Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mida muudaksin koolielus?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
koolisüsteem, õppekava, koolielus, tundide, suurepärane, vajaks, muutmist, tulema, hommikul, keeleõpe, raiskamine, sügavamalt, kuuluda, infotehnoloogia, fotograafia, võõrkeeled, joonestamine, programmerimine, väitlemine, õpilasele, kristjanContents 1.EESTI KOOLISÜSTEEM.................................................................................................. 1 1.1.Alusharidus............................................................................................................ 3 1.2.Põhiharidus............................................................................................................ 3 1.2.1.Põhikooli riiklik õppekava................................................................................4 1.2.2.Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava.............................................................5 1.3.Üldkeskharidus...................................................................................................... 6 1.3.1.Gümnaasiumi riiklik õppekava........................................................................6 1.4.Hindamine................................................
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Eripedagoogika õppekava Avatud Ülikool Maie Oppar EUROOPA KOOL referaat Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus.......................................................... 2. Euroopa Koolist üldiselt........................................... 3. Koolikorraldus...................................................... 4. Euroopa Kooli õpilased........................................... 5
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Humanitaarainete õppekava SOOME HARIDUSSÜSTEEM ALUSHARIDUS (referaat) Koostaja: Tiina Tammearu Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2010 Sisukord Ülevaade Soome haridussüsteemist.....................................................................................................3 Kohustuslik haridus ...........................................................................................................
Aga mida me peaksime teistmoodi tegema, et tund oleks põnevam, kui lapse jaoks on tunnis igav. Vastastike kokkulepete loomine. · Järgmisel vestlusel võtan kaasa veel ühe või kaks õpetajat, kes annavad talle tunde. Enne räägin nende õpetajatega läbi olukorra ja oma kasvatusmeetodid. Tuleb mõelda, keda juurde võtan ja hoolikalt. · Lapsevanem kooli. 3) * Õpilane peab teadma, miks, mida on rakendatud. * Arenguvestlus, individuaalse õppekava rakendamine, tugispetsialistige teenuste osutamine, õpilase võib määrata pikapäeva rühma põhikoolis(õpiabi). Huviringid või õpilaskodud, õpilase üle viimine käitumisraskustega klassi( võib alates 6ndast klassist). Koos otsustab , kas avab sellise klassi. Saab suunata vaid õppenõukogu otsusel ja vanema lubades. * Lapsevanema kooli kutsumine. * Õpilase käitumise arutamine kas direktori või õppealajuhataja juures.
Võõrkeel on vahend teabe hankimiseks ja selle edastamiseks suhtlusprotsessis, siis on keeleõppe keskmes teemavaldkonnad, mille kaudu arendatakse suhtlus oskust. Teemavaldkonnad on kõikidel võõrkeeltel ühtsed ning erinevused teemavaldkondade käsitlemisel tulenevad õpitava keele sihttasemest ja õppe kestusest. Suhtlus oskust kujundatakse neljal viisil: kuulamine, lugemine, kirjutamine ja rääkimine. Gümnaasiumi riiklik õppekava toob välja, et keelehariduse eesmärk on suurendada inimese keelepagasit, kus ühe võõrkeele õpe toetab teise võõrkeele omandamist. Tänu sellele peab olema keelte valik lai, et õpilane saaks arendada ja suurendada oma keelelisi oskusi mitmes keeles. Samuti selgub gümnaasiumi riiklikust õppekavast (2014), et keeleõpe ei piirdu teatud keeleoskustaseme saavutamisega mingiks hetkeks. Oluline on toetada õpilaste
