, mida inimene saab kaupade ja teenuste tarbimisest o Kogukasulikkus sõltub tarbimise tasemest o Suurem tarbimine annab rohkem kogukasulikkust Piirkasulikkus – lisanduv kasulikkus, mida tarbija saab, tarbides mingit kaupa või teenust ühe ühiku võrra rohkem Kasulikkuse maksimeerimisele seab piirid majapidamise sissetulek
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
