David Hume Koostajad: Styv Solovjov Kaspar Rätsep Elu ja isik · Sündis 7. Mai 1711 Edinburghis · Kasvas ülesse Edinburghi lähistel perekonnamõisas Ninewellis · 11-aastasena läks koos vanema vennaga Edinburghi ülikooli · Ülikoolis läbis edukalt üldise hariduse kursuse · Näitas vaimset paljulubavust juba väga varakult ning oli oma filosoofilise mõtte-ja kirjatööga 16. eluaastaks juba alustanud · Sihtinud esialgu juristi karjääri, jättis ta siiski need õpingud pooleli ja pühendus filosoofiale · Haris end ka matemaatikas, loodusteaduses, ajaloos ja kirjanduses. · Elas poolteist aastat Prantsusmaal - ,,Traktaat inimloomusest" · Kaks korda taotles ta filosoofia professori kohta, kuid mõlemal korral ebaõnnestunult · nii sai temast kindral Sinclairi erasekretär · 1752-57 tegutses Edinburghi advokaatide raamatukogu hoidjana ja 1763 läks Briti saadiku erasekretärina Pariisi, kus oli ...
Miks inimesed usuvad? Usk on maailmas paljude põhiprobleemide allikaks. Kas inimene usub või mitte, ühel või teisel viisil see siiski mõjutab tema elukäiku. Usu pärast on peetud mitmeid sõdu. Eestlaste endine muinasusk suruti vägivallaga tagaplaanile ja Maarjamaale toodi ristiusk. Tõde aga on, et usk on väga isiklik küsimus. Igalühel on oma valik, kas ta usub või mitte. Arvatavasti kunagi ammu-ammu ei jäänud muud üle, kui uskuda kõrgemat jõudu ja seepärast väidetavalt esimeste inimliikide tekkimisega, tekkis ka usk - kõrgem jõud, mis tekitas kõike seletamatut. Kunagi ei suudetud mõleda üle inimvõimete ja arvati, et mida inimene ei ole tekitanud on tekitanud justnimelt see kõrgem jõud. Tänapäeval on asi väga palju muutunud. Tänapäeva ühiskonnas on kõige olulisem ehk eneseusk. Maailm on jõudnud oma tasemelt niivõrd kõrgele, et peaaegu iga loodusenähtus on seletatav ja tänu sellele on niinimetatud Juma...
Ludwig Wittgenstein ,,Tõsikindlusest" Antud teos koosneb filosoof Wittgensteini, kes tegeles Moore'i ,,terve mõistuse kaitsega", kirjapanekutest, mis pole mingil viisil ümber töötatud. Märkmed jagunevad nelja ossa ja kirjutised ise on lugejatele toodud paragrahvidena. Wittgensteini peamiseks teemaks on leida tõde ning ta filosofeerib selle ümber. Lauseid saab omavahel võrrelda ning kui ei leidu vastuolu, siis peetakse seda tihtipeale tõeseks. Wittgenstein läheb aga tõe uurimisega sügavamale. Ta väidab, et igat lauset saab teistest tuletada, aga tekib ka probleem- kuidas me teame, et esimene lause on kindel? Igal lausel ning teadmisel peab olema tõestus. Samuti otsib filosoof lause ,,ma tean" tähendust. mõtet. Paragrahv 59-s jõuatakse järelduseni, et ,,ma tean" on loogiline taipamine, mille abil ei saa aga realismi tõestada. Seetõttu tahaks filosoof antud lause reserveerida juhtudeks, kus sed...
Demokraatia probleem Eestis Demokraatia peaks olema kõige parem valitsusviis, mis meile, kui iseotsustavale rahvale sobiks. Demokraatia on siiski rahvavõim, kuid mida aeg edasi, seda ebamäärasemaks demokraatia tõlgendus muutub. Üks rühm eestlasi väidab, et meil on demokraatiakriis, teised vaidlevad, et ei ole mingit kriisi, kõik on täiesti tavaline. Kus aga peitub tõde? Demokraatia põhjaks on omaks võetud väärtuste komplekt, mida kasvatatakse inimestesse ja ühiskonda aastakümnete jooksu. Selle üheks osaks on arusaam, et on asju, mida demokraatlikus ühiskonnas lihtsalt ei tehta, sest nad on vastu ühiskonna üldisetele moraalinormidele ja arusaamadele. Üheks selliseks aspektiks on piiride tajumine See on just selline asi, millele toetub poliitiline vastutus. Piiride taju peab olema ühesugune, kuid sellega on meie riigis halvasti. Partei, partei järgi satub skandaalidesse; parteiliikmed lahkuvad ütlemata ava...
Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil Teooria Geelkromatograafia on üks kromatograafia meetoditest mille põhimõtteks on lahuses sisalduvate ainete lahutamine nende molekulmassi suuruse järgi. Lahuses sisalduvaid erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise poorse geeli erineva kiirusega. Kasutatakse makromolekulide lahutamiseks, lisandite eemaldamiseks, soolade eraldamiseks või puhvri vahetamiseks. Protsess viiakse läbi kinnises süsteemis kolonnis, mis on täidetud geeligraanulitega, mille pooride mõõtmed on samas suurusjärgus lahuses sisalduvate makromolekulide mõõtmetega. Geelid koosnevad kas dekstraanist, agaroosist, või D-galaktoosist. Kui läbi kolonni juhtida erineva molekulmassiga ainete segu siis molekulid lahutuvad vastavalt suurustele. Et segu läbi kolonni transportida ning erineva molekulmassiga ained lahutada voolutatakse seda sobiva vesilahusega ning kogutakse eluaati kindla mahuga fraktsioonid...
Faust tänapäevas [ Vanas ajas] Faust: (vihaselt) Saatan! Vii mind minema siit paigast! Siit õudsest ja lihtlabasest kohast! Vii mind kuhugile kus mulle meeldiks. Kuhugile kus ei oleks nii palju kohustusi ja piina. Soovin minna kohta kus mind tabaks elu parim hetk. Vii mind kasvõi läbi aja! Mefistofeles: Kui austusväärt härra seda tõesti soovib. Teie soov on minule käsuks. [ Faust ja Mefistofeles rändavad aastasse 2010. Mefistofeles on teinud Faustist aastakümneid noorema mehe.] Faust: (üllatunult) Mis juhtus?..Kuhu oleme me sattunud?..Kuhu sa oled mu toonud!? Mefistofeles: Kas see pole mitte see mida Härra mul palus teha? Kas polnud mitte just teie, kes soovis seigelda läbi aja kohta, kust leida oma elu üllaim hetk? Faust: (rahunedes) Sul on õigus! Seda ma tõesti soovisin. Ma poleks arvanudki , et sa selleks tõesti võimeline oled. Mefistofeles: No näete kallis härra. Minu peale vihastada pole põhjust...