Kindlustage, et ruumijaotus ja mööblipaigutus võimaldaks hõlpsasti liikuda ja ei tekiks ummikuid Kindlustage, et õpetamistegevused ja demonstratsioonid oleksid õpilastele hõlpsasti jälgitavad Mõelge varutsenaariumidele ja õppevahendite olemasolule Klassi materiaalne keskkond peab olema nii korraldatud, et see aitaks kaasa õpilaste iseseisvuse ja vastutuse suurendamisele. Klassiruum peaks peegeldama õppekava ning õpilaste huvisid ja vajadusi Mõelge, millistele tegevustele peab teie klassis olema ruumi Mõelge kappide ja riiulite vajadusele ja paigutage klassis Õppematerjalidele sisu tuleb vahetada. Väljapanekud klassiruumis Teated (tunniplaan, reeglid, õppimise meelespea) Esitamine ja edendamine (lisamaterjal) Arutelu (probleem, sündmus) Võistlemine ja käästöö (rühmatööd) Tähistamine Õpilastööde avalamine
tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega õpetajad), taotletavates õpitulemustes või õpetaja 2 poolt klassiga töötamiseks koostatud töökavas." (RT I 2010, 41, 240.) Niisiis nende õpilaste hulka kuuluvad nii eriandekusega kui õpiraskustega lapsed, samuti puudega lapsed ning tundeelu- ja käitumishäiretega lapsed. Erivajadusega laps vajab tavalise õppekava omandamiseks tavakoolis lisatuge. Selleks võib olla logopeed, psühholoog, eripedagoog, sotsiaalpedagoog. Mõni õpilane peab saama õppida kas õpiabirühmas, toimetuleku või õpiraskustega klassis, või jääma hoopis koduõppele. Uuendustena on loodud koolides väikeklasse ning kasutatakse ka üksühele õpet. Vajadusel tuleb õpilase jaoks muuta õppekava. Tõenäoliselt ongi õpetajatele igapäevaseks väljakutseks just õpilaste käitumine tunnis.
neile reageerida, juhtimisoskused. Puudumisel ei suudeta näiteks kiirelt reageerida kriitilises olukorras, esinemiskartus. · Intrapersonaalne eneseanalüüsivõime, oskus mõista oma tundeid, lapsel on huvitav olla ka üksinda iseendaga, talle on omane süveneda sisekõnelustesse. Puudumisel ei suuda laps oma elu sisutada. · Eksistentsialistlik spiritaalsus,, eriline nn suurte küsimuste esitamise, filosofeerimise võime, ka suurepärane intuitiivse mõtlemise võime. (Sepp 2010: 20-21) Ülevaatlik on saksa tuntud andekuse uurija Harald Wagneri ja tema meeskonna koosatud andeka lapse omaduste jaotamine kolme liiki: õppimise ja mõtlemise alal; töössesuhtumise ja huvide alal; sotsiaalse käitumise alal. Õppimise ja mõtlemise alal andekad lapsed märkavad kiiresti fakte, tunnevad mõnel alal hästi igasugust detailset materjali, nende sõnavara on vanuse kohta rikkalik, nad
retsenseerimise, kaitsmise ja hindamise täpsustatud tingimused ja korra. Lisaks peavad olema kehtestatud nõuded nii uurimistöö kui ka praktilise töö kirjalikule vormile: milline peab olema töö struktuur, milliseid vormistusnõudeid arvestada ja kuidas viidata teiste autorite töödele. Gümnaasiumi riiklikus õppekavas on kirjeldatud kaks valikkursust, mille eesmärgiks on õpetada uurimistöö tegemist, kuid mis toetavad ka praktilise töö vormistamist ja kaitsmist: õppekava lisa 12 on valikkursuse ,,Uurimistöö alused" ainekava ja lisas 4 (loodusainete valdkonnas) on esitatud valikkursus ,,Arvuti kasutamine uurimistöös". Valikaine ,,Uurimistöö alused" annab algteadmised teadusliku uurimistöö olemusest, meetoditest, etappidest, struktuurist, vormistamisest ning kaitsmisest. Ainekava kohaselt koosneb õppetöö auditoorsetest loengutest ja/või e- õppevormidest, mille jooksul käsitletakse eespool nimetatud teemasid. Lisaks
Uurisime asja lähemalt ning leidsime, et suureks probleemiks on Eesti laste vähene liikumisaktiivsus. Arutlesime, kuidas saaks praeguseid kehalise kasvatuse tunde läbi viia nii, et need oleksid meeldivad kõigile ja kuidas muuta laste liikumisaktiivsust tõusu suunas. Me koostasime küsimustiku ,,Kehalise kasvatuse tunnid läbi õpilaste silmade", mis oli suunatud 7. 9. klasside õpilastele (vt Lisa 1). Küsitluse eesmärgiks oli uurida õpilaste arvamust praeguste kehalise kasvatuse tundide kohta. Samuti küsisime, millised võiksid olla tunnid nende arvates. Tahtsime, et õpilased mõtleksid loovalt ja kindlatest raamidest välja. Püüdsime näha, kuidas kehalise kasvatuse tunnid tegelikult õpilaste arvates võiksid välja näha. Kas kehalise kasvatuse tunnid peaksid jääma üldjoontes samasugusteks või tuleks teha suuri muudatusi? Eesti laste liikumisharjumuste parandamiseks tuleks meie arvates teha suuri muudatusi just kehalise kasvatuse tundides.
