Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mida hindan õpetajas". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kahtlemata, tundides, abiturient, häbelik, taluma, riides, imekspandav, üleval, koolitöid, otsimaõpetaja peab toime tulla. Raamatus pakutakse kolm erinevat strateegiat lobisemishimulise klassiga hakkamasaamiseks. Esimene raamatus pakutud taktika on ,,kange nagu raudnael". Arvan, et see taktika sobib parem kui töötad ,,raskete" klassidega. Mul on väike töökogemus koolis töötamisel ja mul oli üks selline klass ,,raskete" lastega. Nendega hakkasin kasutama seda taktikat, sest kuidagi teisiti ei suutnud klassi maha rahustada. Kõigepealt seletasin nendele suuliselt kõik reeglid minu tundides viibides ja panin käitumisreeglid suurelt, selgelt ja täpselt paberilehele kirja ning riputasin neid klassiruumi seinale. Niimoodi oli mul võimalus viidata, kui vajadus oli. Seletasin nendele veel, mis juhtub, kui laps sanktsioonist kõrvale hoiab (nt. teatud aeg pärast tunde kooli jätmist või telefonikõne koju). Ma püüdsin kindlalt rakendama kõik sanktsioonid, mis enne määrasin ning avaldasin tunnustust, kui see on ära teenitud.
....................................13 kasutatud kirjandus..............................................................................................................15 lisad.....................................................................................................................................16 2 SISSEJUHATUS Meie loovtöö eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas tunnevad õpilased ennast kehalise kasvatuse tundides. Kas õpilased käivad meelsasti kehalise kasvatuse tundides ja millised need võiksid nende arvates olla? Me valisime selle teema, sest tahtsime, et kehalise kasvatuse tunnid oleksid kõigile meeldivad ja jõukohased. Eesti laste liikumisaktiivsus aina väheneb ning sellest saavad alguse paljud terviseprobleemid. Liikumist on vaja laste luude, lihaste ja südame arenguks. Liikumine aitab lastel olla tervem. Kui lastel kujuneb juba noores eas välja liikumisharjumus, aitab
sõnum, minu avaldus; hüvastijättev coup de grâce. Korrapidaja jälgis mind, kui ma vargsi oma seada, neid kritiseerida ega häbistada. Nad õpetasid mulle ka, kuidas ei tohi õpetada. Õnneks maali üles riputasin. Ta andis mu üles, kuigi poleks pidanud seda tegema. Klassi kogunemisel oli mul loomulikult ka lahkeid ja suuremeelseid õpetajaid. Selliseid õpetajaid mäletame alati. hoidis meie klassijuhataja maali üleval (esitledes seda niiviisi veel kord avalikult), vaatas minu Nad toetasid mu püüdlusi, julgustasid mind ja uskusid minusse ning võimaldasid mul tänase poole ja ütles, “Sa tead ju, mis sinuga juhtub, Rogers, eks?“ Noh, ma olin ennegi nüpeldada päevani õppimist jätkata ning seda väärtustada. Nad võimendasid ka varakult tekkinud edasi- saanud. Ma ohkasin, kortsutasin kulmu ja kehitasin õlgu, jättes sobivalt ükskõikse mulje
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST13 KÕ01 Irina Vassiljeva ÜHEKSANDIKUD Analüüs Õppejõud: Pille Kriisa. MA Mõdriku 2013 Saade Üheksandikud põhineb katsel, mida viiakse läbi üheksanda klassi õpilastega, kes on õppe tasemelt Eesti halvimad ja soovitakse õppeaasta lõpuks eksami sooritust viia Eesti parimate sekka. Sellepärast vahetatakse klassis viis aineõpetajat. Igal õpetajal oma lähenemine. Hilinemine ja koolist puudumine on selles klassis täiesti tavaline nähtus aga ka koduseid töid ei tehta. Kuna õpetajatele on lapsed võõrad ja et teada saada laste õppetaset viivad õpetajad kõige alguses tasemetöid. Tööde tulemused on aga ja
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubandusosakond Kaili Olgo, Triin Mokrik, Tiia Saarna, Kerttu-Kadi Vanamb KUIDAS REGULEERIDA SUHTEID KOOLI NÕUDMISTE JA ÕPILASTE SOOVIDE VAHEL? Iseseisev töö Juhendaja Külliki Vaske Tartu 2012 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 3 1 KÜSITLUSE OLEMUS......................................................................................................... 4 2 KOOLIELU, SELLE PAREMAKS MUUTMINE.....................................................................5 3 KOOLITÖÖD, ISESEISVAD TÖÖD, NENDE ESITAMINE........................................
