Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mida arvate Teie Leisi Keskkooli osa sulgemisest ? (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis moodi see võimalik on ?
Tänavaküsitlus: Mida arvate Teie Leisi Keskkooli osa sulgemisest ?
Seoses uue haridusreformiga on paljud väiksemad gümnaasiumid ja keskkoolid sunnitud oma uksed sulgema. Nende seas ka meie keskkool. Uurisime õpilastelt ja kooli õpetajatelt, mis nemad sellest asjast arvavad, et kool muutub vaid põhikooliks.
Leisist on oma keskhariduse saanud väga palju noori. Vilistlase Regina Rahu meelest oleks sulgemine kurb :
``Ma arvan, et gümnaasiumi osa sulgemine oleks vägagi taunitav , kuna esiteks sellisel juhul peaksid väga paljud õpilased suunudma õppima Kuressaarde ning see tooks paljudele peredele suhtleiselt palju lisakulutusi, teiseks juba selle ajaloolise tausta pärast ja on ju Leisi gümnaasiumi osa olnud just riigieksamite tulemuste põhjal väga heal tasemel. Ühesõnaga oleks väga kurb.``
Leisi Keskkooli lõpetanud Sander Põlluäär oli samal arvmausel : „Arvan, et ei tuleks sulgeda, kuna mulle meeldib, et leisis on gümnaasium, mitte pöhikool. Ja ju neid lapsi ka juurde tuleb, nagu praegu esimeses klassis ju, seal üpris palju õpilasi. Ei tea küll kui palju läheb gümnaasiumi osa ülalpidamine maksma, aga usun, et see tasub end ära. Seda enam kui kool sai uue kuue.“
Kõige enam puudutab see otsus siiski aga õpilasi, kes käivad veel põhikoolis, ningi õpetajaid, kelle palka see otsus mõjutab. Oma isikut mitte avaldada sooviva 9. klassi õpilase arvamus on selline: ``Noh loodame, et ei suleta ja saab seal koolis edasi käija, et kõigil oleks võimalus siin kool lõpetada . Siin on meil kõik võimalused , trennid ja huviringi . Paljud peaksid siis linnas kooli käima ja osale oleks see lihtsal üks pikk ja väsitav bussisõit. Gümnaasiumi sulgemine ei ole hea ! ``
Sander süld : "No laste vanematel, kelle lapsed soovivad keskkooli osas õppida, tuleb rahakotti tugevalt kergendada. Kuna lastel, kes linna õppima lähevad, peab olema kindel koht elamiseks, toitlustus , seega kulutused tuleksid väga suured. Plus veel see, et hulk lapsi on järelvalveta, ning kes teab, mis ärevust suurlinna tuled neis tekitavad ?"
8. klassi Sten , kelle tulevikku see otsus oluliselt mõjutab, leidis asjas ainult negatiivsust : „Kõige mõtlematum tegu üldse. Tahetakse mingit bussi Leisi ja linna vahel liikuma panna, mis oleks kokku kallim kui gümnaasiumi ülal hoidmine. Ise pean üldse linna elama minema pärast üheksandat.“
Nagu näha toob Kuressaares koolis käimine kaasa palju muret ja probleeme. Õpilased ise ei oska seal küll midagi head ega positiivset näha, vähemalt mitte nende jaoks.