Jumalatõestused Kes või mis üldse on Jumal ning kas on võimalik ja vaja tõestada, et ta on olemas? Nii judaismis, kristluses kui ka islamis vaadeldakse Jumalat kehatu, ajatu, kõikvõimsa, targa ja hea olevusena, kes on loonud maailma eimillestki. Inimmõistus ei küündi siiski mõistma Jumala olemust. Kas sellisel juhul on üldse võimalik ja vaja tõestada Jumala olemasolu, kui me teda vaid nii vähe mõista suudame? Mille alusel siis üldse võiksime väita, et ta olemas on? Aluseks võivad olla kas mõistuslikud argumendid või ilmutus, st eeldatavasti Jumala enda ilmutus. Tertullianuse silmis ei olnud mõistuslikel arutlustes usuküsimustes mingit kaalu; ta väitis ju koguni, et uskumist väärib see, mis ületab arusaamisvõimet. Thomas Aquinost oli aga veendunud usu ja mõistuse harmoonia võimalikkuses ning arvas, et Jumala olemasolu saab tõestada viit moodi. Enne Thomast oli oma jumalatõestused välja pakkunud...
Inglise Keele iseseisevtöö. Artikli tõlkimine. http://www.whitebuffalobeadsandstones.com/loveandforgiveness.html Artikkel armastustamisest ja andestamisest. Kuidas need kaks sõna armastamine ja andestamine, võivad muuta kogu sinu eluvaadet ? Esiteks pead sa usaldama midagi suuremat kui sina ise.Kutsu seda Jumalaks, Hingeks, Buddhaks, mis iganes su usk on, usalda, sellel on suurem plaan ( kas õppetund usaldama? ) kui su igapäeva mured. Mis on su kõige olulisem õppetund, mida sa saad siin Maal olles õppida? Armastamine ja andestamine. Kuid kuidas sa suudad armastada kui sinu südames on olnud viha? Andesta. See tundub nii lihtne, kuid see võib olla kõige raskem asi , mida sa teed enda elu jooksul. Sa eksisid või keegi reetis sind, kuidas sa lased sellel minna? Sa andestad.Sa andestad ja see vabas...
Nüüdisühiskond- kas ühiskonna arengu lõpp? Nüüdisühiskond on tänapäeva arenenud ühiskond. Seda iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodaniku ühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine. Kas ja kuidas on võimalik, et ühiskond areneb veel edasi? Ühiskonnas on inimesed need, kes viivad edasi ühiskonda, kes koostavad plaane, mõtlevad välja uusi asju, leiutavad ja nii edasi. Riigis on väga tähis, et oleks inimesi, kes on huvitatud tulevikust ning mõtlevad selle peale, mis saab edasi, mida parandada, mida muuta ja teha teisiti jne. Üks suurimaid probleeme praegustes riikides ongi vähene sündimus. Selle tõttu väheneb nende arv, kes aitaks riigi arengut tulevikus. Üks ühiskonna probleeme praegusel ajal on loodusressursside liigne ebavajalik tarbimine. Näiteks võib tuua puhta vee tarbimise. Praeguses ühiskonnas...
Armukadedus, kas armastuse tõend või vägivald Eesti keele seletav sõnaraamat annab armukadedusele järgneva seletuse: ,,Piinav kahtlus armastatu truuduses, kartus või kibe teadmine, et keegi teine on võitnud armastatu poolehoiu." Armukadedust on raske paari sõnaga lahti seletada. Kuidas siis mõista armukadeduse tähendust? Kas see tunne on halb või pigem hea? Armastust ei saa ilma armukadeduseta olla, kuid see pole kindlasti armastuse tõend. Kui armukadedus muutub talumatuks, võib see viia vägivallani. Armukadedus on igivana tunne, mida on kindlasti kogenud suurem osa inimestest. Psühhoterapeut Külli Petersi sõnul tekib see inimeses instinktiivselt: "Kui tema elus juhtub midagi sellist, mis mõne minevikuvarju pinnale tõstab. Näiteks, kui tuleb meelde, kuidas vanemad lahku läksid... meeleheide... ebakindlus... üksindus... hirm... usaldamatus... Sellistes olukordades on vähesed inimesed enesekindlad ja tulevad selle...
ArturAlliksaar 19231966 Artur Alliksaare looming on omapärane lehekülg eesti kirjanduse arenguloos. Kirjaniku eluajal jõudis lugejateni vaid näidend ,,Nimetu saar" (1966). Tema loomingu põhiosaluulenägi trükivalgust pärast autori surma. Artur Alliksaare loometeel on kõige olulisemad aastad 19601964, mil ta katkestas sidemed traditsioonilise luulega. Neid aastaid iseloomustab püüd luulet radikaalselt uuendada, eksperimenteerida sõnadega, saavutada täielik vabadus ja isikupära. Alliksaare varasemat luulet iseloomustavad klassikalised luulevormid(nt. sonett). Tema poeetiline kreedo väljendus eluarmastuses, vaimsete võlude tunnetamise püüus ning asjade ja nähtuste tuumani jõudmise ihas. Eksperimenteeriv Alliksaar jäi truuks samadele teemadele, kuid püüdis neid avada läbi mõtte ja meeleseo...
Filosoofia kordamisküsimuste vastused 2017 1. Tooge kolm näidet küsimuste kohta, millele saab vastata kogemuse põhjal. Selgitage, kuidas neile küsimustele kogemuse põhjal vastatakse. Mitu riiki on maailmas? Mis temperatuuril vesi külmub? Mitu tundi on ühes ööpäevas? Neile küsimustele saab kogemuste põhjal vastata, kuna need sündmused on ise läbi elatud, neid on omal nahal kogetud või on omandatud teadmine nende sündmuste toimumisest. Nt. küsimusele „Kui kaugele suudab inimene hüpata?“ saab vastuse küllaltki lihtsalt: tuleb lihtsalt proovida, et kui kaugele Sa hüpata jaksad. 2. Tooge kolm näidet küsimuste kohta, millele saab deduktiivselt vastata. Selgitage, kuidas neile deduktiivselt vastatakse. Laual oli 6 õuna. Mari sõi neist ära 2 ning Jüri 3, kui mitu õuna jäi lauale? Juku ostis poest 3 pätsi leiba hinnaga 8.90. Kui suure summa pidi ta kolme leiva eest välja kä...