EKSAMIOSA Õppimise olemus. Õppimine on prots. kus kogemuste vahendusel kujunevad suhteliselt püsivad muutused tegevusvõimes. Õppimise kogemuslikuks baasiks on vahetu kontakt välismaailmaga, kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Ajendid, allikad. Teooria liigid. Tahtlik õppur püüab teadlikult omandada uut inform. Tahtmatu teadvustamata protsess (valdav osa teadmisi omandatakse nii). Allikad inim. sisemine aktiivsus ( huvi ümbr. maailma vastu). Õppimine aitab kohaneda elukeskkonnaga. Õppimisteooria liigid biheivioristlik ja kognitiivne. Biheiv.- väliskeskkonna märguannetele reageeringu kujunemine. Kognit. õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. (Biheiv.) Klassikaline tingitus ja rakendused. Esimesena uuris Pavlov. (koeraga) B. Watson (lapsega ja rotiga). Õpetaja võib muutuda õpilase jaoks baasemotsiooni vallandavaks sümboliks. Emotsioonid võivad oll
nüüdseks keelatud. Madalad õpetajapalgad põhjustavad tööjõu voolu välismaale. Lõigukesi Tallinna Prantsuse Lütseumi direktori Lauri Leesi intervjuust Eesti Päevalehe ajakirjanikule Jaak Urmetile: Miks on koolides nii palju distsipliiniprobleeme? Miks on neid ühes koolis rohkem, teises vähem? Selles on süüdi õpetaja elukutse alaväärtustamine. Kui noor mees, kes on õppinud õpetajaks, saaks niisugust palka, et tagada oma perekonnale eksistents, siis tuleks ta kooli ega peaks otsima paremini tasustatud töökohta. Kui mul oleks klassi ette viia mõni suur tugev mees, siis mul ei oleks distsipliiniprobleeme, nad vaataksid talle otsa ja oleksid temast vaimustuses. Kui see eriala oleks väärtustatud, siis minu kui koolijuhil tekib võimalus valida selline õpetaja, millist ma paremaks pean. Kui ma võtan kellegi katseajaga ja ta osutub halvaks, siis katkestan temaga suhted, võtan teise. Ja niiviisi tekib mul hea kaader. Aga mul pole kusagilt võtta!
Kui ma oleksin kehalise kasvatuse õpetaja. Viimasel ajal on esile kerkinud kehalise kasvatuse tundide teema - väidetavalt ei taha paljud õpilased tundides osaleda ning selle nimel käiakse arstide käest tõendeid toomas. Tunnist pääsemise nimel haigeks jäämine või enda haigeks tembeldamine ei ole kindlasti mitte lahendus. Tavaliselt on põhjuseks öpetaja, kes ei tohiks oodata igas kehalise kasvatuse tunnis tipp-sporti, hinnata tuleks tunnis kaasa tegemist ja iga õpilase isiklikku arengut. Kehalise kasvatuse tund ei tohi õpilasi sporti vihkama panna, vaid vastupidi, see peaks innustama igaüht leidma endale sobivaima ala, millega tegeleda
Õpilased on oma olemuselt õpijalikud, kui selleks on tingimused olemas. Väär on veendumus, et õpilased on olemuselt laisad või lahakad, ning pahatahtlikud. (lk 42) Õpetajast oleneb kas inimesed tahavad teha konkreetset ülesannet või mitte. (lk 44) Seega esmane ülesanne on õpetajal tõsta õpilaste enesehinnagut nii kõrgele kui võimalik. Kõrge enesehinnaguga õpilasi saab hinnata objektiivsemalt kui madala enesehinnaguga õpilasi, sest kõrge enesehinnaguga õpilane on suuteline taluma negatiiivseid hindeid. Reeglina ei ole suuteline madala enesehinnaguga inimenekamrmiks hindamiseks. Slleks, et inimesi hinnata on vajalikud põhireeglid: - Kõrge enesehinnag, usk enesesse ja oma võimekusse - Madala enesehinnaguga inimesi tuleb toetada vastavalt hindamisega. (lk 45) Diferentseeritud hindamine tuleb soovist õppimise kägus toetada õpilaste õpimotivatsiooni. Õpetamine peab olema kahel eeldusel: Diferentseeritd hindamisele eelneb diferentsseritud õpe.