andmetega; tegevuse kavandamine ning kavandatu järgimine, tegevuse ja töö analüüsimise oskus, loovtöö vormistamine, IKT vahendite kasutamine jne) kujunemist; õpilast tema võimete paremal tundmaõppimisel, mis aitaks teha valikuid järgnevateks õpinguteks. Käesolev juhendmaterjal tutvustab mitmete koolide näiteid ja soovitusi loovtöö korraldamiseks ja läbiviimiseks. Loovtöö korraldamise ja läbiviimise põhimõtted esitatakse kooli õppekava üldosas, kus on kirjeldatakse täpsemalt, kuidas toimub: loovtöö korraldamine; loovtöö teema valimine; õpilaste juhendamine; loovtöö esitlemine; loovtöö hindamine. Juhendmaterjali koostajad Ene Kulderknup ja Inge Raudsepp Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse üldhariduse õppekavade ja eksamite osakonna peaspetsialistid 55
koolimaja. Tolleaegsele Wiedemanni keeleauhinna laureaadile Valve-Liisile tuletas uue kooli vanem osa meelde tema kooliaega. Tema sõnul on Eestis vähe selliseid maju, mis tõuseks nagu tuhast. Ta leidis, et koolimaja on imeilus ja innustab ka head tööd tegema. Kuid tuhast tõusmine tõi kaasa ka uusi reegleid. Et hoida maja võimalikult kaua ilusas konditsioonis, oli noortel kohustus kanda koolimajas vahetusjalatseid ja keelatud kanda terava kontsaga jalanõusid. Samuti alustati tööd uue õppekava järgi: kooliaasta jaotati 5 perioodiks ja tundide pikkuseks sai 75 minutit. Direktori sõnul lubas uus õppekava vabadust, mis omakorda eeldab õpilastelt täiendavat vastutust. (Reiljan 2013) Kui oli veel üks tähtis probleem - mis saab lennunumbritest? Oldi väga erinevatel arvamustel. Direktor, õpetajad ja õpilased olid selle poolt, et alustada lende esimese lennuga. Linnavalitsus, lapsevanemad ja vilistlased jälle eelistasid vana lennunumbri jätkamist. Hoolekogu võttis vastu
arengustaadiumitele,õpetus on jagatud etappidele, Freinet –koolid, ei toeta õpetaja poolsele juhtimisele, vaid õpilased tuleb ise tegutsema panna.Tähtsaim ülesane siin koolis õpitingimuste loomine, päevaprogrammi koostavad lapsed ise, tähtsaim töövahend trükimasin, keskne koht vestlustel, teiste ees esinemistel, kriitilisel kommenteerimisel). Soome kooliharidus sai alguse kiriku ja kloostrikoolidest (1249 Turus, munkadele). Esimene koolisüsteem 1571, Agricola avaldas aabitsa. 17.saj. keskel astus jõusse 3-astmeline koolisüsteem. Rahvaharidus – leerikoolid, rändkoolid, lugemiskoolid (noorte kirjaoskus saavutati 18. saj. keskpaigaks) 1866-70 loodi umbes 100 rahavakooli. Keskkoolide areng 1871 (süsteemi tehti uuendusi, lütseumid) Koolikohustus võeti vastu 1910/ kuid jõustus alles 1921 Põhikooli sünd 1966. Üleminek põhikoolidele jõudis lõpule 1970 aastatel.(koolikohustus piirdus põhikooliga
...................................................................................... 11 Paaris- ja rühmatöö........................................................................................................ 12 Vestlus õpetaja ja õpilaste vahel.................................................................................... 12 Metoodiline lähenemisviis kakskeelses koolis.................................................................... 12 Kommunikatiivne keeleõpe............................................................................................ 12 Ülesandepõhine keeleõpe.............................................................................................. 13 Aktiivõpe........................................................................................................................ 13 10 tehnikat, mida kasutavad keelekümbluse õpetajad: ..................................................... 14