1. Tooge kolm näidet küsimuste kohta, millele saab vastata kogemuse põhjal. Selgitage, kuidas neile küsimustele kogemuse põhjal vastatakse. Kui kaugele suudab inimene hüpata? Mitu õuna suudab inimene ära süüa? Millal sai Tasku keskus valmis? Neile küsimustele saab kogemuste põhjal vastata, kuna need sündmused on ise läbi elatud, neid on omal nahal kogetud või on omandatud teadmine nende sündmuste toimumisest. Nt. küsimusele ,,Kui kaugele suudab inimene hüpata?" saab vastuse küllaltki lihtsalt: tuleb lihtsalt proovida, et kui kaugele Sa hüpata jaksad. 2. Tooge kolm näidet küsimuste kohta, millele saab deduktiivselt vastata. Selgitage, kuidas neile deduktiivselt vastatakse. Laual oli 6 õuna. Mari sõi neist ära 2 ning Jüri 3, kui mitu õuna jäi lauale? Juku ostis poest 3 pätsi leiba hinnaga 8.90. Kui suure summa pidi ta kolme leiva eest välja käima? Kas eeldustest, et pruunkarud on segatoidulised ja inimesed on segatoidulised jä...
Descartes ,,Meditatsioonid" Esimeses meditatsioonis kahtleb Descartes tunnetuse printsiipides, millele tuginevad kõik tema senised tõekspidamised. Ta rakendab metoodilist kahtlust. Ta kirjutab,et inimene peab hävitama kõik eksiarvamused, mille ta on kunagi tõepähe võtnud, kõiges tuleb kahelda. Selleks,et inimene suudaks sellise suure töö ette võtta, peab ta olema piisavalt küps ning ta peab omama mingit põhjust, miks seda teha. Selle põhjuse annab inimesele tema aru, mis ütleb, et miski ei ole kindel. On väga kerge minna tagasi harjumuspäraste arvamuste juurde, sest need on väga usutavad ning mõistuspärasem on neid uskuda, kui eitada. Descartes kirjutab,et tema meeled on teda enne petnud ning ei saa enam täielikult usaldada seda, mis on sind enne petnud ( näiteks vees kõverana paistev pulk on tegelikult sirge) seega kõigepealt jätab ta kõrvale kõik arvamused, mis on saadud meelte vahendusel. J...
Vastus oled sina ise Kui ollakse siia maailma sündinud, peab ise hakkama ka saama. Ei saa loota kellelegi teisele, sest reetmine on täiesti võimalik. Loomulikult on hea, kui aidatakse, aga ennekõike peab uskuma endasse. Tore, kui arvatakse, et religioon aitab, kuid kõige tähtsam on siiski uskuda enda tahtejõu ja hinge tugevusse. Teine inimene ei saa esimese elu elada. Vastus kõigele on inimene ise. Religioon on inimkonna ajaloos alati aktuaalne ning väga tähtis olnud. Sadu, isegi tuhandeid aastaid on erinevaid jumalaid kummardatud ning samal ajal oldud absoluutselt kindlad, et just nende jumal on ainus ja õige ning kõik teised on väärad. Usu pärast tehakse kohutavaid ning ka suurejoonelisi tegusid. Selle nimel ollakse tihtilugu kõigeks valmis, midagi ei peeta paljuks, ohverdatakse nii ennast kui ka oma vara. Millegipärast aga ei tehta pooltki nii palju iseenda heaks, kui tehakse usu jaoks, kuigi ...
Liustikud Alpides sulavad. Looduskatastroofide sagedus ja ulatus kasvab. Jäämass poolustel järjest kahaneb. Kliima on soojenemas ning selle mõju nii inimkonnale kui ka maailma majandusele järjest olulisem. Viimastel aastatel on järjest enam tähelepanu hakanud koonduma globaalsetele keskkonnatrendidele. Kliimasoojenemine, fossiilsete energiavarude piiratus, üleüldine keskkonnasaaste ning puhta vee kättesaadavus on vaid mõned suuremad peavoolud, mille alla mahub veel terve hulk alateemasid. Millised võiksid aga olla võimalikud kasvuvaldkonnad, mis aastate pärast on olulisel kohal kogu planeedi turvalise elupaiga tagamisel ning kas ja kuidas võiks investor nimetatud trendidest osas saada? Maailma turgudel on viimane aasta toonud üsna tugeva languse väga suures osas varaklassides ning paljude investorite otsingud käivad suunal ,,Kuhu liigub raha ehk milline on järgmine suur trend?" Arvatakse, et üks nendest suurtest trendidest võibki ju...
Organisatsioonikäitumine ja juhtimine Marina Brõtkina PJ179 ESSE ''Milline on edukas juht ja juhtimine? ' ' Kogukonnas on levinud müüt, et projektijuhtimisega saab hakkama iga inimene. Paljud inimesed räägivad, et projektijuhil ei pea olema teadmisi sellest valdkonnast, kui projekti ellu viiakse, oluline on see, et ta oskaks projekti juhtida. Tegelikkus on selline, et projektijuhtimiseks on vaja kogemust ja ilma isikliku valdkondliku kogemuseta ei oska projektijuht ette näha tekkitavaid võimalusi ja probleeme. Paljud inimesed näevad seda väiteid nagu nalja. Projektijuht peab järgima kindlalt oma plaani, selleks, et projektis osalejad usaldaksid siiralt teda. Õigupoolest projektijuht peab uskuda edusse ja suutma seda usku teistele edasi anda. Mõnikord juhtub, et kiire otsus on palju parem ja tõhusam kui tahtlik ja kaalutud otsus, mis on võetud hiljem. Paljusi...
Locke: ,,Essee inimarust" 1) Inimese vaimus on kahte eri liiki ideid. Esimesi neist saab väljendada sõnadega, need ideed saadakse meelte teel ja sinna kuulub näiteks erinevate objektide ja nende omaduste tajumine ja mõistmine. Selliste ideede hulka kuulub näiteks visuaalselt omandatav inimese purjus-olek või teiste meeltega tajutavad ideed näiteks magusus. Teist liiki ideed on meie enda poolt loodud. See juhtub siis, kui vaim hakkab välistest objektidest saadud ideede vahel seoseid looma ja nendega tegelema. Nende ideede hulka kuuluvad näiteks tajumine, mõtlemine, kahtlemine ja kõik teised vaimu erinevad toimingud. Järelikult on inimeste vaimus erinevad ideed, ühed keha poolt talletatud, teised vaimu enda poolt. 2) Inimese vaim on valge paber kui tal puuduvad ideed. See saab juhtuda vaid siis, kui vaim pole ühegi ideega veel kokku puutunud. Esimesed ideed, mis vaim omandab on a...
"Meie aja kangelane" M. Lermontov 1) Nii Puskini Jevgeni Onegin kui Lermontovi Petsorin esindavad oma ajastu ja sotsiaalse keskkonna tüüpilisi psüühilisi jooni. Kui Onegin on läbinisti romantiline kangelane, siis Petsorini puhul esineb ka realistlikke jooni. Nii Onegin kui Petsorin on seiklusjanulised noored mehed, kelle arvates peab ümberringi kogu aeg midagi toimuma, sest muidu muutub elu igavaks. Naistesse suhtuvad mõlemad tegelased üleolevalt. Puskini teoses ei suuda Onegin esmalt uskuda, et lihtsast maatüdrukust Tatjanast sai suurilmadaam ning teiseks tantsis ta ballil Olgaga vaid selleks, et Lenskit armukadedaks ajada. Olga tunnetest polnud tal sooja ega külma, tütarlaps oli tema käes nagu nukk. Lermontovi Petsorini üleolevus naistesse väljendub selles, kuidas ta nende tunnetega mängib. Ta paneb naised endasse armuma ja siis kasutab nende naiivsust julmalt ära. Peale selle võrdleb ta ka naiste ja meeste erinevat arusaa...
