o ukrainlaste, valgevenelaste ja venelaste esivanemateks) elasid tõenäoliselt Dnepri ja Dnestri vahelisel alal. Slaavi hõimud olid sõjakad. Rikaste ja mõjuvõimsate pealikute juhtimisel tegid nad sõjakäike Bütsantsi. Vana-vene riigi tekke küsimus kuulab vaieldavate probleemide hulka. On kujunenud kaks teooriat: normannistlik ja antinormannistlik. Normannistliku teooria pooldajad väidavad, et Vana-Vene riigi lõid viikingid, sest slaavlased olid sel ajal veel metslaste tasemel ja seega võimetud oma riiki rajama. Antinormannistliku teooria pooldajad peavad eeltoodut legendiks, mille mõtles välja kroonik ise(vaata lk 64). Russide nime päritolu seostavad nad ühe idaslaavi hõimuga kes elas Dnepri väikese lisajõe Rossi ääres. Nemad olevatki andnud nime kogu vene riigile ja rahvale. Kuid viimasel ajal on üha enam ajaloolasi tunnistanud Rjuriku ajalooliseks isikuks ja ja viikingite rolli Vene riigi loomise protsessis üsna oluliseks.
psüühikat. Kui lapsed enam klassikalisest muusikast huvitatud ei ole, siis pole vaja ka enam õpetajaid, kes seda õpetavad. Samuti võib jumala muusika siis välja surra. Dzäss oli tehtud neegrite poolt, kuna nad tahtsid ka ise muusikat teha, kui nad valgete muusikat kuulsid. Kuid neegrid olid ikkagi veel metslased ja tahtsid oma räpast muusikat peale suruda. Sellepärast keelati paljudes kohtades avalikult dzässi mängimine. Vanemad kartsid langeda metslaste tasemele, kuid noored võtsid dzässi hästi vastu. Dzässi iseloomustab omapärane sving, mid teistal stiilidel ei olnud. Alati kasutati dzässi juures ka trumme. Euroopa muusikat peeti ainukeseks heaks muusikaks, sest mängiti kindlalt nootide, taktimõõtude ja teema järgi. Dzässi mängides esinejad tavaliselt inproviseerisid. Oli isegi juhtumeid, kus laps visati dzässi mängimise pärast kodust välja.
muslimilt viie kohustuse täitmist: 1. tunnistada Allahilt, kui ainujumalat 2. palvetada viis korda pävas 3. annetada vaestele 4. paastuda ramadaani ajal 5. teha väehamalt kord elus palverännak Mekasse. Islami kunstis kuulus domineeriv roll arhitektuurile, kõikjal kus oli muhamedlus, kerkisid moseed, hauakambrid ja kaubatänavad. 17. Vana-Vene riik Teke: Vana-Vene riigi tekkimisest on kaks teooriat: normannistlik, mille järgi lõid riigi viikingid, sest slaavlased olid sel ajal metslaste tasemel ja antinormannistlik, mille järgi lõid riigi idaslaavlased, kes rajasid jõeäärde väikese külakese. Hõimud: Lääneslaavlased ehk veneedid kes asusid Visla jõe ümbruses, lõunaslaavlased ehk sklaviinid, kes asusid Visla ülemjooksul ning idaslaavlased ehk andid, kes elasid Dnepri ja Dnestri vahelisel alal. 18. Bütsantsi ja Vanavene kunst Bütsantsi kultuuris oli suur saavutuseks Hagi Sophia kirik, millel oli hiigelmõõtmetes kuppel.