a)Õppimise olemus 1. Õppimise mõiste. Õppimine on keeruline pedagoogiline protsess. Peaaegu 2000 aastat on valitsenud arvamus, et õppimine toob inimeses esile kaasasündinud ideed. Õppimine on võime, mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Tänapäeval defineeritakse õppimist kui suhteliselt püsivat muutust potensiaalses käitumises, mis tekib praktilise kogemuse vahendusel. 2. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Tahtlik õppimine on kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu e kaasnev õppimine on teadvustama protsess. Valdava osa oskusi ja teadmisi omandavad inimesed just sel viisil. 3. Õppimise ajendid ja allikad. vt õppimise mõiste alt 4. Õppimine kui kohanemine keskkonnaga. Õppimine on võime mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Käitumise muutust selles käitumisprotsessis ajendavad kas hedonistlikud motiivid või sisemine huvi üm
PEDAGOOGILISI LÄHENEMISVIISE HÜPERAKTIIVSETE LASTE ÕPETAMISEL Referaat SISUKORD PEDAGOOGILISI LÄHENEMISVIISE HÜPERAKTIIVSETE LASTE ÕPETAMISEL .......1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 TOIMETULEKU STRATEEGIAD........................................................................................... 4 1. Akadeemiline juhendamine.................................................................................................5 1.1. Tunni tutvustamine...................................................................................................... 5 1.2. Tunni läbiviimine.........................................................................................................6 1.3. Tunni lõpetamine.........................................................................................................7 2. Käitumuslik sekkumi
Sue Cowley “Õpetaja õpiabi” 1. OLUKORD – LOBISEMISHIMULINE KLASS Mina arvan, et oluline on mõned reeglid paika panna juba siis, kui õpilastega esimest korda kohtuda. Seega, kui õpilastele selgitada kõige esimeses tunnis, et neilt eeldatakse täielikku vaikust, on sellest kindlasti palju abi. Nõustun Cowley´ga, et tuleb jääda endale täiesti kindlaks ja selgitada õpilastele väga korrektselt, mida neilt nõuan. Kui üks kord järele anda ning jutustamist ignoreerida, siis järgmine tund on lobisejaid juba rohkem. Oluline on ka rahulikuks jäämine ja õpilaste peale mitte ärritumine ning karjumine, sest selline käitumine võib õpilasi veelgi innustada ulakustele ja neile isegi nalja teha. Lisaks on võimalik rakendada erinevaid nippe, mis aitaksid klassiruumis vaikust hoida. Mina eraldaksin teineteisest omavahel jutustavaid pinginaabreid või saadaksin ühe nendest klassist välja rahunema. Seega usun, et lobisemishimulise klassiga hakkama saamisega oleks vaja prak
aineõpetajad kui ka õpiabiõpetajad ja eripedagoog. Üldjuhul on õpilase jaoks 1 tund nädalas sellist õpiabi, mida on ilmselgelt vähe. Põhjused on mitmeid: palgafond ja õpetajate ülekoormus ei võimalda, õpetajaid võiks olla rohkem, siit edasi on tunde raske paigutada ka tunniplaani, sest sel juhul oleks päev õpilasele liialt pikk. Õpiabi on mõeldud laste vaimsete võimete ja õpioskuste arendamiseks, et õpilane saaks põhiainetes paremini hakkama. Olen külastanud õpiabi tunde, tundides tavaliselt arendatakse õpilastel taju, tähelepanu, mälu, psühhomotoorikat, mõtlemist, kõne ja suhtlemist. Tundides arendatakse suulist ja kirjalikku kõne lähtuvalt õpilase kõne erivajaduse olemusest, arendatakse kognitiivseid oskusi ning kujundatakse ja arendatakse eripedagoogiliste võtete abil õpioskusi ja -vilumusi. Paljuski käib selline tegevus läbi erinevate mänguliste tegevuste, seda just algklassides. Rühm, mis moodustatakse on pisike, kuni 6 õpilast
(14.2) Ettevalmistav töö distsipliini kujundamiseks (uues) klassis. Vajalik kord tööks klassiga õnnestub luua paremini, kui õpetaja arvestab C. Watkinsi ja A. Mignano formuleeritud põhimõtteid: 1) enamik distsipliiniprobleeme on välditavad, kui tunniks on korralikult ette valmistatud 2) klassis kujunev käitumiskord oleneb õpetaja arusaamisest distsiliinist ja õppimise korraldusest 3) distsipliin ei tohi saada tähtsamaks õppimisest 4) distsipliin varieerub ka ühe ja sama õpetaja tundides aineti ning klassiti 5) distsipliini kujundamisel ja tagamisel klassis saab toetuda pedagoogilistele uurimustele ja üldistustele. Samuti tuleb valmistumisel tööks klassiga jõuda selgusele, millise üldise hoiaku ja juhtimisstiili võtab õpetaja õpilastega töötamisel omaks, teha kõik temast olenev klassi füüsilise keskkonna, sealhulgas ruumiliste võimaluste maksimaalseks ärakasutamiseks, töötada välja klassi kodukord ja õppida tundma oma õpilasi.