Olga Dalton, 104493IAPB, 2/4 N 10, Filosoofia kodutöö nr 5 MEDITATSIOONID Põhiideed: Descartes alustab esimest meditatsiooni mõttega, et kõik, mida ta kunagi on uskunud, on pettus. Eksiarvamuste hävitamiseks tuleb leida mingi põhjus kahelda põhitõdedes. Aga kuigi saame kõik tõed meelte kaudu, ei saa me kõigis tõdedes siiski kahelda, kuna leidub ka selliseid tõdesid, mida ei saa kahtluse alla seada. Näiteks ei saa kahelda selles, et inimene omab keha. Samas võib inimene ka unes asju tajuda, kuid neid asju tegelikult ei eksisteeri, seega on tegemist pettusega. Pealegi ei ole kunagi võimalik eristada unenägu reaalsusest. Descartes jõuab järeldusele, et tõesed on ainult aritmeetika ja geomeetria, kuna need ei uuri keerulisi looduslikke kaheldavaid nähtusi. Nende teaduste uuritavad põhitõed jäävad kehtima ka unes. Lõpuks jõuab Descartes järeldusele, et inimene on oma harjumuste ohv...
VALDKOND Eesti ja Eestil on oht Peame Peab tundma Jäädes eestlased saada kõigepealt eestlase eestlasteks, lilleneiuks, kes mõistma, et hingeelu, et saagem on Euroopa oleme siin mõista fasismi eurooplasteks! maantee ääres maailmas mõttetust meil. (Gustav Suits) ja pakub üksinda. Eesti Eesti rahvas on ennast. rahva tulevik vabadusearmast (J.Kaplinski) on ainult meie aja. Ta ei alistu kätes. (Lennart diktatuurile. Meri) (Artur Sirk) Eetika, moraal, Teiste üle Inimene võtab Sageli Religioon on religioon otsustamisel kiiresti om...
,,Paolo Coelho" Paolo Coelho on sündinud 1947. aastal Rio de Janeros. Ta on tegutsenud lühiajaliselt näitekirjaniku ja teatridierktorina, 25-aastaselt otsustas ta pühenduda täielukult muusikale ja ajakirjandusele. Ta on kirjutanud laulusõnu kuulsatele Brasiilia muusikutele nagu seda on Elis Regina, Rita Lee ja Raul Seixas. Ta on olnud hipi ja rännanud mööda maailma ringi, õppides tundma erinevaid kultuure ja religioone. 1982. aastal ilmus tema esimene raamat, ,,Põrgu toimikud", Kolme aasta pärast ilmus ,,Vampirisimi praktiline käsiraamat". 1986 ,,võluri päevik"1988. aastal ilmus ,,Alkeemik". Algul polnud läbimüügi number suur, kuid siiski saavutas lõpuks suure menu Brasiilias läbi aegade. 1998. aastal ilmus ,,Veroonika otsustab surra" ""Veronika otsustab surra" tegevus toimub Ljubljanas Villete hullumajas, kus saavad kokku Paanika, Depressioon ja Skisofreenia, kus selgub, et ainult oma elust ja surmast teadlikuks saamine, piiride...
Emotsioonid Ärevus Ketlin Peterson 10.B klass Tallinna Reaalkool Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused, mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. Kolm emotsiooni peamist omadust: · Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks. · Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses. · Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised positiivsed või negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifilist...
Kas on elu pärast surma? Surm on asi, mis ootab kõiki. Olles siis noor või vana, mees või naine. Üks hetk saab elu ikkagi surmaga otsa. Osad kardavad seda, osad ootavad. Need kes ootavad surma. Kas nad arvavad, et teine elu on olemas? Mis on see põhjus, et nad ootavad surma? Kui tegu on noore inimesega siis ma ei suudaks ühtegi head põhjust tuua, miks ta ootab surma. Tal võivad ju olla probleemid kuid alati on probleemidele lahendus, kui vähegi tahta. Kas elu pärast surma on olemas? See on teema, millest paljud kardavad rääkida. Tunnistan, kui ma olin noorem kuulusin ka nende sekka, kes kartis sellest rääkida. Kuid mida aeg edasi seda rohkem see mulle huvi pakub. Tahaks teada, mida on näinud need inimesed, kes on kliinilise surma üle elanud. Olen kuulnud, et nad on näinud oma lähedastest kedagi, kes on juba surnud olnud. Kuid kas see on ka tõsi või kõigest kellegi väljamõeldud jutt mida siis teised h...
Küsimustele vastamine 1. Kanti tunnetusteooria järgi saab öelda, et Kant oli kindel et meie tunnetusel on olemas kaks allikat meie meeled ja meie mõistus. Tema väitis, et mõlemad on olulisel kohal meie elus. Kanti sõnul meie teadmised on meie ise enda otsustused, mis võib jagada analüütilisteks ja sünteetilisteks. Üks nendest, analüütiline, selgitab neid teadmisi, mis meil on juba olemas, nad ei avalda meile uusi ega ka ei avarda vanu. Näiteks väidest ,,Kõik ruudud on nelinurksed" ei saa me midagi uut teada, kuna mõiste ,,Ruut" juba sisaldab tunnust ,,Nelinurk". Teine, sünteetiline otsustus, aga teistpidi laiendab meie teadmisi. Näiteks mõiste ,,Mõni raamat on huvitav" , ise endas mõiste ,,Raamat" ei sisalda tunnust nagu huvitav või midagi teine, seega see mõiste avardav meie teadmisi raamatu kohta. Tunnetusi Kant jagas ka aposterioorseteks ja aprioorseteks. Aprioorse tun...
MIKS ON TEOS POPULAARNE ? Me kõik teame et ühe tõelise hea raamatu kirjutamine ei ole sugugi lihtne. See on väga aeganõudev ja raske töö. Samuti pead sa oskama ennast väljendadada paberil ja teha seda nii usutavalt, et see oleks tõesti huvitav. Ka ühe noorteraamatu kirjutamine tänapäeva noortele pole lihtne. Tekitada noortes see tahtmine võtta lihtsalt kätte üks raamat ja see läbi lugeda, ja just siis kui tegemist pole kohustusliku kirjandusega. See on väga raske. Kuid kui see siiski õnnestub, on kirjanik teinud väga hea töö. Mina arvan, et ka Aidi Vallik on üks nendest, kes on sellega hakkama saanud. Ta on kirjutanud raamatu ,,Kuidas elad Ann,, millel on ka kaks järge. Selle raamatu sündmustik räägib noorte eneseavastamisest, elustiili valikust ja teismeliste suhetest vanematega.( see räägib noorte elust ja tegude tagajärgedest ) Aidi Valliku teos '...