Den-Tarmo vaatab asja ka teisest küljest : ``Ma ei tea, kas ta on nüüd hea või halb. Mõnes mõttes meie väikesed koolikaaslased, kes on algklassides ja põhikoolis võiksid siiski enda keskhariduse siit kodulähedalt saada. Nad ei peaks linna minema, kui neil kodu lähedalt hea käija. Kool sai just ilusa väljanägemise ja sinna pandi mitmeid miljoneid kroone. Samas on meie keskkooli õpilaste arv väga väike ja ega nende järeltulijatega ka kiita pole – 8. klassis on 10 ringis õpilasi, mis on väga väike arv. Sellise arvuga pole eriti mõtet kooli üleval pidada. Mina kui 9. klassi õpilane tahaksin enda keskhariduse Leisi Keskkoolist saada. Mis viga mul kodust käija on. Hommikul buss võtab peale ja 15 minutit sõita. Peaksin ma linna minema siis oleks oma tunniaja sõit. See oleks väga nõme. Inimesed koolis on sõbralikud ja tuttavad. Nendega on kaua koos oldud ja ei tahaks siit ära minna. Maal on elu täiesti välja suremas. Küll suletakse pangaautomaate, tuletõrje komandosid ja varsti juba koole. Kui Leisi keskkooli osa suletakse siis on suur tung linna koolidesse.``
Õpetajatele ei meeldi samuti selline asi. Nad on harjunud , et saavad tunde anda ka vanematele õpilastele. Nende palk ja töökoormus väheneksid märgatavalt.
Ühiskonna ja ajaloo õpetja Sander Sulg: `` Ma arvan, et see on praegu paratamatu, sest õpilaste arv väheneb. Kui ma asja isiklikult vaatan siis muidugi minu koormus vähenab poole võrra, ka palk väheneb. Selles suhtes ma muidgi ei ole nõus sellega, et see keskkooli osa ära kaob aga samas ma ka ei näe siin vastupidist võimalust. Sinna kahjuks midagi teha ei anna, et see suletakse. Õpilastele on see raske, ilmselt on vaja vaadata korter , sest õpilaskodud ei ole välja arenenud. Mulle tundub, et linna poolt see direktorite vastus, et kui nende käest on küsitud õpilaskodude kohta, et noh meil on talvel Kuressaares tühju hotelle küll. Et see näitab ka seda, et nende huvi puudub, sest neil on õpilasi küll ja nad ei ole ka huvitatud , et neid Leisi Koolist eriti juurde tuleb, sest see osa on nii väike, et see midagi nagu juurde ei anna.``
Vahetunni ajal õnnestus meil kinnipüüda ka õpetaja Rein Ojasoo. ``Keskkooli osa sulgemisest ? Ma arvan, et see on vale asi, rumal tegu!`` Palusime tal oma arvamust põhjendada. `` See on nii pikk põhjendus, et vahetunnist ei piisaks, teen siis lühidalt. Kui siin kinni pannakse siis peab ju kuskil avatud saama see osa, aga kus, Kuressaares ? Tähendab ka kaugemad lapsed peavad hakkama käima Kuressaare Gümnaasiumis. Mis moodi see võimalik on ? Üldse see sulgemine , milleks seda vaja on , peaks olema rohkem põhjendatud. Sellepärast, et meie koolis saadav keskkooli haridus on väga hea. Kui võrrelda näiteks saaremaa gümnaasiumitega , siis meie tulemused on SÜG-i järel teisel kohal. Et miks siis peab hakkama nii head asja rikkuma !? `` 
Meie kooliperele see sulgemis otsus ei meeldi. Sellise järelduse saame julgelt küsitluse põhjal tehe. Noored ei taha veel lahkuda ja linna minna. Majanduslikult teeb see asja raskeks vanematele, õpilastele ja õpetajatele. Kurb.
Mida arvate Teie Leisi Keskkooli osa sulgemisest- #1 Mida arvate Teie Leisi Keskkooli osa sulgemisest- #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-02-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Ireene Roman Õppematerjali autor
Tänavaküsitlus:

Sarnased õppematerjalid

Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö
38
doc

Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö

järgmised põhimõtted: demokraatlik tsentralism, kommunistlik kasvatus, koolikohustus ja üldine keskharidus, rahvaste võrdõiguslikkus, sotsialistlik seaduslikkus, teaduslikkus. Leelo Tamm (sünd 1927) ..."Kohe, kui nõukogude kord Eestis võimule pääses, pöörati segi kõik, mis segi pöörata andis. Segi pöörati ka koolisüsteem. Üldhariduslik kool jagati kahte astmesse- keskkool ja mittetäielik keskkool. Mittetäielikku keskkooli hakkas rahvas nimetama poolikuks kooliks. Olin esimesest klassist alates õppinud Tallinna Prantsuse Lütseumis progümnaasiumi esimese klassi lõpetamiseni, st olin lõpetanud viienda õppeaasta. Sügisel 1940 selgus, et olen alandatud mingisse mittetäielikku kooli ja kuuendasse klassi. ..." (...., lk....) Õppetöö hakkas toimuma riigi kulul, igasugune korjanduste tegemine õpilaste hulgas oli keelatud. Õppeplaani lisatakse NSVL ajalugu, geograafia, konstitutsioon,

Ajalugu
Uurimustöö Lebrehti perekonnast
35
pdf

Uurimustöö Lebrehti perekonnast

Kahjuks vanem poeg enam ei ela, kuna ta suri autoavariis, aga noorem poeg elab siiamaani. 3 Minu isa Valev Lebreht sündis 1. aprillil 1969. aastal Võrus. Väiksena hoidis isa lapsehoidja. Hiljem panid vanemad ta Päkapiku lasteaeda. Ta õppis Võru 1. 8-klassilises kooli. Koolieas tegi ta palju erinevaid koerusi koos sõpradega. Peale põhikooli läks ta edasi õppima Fr. R. Kreutzwaldi nimelisse Võru 1. keskkooli ja hiljem Tallinna Polütehnilisse Instituuti. Selle kooli jättis ta pooleli ja läks kohe sõjaväkke. Sõjaväkke saadeti teda Venemaale Omski linna. Isa on töötanud ehitajana Võru KEKis, AS Kurmikus, Privet Project Building OÜs. Ta kohtas Terje Lehtmet ja neil on kaks poega Tauri ja Sander (mina). Mina sündisin 14. augustil 1995. aastal Võrus. Ma käisin Sõleke lasteaias, mis asus täpselt minu kodu kõrval. Peale lasteaeda ma läksin Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi, kus õppisin

Uurimustöö
Sportimisvõimalused
25
doc

Sportimisvõimalused

KG lõpetamisel mainiti ka, et olin tubli sportlane. Kui parimad sportlased said samal ajal graveeringuga kella, siis olin natuke pettunud. 16 6.2. Sina ja üldiselt sport 1. Kaua oled tegelenud spordiga? Nii kaua kui end mäletan. Kuid professionaalsel tasemel kümnevõistlusega olen tegelenud aastast 1996, seega 12 aastat. Sellest ajast olen täitnud ka igapäevaselt treeningpäevikut, kus kirjas mida, kui palju ja kuidas olen teinud jne. 2. Millega (ala) alustasid? Põhikoolis tegelesin kõigega ja ka käisin nendel võistlustel kus kool käis- kergejõustik, võrkpall, korvpall, jalgpall, suusatamine. Kuid ikka tõsisel tasemel alustasin kohe kergejõustikuga. 3. Oled Sa oma spordiala valikuga rahul? Olen küll. Ei kujuta end ette midagi muud tegemas. 4. Millal tundsid, et mitmevõistlus on Sinu ala? Keskkooli 10. klassis olin kindel, et hakkan mitmevõistlejaks

Teadus tööde alused (tta)
Õpimapp-Koolikiusamine
16
docx

Õpimapp: Koolikiusamine

Õpimapp Juhendaja: 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Meie valisime oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on ühel meist ka endal olnud kokkupuude koolikiusamisega. Me arvame, et antud teema on meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitame, mis on kiusamine, selle liigid, mis kiusamist põhjustab, kuidas koolikiusamisega võidelda ja muud sellist. Allikatena kasutasime Sonia Sharpi ja Peter K. Smithi "Võitlus koolikiusamisega" ja Helve Kase "Vaikijate hääled". Esimene neist pakub juhiseid turvalise koolikeskkonna loomiseks