Õpetaja koolis ja ühiskonnas. Elukestev õpe. Kogu elu jooksul läbitav õpe, mille eesmärgiks on süvendada oma teadmisi ja oskusi ning tõsta kompetentsi taset vastavuses isiklike, kodaniku, ühiskonna ja/või tööturu huvidega. Euroopa Komisjon, 2001 Elukestva õppimise eesmärgid EL-i dokumentides * enesearendamine * aktiivse kodanikkonna kujunemine/kujundamine * sotsiaalse tõrjutuse vähendamine * konkurentsivõime suurendamine ja kohanemine muudatustega tööjõuturul Lissaboni strateegia üldeesmärgid hariduses. 1.tõsta hariduse kvaliteeti(õpetajahariduse parandamine). 2.Lihtsustada õppimisele ligipääsu(kaasata õppimise laiem elanikkond ja muuta õppimine atraktiivsemaks). 3.Teadmusõhiskonnas vajalike baasoskuste määratlemine(eelkõige IKT ja isikuomaduste osas). 4.Avada haridus nii lokaalselt (vanemad, ettevõtted...) kui globaalselt (võõrkeeleõpe ja koostöö välismaiste institutsioonidega). 5.Suurendada ressursside (sh inimressu
sõpradega, raske tulla toime esitavate nõuetega, rahulolematus oma välimusega, haigused, pidev kritiseerimine mitme osapoole poolt nagu näiteks vanemad ja õpetajad, elukohavahetus, konfliktid perega ühiskonna väärtuste vahel, pinged perekonnas, rahapuudus, soov olla parem kui teised, vägivald, probleemid koolis, lähedase inimese kaotus, mure oma tuleviku pärast jne. Ka arengut võib pidada üheks suuremaks stressiallikaks. Tuleb ette, et pinged, mida õpilane peab taluma, on tema jaoks ülejõu käivad ning kergest meeleolulangusest kasvab välja depressioon - haigusliku sügavusega kurvameelsus. Suhete tasandil on hea läbisaamine klassikaaslastega olulisem, kui suhted õppejõududega. Kõige rohkem on stressi seosed tõrjutusega ning enda suhtes tuntud õpilaste ja õpetajate vaimse vägivallaga. Kui klassis käib õpilane, kes teistest erineb : jõult, tarkuselt, suhtlemisoskuse või riietuse poolest, muutub tema elu väljakannatamatuks
Kuigi kord on klassis vajalik, ei tohi see saada õppimisest tähtsamaks e kui õppematerjalist arusaamine ja selle omandamine on edukam distsipliini liberaliseerimisel, siis lähtuda ikkagi õppimise vajadusest. Õpilaste ja õpetajate ootused käitumisele klassis varieeruvad aineti ja klassiti. Nii võivad õpetajad lasta õpilastel töötada rühmana või konsulteerida üksteisega teatud ainetes, juhtudel või tundides, kuid mitte teistes oludes. Et ei tekiks väärtõlgendusi, tuleb õpetajal hoolt kanda, et õpilased mõistaksid tema erinevaid ootusi töökorraldusele ja iseloomule muutuvates oludes. Töö korraldamine ja distsipliini kujundamine klassis eeldab paljude pedagoogiliste otsuste langetamist. See, milliseid ülesandeid õpilased lahendada suudavad ja soovivad, kuivõrd nende ülesannete täitmine suurendab õpilaste üldist usku toimetulekusse antud ülesannetega