Descartes: ,,Arutlus meetodist" 1) Kaine inimaru on võime eristada tõde valest ning vastu võtta meie jaoks häid otsuseid. Meie arvamuse erinevus tuleb aga sellest, kuidas me oma mõistust rakendama, milliseid valikuid teeme ja kuidas oma mõtteid juhime, kas produktiivselt või destruktiivselt. Taoline seisukoht on ratsionalistlik kuna eeldab, et inimene eristab õiget ja valet tuginedes enda mõistusele ehk arule mitte aga kogemustele, niisiis teadmised tulenevad meist endist. 2) Descartes teab, et ta on olemas kuna ta on võimeline mõtlema ning keegi ei saa vastupidist väita kuni ta mõtlemast ei lakka. Niikaua kuni inimene on oma mõtete autor on ta keegi, teisisõnu: olematu asi ei saa mõelda. Teiseks väidab Descartes, et kuna inimene kahtleb oma olemuses, siis järelikult kahtlemine teeb temast ebatäiusliku olendi, kelle loomus pärineb mõnest täiuslikust olendist. Argumentide erinevus seisn...
Sallivus ja sallimatus Sallivuse ja sallimatuse teema on väga aktuaalne. Kirjandeid või kõnesid sallivuse teemal on ilmselt iga gümnaasiumi õpilane kuulnud või ise kirjutanud. Oma kõnes (kirjandis) otsustasin vaadata sallivust sallimatuse silmade läbi ning arutleda erinevate sallivusega seotud väidete üle. Sallides ühiskond areneb. Kõige sallivamad inimesed on lapsed. Põhjus on siis selles, et lastel puudub terviklik maailma vaade. Lapsed näevad vaid väikest osa maailmast ning on see tõttu huvitatud kõigest võõrast. Kuna lapsed pole kogenud maailma ei ole neil kindlaid vaateid. Lapsed on kui käsnad, mis imevad kõik endasse. Nad lihtsalt aktsepteerivad asju nii nagu need on. Kuid mida suuremaks muutub maailm laste ümber, seda vähem asju nad sallivad. Lastel arenevad maailmale kindlad vaated. Vanemaks saades nende vaated muutuvad tihti vaid radikaalsemaks. Kõik uus ja võõras on vale. Inimesed tavaliselt ei muutu vananedes sallivamaks, j...
Arvamuslugu Mälu mugavus võib summutada tõe Tõeks nimetatakse tegelikku asjade seisu ja tegelikke asjaolusid. Tihtipeale muudavad inimesed tõde , et näidata end paremast küljest. Ainus probleem pole see , et teistele inimestele luisatakse , vaid kiputakse lõpuks ka iseendile valetama. Igal inimesel on oma soovid , unistused ja eesmärgid. Mõne inimese soov on teha karjääri, kuid mõne soov on hea pere ning soetada ilus kodu ja hea auto. Paraku ilusaid maju ja kalleid autosid ei jagata niisama lihtsalt. Paljud inimesed on küll edukad ning neil on ressursse , kuid mitte kõik inimesed ei ole püstirikkad. Laenu võttes , saab seda kõike endale lubada , aga luksuse peale ei kulu vähe raha , sageli võetakse laenud kahekümneks või isegi kolmekümneks aastaks. Mõnikord tehakse selliseid otsuseid liiga rutakalt ning tekivad tõsised probleemid , halvimal juhul pandib pank inimese vara. In...
1 JUMAL JA ÜLELOOMULIK Miks üldse see teema? 1. Islam See on kristluse ja judaismiga suguluses olev monoteistlik religioon, mis on hakanud oluliselt mõjutama (sekulaarsete) eurooplaste elu ja mõtlemist. 2. USA USA puutub meisse. Seal on religioon seotud poliitika, hariduse jt elusfääridega tihedamalt kui Euroopas. Märksõnad: evangeelsed sektid, kreatsionism, vabariiklased... Jumal, sõna ja mõiste Kr. k. theos, ld. k. deus Kas “jumal” või “Jumal”? • Antud loengus räägitakse Jumalast (suure algustähega), seda põhjusel, et jutt on monoteistlikes religioonides usutavast ainujumalast. • Polüteistlike religioonide puhul saab rääkida ühest jumalast teiste jumalate seas. Kes või mis on Jumal? Traditsiooniline teism • Jumal on universumi looja, alalhoidja ja aktiivne valitseja. • Igavene isikuline ainujumal. • Judaism, kristlus, islam: inimesel võimalik pälvida surmajärgne igavene elu. Deism, ateism, panteism ...
Lilja 4-ever 16-aastase tüdruku Lilja ema kolib uue mehega Ameerikasse. Liljagi pakib õhinal asju, kuni selgub plaan ta kodumaale jätta. Elu nimel läänes ohverdab ema oma tütre. Õnnetu ja elatiseta jäänud, kolib Lilja räämas korterisse, kus pole kütet ega elektritki. Lõpuks ei jää kitsikuses Liljal muud üle, kui sõbranna eeskujul oma keha müüa. Tüdrukut alandatatakse ja reedetakse, tema ainsaks sõbraks on sama õnnetus olukorras naabripoiss Volodja. Masenduses lapsed leiavad lohutust vaid liimikaifist. Lõpuks pakub ilus noormees Andrei Liljale Rootsis juurviljade koristamisega seotud tööd. Tüdrukul pole põhjust Andrei heades kavatsustes kahelda ning ta sõidab Malmösse Andrei "ülemuse" juurde. Seal lukustatakse Lilja korterisse ning sõidutatakse teda järjest uute kundede juurde. Liljal oli madal enesehinnang, mistõttu ta ei suutnud ka sellest probleemist välja tulla ja läks kõige ,,lihtsamat" tee...
Ke sk a ja fi l os oofi a s eotus rel i gi ooni ga Esimesed katsed kasutada filosoofiat religiooni teenistuses tegi juudi filosoof Philon Aleksandriast (u 25 e.m.a 50 m.a.j), kes püüdis järjekindlalt kasutada kreeka filosoofiat platonismi, pütagoreismi ning stoitsismi juudi usundi ja teoloogia alusena ning tõestusena. Viimased löögid filosoofia ja teoloogia ebavõrdsele liidule andis inglise filosoof William Ockham (u 12851349), kelle nimega seostatakse kahe tõe teooria lõplikku mõjulepääsu. Selle õpetuse järgi on teoloogia ja filosoofia (teaduse) tõed teineteisest sõltumatud: filosoofia tegeleb loomulike sündmuste ja asjadega ning tugineb mõistusele, teoloogia aga üleloomulike sündmuste ja asjadega ning tugineb ilmutusele. Ke sk a ja fi l os oofi a re tros pe k ti i vs us Keskajal hinnati iidset ja algupärast. See, mis oli enne, näis õigem ja tõesem. Inimeste mõttemaailma üle valitsesid ajast pühitsetud autoriteedid....
1. Filosoofia- a. Looduse, inimkonna ja mõtlemise üldisemad arenemisseadusi käsilev teadus b. Filosoofia on kogu tõelisuse mettodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises c. F mõtteks on püüdlus luua võimalikult terviklik maailmapilt 2. Gnoseoloogia(epistemioloogia)-tunnetusteooria. F osa, mis uurib tunnetuse üldist iseloomu, ulatust ja päritolu. 3. Loogika- õpetus mõtlemise seadustest 4. Metafüüsika- õpetus reaalsuse kõige olulisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest. 5. Ontoloogia- õp olemisest; f osa, mis uurib olemise mõistet ja põhimist olemust. Mõnikord samastatakse metafüüsikaga. 6. Antropoloogia- teadus inimesest. F-s inimese olemusest ja eksitentsi käsitlev osa. 7. Eetika- moraalif. F osa, mis uurib hea ja halva, õige ja vale, õigluse ja muude nendega seostuvate mõistete olemust päritolu ja ala. 8. Esteetika- il...
Bruno Meder, 120636IAPB13, Filosoofia kodutöö nr 3 25.10.2012 / 10:00 BACON. NOVUM ORGANUM Põhiidee: Bacon oma Uue Organoni sissejuhatuses seab kahtluse alla, kas aristotellik loogika on ikka see, mis aitab rohkendada teadmisi ning arvab, et inimõistuse arendamiseks tuleks kasutusele võtta uus meetod. Suurt tähelepanu pöörab autor ka sellele, et inimene on oma mõistuse arendamiseks hõivatud igapäeva elust ja liialt kinnistunud oma iidolitesse, kelle saavutused on justkui viimane tõde ning see-tõttu pole vajadust ka ise mõtlemisele - edasi arenemisele. Artikli kokkuvõte-analüüs: · Üks viis teaduse arendamiseks on looduse uurimine ning kui väita, et enam pole midagi uurida siis peatud ka filosoofia ja teaduste areng. Teine viis, mis põhineb mõtisklustel, tuues selle kasuks paika pidavaid põhjendusi, kasutades aru kiiret taipu, kuid eira...
Ühiskonnaõpetuse eksamiks Nüüdisühiskond Kunagi tõi teadlane Marju Lauristin oma raamatus "Tagasipöördumine läänemaailma" esile teooria, mille kohaselt valitseb siirdeühiskondades nn "vaikuse spiraal". See tähendab, et nimetatud perioodil domineerib inimeste teadvuses väga must-valge maailmapilt, mille kohaselt on olemas ainult "õiged" ja "valed" seisukohad ja käibel on väga lihtsad loosungid. Sel ajal on paljudel inimestel hirm väljendada oma eriarvamusi, näiteks on kas või sotsiaaldemokraatlikud või n-ö vasakpoolsed seisukohad põlu all. Eesti ei peaks ometi juba ammu olema siirdeühiskond. Ühiskondlik debatt peaks oma alatoonilt Lauristini teooria järgi juba ammu olema muutunud n-ö ratsionaal-kriitiliseks, kus suudetakse avatult ja sisuliselt probleeme lahti rääkida. Ometi tundub, nagu liiguks me vastassuunas. Paljusid otsuseid ei tohi justkui kahtluse alla seada ja nendest ei räägita olgu sel...
Tegelased: Oidipus Teeba kuningas, kes ennustuse kohaselt on endale teadmata tapnud oma isa ja naitunud oma emaga. Iokaste Oidipuse naine ja ema, kes hirmsa ennustuse täitumisest teada saades endalt elu võtab. Kreon Iokaste vend, Teeba valitseja pärst Oidipust Teiresias - kõiketeadja, kes esimesena vihjab Oidipuse enda seotusele hirmsate roimadega, mis on maa teotanud. Karjased, saadikud, teatajad, rahvas. Proloog sissejuhatus (esitavad näitlejad) Teeba kuningas Oidipus kohtab oma lossi ees vana preestrit ja salka noorukeid. Oidipus pöördub preestri poole palvega selgitada , mis on juhtunud, et linnast kostab kaebelaule ja tõuseb suitsu. Preester: Linna löönd on hirmus katkuhaldjas hirmsa leegiga. Linn hukkub. Preester kutsub Oidipust leidma abi taevast või maapealsetelt, sest kunagi varem on ta päästnud linna Sfinksi võimu käest. Selle eest ta kuningaks kroonitigi. Oidipus teatab, et teab sellest õnnetusest ja et on lähetanud...
Tegelased: Oidipus Teeba kuningas, kes ennustuse kohaselt on endale teadmata tapnud oma isa ja naitunud oma emaga. Iokaste Oidipuse naine ja ema, kes hirmsa ennustuse täitumisest teada saades endalt elu võtab. Kreon Iokaste vend, Teeba valitseja pärst Oidipust Teiresias - kõiketeadja, kes esimesena vihjab Oidipuse enda seotusele hirmsate roimadega, mis on maa teotanud. Karjased, saadikud, teatajad, rahvas. Proloog sissejuhatus (esitavad näitlejad) Teeba kuningas Oidipus kohtab oma lossi ees vana preestrit ja salka noorukeid. Oidipus pöördub preestri poole palvega selgitada , mis on juhtunud, et linnast kostab kaebelaule ja tõuseb suitsu. Preester: Linna löönd on hirmus katkuhaldjas hirmsa leegiga. Linn hukkub. Preester kutsub Oidipust leidma abi taevast või maapealsetelt, sest kunagi varem on ta päästnud linna Sfinksi võimu käest. Selle eest ta kuningaks kroonitigi. Oidipus teatab, et teab sellest õnnetusest ja et on lähetanud...
David Hume (1711-1776) Tema noorus on suhteliselt kehvalt dokumenteeritud. Sündis 7.mail Edinburghis, isa oli maa- aadlik ja suri kui Hume oli 2-aastane ja nõnda kasvataski teda ema . Noorusaastad veetis ta perekonnamõisas Ninewellsis. Näitas vaimset paljulubavust juba väga varakult ning oli oma filosoofilise mõtte-ja kirjatööga 16. eluaastaks juba alustanud (muuseas Edinburgi ülikooli astus ta 12.aastaselt ja teadusliku kraadi sai 17.aastaselt. Sihtinud esialgu juristi karjääri (ta ema perekonnas olid juristid), jättis ta siiski need õpingud pooleli ja pühendus filosoofiale, kuid haris end ka matemaatikas, loodusteaduses, ajaloos ja kirjanduses. Selle otsusega, mida ta ei saanud kuidagi lepitada oma range kalvinistliku kasvatusega, kaasnesid kuudepikkused rängad depressioonid. Olles ajutiselt elatist teeninud kontoriametnikuna, sõitis ta Prantsusmaale, kus elas poolteist aastat tagasitõmbunult ning kirjutades ,,Traktaat inimloomusest"...