pedagoogilis-psühholoogilisele hindamisele, vaatlusele, lisateabe koondamisele ning meditsiinilistele uuringutele ka litsentsitud spetsialistide poolt läbiviidud standardiseeritud 8 testide tulemustest, väga heade tulemuste saavutamisest üleriigilistel või rahvusvahelistel aineolümpiaadidel, konkurssidel või võistlustel ning valdkonna ekspertide hinnangutest. Kui kool nii otsustab, tagatakse andekale õpilasele individuaalse õppekava rakendamine ning vajaduse korral täiendav juhendamine aineõpetajate poolt või teiste vastava valdkonna spetsialistide poolt haridusprogrammide või teiste haridusasutuste kaudu. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava (2008) mainib andeka lapse ära ühel korral: ,,Erivajadustega lapse, sealhulgas andeka lapse arengu toetamine lasteaias on meeskonnatöö, mille toimimise eest vastutab lasteasutuse juhataja."
Praeguse aja lapsed on üsna targad ja käsitsevad osavalt arvutit, aga loevad väga vähe raamatuid ning on ülekaalulised. Me tahame olla heade eelduste looja, heaks eeskujuks oma lastele. Kuid tehnoloogia areng, millega me oleme kõik seotud, on muutunud nii kiiresti, et iga päev toob meile üha uusi võimalusi. Arvuti, internet, mobiiltelefon, mp3 mängijad... Kõik uus on ahvatlev, huvitav, oluline, tähtis. Tundides pakutav ja õppekava ei suuda pakkuda juba ammu sellele konkurentsi. Paljud õpilased väidavad, et tundides räägitu on igav, see ei huvita, ei ole neile vajalik. Uued võimalused tulevad vaid koos uue vastutusega. Lapsevanemana/õpetajana peame me ära tajuma kus on piir, peame rääkima, mitte kaotama kontakti, olema lapse jaoks olemas. Kui me suudame paika panna reeglid ning olla hoolivad, ei upu laps virtuaalmaailma. Kui see peakski juhtuma, saame ulatada abikäe
neid väärtusi ja mis nende väärtuste järgi elades on tulemuseks talle ja ka ühiskonnale tervikuna. Mis on hariduse eesmärk? Arvan, et tähelepanu pööramine koolikultuurile on see, mis Eesti hariduselus puudu jääb. Oluline on, kuidas mõistetakse kooli missiooni. Kuid paraku minu arvates seda Eesti koolides ei mõisteta. Tähtsad on need väärtused, mida kool tahab esil hoida. Samuti ka see, kuidas valitud väärtused väljenduvad igapäevaelus, koolielus. Nt. õpilaste ja õpetajate suhtes, kooli üritustes ja elukorralduses, millised on õpilaste väärtushoiakud ja eeskujud. Eesti taasiseseisvumise järel kujunes välja arusaam, et hariduse eesmärgiks on tagada majanduslik jõukus ja edu, mistõttu inimese arengule ei pööratud eriti tähelepanu. Minu seisukohalt on see väär. Lisaks teadmistele, peaksid õpetajad toetama õpilaste füüsilist, vaimset, kõlbelist ja emotsionaalset arengut