sinna sisse poleks saanud siis ei kujuta ettegi kuhu kooli ma läinud oleksin, sest igalpool olid juba katsed ja sisseastumine läbi. Minu õnneks, sain ma siiski sisse ja tuli sammud seada Pärnusse. Esimesel koolipäeval olid kõik vaiksed meelde on jäänud, et Ingrid ja Triin nemad olid kaks kõige aktiivsemat ja julgemat. Alguses ei julgenud keegi eriti omavahel suhelda ja hakkasid tekkima mingid grupid, kes kellega koos ringi käib ja tundides istub. Mina tahtsin kõigiga läbi saada ja ei kuulunud ega kuulu siiani ühtegi gruppi, minu asrust pole see vajalik. Nüüdseks on kõik juba omaks võetud ja üksteist tundma õpitud ja on teda milline iseloom kellegil on, kuidas keegi õpib ja kuidas keegi mingis olukorras käitub. Kui me aslustasime septembri kuus oli meid klassis 30-ne ringis aga praeguseks on paljud ise paberid välja võtnud ja on ka neid kes on välja visatud
Klassiruumi ja õppematerjalide ettevalmistamine võib esmapilgul tunduda distsipliini kindlustamise seisukohast üsna teisejärgulisena. Ometi põhjustavad just materiaalsed olud, nagu koolipinkide ebasobiv paigutus, õppetehniliste vahendite ettevalmistus, õppematerjalide tülikas kättesaadavus jms, korrarikkumist, sest õpetaja tähelepanu koondub tehniliste probleemidega tegelemisele. Näiteks võib paljudes tundides näha olukorda, kus õpetaja raiskab mõttetult aega kontrolltööülesannete või illustreerivate skeemide tahvlile kandmisega, samal ajal kui on olemas ka grafo- või arvutiprojektor. Toetudes E. T. Emmeri (1997), T. Goodi ja J. Brophy (1995) töödele on E. Krulli õpikus toodud välja olulisemad probleemid, millega õpetaja puutub kokku klassi materiaalse keskkonna kujundamisel. o Seadke klassi mööbel nii, et see vastaks teie õpetamisvajadustele. Arvestada tuleb kahe asjaoluga
aga teise keele õppimise eripära mõistmiseks, et osata kohandada oma keelekasutust vastavalt teises keeles õppivate laste vajadustele. Otsene teise keele õpetus toimub keeletundides iga päev, kui keelekümblusõpetajad õpetavad uut sõnavara, grammatikat, lugemist ja kirjutamist enam-vähem sama metoodika järgi kui emakeeles õppivatele lastele. Samas õpetatakse üldainete, näiteks matemaatika ja loodusloo tundides vajaminevaid oskusi. Tihti annavad õpetajad, märganud, et õpilased ei saa mõnest asjast hästi aru, keelealaseid lühiseletusi ka teistes tundides (nn minitundides). Keelekümbluse põhimõtted sarnanevad muude tänapäevaste teise keele õppimise alustega, millest kõneldakse sageli kui integreeritud, sisu-põhisest, kommunikatiivsest või funktsionaalsest keeleõppest. Need uued põhimõtted erinevad traditsioonilistest meetoditest, mille korral teise
Mõnes mõttes meie väikesed koolikaaslased, kes on algklassides ja põhikoolis võiksid siiski enda keskhariduse siit kodulähedalt saada. Nad ei peaks linna minema, kui neil kodu lähedalt hea käija. Kool sai just ilusa väljanägemise ja sinna pandi mitmeid miljoneid kroone. Samas on meie keskkooli õpilaste arv väga väike ja ega nende järeltulijatega ka kiita pole 8. klassis on 10 ringis õpilasi, mis on väga väike arv. Sellise arvuga pole eriti mõtet kooli üleval pidada. Mina kui 9. klassi õpilane tahaksin enda keskhariduse Leisi Keskkoolist saada. Mis viga mul kodust käija on. Hommikul buss võtab peale ja 15 minutit sõita. Peaksin ma linna minema siis oleks oma tunniaja sõit. See oleks väga nõme. Inimesed koolis on sõbralikud ja tuttavad. Nendega on kaua koos oldud ja ei tahaks siit ära minna. Maal on elu täiesti välja suremas. Küll suletakse pangaautomaate, tuletõrje komandosid ja varsti juba koole.
Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool ÕPETAJA KUTSEEETIKA ALUSED Siim Jaansoo MH-41 Kehtna 2006 Sõna «eetika» tuleneb kreekakeelsest sõnast thos, mis tähendab komme, har- jumus. Nii et sõna-sõnalt võttes on õpetaja kutse-eetika nende käitumisnormide kogum, mida õpetaja peab oma töös järgima. Sõnal eetika on tänapäeval aga ka teine tähendusvarjund. Eetika on teadus moraalist. Ta uurib moraali kujunemist, olemust, seost ühiskondliku elu teiste valdkondadega. Eetika püüab mõjustada olemasolevaid moraalinorme. Õpetaja kutse-eetikast rääkides peetakse kõigepealt silmas selle sõna esimest tähendust, õpetaja kutse-eetika all mõeldakse mitte niivõrd teadust õpetaja käitumisreeglitest, kuivõrd just neid käitumisreegleid endid, õpetaja kutse-eetika on õpetaja moraal. Õpetaja kutse-eetika sisuks olevaid norme võib mitmeti grupeerida. V
(Sõerd 1992:49) Enda vajaduste rahuldamisel jäävad lapsed tihtipeale tähelepanuta. Kuidas saab laps jõuda kõrgemate astmete vajaduste rahuldamiseni, kui näiteks lapsel on nälg või armastuse puudus? Lapsed vajavad täiskasvanu tihedas päevaplaanis tähelepanu. Näiteks tahavad nad oma õnnestunud tööde eest kiitust ja vanemate uhkusetunnet. Kui aga vanemad väljendavad ükskõiksust või ärritatust, tekitab see lapses segadust. Laps, kes peab korduvalt ebaadekvaatset reaktsiooni taluma, kaotab uhkustunde oma saavutuste üle ja entusiasmi. (Chazan, 2001:18) "Vaikselt omaette tegutsev "hea laps" on elumuredest niigi koormatud täiskasvanule mugav. Kuigi üksiolek on sageli täiesti sobiv ja vajalik seisund, võib see olla ka eemaletõmbumine millegi eest, äratõugatus kellegi poolt, ning üksildane laps kannatab vaikselt omaette olles ühtlasi ära lõigatud olulisest arenguressurssidest. Lapse vaikiv üksildane olek on passiivne
Palun tooge välja õpetaja valikud tunni korraldamisel ning analüüsige neid lisades igale valikule ühe selgitava näite. Õpetaja valida on ruumid või keskkond, kus ta õppetunni läbi viib. PRÕK-i §6 lõike 5 alusel ja GRÕK-i § 7 lõike 6 alusel võib õpet korraldada lisaks kooliruumidele ka väljaspool kooli ruume, sealhulgas kooliõues, looduses, muuseumides, arhiivides, keskkonnahariduskeskustes, ettevõtetes ja asutustes ning virtuaalses õppekeskkonnas. (4;5) Kahtlemata avardab see õpilase silmaringi, aitab õppida seoseid looma. Konkreetne kokkupuude mingit teemat puudutavate inimeste, näituste, esemete jms on abiks õppimisel, reaalsest kogemusest jääb kindlasti rohkem meelde kui raamatust loetust. Isiklik näide on tuua just hiljutisest kultuuriajaloo loengust, kus õppejõud Inge Lembinen viis meid Eesti Rahva Muuseumisse. Käisime näitusel, mis kajastas eestlaste varasemate sajandite argielu. Saime tutvuda
seisukohtade välja toomisel. 3 1. ÕPETAJA PROFESSIONAALSUSEST Õpetaja amet on väga vastutusrikas töö. Õpetaja on see, kes kujundab noort inimest, juhib teda kohanemisel laia maailmaga, arendab õpilast tema isiksuse kujunemisel, avardab õpilase mõttemaailma, paneb nad arutlema, analüüsima ja küsimustele vastuseid otsima, et õpilased saavutaksid vaimse küpsuse ja kujuneksid iseseisvaks ning saaksid hakkama tulevases elus, toetudes koolis omandatud teadmistele ja oskustele. Et õpilasi hästi õpetada, selleks peavad õpetajal olema laialdased teoreetilised teadmised, praktilised kogemused, varasem kokkupuude õpetamisega, visioon kuidas õpetuse läbiviimine peab toimuma, mida konkreetselt sisaldama ning kuidas see õpilastele edastada, et see oleks tulemuslik, õpilastele arusaadav ning kergesti vastuvõetav
teatud kindlas süsteemis. Sellega me harjutame neid sooritame teatud kindlaid tegevusi. Esialgu laps seda ei teadvusta ja ei peagi teadvustama, aga ajapikku tuleb jõuda selleni, et laps ise oskaks töötada juhise või algoritmi järgi. Nooremates klassides tuleb õpetada lapsi osalema arutlustes ja järelduste tegemistes. Mida vanemas klassis õpetad, seda enam tuleb suunata lapsi arutlema. Selgitusmeetod on matemaatika tundides hästi sageli kasutuses. Selgitusmeetoditele on välja töötatud rida nõudeid: a. Peab toimuma keerukate mõistete jaotamine elementideks ehk alamõisteteks. St õpetaja peab jagama keerulise oskuse osaoskusteks ja ta peab selle tegevusega tagama selle, et raskusastme tõus on järk-järguline. Iga eelnev raskusaste peab olema aluseks järgneva õpetamisele. Õpetaja peab tundma iga teema koostisosi, ta peab
võimed sest nad seostuvad vähem akadeemiliste teadmiste ja oskustega. Uute intelligentsuskäsitluste tundmine annab õpetajale hoopis laiemad võimalused oma õpilaste arengupotentsiaali mõistmiseks. Kuid ka halb külg - õpilase IQ teadmine võib põhjustada õpetaja eelarvamusliku suhtumise õpilasesse. Käevitub isesenesest teostuv ennustus – õpetaja hoiak suunab õpetajat otsima õpilase käitumises seda hoiakut kinnitavaid jooni, ja mille märkamine tugevdab veelgi arenguvõimaluste ühekülgset nägemist ning üldist suhtumist õpilasesse. Seepärast on oluline teste kasutava õpetaja intelligentsusarusaamde tõstmine. Ped uurimustes on uuenduste katsetamisel on sageli vaja arvestada lapse vaimsete võimete mõjuga katsetulemustele jm, kus on vaja aidata erandlikke õpilasi. Parim on õpetajatele
Õpilaste jaoks, kes on vähemotiveeritud (liigutavad vaevalt suud või vaatavad passiivselt pealt) on segamini vastamine üheks mooduseks osavõtlikkuse suurendamisel. Vastuse kaardid Vastusekaardid on õpilaste isiklikud valged tahvlid, mida õpilased kasutavad õpetaja küsimustele vastamiseks. (Heward, 1994, viidatud Hayden, T. jt., 2009:13, järgi) Õpilased kirjutavad tähti, numbreid, sõnu või joonistavad isegi sümboleid ja näitavad siis üheaegselt oma tahvleid üleval hoides oma vastuseid õpetajale. Siis kustutavad õpilased vildist lapi, soki või paberrätikuga oma vastuse ja valmistuvad järgmiseks küsimuseks. Teiseks formaadiks vastusekaartidest on varem valmistrükitud kaardid, mille ühel küljel on kirjas "Õige" ja teisel küljel "Vale". Samuti võib kasutada sõnu paaris/paaritu, jah/ei ja muid sarnaseid. Kui õpetaja kasutab vastusekaarte, suureneb õpilaste osavõtt, sest kõigil õpilastel on olemas võimalus vastata igale küsimusele.
kogumise lõppu. 5. kvalitatiivse uuringu tähenduslikkus tahetakse aru saada, mida ja kuidas osalejad mõtlevad oma tegevusest. Uuringutes on võimalik tegevusi korrata (uuesti konstrueeritavad), uuringul vastastikune toime kasu mõlemale poolele. Kval.U on olustiku kirjeldus, kutsudes esile diskussiooni antud teemal õpetajate/treenerite ettevalmistuses kui ka täiendõppes. Saadakse aimu keh. kasv. tundides toimuvast ja ka programmi täitmisest. Kval.U alustatakse küsimuste esitamistega, mis peavad esile kutsuma nähtuse kirjeldamise. Nt: Kuidas T ja P suhtuvad koolis segavõistkondadesse? Andmete kogumisel kasutatakse vaatlusi, intervjuusid ja dokumentatsiooni. Otstarbekas on kasutada kombineeritud võtteid. Uuringu teostus vajab põhjalikku ettevalmistust ja planeerimist. Tuleb eelnevate töödega tutvuda, seejärel andmeid koguda. Oluline osa suhtlemisel. Samas on
Kuid oma elukogemuse põhjal arvan, et Eesti koolides ei pöörata nendele väärtustele piisavalt suurt tähelepanu. Selleks et koolis tehtav väärtuskasvatus oleks edukas, peab kool arvestama, et ühiskond on muutunud. Enam pole raamatud ainus teadmiste allikas. Infoühiskonnas muutub üha olulisemaks, et kool õpetaks suhtuma kriitiliselt eri allikatest saadud infosse, kontrollima allikate usaldusväärsust ja edastatava info tõesust. Ka tuleks juba õige varakult õpetada, et internetis üleval rippuvad tekstid on kaitstud samasuguse omandiõigusega nagu raamatutes ja ajakirjades trükitud tekstid. (Sutrop M. 2008 Margit Sutrop: kool kui noorte väärtuste kujundaja URL (http://arvamus.postimees.ee/40019/margit-sutrop-kool-kui-noorte-vaartuste-kujundaja/) Kooli eesmärgiks ei tohiks olla üksnes teadmiste ja tarkuse jagamine õpilastele, vaid õpetamise taga peaks peituma väärtused. Mina pean enda jaoks tähtsaks selliseid väärtusi nagu: õiglustunne,
see vist on iga asjaga nii, et head jääb rohkem meenutama. Esimeses vene keele tunnis ütles õpetaja mulle: ,,Sind ma hakkan küll armastama." Ega ausalt öeldes ei oskaks soojemat vastuvõttu kooli ette kujutada. Ja vot see oli alles hea õpetaja konkreetne, lõbus, jutukas, tark, klassivenna ema täis komplekt. Eks toredaid õpetajaid oli mul tegelikult õige palju, kole kahju on, et osade tundides ainult ühe perioodi jagu käia sain, aga keegi teine mulle nii ilusti ei öelnud ja seega praegu nendest rohkem ei räägi. Rõhutan siiski, et häid mälestusi ja rohkeid tänusõnu on mul mitmete jaoks ja 3-4 tükki on vägagi vastutavad selle eest, kes must tänaseks saanud on ja mis edasi saab, aitäh. Kõik õpetajad mulle siiski ei meeldinud ja ega mina ka kõigile mitte,
Rocca al Mare Kool ÕPPEKOORMUS ROCCA AL MARE KOOLIS Uurimistöö Hanna-Liis Vaasa 9b Juhendaja: õp Katrin Tallinn 2012 Sissejuhatus Mina valisin uurimustöö teemaks õppekoormus pärast tunde, ehk kas õppimist koju antakse liiga palju või just vähe.Mind väga huvitab teiste inimeste arvamus sellest ja huvitav on näha paralleelse minu ja teiste vahel.Samuti loodan märku anda lõppkokkuvõttega õpetajatele mis tegelt õpilastega toimub ning kas kõik suudavad koduseid ülesandeid teha. Oma uurimistöös tutvustan õpilaste seisukohti mida nemad arvavad kodustest ülesannetest.Samuti tuleb palju graafikuid ja tabeleid.Rä
Moodne oli hoopis see, mis oli kättesaamatu, defitsiitne ja mida teistel polnud. Muudatustega ühiskonnas, muutus ka jälle koolimood. Tänapäeval on riietus erinev ja vabameelne. Koolivormid on ainult mõnedes koolides üldjuhul eliitkoolides. Koolis kantakse selliseid riideid, mis on vanemate rahakotile vastavad. Riietus peab olema puhas, terve ja kooli töömiljöösse sobiv, kõik peavad kandma vahetusjalatseid, kehalise kasvatuse tundides peab olema tavalisest kooliriietusest erinevad spordiriided, üleriided peavad olema koolitöö ajal garderoobis. Tähtpäevaüritustel kannavad õpilased pidulikku riietust. Dressid, miniseelikud, avara dekolteega pluusid, nabapluusid, tikkkontsad on täiesti välistatud. Kool ei ole enda näitamise koht. Õpetajad kannavad tavaliselt ülikondi või korralikke ning mugavaid, puhtaid riideid. Praegusel ajal on kooli riietused ja vormid muutunud erinevaks, eriti moodsaks ja ilusaks.
annaabi.ee 
