Mida arvate Teie Leisi Keskkooli osa sulgemisest ? (0)

Sarnased õppematerjalid

38

doc

Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö

järgmised põhimõtted: demokraatlik tsentralism, kommunistlik kasvatus, koolikohustus ja üldine keskharidus, rahvaste võrdõiguslikkus, sotsialistlik seaduslikkus, teaduslikkus. Leelo Tamm (sünd 1927) ..."Kohe, kui nõukogude kord Eestis võimule pääses, pöörati segi kõik, mis segi pöörata andis. Segi pöörati ka koolisüsteem. Üldhariduslik kool jagati kahte astmesse- keskkool ja mittetäielik keskkool. Mittetäielikku keskkooli hakkas rahvas nimetama poolikuks kooliks. Olin esimesest klassist alates õppinud Tallinna Prantsuse Lütseumis progümnaasiumi esimese klassi lõpetamiseni, st olin lõpetanud viienda õppeaasta. Sügisel 1940 selgus, et olen alandatud mingisse mittetäielikku kooli ja kuuendasse klassi. ..." (...., lk....) Õppetöö hakkas toimuma riigi kulul, igasugune korjanduste tegemine õpilaste hulgas oli keelatud. Õppeplaani lisatakse NSVL ajalugu, geograafia, konstitutsioon,

Ajalugu

35

pdf

Uurimustöö Lebrehti perekonnast

Kahjuks vanem poeg enam ei ela, kuna ta suri autoavariis, aga noorem poeg elab siiamaani. 3 Minu isa Valev Lebreht sündis 1. aprillil 1969. aastal Võrus. Väiksena hoidis isa lapsehoidja. Hiljem panid vanemad ta Päkapiku lasteaeda. Ta õppis Võru 1. 8-klassilises kooli. Koolieas tegi ta palju erinevaid koerusi koos sõpradega. Peale põhikooli läks ta edasi õppima Fr. R. Kreutzwaldi nimelisse Võru 1. keskkooli ja hiljem Tallinna Polütehnilisse Instituuti. Selle kooli jättis ta pooleli ja läks kohe sõjaväkke. Sõjaväkke saadeti teda Venemaale Omski linna. Isa on töötanud ehitajana Võru KEKis, AS Kurmikus, Privet Project Building OÜs. Ta kohtas Terje Lehtmet ja neil on kaks poega Tauri ja Sander (mina). Mina sündisin 14. augustil 1995. aastal Võrus. Ma käisin Sõleke lasteaias, mis asus täpselt minu kodu kõrval. Peale lasteaeda ma läksin Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi, kus õppisin

Uurimustöö

25

doc

Sportimisvõimalused

KG lõpetamisel mainiti ka, et olin tubli sportlane. Kui parimad sportlased said samal ajal graveeringuga kella, siis olin natuke pettunud. 16 6.2. Sina ja üldiselt sport 1. Kaua oled tegelenud spordiga? Nii kaua kui end mäletan. Kuid professionaalsel tasemel kümnevõistlusega olen tegelenud aastast 1996, seega 12 aastat. Sellest ajast olen täitnud ka igapäevaselt treeningpäevikut, kus kirjas mida, kui palju ja kuidas olen teinud jne. 2. Millega (ala) alustasid? Põhikoolis tegelesin kõigega ja ka käisin nendel võistlustel kus kool käis- kergejõustik, võrkpall, korvpall, jalgpall, suusatamine. Kuid ikka tõsisel tasemel alustasin kohe kergejõustikuga. 3. Oled Sa oma spordiala valikuga rahul? Olen küll. Ei kujuta end ette midagi muud tegemas. 4. Millal tundsid, et mitmevõistlus on Sinu ala? Keskkooli 10. klassis olin kindel, et hakkan mitmevõistlejaks

Teadus tööde alused (tta)

16

docx

Õpimapp: Koolikiusamine

Õpimapp Juhendaja: 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Meie valisime oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on ühel meist ka endal olnud kokkupuude koolikiusamisega. Me arvame, et antud teema on meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitame, mis on kiusamine, selle liigid, mis kiusamist põhjustab, kuidas koolikiusamisega võidelda ja muud sellist. Allikatena kasutasime Sonia Sharpi ja Peter K. Smithi "Võitlus koolikiusamisega" ja Helve Kase "Vaikijate hääled". Esimene neist pakub juhiseid turvalise koolikeskkonna loomiseks

Sotsiaalpedagoogika

22

docx

Norra haridussüsteem võrdluses Eestiga

Tallinna Ülikool Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Keskus Norra haridussüsteem võrdluses Eestiga Referaat Koostaja: Jana Veršinina Juhendaja: Jelena Helemäe, Ellu Saar Tallinn 2016 Norra haridussüsteem Norra kool sisaldab 13 aastast kooliteed. Seitse aastat lastekooli (barneskole), kolm aastat noortekooli (ungdomskole) ja kolm aastat keskkooli/gümnaasiumi/kutsekooli (videregående skole).1 Norras on ammuaegne traditsioon, mis kombineerib alg- ja keskhariduse terviklikult ja kooli kohustusliku süsteemi, millel on ühine õigusraamistik ja riiklik õppekava. Alates 1997. aastast Norras lapsed lähevad kooli kalendriaastal oma kuuendat sünnipäeva. Kohustuslik haridus hõlmab 10 aastat ja koosneb kahest etapist:  Esmane etapp nii öeldud algkool: klassid 1-7 (vanuses 6-12)  Põhiharidus etapp nii öeldud

Sotsioloogia

25

doc

Nimetu

........................................................ 22 Lisa 1 ­ Küsitlus................................................................................................................... 23 2  SISSEJUHATUS Selleks, et ilus, tark ja osav olla, peab palju tööd tegema. Esmalt iseendaga ning siis alles tegema tööd, mida armastad. Sest kuidas Sa muidu tead, mida Sa armastad kui seda pole endale enne selgeks teinud? Iseenda proovile panekuks käime me koolis: see on esimene koht, kus me õpime end tundma: kui palju me suudame koos teistega töötada, kuidas me talume pingelisi, piinlike või stressirohkeid olukordi ja palju muud. Kool on õpilase põhitöökoht, olgu ta siis juba täiskasvanu või mitte. Kool on koht, kus inimene õpib ­ esmalt tundma iseend ja siis alles tööd, mida ta tegema hakkab.

Kategoriseerimata

19

doc

Õpetaja koolis ja ühiskonnas

· Professionaalsuse tase(proficent)- töö on väga hästi läbi mõeldud, õpetajatöö tegevused on muutunud automaatseteks ja õpetamine on hästi paindlik. · Meisterõpetaja tase(ekspert)- lisaks eelnevale lisandub otsuste vastuvõtmine intuitiivselt. Klassi füüsiline keskkond Soovitused õpetajale: · klassiruum peab olema puhas, turvaline ja atraktiivne · seadke klassi mööbel nii, et see vastaks teie õpetamisvajadustele · jätke pinkide või ridade vahele piisavalt liikumisruumi, et ei tekiks ummikuid · kindlustage, et ruumijaotus ja mööblipaigutus võimaldaks hõlpsasti jälgida kõiki õpilasi · kindlustage, et õpetamistegevused ja demonstratsioonid oleksid õpilastele hõlpsasti jälgitavad · mõelge varustsenaariumidele ja õppevahendite olemasolule- kui on tund üles ehitatud mingile ühele tehnilisele vahendile, siis peab olema varuvariant

Õpetaja koolis ja ühiskonnas

76

pdf

Nimetu

Loo Keskkool Koolistressi avaldumine, põhjused ja toimetulek Loo Keskkooli gümnaasiumiõpilaste näitel Uurimistöö Autor: Liisbeth Sepp 11.klass Juhendaja: Heli Rand Loo 2017 SISUKORD SISUKORD ....................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS ...................................................

Psühholoogia

Kommentaarid (0)