KARMA Usundiõpetuse referaat Tartu 2016 Sisukord: 1. Mis on karma? 2. Karma 12 seadust 3. Mis karma ei ole! Sissejuhatus Mina valisin Karma teema, kuna mind on see juba ammu huvitanud. Sõbrad on omavahel rääkinud sellest ja ma ei ole osanud vestlusringis osaleda, sest ma ei teadnud, mis see Karma oli minu jaoks midagi uut ning tahtis teada sellest rohkemat. Karma tähendas minu jaoks alguses usku, kuid ma tahtsin saada rohkem teada mis see on ja mis tähendab üldse karma. Ma soovin õppida, selles töös käsitlema raamatu ning õppida kirjutama referaati nii nagu teevad seda professionaalid. Selles referaadis räägin ma Karma teemal, karma 12 seadusest ning mis ei ole karma. Need teemad ma võtsin sellepärast need huvitasid mind kõige rohkem ning soovisin saada puhast pilti mis on karma. Mis on karma? Karma tähendab sanskriti keeles tegev...
1. Milliste küsimustega tegeleb religioonifilosoofia? Kas inimese eksistentsiaalsel situatsioonil on mõte/ tähendus? Kui jah, siis kust see tuleb? Kas konkreetse inimese elul on mõte/ tähendus, mida ta ise või teised inimesed ei ole talle andnud? Kui jah, siis kust see tuleb? Kes või mis on jumal? Kas üldse jumal on olemas? Kas jumala olemasolu/ mitte olemasolu on võimalik tõestada? Miks on maailmas kurjus ja kes selle eest vastutab? 2. Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias? Jumalat on defineeritud kui igavene teisel pool aega ja ruumi eksisteeriv isiksus, inimese laadne, teadvusega olend, kes lõi maailma ja kellel on kolm tähtsamat predikaati: · kõikvõimsus · ülim headus · ülim tarkus. Jumalat määrtletakse kristlikus monoteismis kui transtendente, ontoloogiline, kognitiivne ja moraalne absoluutne substants. Ateistlik kriitika: fallotsentristlik patriarhaalne fan...
Ta reetis sõpruse Sõprus on lai mõiste ja sõpru on erinevaid. Minu jaoks on sõprus on üks paremaid asju inimese elus kõige parem asi selle juures, aga on teadmine, et sul on keegi, kellele usaldada oma saladusi. Tänu sellele loole sain ma aga aru, et tõelisi sõpru on mul palju vähem, kui ma algul arvasin. Meie klassi tuli paar nädalat tagasi uus tüdruk. Tal olid kastanpruunid juuksed ja hallid silmad. Algul paistis ta mulle liiga eemalolev ja ma hoidsin temast pisut kaugemale, kuid lõpuks jäime me ühel vahetunnil vestlema. Ta tundus tõeliselt sõbralik ja tore isiksus olevat. Ta teadis palju rääkida teatrist ja muusikast. Muusika on talle eriti hingelähedane, sest ta õpib muusikakoolis viiulit. Peale meie ühiseid vestlusi koolis hakkasime aega ka väljaspool klassiseinu veetma. Ma nautisin tema seltskonda ja paistis, et tema minu oma ka. Me võisime rääkida nii vabalt, nagu ...
Hamlet ja maailm Oma tragöödias Hamlet toob Shakespeare lugejateni Taanimaa printsi pettumuse maailmas, täpsemalt just oma kaaskonna mitmepalgelisuses. Hamlet on pettunud terves maailmas, nimetab seda vanglaks ning jälestab oma õukondlasi, kes kohe, kui vana kuningas on surnud, hakkavad lipitsema uue valitseja ees. Tundmaks ära kuninga ja kogu õukonna tõelist palet, hakkab Hamlet mängima hullu. Ja alles siis ta taipab tõeliselt, kui mitmepalgelised võivad olla teenrid. Alamad ajavad täpselt sellist juttu, nagu neile enestele hetkel kasulik on ja nad ei hooli üldse ustavusest. Terve õukond on muutunud koos uue kuninga troonile asumisega. Kõik kes enne olid ustavad Hamletile ja tema isale ning ei sallinud Claudiust, on nüüd, mil Claudius on mõrva teel troonile asunud, hoopis Hamleti vastu ning ta ei saa neid enam usaldada. Claudiust ei salli Hamlet üldse, kuna vaim and...
Maaväline elu Anne Borkmann, 12b Kõik me oleme näinud filmides tulnukaid, lendavaid taldrikuid, mõistetamatuid inimrööve ja katseid, lugenud raamatutest viljaringidest, UFOdega lähikokkupuudetest ja palju muud ulmelist. Kas kõik see tuleneb inimeste lennukast fantaasiast või on neil reaalne tõepõhi ka all? Varem mütoloogias ja religioonis ei tehtud selgelt jumalatel ja tulnukatel vahet. Selletõttu ei saa me rääkida varajastest uskumustest maavälise elu kohta. Ufo-fenomen jõudis avaliku huvi keskmesse alles 20.sajandil. Praeguseks on välistatud elu leidmine Kuult, Marsilt ja Veenuselt ning on mindud üle kaugemal avakosmosesse. 1960.aastatel hakati tegema tõsiseltvõetavamaid otsimiskatseid. Alguses kasutati uurimuste tähistamiseks lühendit CETI (Communication with Extraterrestrial Intelligence), kuid hiljem nimetati see ...
Toila Gümnaasium Keiu Simm ja Kristjan Vene 12. Klass GANZFELDI EKSPERIMENT TELEPAATIA VÕIMALIKKUSE UURIMISEKS Uurimistöö lõpueksamina Juhendaja: õp. Avar Pentel Toila 2013 Sisukord RESÜMEE Käesoleva uurimistöö eesmärk oli leida täiendavaid tõendeid telepaatia olemasolu kohta. Selleks viidi läbi Ganzfeldi korduseksperiment, mis näeb ette kahe katsealuse vahel tehtavat eksperimenti, mille käigus üks katsealune üritab teisele katsealusele, kes viibib ganzfeldi seisundis, mõtete kaudu mingit pilti saata. Ganzfeldi seisundiks nimetatakse sellist seisundit, mil katsealuse tavalised sensoorsed sisendid (nägemine ja kuulmine) on kunstlikult piiratud ning aju püüab sensoorsete sisendite puudumist muul moel kompenseerida, kutsudes esile nägemusi. Varasemad eksperimendid on andnud ...
Inimene, loodus, usund Veiko Strauss ,,Ma ei tea, kas selles maakohas hõljuvad lummavad haldjad või on see mu oma südame elav, taevalik kujutlusvõime, mis mulle kõik ümberringi nii paradiislikuks pühitseb." Niimoodi kirjutab Goethe ja kirjutaksin minagi. Minu jaoks on loodus midagi erilist, midagi, mis ikka ja jälle täidab hinge ja teeb südame kuidagi eriskummaliselt hellaks. Nädalapäevad tagasi sattusin ma sirvima raamatut nimega ,,1001 looduse imet". Angeli juga, Belize´i vallirahu, hiiglaste tee ja monument valley on vaid mõned üksikud fenomenaalsed vaatamisväärsused, mis oma seletamatu ja salapärase iluga iga külastaja ahhetama panevad. Ainuüksi nendest kohtadest piltide vaatamine rabas mind sedavõrd, et tabasin end mõttelt: ,,Appikene, kuidas see tekkida on saanud!?". Üsnagi kindlana julgen ma väita, et inimesi, kes on ennast samalt mõttelt tabanud on olnud enne...
Teemad on läbisegi. Kasuta otsingut! ÕIGE VASTUS ON ESITATUD RASVASES KIRJAS!!! Aristoteles eristas loomulikke ja kunstlikke asju. Erinevus on tema arvates selles, et · loomulikud on need inimese loodud asjad, mida inimesel tõesti vaja läheb (nt maja), kunstlikud aga need inimese loodud asjad, mida tegelikult vaja ei lähekski (nt ehted) . Ei, Aristotelese arvates on inimese loodud asjad kõik kunstlikud. Loomulikkusest ja kunstlikkusest võidakse küll rääkida ka teistes tähendustes, kuid praegu on jutt Aristotelese arusaamast. · loomulikud asjad tekivad iseenesest, kunstlikud asjad loob aga inimene · loomulikud on need inimese loodud asjad, mis on kooskõlas valmistaja kavatsusega, kunstlikud aga need, mis ei ole kooskõlas valmistaja kavatsusega (nt ebaõnnestumise tõttu). Ei, Aristotelese arvates on inimese loodud asjad kõik kunstlikud. Loomulikkusest ja kunstlikkus...
,,Kurat ja preili Prym" Paulo Coelho Huvitavad mõtted ,,Üheksa kuud talve, kolm kuud põrgut," tavatsesid nad ütelda, vihjates tõsiasjale, et üheksakümne päevaga tuli neil ära teha kõik põllutööd: väetamine, külv, saagi ootamine, viljakoristus, heinategu, lammaste pügamine. See on väikelinnade meeldiv külg: pole tarvis mingit vaeva näha, et varsti teaksid kõik sinu eraelu viimset kui pisiasja. ,,Esiteks, ärge uskuge lubadusi. Maailm on neid tulvil: rikkus, igavene lunastus, piiritu armastus. Ühed kujutlevad, et võivad lubada mida tahes, teised on valmis uskuma ükskõik mida, mis neile paremad päevad tagaks nii näikse, muide, olevat lugu ka teiega. Need, kes annavad lubadusi, aga ei pea neid, muutuvad lõpuks jõuetuks ja pettunuks, ning samamoodi juhtub ka nendega, kes selliseid lubadusi annavad." ,,Ma olen liiga vana, et lubadusi uskuda," vastas ta, püüd...
Kes on Toomas Nipernaadi? Toomas Nipernaadi elu tundub esmapilgul väga kirev ja kadestamisväärne. Ta on vaba kõigist kohustustest ja muredest. Tal ei ole kuhugile kiiret ja on iseenda peremees. Nipernaadi suhtub ükskõikselt ja tuimalt ümbritsevasse, mitte keegi ei saa temale lähedale ja keegi ei suuda teda mõista. Hingelt on Nipernaadi seikleja, kes ei saa mitte kuskil rahu. Iga natukese aja pärast võtab ta järgmisesse rolli täiesti uue inimesena.See, mis tema lahkumisele järgneb, meest enam ei huvita. Tähtis on vaid tema enese heaolu. Toomas Nipernaadi elab ilma mineviku ja tulevikuta. Ilma igasuguse probleemita kehastub ta hetkega kellekski teiseks. Iga uue inimesega on ta erinevas rollis. See tundub tema jaoks väga kerge. Toomas Nipernaadi on kui eksinud hing, kes paaniliselt otsib kohta, kuhu ta kuuluks. Leidmata aga oma kohta, rändab ta ringi mööda Eestimaad. Kuid tal on suur oskuks ennast ar...
Mida kaugemale ajas 1939. aasta jääb, seda uljamaks muutuvad spekulatsioonid, mismoodi pidanuks toonase Eesti juhtkond käituma. Pinnas on soodus. Viimasel kümnendil-pooleteisel on märgatavalt kasvanud rahulolematute hulk, kes arvavad, et seitsekümmend aastat tagasi langetati Kadriorus ja Toompeal üks vale otsus teise järel. Niisiis: Stalini ja Molotovi ultimatiivse nõude sõlmida baasideleping oleks Eesti pidanud tagasi lükkama, üldmobilisatsiooni välja kuulutama, ja kui mõni nädal hiljem oleks Punaarmee Irboska või Komarovka lähedal suurtükkidest oma vägesid tulistanud, paugutamise Eesti-poolseks kallaletungiks kuulutanud ja seejärel tankidega üle piiritõkete sõitnud, tulnuks meil agressioonile vastu hakata. Nagu teame, toimis Eesti vastupidi. Tänapäeval teame palju muudki. Seitse kuud pärast piiriväravate avamist Punaarmeele ehk 17. juunil 1940 okupeeris seesama Punaarmee kogu riigi ja järgmisel viiel aastal kaotasime ligi viiendiku e...
PRANTSUSE REVOLUTSIOON 1. Prantsuse revolutsiooni põhjused (TV 56) ja algus. · 1788. aasta ikaldus, halb elatustase · Ühiskondlikud ja seisuslikud vastuolud, jagunemine 3ks seisuseks · Rahulolematus kõrgete koormistega · Rahulolematu rahvas hakkas looma kodanikukaitset rahvuskaarti. 14. juulil 1789 vallutati monarhia sümboliks olnud Bastille'i kindlus 2. Generaalstaatidest Asutava Koguni. Asutav kogu koosnes 3st seisusest: · I vaimulikud · II aadlikud · III kõik muud (lihtrahvas) Kuna III seisus moodustad 98% rahvastikust, kuulutas ta end 17. juuli 1789. a Rahvuskoguks, osad saadikud teistest seisustest ühinesid ning moodustati Asutav Kogu (töötas välja põhiseaduse). 3. Ümberkorraldused revolutsiooni esimestel aastatel. TV 59 · Kuningas tunnistas Asutava Kogu poolt välja antud seadusi · ,,Inimeste ja kodaniku õigluste deklaratsioon" anti välja · ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