Sotsiaalpedagoogika
Norra haridussüsteem võrdluses Eestiga
22
docx

Norra haridussüsteem võrdluses Eestiga

Tallinna Ülikool Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Keskus Norra haridussüsteem võrdluses Eestiga Referaat Koostaja: Jana Veršinina Juhendaja: Jelena Helemäe, Ellu Saar Tallinn 2016 Norra haridussüsteem Norra kool sisaldab 13 aastast kooliteed. Seitse aastat lastekooli (barneskole), kolm aastat noortekooli (ungdomskole) ja kolm aastat keskkooli/gümnaasiumi/kutsekooli (videregående skole).1 Norras on ammuaegne traditsioon, mis kombineerib alg- ja keskhariduse terviklikult ja kooli kohustusliku süsteemi, millel on ühine õigusraamistik ja riiklik õppekava. Alates 1997. aastast Norras lapsed lähevad kooli kalendriaastal oma kuuendat sünnipäeva. Kohustuslik haridus hõlmab 10 aastat ja koosneb kahest etapist:  Esmane etapp nii öeldud algkool: klassid 1-7 (vanuses 6-12)  Põhiharidus etapp nii öeldud

Sotsioloogia
Nimetu
25
doc

Nimetu

........................................................ 22 Lisa 1 ­ Küsitlus................................................................................................................... 23 2 SISSEJUHATUS Selleks, et ilus, tark ja osav olla, peab palju tööd tegema. Esmalt iseendaga ning siis alles tegema tööd, mida armastad. Sest kuidas Sa muidu tead, mida Sa armastad kui seda pole endale enne selgeks teinud? Iseenda proovile panekuks käime me koolis: see on esimene koht, kus me õpime end tundma: kui palju me suudame koos teistega töötada, kuidas me talume pingelisi, piinlike või stressirohkeid olukordi ja palju muud. Kool on õpilase põhitöökoht, olgu ta siis juba täiskasvanu või mitte. Kool on koht, kus inimene õpib ­ esmalt tundma iseend ja siis alles tööd, mida ta tegema hakkab.

Kategoriseerimata
Õpetaja koolis ja ühiskonnas
19
doc

Õpetaja koolis ja ühiskonnas

· Professionaalsuse tase(proficent)- töö on väga hästi läbi mõeldud, õpetajatöö tegevused on muutunud automaatseteks ja õpetamine on hästi paindlik. · Meisterõpetaja tase(ekspert)- lisaks eelnevale lisandub otsuste vastuvõtmine intuitiivselt. Klassi füüsiline keskkond Soovitused õpetajale: · klassiruum peab olema puhas, turvaline ja atraktiivne · seadke klassi mööbel nii, et see vastaks teie õpetamisvajadustele · jätke pinkide või ridade vahele piisavalt liikumisruumi, et ei tekiks ummikuid · kindlustage, et ruumijaotus ja mööblipaigutus võimaldaks hõlpsasti jälgida kõiki õpilasi · kindlustage, et õpetamistegevused ja demonstratsioonid oleksid õpilastele hõlpsasti jälgitavad · mõelge varustsenaariumidele ja õppevahendite olemasolule- kui on tund üles ehitatud mingile ühele tehnilisele vahendile, siis peab olema varuvariant

Õpetaja koolis ja ühiskonnas
Nimetu
76
pdf

Nimetu

Loo Keskkool Koolistressi avaldumine, põhjused ja toimetulek Loo Keskkooli gümnaasiumiõpilaste näitel Uurimistöö Autor: Liisbeth Sepp 11.klass Juhendaja: Heli Rand Loo 2017 SISUKORD SISUKORD ....................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS ...................................................

Psühholoogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun