energiatarbega, väikeste hoolduskuludega, ehitatavad kohalike ressurssidega, võimalik toota lisaressurssi, ökoloogilised lahendused. Tehismärgalade negatiivsed omadused: suure pindala vajadus, puhastustulemus pole hästi kontrollitav, vale hoolduse korral võib muutuda sekundaarseks reostajaks. hõljuvainete eemaldamine tehismärgalades- Settimine, keemiline sadenemine orgaanilise aine eemaldamine tehismärgalades- Mikroobne lagundamine ja higamine, keemiline sadenemine ja settimine lämmastiku eemaldamine tehismärgalades- mikroobne muundamine gaasilisteks ühenditeks, taimne sidumine, mikroobne immobiliseerimine ja ladustamine mullas orgaanilise lämmastikuna, ammooniumi lendumine. fosfori eemaldamine tehismärgalades- fosfori osakeste settimine ja keemiline sadenemine, mulla sorptsioon, lahustunud fosfori taimne sidumine, mikroobne immobiliseerimine ja ladustamine mullas orgaanilise fosforina.
tehismärgalades toimuvad puhastusprotsessid Tehismärgalad võivad olla erinevat liiki : taimestik pinnasfiltrid horisontaalse filtratsiooniga, taimestik-pinnasfiltrid vertikaalse filtratsioonigav vabaveelised süsteemid. hõljuvainete eemaldamine tehismärgalades hõljuvainete eemaldamine tehismärgalades- Settimine, keemiline sadenemine orgaanilise aine eemaldamine tehismärgalades orgaanilise aine eemaldamine tehismärgalades- Mikroobne lagundamine ja higamine, keemiline sadenemine ja settimine lämmastiku eemaldamine tehismärgalades lämmastiku eemaldamine tehismärgalades- mikroobne muundamine gaasilisteks ühenditeks, taimne sidumine, mikroobne immobiliseerimine ja ladustamine mullas orgaanilise lämmastikuna, ammooniumi lendumine. fosfori eemaldamine tehismärgalades fosfori eemaldamine tehismärgalades- fosfori osakeste settimine ja keemiline sadenemine,
Feromoonpüünis on nagu väike majake, mille põhi on kaetud mittekuivava liimiga ning majakeses ripub feromooniga immutatud kapsel. Püünise asemel kasutatakse maheviljelusega aiandites tugeva konsentratisiooniga feromooni preparaate, tänu millele ei leia isasliblikad paaritumiseks emasliblikaid. Feromoon püünis www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=277509 Biotõrje rakendused Bakteritoksiin putukate vastu: Tänapäeval kõige uuritum ja kasutatum mikroobne putukatõrjevahend on pinnanses elava bakteri Bacillus thuringensis toksiin, nimetatakse ka Bt-toksiiniks. See bakter sünteesib spooride moodustamise käigus glüko- proteiinse ühendi, mis putuka seedetraktis aktiveerub ja lõhustab sooleepiteeli rakke, mis tõttu putukas hukub.
koostisest. Kui näiteks põhu söötmisel veisele oli vatsasisus 4-15∙109 mikroorganismi, siis tärkliserikka ratsiooniga söötes ligikaudu viis korda rohkem. Toorkiurikka ratsiooni korral olid mikroorganismide populatsioonis ülekaalus toorkiudu lõhustavad, suhkrurikka ratsiooni korral aga streptokokkidele sarnased vormid. Süsivesikute fermentatsiooni kõrval toimub mäletsejaliste eesmagudes omapärane proteiini lõhustamine ja mikroobne väärindamine. Mäletseja loom saab oma elutegevuseks ja toodangu moodustamiseks vajalikud aminohapped kahest allikast: 1) vatsas sünteesitud mikroobsest valgust ja 2) söötades leiduvatest aminohapetest, mis ei lõhustu vatsas, vaid seeduvad ja imenduvad peensooles. Mäletsejaliste eesmagudes sünteesitakse veel B-rühma vitamiine ja vitamiini K, mistõttu täiskasvanud mäletsejalised ei ole sõltuvad nende vitamiinide saamisest söödaga. Kuid
· Puhastamise etapid: o Filtreeritakse vedelikud raskusjõu abil o Eraldatakse butaan ja propaan o J uhitakse gaasivõrgustikku · Eestis tarbitav maagaas imporditakse Venemaalt Biokütus üldine info · Orgaaniline aine, mis on moodustunud organismide elutegevusest · Taastuv kütus · 3 erinevat päritolu Tahket kütust nim. Biomassik o Taimne Vedelkütust nim. biokütuseks o Loomne o Mikroobne · Orgaaniliste jäätmete anaeroobsel kääritamisel saadakse biogaas Biokütus - liigid · Biokütused liigitatakse vedelateks ning tahketeks kütusteks · Tahked kütused: o Puitpõhine biomass o Rohtne biomass o Puuviljade biomass o Lisanditega ja segatud biomass Biokütus - tootmine · Looduslikust ning kuivast jääkbiomassi: o Põletatakse o Gaasistatakse o Toodetakse biokütust · Märjast jääkbiomassist: o Valmistatakse komposti
nendega seotud seaduspärasusi, siis on tegemist Antibiootikumid hävitavad neid või pärsivad fundamentaalteadustega. Inimesed on ammustest nende paljunemist. aegadest püüdnud avastatud loodusnähtusi Alekander Fleming(1881-1955) penitsilliini praktilistel otstarvetel kasutada.=rak.teadus. avastaja ja antibiootikumide ajastu sissejuhataja. 2.Üldbioloogia ja eribioloogilised e. bakteritoksiin mikroobne putukatõrjevahend, Rakendusteadused mis sünteesib spooride moodustamise käigus Süvateaduslike uuringutega tänapäeva bioloogias glükoproteiinse ühendi, mis putuka seedetraktis tegelevad üldbioloogilised teadused, nagu aktiveerub ja põhjustab putuka surma. geneetika, molekulaarbioloogia, rakubioloogia, 7.Kloon, kloonimine, meriteempaljundus
raidoaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia. Energiat saab kasutada piirkondades, kus soojusvoog möödub vähemalt mõne kilomeetri sügavuselt ja sellised tingimused on enamasti laama äärealadel. Biokütus on energeetilisel otstarbel kasutatav orgaaniline aine, mis organismide elutegevuse tulemusena on ökosüsteemis hiljuti moodustunud või mis on selle saadus. Selle päritolu võib olla taimne, loomne või mikroobne. Esmaste biokütustena on kasutusel näiteks hagu, õled, hein, sõnnik, küttepuu. Töödeldud on näiteks puiduhake, bioetanool, biodiislikütus. Biomass on soojusenergia, mis saadakse mingit tüüpi biomassi põletamisel. Selle alla 6 liigitatakse igasugune taimestik, mille niiskusesisaldus on pärast kasvuperioodi viidud põletamiseks sobivalt madalaks( puiduhake, puidujäätmed, saepuru, põõsastaimed, pilliroog ja nii edasi).
pesemisel ja eeltöötluses. Hoiab ära puuviljade riknemist ja bakteriaalset saastumist., säilitab värske välimuse. Osooni kasutusalad: · Liha, kala, kanaliha steriliseerimine ja lõhnakontroll; · Leiva ja saia osoneerimine hallitusseente vastu; · Kasvuhoone veevärgi puhastamine; · Vee- ja karastusjookide villimine pudelitesse; · Kööginõude steriliseerimine. Osoneerimist kasutatakse paljudel põhjustel: 1. Tulu-efektiivsus Toiduainete maksumus sageli sõltub asjaoludest nagu mikroobne saaste, seeneeoste kogus, mädanemise-riknevuse aste. 2. Kasutatavuse mugavus Osoonitaset on kerge mõõta, sobib hästi automatiseeritud süsteemide juurde ja on võimalik kasutada toiduainete tootmise algetapist kuni realiseerimiseni. 3. Osoneerimine on odav. USA Keskkonnakaitseamet on kehtestanud osooni pikaajalise ekspositsiooni taseme 0,1 (0.08) ppm 8 t tööpäeva jooksul ja lühiajalise ekspositsiooni taseme 0,2 ppm 15' jooksul, mil ei teki tervistkahjustavat mõju
Aluselisust esineb nii vees kui mullas Tsüanobakterid eelistavad aluselist keskkonda, sest CO lahustub hästi aluselises vees Nad reguleerivad pH gradienti oma membraanil Neil esineb H/Na antiporter, seega on neile Na hädavajalik · Neutrofiilid bakterid, kes eelistavad neutraalset keskkonda Enamus baktereid on neutrofiilid Steriliseerimine ja desinfitseerimine · Maakera biomassist u 50% on mikroobne · Inimese kehal ja kehas on rohkem mikroobirakke kui inimeserakke · Mikroobid võivad põhjustada: Haigestumist Toiduainete riknemist Korrosiooni jne · Mikroobirakke on võimalik vähendada ja tappa kasutades erinevaid mooduseid: Steriilimisvõimalused Kuumutamine Kiiritamine Filtreerimine Töötlemine kemikaalidega
sööda toitainete lõhustus- ja sünteesiprotsessid. Mäletsejalised ei toitu üksnes söötadega saadud toitainetest, vaid olulise osa vajalikest toitainetest saavad nad eesmagudes elavate ja paljunevate mikroobide ja nende ainevahetusproduktide näol. Vatsas alluvad käärimisele ka kergesti lahustuvad süsivesikud – tärklis, suhkrud. Vabanenud ammoniaaki ja aminohappeid kasutab vatsa mikrofloora mikroobse valgu s.o. täisväärtusliku loomse valgu sünteesiks. Mikroobne valk koos sööda pooleldi lõhustunud proteiini osadega siirdub seedekanali järgnevatesse osadesse ning võtab osa edasisest ainevahetusest. Veised tarvitavad peaaegu kõiki söötasid, kuid nende põhilisteks söötadeks silo, vähem hein, pere- ja väiksemates talufarmides söödetakse ka juurvilja või kartulit. Liblikõielisterikas põldhein sobib paremini piimalehmadele, noorkarjale antakse kõrrelisterikast heina. Vasikatele tuleks sööta vara koristatud peenekõrrelist heina
hõlmates primaarproduktsiooni ja lagunemist. N-ringe ja inimtegevus mõjud elusloodsele - Inimtegevus, nagu fossiilsete kütuste põletamine, lämmastikväetiste kasutamine ja lämmastiku eraldumine heitvette, on suurel määral aidanud kaasa lämmastiku dünaamilisele ringlemisele. Protsessid: N fikseerimine - fikseeritakse õhus olev N2 (mikroobin, äike jt protsessid) + N omastamine - NH3, NH4 omastamine ja sidumine biomassi Ammonifikatsioon mikroobne protsess, kus org N anorg N Nitrifikatsioon - ammoonium oksüdeeritakse nitraadiks (mikroobid) Denitrifikatioon - nitraat redutseerub vabaks gaasiliseks lämmastikuks Anammoks ammoniaak ja nitrit (oksüdant) vabaks gaasiliseks lämmastikuks. Anaeroobne protsess....nt reovee puhastid. Lämmastik inimkehas aminohapped. FOSFORIRINGE(kirjeldam.jatoimim.)biogeokeemiline ringe, mis hõlm. endas fosfori ühendite ringlust litosfääris, hüdrosfääris, ja biosfääris.
mass (PRP), mis koosneb lipiididest ja polüsahhariididest. Hambaladestuste klassifikatsioon: 1. Mineraliseerunud ladestused · Supragingivaalne hambakivi (krooni gingivaaalses kolmandikus, proksimaalsetel pindadel, lohkudes, fissuurides) · Subgingivaalne hambakivi (hamba ja epiteeli kinnituspinnal, igemetasku valendik) 2. Mineraliseerimata ladestused · Pelliikel (hambaemaili kile) · Mikroobne katt (katt+toiduosakesed) · Toidujäägid Hambakatu teke · Peliikli teke (0-4 tundi)- emailipinnal hüdroksüapatiidireakiivsete valkude ja mikrobiaalsete produktide selektiivsel adsorptsioonil.Koostis: glükoproteiinid, albumiin, lüsosüüm, -amülaas, IgA, Pro-rikkad valgud, mutsiin. · Primaarne kolonisatsioon (0-24 tundi)- bakterite kinnitumine peliiklile van der Waalsi jõu ja elektrostaatiliste jõudude abil (S.sanguis, S.mutans, S. Mitis,
kudedesse. Enamus orgaanilisest ainest lpuks lagundatakse ja Ookeanid ja magevesi ssinik juab tagasi atmosfri CO2-na. Anorgaaniline 35000 Ssiniku sidumine CO2 + H2O + energia-----> (CH2O)n + O2 Orgaaniline 1000 Aeroobne hingamine (CH2O)n + O2 -----> CO2 + H2O + energia Maismaa Anaeroobne hingamine (CH2O)n + Xox -----> CO2 + Xred Mulla orgaaniline aine 1500 "Xoxvib olla nitraat (NO3-), sulfaat (SO42-), vvel (So), rauaioonid Setted 10000000 (Fe3+) Fossilsed ktused 10000 Mikroobne biomass 353-546 Aeglane ssinikuringe: lubjakivi ja fossiilsete ktuste teke. Ookean + setted 303-2.2 Molluskid seovad vees lahustunud CO2 ja tekib CaCO3 Muld 26 (kaltsiumkarbonaat), millest koosnevad molluskite karbid. Surnud Kogu maismaa 22-215 molluskite karbid sadenevad ja selle tulemusena tekkis lubjakivi. Lubjakivi vib vees lahustuda ja CO2 vabaneb. Fossiilsed ktused (kivissi, nafta, maagaas) tekkisid iidsete taimede ja loomade jnustest krge temperatuuri ja rhu toimel maakoores.
Kultuurtüübi valik · koekultuur, eoskultuur, segakultuur, tunnuste püsivus Mütseeli areng · Substraat, jõuline kasv, saastevaba, väldi närbunud degreerunud mütseeli kasutamist, kvaliteet säilitamisel Mütseeli kasv · Väljumine(seente areng), substraadi hõivamine mütseeli poolt, seene nõuded kasvukeskkonna suhtes (temp, valgus,õhustatus, ph ja niiskus) katmine, kastmine ja hooldustööd Komposti valmistamine · Komposti retsept, mikroobne aktiivsus, substraadi pinna kobestamine, füüsikalised tunnused, keemilised komponendid, õhustatus, niiskusesisaldus 6. Üldine töökäik (austerservik , siitake jt. ): Tooraine- peenestamine- substraadi valmissegamine ja niisutamine- substraadi autoklaavimine- substraadi jahutamine- subst.nakatamine ja kasvunõude/anumate täitmine- kasvunõu transport kavuruumi- kasvunõude paigutamine riiulitele- substraadi läbikasvamine
Kultuuritüübi valik ! koekultuur, eoskultuur, segakultuur, tunnuste püsivus. Mütseeli areng ! substraat, jõuline kasv, saastevaba, väldi närbunud degreerunud mütseeli kasutamist, kvaliteet säilimisel. Mütseeli kasv ! väljumine (seente areng), substraadi hõivamine mütseeli poolt, seene nõuded kasvukeskkonna suhtes (temperatuur, valgus, õhustatud, pH ja niiskus), katmine, kastmine ja hooldustööd. Komposti valmistamine ! komposti retsept, mikroobne aktiivsus, substraadi pinna kobestamine, füüsikalised tunnused, keemilised komponendid, õhustatus, niiskusesisaldus. 6. ÜLDINE TÖÖKÄIK (austerservik, siitake jt.) Tooraine peenestamine - substraadi valmissegamine ja niisutamine - substraadi autoklaavimine - substraadi jahutamine substraadi nakatamine ja kasvunõude/anumate täitmine - kasvunõu transport kasvuruumi - kasvunõude paigutamine riiulitele - substraadi läbikasvamine mütseeliga -
sammasjad. Ehituselt on nad peenekihilised, kiirjad või teralised. Stromatoliit Saaremaal Kõige rohkem leidub stromatoliite troopilises madalas merevees. Stromatoliidid on sageli väga vanad. Vanimad stromatoliite meenutavad struktuurid on 3,5 miljardit aastat vanad. Eestis on nad eriti iseloomulikud siluri lademetele. Eestis saab stromatoliite kohata Saaremaal. Üks kaasaegne mikroobne matt Yellowstone’i rahvuspargist. Ülemise rohelise kihi moodustavad tsüanobakterid. Punakad kihid on teised fotosünteesivad bakterid. Stromatoliit on kihiline Mikrobioloogia I 2017 Stromatoliidid Austraalias Hamelin Pool’is. Nad näevad välja nagu kivid. Tegelikult on nad moodustunud mikroobsetest
saab reoveepuhastust ühe või mitme elamu tarvis väga edukalt läbi viia septikust ja imb või filterväljakust koosneva puhastussüsteemi abil. Septik on kahe või kolmekambriline mahuti klaasplastist või järjestikku ehitatud settekaevudena, milles aeglaselt voolav vesi võimaldab tahketel osakestel settida mahuti põhja, kus toimub anaeroobne mikroobne lagundamine, mille jooksul sete osaliselt hüdrolüüsub. Septikust juhitakse reovesi, millest on eraldunud sete ja hõljum jaotuskaevu kaudu edasi imb või filterväljakule. · Mõnes kohas kasutatakse kogumismahuteid, kuhu kogutakse reovesi ja kui see täis saab, viib paakauto selle reoveepuhastisse, kus vesi puhastatakse koos kommunaalreoveega.
jälgida mulla niiskusolusid. Tänapäeval hinnatakse niiskust visuaalselt, instrumentaalselt või arvutuslikult. Visuaalne meetod on kõige lihtsam, aga ka kõige ebatäpsem, kastmisega kiputakse hilinema. Täpset kastmisreziimist kinnipidamist võimaldab instrumentaalne meetod , kus mulla niiskust määratakse sademetaga. Kõige töökindlamaks peetakse tensiomeetrit (irromeeter). See on veega täidetud toru, mille alumises otsas on mikroobne otsik, ülemises aga rõhumeeter. Kui tensiomeetri poorne otsik panna vette, siis rõhk on null, kui aga asetada tensiomeeter mulda, hakkab rõhumeeter näitama vaakumit, sest mullaveele mõjuvad kapillaarjõud ja seda suuremat vaakumit tensiomeeter näitab. Kui sademete või kastmisvee tõttu mullaniiskus suureneb, siis vähenevad ka kapillaarjõud ja vaakum tensiomeetris väheneb samuti. Tensiomeeter tuleb
*tööstusettevõtted jne. Jäätmete keskkonnaprobleemid: A) Heitvee teke ja ärajuhtimine 1)Õhu saastumine: *HCl, raskemetallid (Cd, Hg) *Org. 1. heitvesi jaguneb: *Olme- ja majandusheitvesi Keskkonnamürgid 2)Vee reostamine: *Toitained *Tööstusheitvesi *Sadevesi *Orgaanilised ained *Raskmetallid, Hg, Cd, Pb, Zn, Cu, 2. Heitvete kogumine ja ärajuhtimine: *Ühisvoolseks Cr jt. *Mikroobne reostus 3)Müra 4)Närilised, linnud (ehk segasüsteemiks) *Lahkvoolseks (eraldi süsteemid Jäätmekäitluse strateegia *Jäätm tekke vältim *Jäätm heitvee ja sadevee tarbeks) koguse ja ohtlike jäätmete minimiseerim *Jäätm käitlem B) Heitvee koostis ja omadused *Ohutu hoiustam taaskasutamiseks 1. Heitvesi sisaldab inimtegevuse jääkprodukte, mis Jäätmete tekke vältimine ja vähendamine. *Üks
max valgust kätte. Vees on palju organisme, kes kasvavad teiste peal - Sammalloomad katavad kivikesi halli meekärjekesega, ei kahjusta neid. Epifüütsed pruunvetikad - kahjustavad peremehi, suurendavad veetakistust ja halvendavad valguse kättesaamist. 11.03 Primaarproduktsiooni mõõtmine: süsiniku hulga järgi, mis assimileeritakse fotosünteesis (viimase 50) hapniku järgi (määratakse fotosünteesi kiirust hapniku produtseerumise järgi) Mikroobne toodang ja orgaanilise aine tootmine Kõige vajalikum on valgus, kuid samas ka vesi ja anorgaanilised toitained. Fotosünteesi käigus energia vabaneb soojusena. Toodetav orgaaniline ollus lõhustatakse hingemise teel või söömise tagajärjel (viiakse tagasi anorgaanilisse olekusse) (re)mineralisatsioon või lagundamine. Kõik elusorganismid maapinnal hingavad. Meres domineerivad bakterid. Keha suurus
Nende eemaldamine toimub kloorimise abil, mis võib aga tekitada klooroorgaanilis ühendeid, mis võib aga tervisele ohtlikud olla. Seetõttu on oluline jälgida toorvee PHT sisaldust (alla 20 mgO/l) Et kloorimisühendeid tekiks vähem, võib veepuhastuseks kasutada järgmisi meetoteid: toorvee orgaanilise ainesisalduse vähendamine. Loobumine eelkloorimisest, desinfitseerimisel üleminek kloorilt klooramiinile, osoneerimise kasutamine. Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad: Mikroobne sisaldus võib põhjustada nakkushaiguseid, mistõttu tuleb toorvees eemaldada rohkesti leiduvaid mikroorganisme. Probleemik on äärelinnade madalad salvkaevud, hajaasustusega talude kaevud ning puhastamata jõe- ja järvvee kasutamine majapidamises. Meetoiks filtreerimine, keemiline setitamine, kloorimine. Veepuhastus meetodid: Reovee teke ja omadused: Heitvesi- inimkasutuses olnud ja loodusesse tagasi juhitud vesi.
• Taimestunud alade vähendamise kaudu vähendatakse süsiniku fotosünteetilise assimilatsiooni voogu. • Kuivendamise ja muldade õhustamise kaudu intensiivistatakse orgaanilise aine mineraliseerumist ja süsihappegaasi eraldumist atmosfääri. ► Kirjeldage ja joonistage lämmastikuringet. See kulgeb keskkonna kõigis sfäärides. Looduses tekivad N-ühendid äikese mõjul ja biokeemiliselt mikroorganismide vahendusel. Lämmastiku ringkäik ehk mikroobne muutumine on tähtsaime vees ja pinnases toimuv protsess, mis kirjeldab lämmastikühendite muutusi atmosfääris, orgaanilises ja anorgaanilises sfääris. ► Kirjeldage ja joonistage fosforiringet. Fosfor on geosfääris vähelahustuvates apatiitides ja fosforiitides, biosfääris geneetilise materjalina nukleiinhapetes. Taimedele on omastatavad veeslahustuvad P-ühendid (väetised). Atmosfääris fosforit pole.
päeva hommikul ning teist korda 5. päeval 20. Hobust peab enne või pärast söötmist jootma /kumb variant ja miks? Enne (sest sooled lähevad muidu kõhus segamini?) Allapanu/sõnnikusüsteemi järgi jaotatakse tallid: a) sõnnikutallid, allapanu kulub 2 korda rohkem b)puhastallid- põrand tellistest või laudadest, allapanuks traviljapõhk (2-3kg) või turbapätsid (poole vähem, kui põhku). Mikroobne käärimine toimub hobusel umb-ja käärsooles. Selleks peab hobune saama küllaldaselt kiudainerikast või koresööta sööta. Ma ei tea. Parimad materjalid hobuseboksi valmistamiseks on: seinad vooderdatud ja tellisest, puitseinad tuleohtlikud, boksi vaheseinad puitlaudadest, kõrgem osa puu- või raudvarbadest. Põrandaks alla killustikku, siis mulda, savi, turvast ja kõvasti kinni tampida. Hobune 6
Põllumajanduses, toiduainetetööstuses, reoveekäitluses ja jäätmete töötlemisel saab märja orgaanilise biomassi allutada anaeroobsele kääritamisele. Reoveemuda, sõnniku ja orgaaniliste jäätmete töötlemiseks on loodud mitut tüüpi reaktoreid (Lehtveer, 2007). |9 Biogaas. Anaeroobne kääritamine on mikroobne protsess, mille käigus süsivesikud lagundatakse CO2-ks ja CH4-ks. See on loomulik protsess, aga tänu reaktori kasutamisele on võimalik reaktsioonisaadusi kokku koguda ja ära kasutada. Metaani osakaal võib sõltuvalt reaktsiooni toimumise tingimustest kõikuda 40% ja 70% vahel, kuid tavaliselt on see 50%. Metaani kütteväärtus on enamasti ligikaudu 4 kWh/m3 (Lehtveer, 2007). Prügilad ei ole mitte ainult ebameeldivad ja maad raiskavad rajatised, vaid eritavad
*Seen seene vastu. Kuuse ja osalt männi juuremädanikud tekivad parasiitseentest. Nakatumine toimub värskelt raiutud kändude kaudu. Biotõrjevahendiga ROTSTOP on võimalik vähendada nakatumist juurepessu. See vahend sisaldab seent, mis takistab juurepessu tungimist kändu. *Feromoonid biotõrjes. Kahjurputukad meelitatakse feromoonpüünisesse. Feromoonid on putukate hormoonisarnased ained. *Baktertoksiin putukate vastu. Pinnases elava bakteri Bacillus thuringensis on kõige kasutatum mikroobne putukatõrevahend tänapäeval, sest ta on kahjutu teistele liikidele ja laguneb looduses kiiresti. Ta sünteesib spooride moodustamise käigus ühendi, mis putuka seedetraktis aktiveerub, lõhustub ja sellega põhjustab ka putuka surma. *Reovete puhastamine. Tööstuslike ja olmeheitvete puhastamiseks kasutatakse muude vahendite kõrval peamiselt biopuhasteid ehk aerotanke - suuri raudbetoonmahuteid. *Kasutatakse veel: linde, putukaid, seeni,
3.Enamik toksilisi aineid on keemiliselt väga püsivad ja lagunevad aeglaselt, mistõttu toimub toksiliste ainete akumulatsioon nii veetaimedes kui loomastikus. Paljud toksilised ained on ka rasvades lahustuvad ja kogunevad organismide rasvkoes. Heitvee puhastamise viisid. VEEPUHASTUSMEETODID: 1.Füüsikalis-mehaaniline 2.Keemiline, 3. Bioloogiline !desinfitseerimine eemaldab vaid 70-80% orgaanilisest ainest. Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad: Mikroobne sisaldus võib põhjustada nakkuspuhanguid, mistõttu tuleb toorvees eemaldada rohkesti leiduvaid mikroorganisme. Probleemiks on äärelinnade madalad salvkaevud, hajaasustusega talude kaevud ning puhastamata jõe- ja järvevee kasutamine majapidamises. Meetodiks filtreerimine, keemiline setitamine, kloorimine. Ökotehnoloogia. teaduses looduslähedaste ja sõbralike tehnoloogiate väljatöötamine.
märgunud, villide või koorikutega kaetud laikudena. Mõnikord on ekseemilaigud suured ja paiknevad randmete piirkonnas, põlveõnnaldes või teistel suurtel pindadel, mõnikord aga ainult kõrvarõngaste piirkonnas. Kirjeldatakse kuni 20 erinevat ekseemi vormi, millest tähtsamad on järgmised: · Atoopiline ekseem (atoopiline dermatiit) · Düshidrootiline ekseem e.pomfolüks · Käteekseem · Seborroiline ekseem (seborröadermatiit) · Mikroobne ekseem · Nummulaarne ekseem · Asteatootiline ekseem · Venoosne e staasekseem Atoopiline dermatiit on kõige tüüpilisem ekseem, kuid tavaliselt vaadeldakse seda haigust teistest ekseemivormidest eraldi, kuna ta on palju mitmekesisem kui nn tavaline ekseem. Eesti Esimene Erakosmeetikakool Eveli Otterklau, Yvette Vaino Rahvusvaheline CIDESCO-kool 45-e grupp Joonis 2
Loobumine eelkloorimisest Desinfitseerimisel üleminek kloorilt klooramiinile Osoneerimise kasutamine Eesti keskkonnastrateegia peamine eesmärk - kaitsta pinnaveekogusid ja rannikumerd. Eesti on võtnud eesmärgiks saada peamised linna- ja tööstusheitvee puhastusnäitajad vastavusse Läänemere regiooni merekeskkonna konventsiooni Helsingi Komisjoni (HELCOM) soovitustega. Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad, probleemid: Mikroobne sisaldus võib põhjustada nakkuspuhanguid Probleemiks on äärelinnade madalad salvkaevud, hajaasustusega talude kaevud ning puhastamata jõe- ja järvevee kasutamine majapidamises Meetodiks filtreerimine, keemiline setitamine, kloorimine. Eutrofeerumine - bioloogiline reostus ehk vetikate ebanormaalne intensiivne kasv Eutrofeerumise esimeseks etapiks on üleküllastus mineraalsete toiteaineteg , a, mis teeb võimalikuks fotosünteesi teel ebatavaliselt
3.Enamik toksilisi aineid on keemiliselt väga püsivad ja lagunevad aeglaselt, mistõttu toimub toksiliste ainete akumulatsioon nii veetaimedes kui loomastikus. Paljud toksilised ained on ka rasvades lahustuvad ja kogunevad organismide rasvkoes. Heitvee puhastamise viisid. VEEPUHASTUSMEETODID: 1.Füüsikalis- mehaaniline 2.Keemiline, 3. Bioloogiline !desinfitseerimine eemaldab vaid 70-80% orgaanilisest ainest. Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad: Mikroobne sisaldus võib põhjustada nakkuspuhanguid, mistõttu tuleb toorvees eemaldada rohkesti leiduvaid mikroorganisme. Probleemiks on äärelinnade madalad salvkaevud, hajuasustusega talude kaevud ning puhastamata jõe- ja järvevee kasutamine majapidamises. Meetodiks filtreerimine, keemiline setitamine, kloorimine. Ökotehnoloogia. teaduses looduslähedaste ja sõbralike tehnoloogiate väljatöötamine. (ehitus, veepuhastamine, säästmistehnoloogiad, toidutehnoloogia, põllumajandus,
Teratogeensed ained Ökotoksilised (keskkonnaohtlikkud) ained Kodumajapidamises ohtlikkud jäätmed: Patareid, akud Elavhõbetermomeetrid Õlijäätmed Medikamendid, vanad ravimid Päevavalgustuslambid Happed, leelised Värvid, lahustid, lakid Putukamürgid Jäätmete keskkonnaprobleemid: · Õhu saastumine HCl, raskemetallid (Cd, Hg) jt. Ühenditega Org. keskkonnamürgid · Vee reostamine Toitained Orgaanilised ained Raskmetallid, Hg, Cd, Pb, Zn, Cu, Cr jt. Mikroobne reostus · Müra · Närilised, linnud Jäätmekaitluse strateegia 1. Jäätmete tekke vältimine 2. Jäätmete koguse ja ohtlike jäätmete minimiseer. 3. Jäätmete käitlemine · Otsene taaskasutamine · Jäätmete töötlemine taaskasutamiseks · Bioloogiline taaskasutamine (kompost.) · Energeetiline taaskasutamine -põletam. 4. Ohutu hoiustamine taaskasutamiseks · Ladustamine prügilatesse · Jääkmuda reoveesetted
Eltoni püramiid- ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis: astmikpüramiid, mille astmed on troofilised tasemed. Ökoloogilise püramiidi alumise astme moodustavad produtsendid, selle peal asetsevad esimese astme konsumendid, siis teise astme konsumendid jne. Biomass-laiemas tähenduses organismide mass , kitsamas tähenduses, veekogu või maismaa pinnaühikul (v. mahuühikus) leiduvate organismide elusaine hulk massi- või energiaühikus. Fütomass-taimne; zoomass-loomne; mikrobimass-mikroobne. Biomassi muutumise järgi ajaühikus hinnatakse elukoosluse produktiivsust. 18)Ökotoksikoloogia on teadus, mis tegeleb mürkide muutumise ja mõjuga looduses. Toksikoloogia haru. 19)Veeringe vee pidev ringlemine MaalPäikeselt saadava energia ja raskusjõu mõjul ning organismide vah sademena merre tagasi- see on väike (okeaaniline) veeringe. Ülejäänu kannab atmosfääri üldine tsirkulatsioon mandritele. Seal sademeina maha langevast veest
alles avastamisjärgus; (5) paljude ekspertide hinnangul on inimese tegevus lämmastikuringet muutnud rohkem kui ühegi teise põhilise elemendi biokeemilist tsüklit. Lämmastiku globaalne aineringe - võib toimuda atmosfääris välgulahenduse käigus, fossiilkütuste põletamisel, väetisetootmisel või bioloogilisel teel. Bioloogiline lämmastiku fikseerimine on 20 mikroobne protsess, mida viivad läbi ainult prokarüoodid: mõningad bakterid (sh sinivetikad) ja arhead (ürgbakterid). Bakterid omavad ensüümi nitrogenaas, mis muudab anaeroobses keskkonnas lämmastiku ammoniaagiks. Viimane dissotseerub kiiresti ammooniumiks. Mõned lämmastikku fikseerivad bakterid on sümbioosis taimedega, olles viimaste juuremügarates. Näiteks mügarbakterid fikseerivad lämmastikku sümbioosis liblikõielistega.
ka väga palju halvemaks muuta ? Ekseem Ekseem on krooniline retsidiveeruv nahahaigus, mille tekkimise põhjuseks erinevalt dermatiidist on sageli ka kehasisesed mõjurid. Ekseemile on iseloomulik naha sügelus ning haiguskoldes üheaegselt esinevad punetus, ketendus, sõlmekesed, villikesed ning lihhenifikatsioon (naha haiguslik paksenemus, karenemus ja kuivus). Eristatakse järgmisi ekseemivorme: kontaktekseem, mikroobne ekseem, düshidrootiline ekseem, nummulaarekseem, asteatootiline ekseem, seborroiline ekseem. Mõnikord on ka pruriigo ehk sügatõbi liigitatud ekseemide hulka. Kontaktekseem ehk käteekseem on sagedasemaid ekseemivorme, mis kahjustab kõige sagedamini labakäsi ja randmeid. Kontaktekseemi tekkimist soodustab lapsena põetud pärilikust ülitundlikkusest põhjustatud nahapõletik, kokkupuude allergeenide ja ärrititega ning stress. Käteekseemi põevad sagedamini naised
lineaardimensioonis. Surnud ainest toitujatele on tähtis ka toiteväärtus + suurus. Pudemesööjatel on väga rikkalik toidulaud aga toit ise on väga madalakvaliteediline ja omastavad toitu väga halvasti. Detriit sisaldab keem ühendeid, et keegi neid ei sööks. Paljudel sessiilsetel organismidel on ka keem kaitsemehhanismid, kuid maksavad lõivu kaotatud energia näol. Org suurus on kriteerium, mis määrab, kuidas org-d sobivad toiduvõrkudesse. Mikroobid Eksisteerib mikroobne silmus ehk mikroobne ling – see on toiduvõrgu osa. Orgaanilist ainet endasse neelav lehter. Vabastab orgaanilisest ainest toitaineid, mis lähevad uuesti ringlusesse. Mikroobide pooldumisaeg võib olla mõni tund kuni mõni päev. Tema primaarne produktsioon võib olla u 20%. Nad ei ole ideaalsed energia edasikandjad. Nende kogutoodang on 2x suurem kui puhastoodang=> hingamisel kasutavad ära 50%. Bakterite osatähtsus on suurem kui fütoplanktonil. Mida sügavam vesi, seda suurem tähtsus
stressiga. Ekseemile on iseloomulik naha sügelus ning haiguskoldes üheaegselt esinevad punetus, ketendus, sõlmekesed, villikesed ning lihhenifikatsioon (naha haiguslik paksenemus, karenemus ja kuivus). Haiguse tekkimist ja püsimist soodustavad naha traumad,naha niiskumine, halb hügieen ja higistamine. Eristatakse järgmisi ekseemivorme: kontaktekseem, mikroobne ekseem, düshidrootiline ekseem, nummulaarekseem, asteatootiline ekseem, seborroiline ekseem. Mõnikord on ka pruriigo ehk sügatõbi liigitatud ekseemide hulka. Haigus on krooniline ja taastekkiv. RAVI/SOOVITUS Välditakse ärritajaid (seep, teised nahapuhastusvahendid ja vesi kuivatavad nahka ning nahk hakkab sügelema, järgnev kratsimine halvendab naha seisundit);
kasutamine karbamiidi sünteesis. Karbamiidi(uurea, kusiaine) süntees – aminohapete metabolismi põhiline ja koguseliselt mahukaim lõpp-produkt 49. Valkude muundumine seedetraktis, eripära mäletsejatel, roiskumine Nende seedimine algab maos, mitte suuõõnes, soolhappe ja pepsiinide tõttu. Peensool on valkude seedimise põhikoht, lõhustatakse imenduvateks aminohapeteks. Mäletsejad: Proteiini lõhustamine ja mikroobne väärindamine. Suurem osa sööda proteiinist (60-80, isegi 90%, mittevalgulistest lämmastikuühenditest 100%) lõhustub vatsas mikrofloora ensüümide toimel peptiidide ja vabade aminohapeteni, mõned aminohapped lõhustuvad järgnevates etappides edasi (desaminaaside mõjul) ammoniaagiks, orgaanilisteks hapeteks ja süsinikdioksiidiks (CO2). Proteiini hüdrolüüsi käigus vabanenud peptiide, aminohappeid ja ammoniaaki kasutatakse vatsa
Karbamiidi (uurea, kusiaine) süntees aminohapete metabolismi põhiline ja koguseliselt mahukaim lõpp- produkt 49. Valkude muundumine seedetraktis, eripära mäletsejatel, roiskumine Nende seedimine algab maos, mitte suuõõnes, soolhappe ja pepsiinide tõttu. Peensool on valkude seedimise põhikoht, lõhustatakse imenduvateks aminohapeteks. Mäletsejad: Proteiini lõhustamine ja mikroobne väärindamine. Suurem osa sööda proteiinist lõhustub vatsas mikrofloora ensüümide toimel peptiidide ja vabade aminohapeteni, mõned aminohapped lõhustuvad järgnevates etappides edasi ammoniaagiks, orgaanilisteks hapeteks ja CO2ks. Proteiini hüdrolüüsi käigus vabanenud peptiide, aminohappeid ja ammoniaaki kasutatakse vatsa mikroorganismide poolt toitainetena oma kehavalgu s.t baktervalgu sünteesiks. Soodsates tingimustes kasutavad mikroorganismid vabanenud
Eristatakse rangeid anaeroobe, kellele hapnik on väga toksiline (metanogeenid, sulfaate redutseerivad bakterid, rohelised väävlibakterid) ja aerotolerantseid anaeroobe, kes hapniku juuresolekul ei hukku (piimhapebakterid, osad klostriidid). Looduses, näiteks mullas ja vees detriidiosakestel arenevad körvuti aeroobid, fakult. anaeroobid ja anaeroobid. Moodustuv hapnikugradient vöimaldab igal mikroobil leida endale sobiva koha. Maakera biomassist on ca 50% mikroobne. Inimese kehas ja kehal (sooles, naha pinnal) on rohkem mikroobirakke, kui keharakke. Mikroobid võivad osutuda ebasoovitavaks ja põhjustada haigusi (patogeensed mikroobid), toiduainete riknemist, korrosiooni jne. Mikroobide arvu on võimalik vähendada ja neid ka tappa kasutades erinevaid mooduseid.Steriilimisviisid: 1) kuumutamine (termiline steriilimine), 2) kiiritamine, 3) filtreerimine, 4) töötlemine kemikaalidega, 5) töötlemine gaasidega.
On mäletsejaliste ainevahetushaigus, mis on seotud kergesti fermenteeruvate süsivesikute esinemisega vatsas. Normaalne vatsa pH on 6,5-7,0, selle tagab piisav efektiivne kiud ratsioonis. Normaalse vatsa pH juures LRH imenduvad verre kergesti, nad on dissotseerumata kujul. Vatsa pH langedes lenduvad rasvhapped hakkavad dissotseeruma. Dissotseerunud LRH-d imenduvad halvasti või üldse mitte, mis tõttu langeb vatsa pH veelgi. Vatsa pH langedes muutub mikroobne koostis ja produtseeritud rasvhapete suhe. Vatsa pH langedes alla normaalse surevad vatsas esmalt seened (Pungidae) ja tsellololüütilised bakterid, seejärel protozoad, ammonolüütilised bakterid ja prevaleerima jäävad piimhappebakterid. Vatsa atsidoosi soodustab järsk ratsiooni muutus. Väga sageli kannatavad selle all vastpoeginud lehmad. Kinnislehmade ratsioonis on põhiliselt koresööt ja valdav rasvhape on äädikhape, mis
Madigan 2. ,,Microbial Life" ( www.sinauer.com/microbial-life/index.html) 3. ÕIS 2009 õppematerjalid 1. ELU TEKE MAAL: · Maa vanuseks on määratud 4,6 miljardit aastat. · Vanimad leitud mineraalid on tsirkoonikristallid ( 4,4 miljardit aastat vanad ). · Vanimad settekivimid on leitud Gröönimaalt ( 4 miljardit aastat vanad ) vee olemasolu. · Vanimad bakterite kivistised on prekambriumist. · Stromatoliit- kivistunud mikroobne matt ( Lääne Austraalia ) · Tsüanobakterid- hapniku kogumine atmosfääri TÄNAPÄEVA TINGIMUSTES EI SAAKS ELU MAAL ENAM MEILE TUTTAVAL KUJUL TEKKIDA, kuna: · Tollal oli hapnikku väga vähe, selle asemel oli CH4, CO2, N2, NH3, CO, H2 · Kõrgem temperatuur · Ere valgus, UV kiirgus · Tugev vulkaaniline tegevus · Meteoriitide rünnakud HÜPOTEES: Esimesed organismid olid keemilise evolutsiooni produktid. Ürgrakk- protobiont ELU OMADUSED:
tõlkimist valkude keelde ja valgud katalüüsivad. 7. Stromatoliidid Varaseimad fossiilid (3,5 miljardit aastat tagasi). Näevad välja nagu kivid. Tegelt on moodustunud paljukihilistest mikroobide ladestistest. Meetri kõrgune stromatoliit võib olla 2000 miljonit (2 miljardit) aastat vana, kuna ta kasvab üliaeglaselt. Stromatoliitidest on leitud 3,5-3,8 miljardit aastat vanu bakterite jäänuseid. Üks kaasaegne mikroobne matt Yellowstone'i rahvuspargist. Ülemise rohelise kihi moodustavad tsüanobakterid. Oranzikad kihid on rohelised mitte-S- bakterid. 8. Hapniku kogunemine atmosfääris ja tsüanobakterid 2 miljardit aastat tagasi hapniku hulk atmosfääris tõusis hapnikku tekitasid veest tsüanobakterid. Tänu hapniku hulga tõusule atmosfääris hakkab raud kivimites oksüdeeruma. Nendes
4. Biotehnoloogia - Bioinformaatika - Punane, roheline, sinine ja valge biotehnoloogia 4. Biotehnoloogia olemus ja toimealad biotehnoloogia (ingl. Biotechnology)- Bioloogiline tehnoloogia, mis kattub valdavas osas rakendusgeneetikaga. Punane (meditsiiniline) Roheline (taimed) Sinine (vesi) Valge (tööstus) Bioinformaatika 5. Mikroobne toit 6. Inimese kasvuhormoon inimese kasvuhormoon (ingl. Human growth hormone)- Inimese normaalseks kasvuks vajalik signaalne polüpeptiid hüpofüüsist. Inimese mõnede kääbuskasvutüüpide korral on vastav geen defektne. 7. Molekulaarsed tšaperonid molekulaarsed tšaperonid (ingl. Molecular chaperones)- Valgud, mis on abiks rakusiseste makromolekulaarsete struktuuride mittekovalentsel assambleerimisel/deassambleerimisel ja
noorukieas. Allegiahaiguste levimuses on suuri erinevusi. Allergia sagenemise võimalikeks riskiteguriteks on toit, levinumaks on Imiku-, väikelapseeas: piim, muna, nisu, maapähkel, soja 90% Nooruki-, täiskasvanueas:pähkel, kala, koorikloomad 85%, puuviljad: kiivi, aprikoos jt. seemned: seesami-, mooni-, sinepi- jt seemned ja ka maitseained; sisekeskkond, levinumaks tolmulestad ja koduloomad;väliskeskkond; mikroobne stimulatsioon jne. Üheks oluliseks probleemiks on ristallergia, mis võib esineda näiteks bioloogiliselt lähedaste liikide vahel, nt virsik ja aprikoos. Allergia diagnoosimiseks tehakse küsitlusi ja nahateste. Ükski meetod ei määra 100%-lise kindlusega isiku allergilisuse/mitteallergilisuse. Nahatestideks on: nahatorketest, mida tehakse IgE-vahendatud allergia korral. Mõõdab nii spetsiifilist IgE-d, mediaatorite vabanemist nuumrakust kui ka koereaktsiooni mediaatoritele
· Nende eemaldamine toimub kloorimise abil, mis võib aga tekitada kloororgaanilisi ühendeid, mis on tervisele ohtlikud. Seetõttu on oluline jälgida toorvee PHT sisaldust (alla 20 mgO/l). Et kloorimisühendeid tekiks vähem, võib veepuhastuseks kasutada järgmisi meetodeid: · toorvee orgaanilise ainesisalduse vähendamine · loobumine eelkloorimisest · desinfitseerimisel üleminek kloorilt klooramiinile · osoneerimise kasutamine Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad · Mikroobne sisaldus võib põhjustada nakkuspuhanguid, mistõttu tuleb toorvees eemaldada rohkesti leiduvaid mikroorganisme. Probleemiks on äärelinnade madalad salvkaevud, hajaasustusega talude kaevud ning puhastamata jõe- ja järvevee kasutamine majapidamises. · Meetodiks filtreerimine, keemiline setitamine, kloorimine. VEEPUHASTUSMEETODID Reovee teke ja omadused · Heitvesi inimkasutuses olnud ja loodusesse tagasi juhitud vesi
keerukama ehituse ja koostisega huumusainete teke ning huumuse moodustumine. Huumus pruun või must amorfne keeruka koostisega orgaaniliste ühendite kompleks, mis moodustab mulla orgaanilise aine põhiosa ja on keemilises seoses mulla mineraalosaga. Huumus tekib taimejäänuste muundumise ja mulla mikroobide lagusaadustest, kui need hapenduvad, liituvad ja tihkestuvad. Huumuses on keskmiselt 58% süsinikku ja 38% lämmastikku. Et huumuse tekkes osaleb mikroobne valk, on lämmastikusisaldus huumuses suurem kui selle lähteaineks olnud orgaanilistes jäänustes. Hübridisatsioon lähisugulasliikide ristamine. Hüdrosfäär Maad ümbritseb veekiht. Hüpertroofne ülirohketoiteline, liigtoiteline, veekogude troofsuse astmeid. H-sed veekogud on üleküllastunud pms. sissekanduvate toitainetega. Põhjalähedases vees ei ole lahustunud hapnikku, jääkatte ajal kaob hapnik veest täiesti
1. Mikroorganism peab olema (peremees)organismis haiguse igas faasis; 2. Mikroorganism peab olema kultiveeritav kehaväliselt ning elus hoitav läbi mitmete rakukultuuri põlvkondade; 3. Kultiveeritud kultuur peab organismis esile kutsuma haiguse; 4. Vastavalt nakatatud organismist peab omakorda vastav mikroorganism olema ekstraheeritav ning edasi kultiveeritav. 19. sajandi lõpuks tehti kindlaks nakkushaiguste mikroobne olemus, defineeriti enamus sellistest haigustest. Toimus rahvaste ja koolkondade võidujooks. Tüüfuse ja teetanuse vaktsiinid olid Esimese ilmasõja success-story'd. 1 Vereseerum veri, millest on eemaldatud rakud, fibrinogeen jm hüübimistegurid. Vaktsineerimisel kasutati loomade vere seerumeid. 2 Nakkushaiguste ja põletike mikroobse olemuse selgumine andis tõuke aseptika ja hügieeni arengule
) Oli veel ilmseid nakkushaigusi, mille toimest ei saadud aru eriti käivad siia alla kõikvõimalikud reumaatilised palavikud (sarlakid nt). 1882 Ogston eraldab kokkide kultuuri streptokokid. Neid batsille leiti patsientide kõrist ja nahalt, kuid mitte verest ja südamest nt. 1934. a saadi aru, et palaviku näol peab olema tegemist organismi immuunreaktsiooniga streptokokkide vastu. 19. sajandi lõpuks tehti kindlaks nakkushaiguste mikroobne olemus, defineeriti enamus sellistest haigustest. See kõik omakorda andis tõuke aseptika ja hügieeni arengule (vt eelnevalt käsitlemist leidnud Lister, Bergmann, Zoege-Manteuffel jt). Toimus rahvaste- ja koolkondade võidujooks. Tüüfuse ja teetanuse ravimid olid Esimese ilmasõja success-story'd. Vaktsineerimise kontekstis kujunesid välja erinevad koolkonnad prantslased kasutasid reeglina vastava (bakter)materjali massi, sakslased aga olid jõudnud seerumi kasutamisele
parasniiskeis tingimustes koguneb maapinnale kulu- ja kõdukihti. Huumus pruun või must amorfne keeruka koostisega orgaaniliste ühendite kompleks, mis moodustab mulla orgaanilise aine põhiosa ja on keemilises seoses mulla mineraalosaga. Huumus tekib taimejäänuste muundumise ja mulla mikroobide lagusaadustest, kui need hapenduvad, liituvad ja tihkestuvad. Huumuses on keskmiselt 58% süsinikku ja 38% lämmastikku. Et huumuse tekkes osaleb mikroobne valk, on lämmastikusisaldus huumuses suurem kui selle lähteaineks olnud orgaanilistes jäänustes. Nii maismaa- kui veebiotsönoosides eristatakse produtsentide, konsumentide ja redutsentide biomassi. Biomass on tähtis ökoloogiline mõiste, mis võimaldab hinnata maismaa-alade ja veekogude tootlikkust ning töönduslike organismide varusid. Olenevalt floora ja fauna liigilisest koostisest ning elutingimustest on biomass eri aladel erisugune ja aasta vältel muutuv. Juurdekasv s
annaabi.ee 