Meil on esimeses kooliastmes väga tugev eripedagoog, et kui mingisuguseid probleeme sellega seoses peaks tekkima, siis üritatakse see kohe lahendada. Aga ma usun, et rohkem tähelepanu võiks ikkagi pöörata. Kui ma mõtlen seitsmenda ja kaheksanda klassi õpilaste peale, kellel on tekkinud praeguseks juba õpiraskusi, siis probleemiks võib tõesti osutuda see, et algklassides pole oma käekirja ja kirjatehnikat korda saadud. Sealt hakkavadki need raskused tulema, sest paljud probleemid tulenevad just sellest, et ei loe nende käekirja välja, mida nad kirjutavad. Ma pole küll uurinud siiani paljud neist on vasakukäelised, aga see kaudse probleemina võib seda täiesti puudutada. Kas usute, et last on õige ümber õpetada paremakäeliseks? Minu arvates ei tohiks seda teha. Kui laps on ikkagi hakanud loomu poolest kasutama vasakut kätt, siis järelikult see on tema tugevam käsi. Vasakukäelisus on ju üldsegi juba ajust ja
60 minutit õppetööd teises keeles, kuid see võib piirkonniti varieeruda. Eelnev kokkupuude teise keelega on vajalik selleks, et õpilased suudaksid keskkoolis edukalt üle minna selles keeles õppimisele. Keskkoolis õpetavad teist keelt emakeelena kõnelevad või seda emakeelega võrdsel tasemel valdavad õpetajad ja kogu õppetöö toimub üks või kaks aastat teises keeles, välja arvatud esimese keele õigekirja- ja kirjandustunnid. Sel ajal läbivõetav õppekava on põhiliselt sama mis tavalistes esimese keelega töötavates koolides, ainukeseks erinevuseks ongi asjaolu, et kõiki aineid õpetatakse teises keeles. Järgmistes klassides (alates üheksandast kuni üheteistkümnendani, millega lõpeb keskkool Quebecis) õpetatakse teises keeles valikulisi aineid, näiteks ajalugu, geograafiat ja matemaatikat. Quebecis on teises keeles läbitavatel kursustel sama
lapsel on huvitav olla ka üksinda iseendaga, talle on omane süveneda sisekõnelustesse. Puudumisel ei suuda laps üksinda oma elu sisustada, igavleb, ei suuda üksinda tegutseda ega süveneda mõttetegevusse. • Eksistentsialistlik (hüpoteetiline, seetõttu nimetab Gardner oma teooriat Fellini filmi järgi 8½-teooriaks) – spirituaalsus, eriline nn suurte küsimuste esitamise, filosofeerimise võime (“Miks me elame?”, “Mis on õnn?”, “Mis on surm?” jms), ka suurepärane intuitiivse mõt- lemise võime. 22 Intelligentsus ja erivõimed Gardner osutab, et inimesel võib olla kas “laseri” või “helgiheitja” tüüpi intelligentsusprofiil. “Laseri” tüüpi intelligentsuse puhul on inimesel välja joonistunud väga kõrge tase kas ühes või kõige enam kahes erivõimes – näiteks Mozartil oli see muusikalises intelligentsuses, Einsteinil mate- maatilis-loogilises ja ruumilises intelligentsuses
Uurimustöö valmimisel aitas ja juhendas mind Iisaku gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuseõpetaja Karin Voist. 2. Eesti hariduse ajalugu (keskkoolid ja gümnaasiumid) 4 Eesti Vabariik inkorporeeriti 1940. a. NSV Liitu, kus ei olnud veel jõutud üldise kirjaoskuseni (1930.a. oli kirjaoskajaid 62,6%) ja kehtis demokraatlikest läänemaadest tunduvalt erinev koolikorraldus: valitses riiklik koolisüsteem, keskharidus oli suhteliselt lühema (10 a.) kursusega, koolikohustus piirdus maal 4 aastaga (üldine 7-klassiline koolikohustus kehtestati NSV Liidus 1949. a.). Eesmärgiks seati sarnastada eesti kool NSV Liidu omaga. Erakoolid reorganiseeriti riiklikeks või suleti, koolikohustust pikendati aasta võrra, seniste kuueklassiliste koolide juures avati seitsmes klass ning üldhariduslik kool jagati keskkooliks ja mittetäielikuks keskkooliks
Leia keegi, kellega saad rääkida ning kes sind toetab. Oluline on, et oskaksid õelutsemist filtreerida ja halva endast mööda lasta. Pääsetee on ignoreerimine. Tervislik “põgenemine” Koolis käimine on väga oluline. Kuid kui stress hakkab sinust võitu saama, püüa teha midagi teises keskkonnas, et saaksid oma mõtted mujale. Ära lükka tänaseid tegemisi homsesse Kui jätad alati kõik asjad viimasele minutile, siis on stress kindel tulema. Kohustuste edasi lükkamine põhjustab stressi, tekitab muret ning kokkuvõttes ei ole kiirustades tehtud töö kunagi kõige parem. Kuigi see ei pruugi alati võimalik olla, proovi suuremate asjadega esimesel võimalusel alustada — nii suudad stressirohkeid olukordi ennetada. 10 Söö toitu, mis on mõttetegevusele kasulik Sellised toidud, mis on su ajule head ja aitavad kaasa mõttetegevusele, on olulised. Lisaks
avatuks, millele omakorda tarku karjääriotsuseid rajada. Noorte puhul peab õppenõustamine toimuma tihedas koostöös õpilase, lapsevanema, erialaspetsialistide, ja õpetajate vahel. Eesti noortest nii mõnigi vajab koolis tavapärasest erinevat ja individuaalset lähenemist ehk õppenõustamist. Samuti eri uuringute järgi on kuni 25 protsenti lastest hariduslike erivajadustega. See tähendab, et nad vajaksid kas individuaalset õppekava, üks ühele õpet, õpiabirühma, võimalust õppida väikeses klassis vms (Sommer-Kalda: 09.10.13). 2011 aasta statistikast nähtus, et kooliealiste lastega seotud juhtumite arv Tallinna Õppenõustamiskeskuses oli üpriski suur: eripedagoogiline nõustamine – 401 logopeediline nõustamine – 47 psühholoogiline nõustamine – 229 ja sotsiaalpedagoogiline nõustamine – 43 juhul (Raudsepp...). Enam vajalik nagu statistika ka näitas on just eripedagoogiline nõustamine
..03/, on: rahvusliku kogemuse, innovaatika ja kaasaegse tehnoloogia seostamine õpilase mõtestatud loova praktilise tegevusega. ( Põhikooli ja Gümnaasiumi Riiklik Õppekava, lk 1074, edaspidi RÕK: ... ). Õpilased peavad saama l a i a m i t m e k ü l g s e ettevalmistuse, st baashariduse, mis loob võimaluse oma mõtte ja praktilist tegevust k v a l i t a t i i v s e l t u u e l t a s a n d i l a n a l ü ü s i d a , k o h a n d a d a , (RÕK: 870). Riikliku õppekava üldosa §4 püstitab õppe ja kasvatuse üldeesmärkideks, muude hulgas, inimese kujunemise kes (RÕK: 871): ... 8) usaldab ennast, on väärikas ja enesekriitiline; 9) tunneb end vastutavana oma elukäigu eest; -7- ... 1 3 ) mõtleb süsteemselt, loovalt ja kriitiliselt, on a v a t u d enesearendamisele ; .... 15) tuleb toime muutuvas õpi , elu ja töökeskkonnas;
on: ―rahvusliku kogemuse, innovaatika ja kaasaegse tehnoloogia seostamine õpilase mõtestatud loova praktilise tegevusega.‖ ( Põhikooli ja Gümnaasiumi Riiklik Õppekava, lk 1074, edaspidi RÕK: ... ). ―Õpilased peavad saama l a i a m i t m e k ü l g s e ettevalmistuse, st baashariduse, mis loob võimaluse oma mõtte – ja praktilist tegevust k v a l i t a t i i v s e l t u u e l t a s a n d i l a n a l ü ü s i d a , k o h a n d a d a ‖ , (RÕK: 870). Riikliku õppekava üldosa §4 püstitab õppe ja kasvatuse üldeesmärkideks, muude hulgas, inimese kujunemise kes (RÕK: 871): … 8) usaldab ennast, on väärikas ja enesekriitiline; 9) tunneb end vastutavana oma elukäigu eest; -7- … 1 3 ) mõtleb süsteemselt, loovalt ja kriitiliselt, on a v a t u d enesearendamisele ; …. 15) tuleb toime muutuvas õpi –, elu – ja töökeskkonnas;
juba 10-20 korda, neljandal 23-30 korda. Kui nüüd katsealuse piinamine lõpetada, kasvab esmajoones paradoksaalse une kestus. (Loogna et al... 1998: Lk 20-23) Tavaliselt ollakse öö jooksul mitu korda ärkvel olekus, seda just tsüklite lõpus, kui see virgus aga kestab vähem kui kaks minutit, siis seda reeglina ei mäletata. Kui aga sel ajal miski häirib inimest olema kauem ärgas, siis on tõenäolisem seda hommikul mäletada. (Insomnia... 2006) Elu kestel lüheneb sügavune staadium alates täisealiseks saamisest pidevalt ning väheneb elu lõpuks pooleni. Samuti lüheneb REM-une suhteline osa. Ka üksikute unestaadiumide üksteisele järgnevus ja nende kestus on imikul ja väikelapsel teistsugune kui täiskasvanul. Näiteks väikestel lastel lõppeb kogu tsükkel 50-60 minutiga. (Loogna et al... 1998: Lk 20-23) REM- ja NREM-une täpsed ülesanded pole veel selgelt teada (O'Hanlon, B. 1998: lk 15- 16)
Sama juhtus korduvalt ka vastu rääkimise võtaksid. Arukatena lubasid nad mul minna teise kooli – umbes kuueks kuuks. Just enne mu eest, selle eest, et joonistasin õpetaja kuulamise asemel oma vihikutesse pilte, ja selle eest, et kuueteistkümnendat sünnipäeva asus mu perekond ümber Austraaliasse (kümne inglise naela hiilisin lõunapausi ajal poodi (tol ajal oli see raske kuritegu). eest). Suurepärane kaup! Ma ei teadnud (kuidas oleksimegi võinud teada), milline tulevik meid Ma elasin selle üle – me kõik elasime – aga ma ei mõelnud kunagi, et minust võiks saada õpetaja. ees ootas, kui laev Inglismaa rohelisest ja lubjakivisest rannikust eemaldus... 1950ndail (pärast Teist maailmasõda) olid paljud minu kooli meesõpetajatest teeninud relva- Hulga aastaid hiljem, ühel oma paljudest reisidest tagasi Inglismaale, et korraldada seminare
nad ülikoolidesse teoloogiat õppima. Hariduse ümberkorraldamist alustati neljas suunas: reorganiseeriti linnakool, välismaa kõrgkoolidesse saadeti usuteadust õppima ka eesti noormehi, hakati tõlkima ja välja andma eestikeelset kirikukirjandust, tehti algust katekismuse õpetamisega eesti kogudustes. Juhtiv osa Eestimaa hariduselus oli Tallinna koolidel. Tegevust jätkas toomkool, 1585. aastal reformiti Oleviste kiriku juures tegutsenud ladinakool triviaalkooliks. Uue õppekava aluseks võeti Melanchthoni välja töötatud Saksi koolikorraldus. Humanistlike eesmärkide takuse ja kõneosavuse kõrval rõhutati vagaduse kasvatamise vajadust. Kooliskäijad pidid õppeajal läbi tegema 3 astet. Alamastmes tuli emakeeles lugemine selgeks õppida, seejärel õpiti Donatuse grammatika õppimist ja Cato lugemist. Teises astmes jätkati ladina keele grammatika, usuõpetuse ja muusika õppimisega. Kõrgem aste andis ladina
Reeglina ei tegele kohaliku omavalitsuse ametnikud nende laste hariduslike erivajadustega enne, kui lastel on kohustus kooli minna. Seega ei planeerita kohalike omavalitsuste ametite poolt ette puudega lapse kooliminekut. Isegi kõige suuremates omavalitsustes puudub strateegia ja vahendite planeerimine nende laste kaasamiseks tavalasteaeda ja -kooli. Mõned lapsed on siiski tavakooli kaasatud, kuid seda peamiselt tänu vanemate endi initsiatiivikusele ja aktiivsele tegevusele. Riiklik õppekava ei näe ette kompromisse erivajadustega laste õpetamisel tavakoolis. On küll seadustatud mitu riiklikku õppekava, kuid need on väga jäigad ja ei võimalda arvestada lapse individuaalsusega
neid oskusi ja nende kasutamist õpetavad, andma võimaluse nende oskuste kasutamiseks nii klassis kui väljaspool seda. Praktika laiendamist väljapoole klassiruumi (koduülesandeid) peetakse väga vajalikuks, et soodustada nende oskuste integreerimist nooruki üldisesse käitumisrepertuaari, mida nad saavad reaalse elu situatsioonides vajaduse korral kasutada. 2. Kompetentsuse parandamine Kompetentsuse parandamine - siin mõeldakse sotsiaalset kompetentsust, õpetab toime tulema ärevusega sotsiaalsetes situatsioonides, madala enesehinnanguga. Ühesõnaga see õpetab üldisi toimetulekuoskusi. Uuringud on näidanud, et need programmid võivad vähendada narkootikumide tarbimist ca' poole võrra. Ja on kõige efektiivsemad koolides läbiviimiseks. Botvin ja tema kolleegid on oma töös eluoskuste õpetamiseks (Life Skills Training LST) nimetatava preventsiooniviisiga õpetanud kolme tüüpi enesega toimetuleku oskusi: a
habilitatsiooniline ja rehabilitatsiooniline. Need kaks funktsiooni realiseeruvad eelkõige matemaatika aine õpetamise spetsiifiliste metoodiliste võtete kaudu. Need kaks funktsiooni peavad olema suunatud kõigi psüühiliste protsesside ja isiksuse omaduste hälvete ületamiseks ja kompenseerimiseks. Kogu aeg peab toimuma lõimumine matemaatika ja teiste ainete vahel. Lihtsustatud õppekava on kokku pandud nii, et ta peaks olema jõukohane enamustele lastest, kes seda õppekava vajavad. 75% peaks saama selle õppekava alusel rahuldavalt hakkama. Ülejäänud 25%-le individuaalne õppekava. Matemaatika on jagatud viieks kontsentriks, ,millest igaüks moodustab tervikliku süsteemse tasandi kõigist matemaatika algkursuse valdkondadest. Lisaks ainetevahelisele integratsioonile, peab toimuma ka aine sisene integreerimine.
1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kas
) Reprodutseerimine Keeruliste käit. viiside omandamiseks on vaja praktiseerida ja saada adekvaatne tagasiside. Toimub järk järgult (noorukid ansambli jäljendamisel) Motivatsioon jäljendatakse isikuid kes on kõrgemal ja kellega soovitakse sarnaneda. Väikesed lapsed ei erista mängu tegelikkusest ega näe ette oma teo tagajärgi. Inimese käitumist suunab enesekinnitus. Õpetaja ja õpilane mudelina. Õpetaja suur osa kasv. toimub varjatud õppekava alusel. Õpilased jäljendavad õp. ainult siis kui nad näevad temas kõrgema staatusega isikut. 1. Õpetaja on pidevalt õpil. eeskujuks.(suhtumine poliitikasse, kaasõp.) 2. Kui õpetaja peab oma ainest lugu peavad seda ka õpil. 3. Õpet. annab eeskuju kuidas käituda erinevates olukordades. (eeskuju on mõjusam kui jutt sellest). Õpilane sageli võivad kaasõpilased olla jõulisemaks mudeliks kui õpet. (kasut. rühmatööd julgustamiseks). Biheivio. ja kognit
annaabi.ee 