· Albert Einstein · õpiti analüüsima inimese alateadvusest (Freud) · ehitatakse üha kõrgemaid hooneid ja pikemaid sildu (Kasari sild eestis) · valmivad üha suuremad laevad (Titanic) · valmis lennuk (vennad Wrightid) · autotööstuses võeti kasutusele konveier 3. rassism · rassism oli 20. Aastasaja algul loomulik nähtus, sest Euroopa valitses maailma · valge inimese missiooniks oli laiskade ja primitiivsete metslaste harimine · suured koloniaalvaldused olid Suurbritannial, Prantsusmaal, Hollandil, Belgial, Taanil, Saksamaal, Portugalil 4. antisemitism · antisemitism juudivaenulikkus · 20 sajandi algul antisemitism tavaline nähtus. Juute peeti süüdlasteks kõiges maailma hädades. Juute kujutati omakasupüüdlike tegelastena, kelle eesmärk oli maailma vallutamine. · Eriti raske oli juutide olukord Vene impeeriumis, kus nende liikumisi ja
Claude Lévi-Strauss "Metsik mõtlemine" Esimene peatükk - Konkreetse teadmine Usk põlisrahvaste intellektuaalsesse piiratusse abstraktsete/spetsiifiliste sõnade hulga järgi nende keeles on vägagi ennatlik. Leidub palju rohkemate abstraktsete sõnadega 'metslaste' keeli kui eurooplased normaalseks peavad. Ja õigupoolest on sõna 'pöök' sama abstraktne kui sõna 'puu' (mis mõnedes pärismaalaste keeltes kokkuvõtva nimetusena puudub, kusjuures see ei tähenda, et puuduksid konkreetseid puid tähistavad sõnad). Ja teatud ala spetsiifiliste sõnade hulk oleneb tugevalt keskkonnast (ja sellest tingitud huvipunktidest), nt observatoorium võrdluses talliga. Iga tsivilisatsioon hindab ennast kui objektiivseimalt mõtlevat.
Romantikute pessimism, isegi n-ö tegelikkusest põgenemine (muinasaega, loodusesse) oli samas protesti väljendus. Kuigi romantikud ei saanud muuta ühiskondliku arengu peasuundi, mõjutas nende loomingut läbiv kirglik vabaduse- ja õiglusepaatos tugevasti ühiskonna teadvust. Näiteks just alates romantismist hakkas laiema üldsuseni jõudma arusaam, et Ameerika, Aafrika ja Aasia loodusrahvaste orjastamine ja koloniseerimine oli jõhker vägivald, mitte aga endastmõistetav ja hädavajalik "metslaste tsiviliseerimine". Euroopa endagi väikerahvaid innustas vabadusvõitlusele rohkem kui miski muu romantikute veendumus iga üksiku inimese ja rahva tähendusest ajaloos. Kui valgustus oli peaasjalikult olnud Lääne-Euroopa kultuurinähtus, siis romantism haaras märksa avaramat kultuuriruumi. Saanud alguse eeskätt Saksamaalt ja Inglismaalt, levis uus romantiline vaim kiiresti ka Lääne-Euroopast väljapoole. Samaaegselt sakslase Heine ja
läände. Sellesse ajavahemikku jäi piisonite ning pärismaalastest põlisasukate peaaegu täielik väljasuretamine. Kuid mõne vesterni tegevus toimub Ameerika koloniaalajastust kuni 20. sajandi keskpaigani välja. Vesterni tegevuskohta geograafiline asend jääb tavaliselt Mississippi jõest läände, Rio Grande jõest põhja ning ulatub lõunas Mehhiko piiri äärde. Vesterni üks põhiteemasid on tsivilisatsiooni pealetung kõnnumaale looduse, lindpriide ja ,,metslaste" (ehk ,,punanahkade") alistamine. Vesterni ikooniliste elementide hulka kuuluvad kõigest eemal asuvad kindlustused ja tohutu suured rantsod ning väikelinnade kõrtsid, vangikongid ja peatänavad neis paigus leiab aset möödapääsmatu kahevõitlus hea ja kurja vahel. Samas on paljudes vesternites psühholoogilist keerukust, mis ulatub lihtlabasest hea ja kurja vahelisest heitlusest kaugemale, võttes vaat et kreeka tragöödia ulatuse. Vesterni sünd Enne kino sündi 1895
ning vase talupoegadesse ja teistesse tootvatesse klassidesse." - Filosoofilised loomused armastavad sedasorti õpetatust, mis paljastab neile tegelikkuse, mis on olemas igavesti ja mida ei kimbuta sigimine ja lagunemine." - ,,See, kes kuulub sellesse väiksesse seltskonda... võib näha rahvahulga hullust ja kõigi avalikke asjade üldist riknemist. Filosoof... on nagu inimene metselajate puuris. Ta ei jaga hulkade õiglusetust, kuid tema võimust ei piisa, et metslaste maailmast ümbritsetuna üksinda võitlust jätkata. Ta tapetakse enne, kui ta jõuab oma linnale või sõpradele midagi head teha... Olles neid asjaolusid tõsiselt kaalunud, säilitab ta rahu ja piirdub oma pingutustes tööga..." - ,,Pole loodusega kooskõlas, et vilunud seilaja anuks vilunumatelt meremeestelt oma käsule kuuletumist; ega see, et tark mees ootab rikaste ukse ees... Kuid tõeline ja loomulik
Institutsioonid töötavad grupi säilimise eesmärgil. (nagu Durkheimgi- indiviid sekundaarne grupi suhtes). Funktsionalismiga kaasnes suur avalik läbimurre välitööde populaarsuses, enne ei võetud neid nii tõsiselt ja ei tehtud nii suures mahus. Psühhoanalüüs, mõjutas oluliselt etnol. ja antropol. arengut. Freud 1856-1939 teadvus ja selle üle kaaluv alateadvus(ihad meist sõltumatud) inimese kaudu tuleks tõlgendada ühiskonda. Toob paralleele vaimuhaigete ja metslaste vahel. Jung-arendab edasi Freudi ideed, et on ka kollektiivne alateadvus, mille kaudu saame seletada, miks grupid sarnased. Ajalugu ja arhailine mälu... (Tõestada ei saa..). (Boas arvas ka et indiviid on oluline, üldiselt teadis palju ja teda saab enamus vooludega siduda). 6)Konfiguratsionism- e.kultuurimudeli teooria. Usa Ruth Benedict 1887-48. Boasi õpilane (ofc). Benedicti 3 kultuurimudelit 1) apollonlik-traditsioone armastavad, tuimad, kaalutletud, ei käitu impulsiivselt
Ilma suurema probleemita lohistati Muhhammad jäätmeboksi, kust ta koos muude jäätmetega alligaatorite roaks läks. Söögilauas istus Batriani vastas hallinevate juustega mees, kelle rinnas oli märk tähtedegaVVT. Märgi kohta küsides sai Batrian teada, et tegemist on viimsevaatetorni töötajaga ehk timukaga. Tuli välja, et mees oli olnud 19 aastat preester Lõunamissioonil. Ta oli tulutult püüdnud pöörata usule metslaste, hõbedakaevurite ja teemandiuhtjate hingi. Sellest ei olnud kasu, nad pöördusid tagasi räpase elu ja roimade juurde. Ühel päeval sai tal sellest isu täis ja tuli siia tööle, timukaks. Aasta jooksul said vangid ühel korral lähedastega kohtuda. Ühel õhtul avastab Baturin,et instruktaaźiruumi betoonseinal on nägemiskohtumistest teadaandval tablool tema nime järel ristike. See tähendab kohtumist. Ta oli kohutavalt õnnelik, lootes kohtuda Paetricia ja lastega.
Puudega inimese raskused. Põgenemine ebameeldiva reaalsuse eest. 2. “Tramm nimega Iha” - Kõik su patud tulevad su juurde tagasi ning elus pead kannatama kõikide tehtud vigade pärast kohati suuremat hinda, kui arvatagi oskasid. Filmid: PÖFF 1. draama “Mustang” - Naiste ja meeste ebavõrdsus. 2. dok “Ta pani mulle nimeks Malala” - Mis ei tapa, teeb tugevamaks. 3. draama “Vahemere odüsseia” - Põgenikud üritavad põgeneda samasuguste metslaste eest, kes Euroopas terrorismiakte korraldavad. 4. draama “Tudeng” - Dostojevski romaani ainel. Esitab küsimuse, kas tapmine on õigustatud ja toob välja, et südametunnistus on kõige raskem karistus. 5. James Marshi biograafiline draamafilm “Kõiksuse teooria” - Stephen Hawkingi elust. Ka raske haigusega on võimalik teha suuri tegusid. Tingimusteta armastus, nii heas kui ka halvas teineteise toetamine teevad imesid
kogu selle äärmuslikus mitmekesisuses. Kuni 16. sajandi alguseni elasid ja arenesid sealsed rahvad peaaegu täiesti lahus ülejäänud maailmast. Ameerika avastas eurooplastele teatavasti Cristoph Kolumbus 1492. aastal. Tema ekslikust oletusest, et ta on jõudnud Indiasse on saanud oma üldise nime Ameerika põlisrahvad - indiaanlased. Ameerika mandri nimi pärineb teise tolleaegse maadeavastaja Amerigo Vespucci eesnimest. Ameerika ei olnud sugugi metslaste maa, nagu hispaanlased ja portugaallased arvasid. Suurelt osalt elasid põliselanikud küll veel kiviaja tasemel, kuid see ei tähendanud kaugeltki seda, et nende kultuur oleks olnud barbaarne ja algeline. Välja olid kujunenud suured väga omapärase elulaadi ja kultuuriga piirkonnad - näiteks Põhja-Ameerika metsades, preeriates ja poolkõrbetes, samuti Amazonase jõgikonna troopilistes metsades. Veelgi enam - kahe piirkonna - Kesk-Ameerika ja Andide
· Lõunapoolsetes piirkondades kynnipõllundus ja karjakasvatus. Põhjas Novgorodimaal käsitöö ja kaubandus · Soomeugri sulandamine vene rahvaga avaldas suurt mõju P-Vene keelemurretele, kommetele ja elanike antropoloogilisele tyybile. Kohtab rohkesti soomeugrilikke jooni. Laenasid veekogude nimetusi. Vana-Vene riigi teke · 2 teooriat tekkimise kohta: normannistlik ja antinormannistlik · Normannistlik: riigi lõid viikingid, sest slaavlased ise olid sel ajal veel metslaste tesemel ning järelikult võimetud riiki rajama · Antinormannistlik: peavad eelmist legendiks. Russide nime ja päritolu seostavad nad Rossi jõe ääres elava idaslaavi hõimuga, kes olevatki nime andnud vene riigile ja rahvale. · Yha enam ajaloolasi on tunnsitanud Rjuriku ajalooliseks isikuks ja viikingite rolli riigi loomises ysna oluliseks. · Riigi tekkeaja suhtes langevad arvamused kokku . 882a peale Rjuriku surma olevat yks tema lähikondlasi Oleg
Hooneid ilustati vaid geomeetrilise ja taimornamendiga kuna on keeld kujutada allahi loodud elusolendeid. Indoneesias oli levinud varjuteater. Teadus nn tõelised islami teadused olid kõik seotud koraaniga. Ebn Mansur koostas kairos 13.saj araabia keele entsüklopeedia, Tadziki teadlane Ibn Sina sai tuntuks meedikuna jne. Vana-vene riik Vana-vene riigi teke normannistliku teooria järgi lõid Vana-vene riigi viikingid, sest slaavlased ise olid sel ajal veel metslaste tasemel (tegelt on siiani ) ning võimetud riiki rajama. Antinormannid peavad eelnevat legendiks ja arvavad, et vene riigile ja rahvale andis nime idaslaavi hõim, kes elas Dnepri väikes lisajõe Rossi ääres. Riigi tekkeajas langevad nende arvamused kokku, see on aasta 882. Muinasusund ja ristiusu vastuvõtmine tähtsal kohal olid idaslaavlastele usundis surnute austamine ja esivanemate kultus. Tähtsal kohal olid päikesejumalad Svarog ja
: Haridziidid, sunniitid, siiitid. VENEMAA- osa ajaloolasi leiab, et mõne rooma autori töödes nimetatud ida-euroopa rahvas veneedid võisid olla varased slaavi hõimud. Enamus arheolooge on jõudnud seisukohale, et esimeseks kindlalt slaavlastele kuulunud arheoloogiliseks kultuuriks oli 6.sajandi paiku levinud Praha kultuur.Veneedid asusid Visla jõe ümbruses ja arvatakse et neist kujunesid edaspidi lääneslaavlased. Vana-Vene riigi lõid viikingid, sest slaavlased ise olid sel ajal veel metslaste tasemel ning võimetud riiki rajama. Ristiusu vastuvõtuga kaasnes bütsantsi kultuuri mõjude tugevnemine.Suur tähtsus oli seejuures kirjaoskuse levikul. Bulgaariast võeti üle 2 tähestikku: glagoolitsa ja kirillitsa.Peagi muutus valitsevaks vaid kirillitsa.Päris kirikukirjandust Bütsantsist ja Bulgaariast. Hakati koostama kroonikaid. Levis kirjaoskus.
mõistetava sisu. Kui Jumal on olemas, siis on maailmas kõik korras – selline on pragmatistliku teoloogia tuum ning siin pole vaja mingeid teoreetilisi definitsioone. Religioon tuleneb Jamesi väitel pigem ebakindlusest tuleviku suhtes, vajadusest mingi garantii järele: “Punktiks, mille ümber tiirleb inimese religioosne elu, on mure oma saatuse pärast. Religioon on lühidalt öeldes üks mahukam peatükk inimliku egoismi ajaloos. Nii kultuurinimeste kui ka metslaste jumalad kuulavad heatahtlikult ära üleskutsed ja palved nende poole. Religioossed mõtted leiavad alati väljenduse isikliku elu terminites.” (James, Religioosse kogemuse mitmekesisus, lk 389.) Seni kuni inimesed tõesti usuvad Jumalasse, mõtlevad nad vähe selle peale, milline ta on ja kas ta on üldse olemas. James nõustus arvamusega, et inimesed mitte ei tunneta Jumalat, vaid hoopis kasutavad teda ära: mõnikord toitu hankides, mõnikord hingetoena, sõbrana. Kui ta
kaasa tulnud, haigestus ja suri. Cook ei teadnud, mida teha surnuga, sest metslased olid tulvil igasugust ebausku, ja nad ei oleks saanud aru sellest kui meeskond ta maha oleks matnud. Selle tõttu avaldati kunstnikule viimset au laeval ja ta keha lasti ookeani. James oli tähele pannud, et pärismaalased talitasid hoopis teisiti, nad mässisid surnu riideribadesse ja asetasid ta okstest korvi. Korvi asetasid nad vett ja puuvilju ning tõstsid korvi kõrgetele põikpuudele. Nii oli metslaste viis surnuid viimsele teele ette valmista Cook oli juba teisel 5 päeval hakanud ette valmistama astronoomilisi vaatlusi ja peagi oligi suur päev käes. Kõik oli vaatlusteks ette valmistatud, nüüd olenes kõik juba ilmast. Ööl vastu 3. juunit ei saanud Cook ega tema meeskond und. Viimaks tõusis päike säravalt ja selgelt. Asi õnnestus täielikult ja see päev oli Cookil suurimaid elus.
kaks oleksid kohtunud teisel ajal ja teises kohas, ilma kõigi nende raskendavate asjaoludeta. Näiteks poleks romaani traagilist olukorda tekkinud, kui tegevus oleks toimunud mõnel Kariibi mere saarel primitiivsetes oludes. Tsivilisatsioon mõnevõrra muudab inimesi ebaloomulikuks - iga isik on tegelikult pärit ürgajast, sealsed instinktid mõjuvad ka praegu ja ei saa pidada lõpuni õigeks nende täielikku mahasurumist. Metslaste seas oleks üks neist kolmest surnud ja seega asjade keeruliseks minekut takistatud. Ma ei väida et brutaalsusega saab probleeme lahendada, kuid kõik oleks olnud hulga lihtsam, kui Karenin Vronski duellile oleks kutsunud. Kuid mis üldse pani Anna oma täiuslikust elust loobuma? Ta oli nagu korralikkuse etalon, kuni saabus suur armastus (mida küünikud "kunstlikest oludest tingitud ajutiseks hullumeelsuseks" kutsuvad). Miks pidi üles ütlema nii palju tähtsat ühe krahvi pärast
Tähtsamate teede sõlmpunktidesse tekkisid käsitööliste ja kaupmeeste asulad, arenesid linnad Vana-Laadoga, Novgorod, Pihkva, Polotsk, Kiiev. Lõunapool tegeldi künnipõllunduse, karjakasvatusega, põhjas aga asuti suurematesse keskustesse, kus tegevuseks käsitöö ja kaubandus. 13.-14.s suudeti osa kohalikke rahvaid enda hulka sulatada. Üks osa arvab, et Vana- Vene riigi lõid viikingid, sest slaavlased ise olid siis veel metslaste tasemel. Teised aga peavad seda legendiks ning seostavad vene päritolu idaslaavi hõimuga. Tekkeajas ollakse ühel nõul 882. Aasta. Idaslaavlaste usundis tähtsal kohal surnute austamine ja esivanemate kultus. Lahkunuid mälestati kalmetel ühissööminguga nii peietel kui hiljemgi. Loodusvaime peeti pahatahtlikeks. Jumalad - päikesejumalad Svarog, Dazbog; karjajumal Veles, pikse ja sõjajumal Perun; tuulejumal Stribog; viljakusjumalanna Mokosa. 980
vahetult tajuda, tohutult väiksem kui võimalike esteetiliste kontemplatsioonide hulk. 3. Ontoloogilise universalismi vastu räägib evolutsiooniesteetika, valdavas osas ei suuda inimesed esteetiliseks pidada verd ja teisi kehaeritisi (psühholoogiline etteheide). Füsioloogiline etteheide väidab, et bioloogiline keha eirab teatud objektide esteetilisust ning kutsub vastandina esile tõrjuvaid reaktsioone, näiteks hakkab Robinson Crusoe üksikul saarel metslaste ohverdamisrituaali käigus järele jäänud inimluid nähes oksendama. 4. Võimatute objektide etteheide seisneb väites, et esteetilisena ei saa hinnata objekte, mida ei saa endale isegi ette kujutada, näiteks nelinurkset ringi. 5. Huvitus ja sümpaatilisus on mõneti vastandlikud mõisted, poliitilise kunsti puhul on võimatu ideed toetada ja samal ajal jätta hindamata selle mõju. 1. Esteetiliste omadustega seoses tekib palju filosoofilisi küsimusi. Kuidas
purevad -- kõik need hukatuslikud asjaolud tagavad selle, et enamiku oma hädadest oleme ise põhjustanud, kuigi oleksime võinud peaaegu kõiki vältida, säilitades lihtsa, ühetaolise ja erakliku eluviisi, mille loodus on meile ette kirjutanud. Kui loodus on määranud meid olema terved, siis söandan ma peaaegu väita, et järelemõtlemise seisund on loomuvastane ja mediteeriv inimene on hälbinud loom. Mõeldes metslaste heale kehaehitusele (vähemalt nende puhul, keda me pole oma vägijookidega hukutanud) ning teades, et nemad ei tunne peaaegu mingeid muid haigusi peale haavade ja vanaduse, tundub vägagi usutav, et saaksime kergesti koostada inimese haiguste ajaloo, järgides tsiviliseeritud ühiskondade ajalugu. Vähemalt arvas nõnda Platon, kes otsustas teatud ravimite põhjal, mida kasutasid või kiitsid Podaleirios ja Machaon15 Trooja piiramise ajal, et mitmedki haigused, mida need ravimid tingimata
maailmast. Ameerika avastas eurooplastele teatavasti Christoph Kolumbus 1492. aastal. Tema ekslikust oletusest, et ta on jõudnud Indiasse on saanud oma üldise nime Ameerika põlisrahvad - indiaanlased. Ameerika mandri nimi pärineb teise tolleaegse maadeavastaja Amerigo Vespucci eesnimest. ( Kuuse, I. Vana-Ameerika kunst http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/ameerika/index.htm ) Ameerika ei olnud sugugi metslaste maa, nagu hispaanlased ja portugaallased arvasid. Sõltuvalt elatusaladest, ühiskondlikust korraldusest ja loodusest kujunes mitu suurt omapärase kunstiga piirkonda, nagu näiteks Põhja- Ameerika metsavöönd, preeriad, poolkõrbelised mäestikualad, Amazonase basseini troopikametsad jne. Suurelt osalt elasid põliselanikud küll veel kiviaja tasemel, kuid see ei tähendanud kaugeltki seda, et nende kultuur oleks olnud barbaarne ja algeline. Indiaanlaste rahvakunst oli väga
Kuigi romantismi esteetilised ideaalid olid sageli utoopiliseise loomuga, romantikute tegelaskujud tihti kahestunud, sisemiselt traagilised, väljendas see siiski mingisugust huvi rahvahulkade elu vastu ning oli suunatud tulevikku. Näiteks just alates romantismist hakkas laiema üldsuseni jõudma arusaam, et Ameerika, Aafrika ja Aasia loodusrahvaste orjastamine ja koloniseerimine oli jõhker vägivald, mitte aga endastmõistetav ja hädavajalik "metslaste tsiviliseerimine". Rõhutas fantaasiat ja tundeelamust. Iseloomulikud on mineviku- (või eksootika-) ja loodusihalus ning kangelaskultus. Talle oli iseloomulik esteetiliste kategooriate ja zanride segunemine, fragmentaarsus, grotesk ja iroonia. Klassistsism oli ratsionaalne, stiilipuhas, konservatiivne, rangete paikapandud reeglitega, plaanipärane. Realism oli ratsionaalne, ajas ja kohas viibiv, kohati ,,pealiskaudne" võrreldes romantismi hingelise sügavusega
väina tulnud rahvad hõivasid järkjärgult kontinendi kogu selle äärmuslikus mitmekesisuses. Kuni 16 sajandi alguseni elasid ja arenesid sealsed rahvad peaaegu täiesti lahus ülejäänud maailmast. Ameerika avastas eurooplastele teatavasti Christoph Kolumbus 1492. aastal. Tema ekslikust oletusest, et ta on jõudnud Indiasse. Ameerika põlisrahvas on indiaanlased. Ameerika mandri nimi pärineb teise tolleaegse maadeavastaja Amerigo Vespucci eesnimest. Ameerika ei olnud sugugi metslaste maa nagu hispaanlased ja portugaallased arvasid Sõltuvalt elatusaladest ühiskondlikust korraldusest ja loodusest kujunes mitu suurt omapärase kunstiga piirkonda nagu näiteks Põhja Ameerika metsavöönd, preeriad, poolkõrbelised mäestikualad, Amazonase basseini troopikametsad jne. Suurelt osalt elasid põliselanikud küll veel kiviaja tasemel kuid see ei tähendanud kaugeltki seda et nende kultuur oleks olnud barbaarne ja algeline. Indiaanlaste rahva kunst oli väga rikas ja mitmekesine
Romantikule oli see aeg ja koht, kus viibib, halvim võimalus. Romantikute pessimism (põgenemine muinasaega, loodusesse) oli protesti väljendus. Rõhutati tunnete ja instinktide tähtsust. Maailm on müsteerium, mida mõistus haarata ei suuda. Ainult kunstniku intuitsioonile võib midagi olulist avaneda. Hakkas laienema arusaam, et Ameerika, Aafrika , Aasia loodusrahvaste orjastamine ja koloniseerimine oli jõhker vägivald, mitte ,,metslaste tsiviliseerimine". Looduse ja loomulikkuse ihalus kujunes üleüldiseks kultuseks. Rõhutati inimese individuaalsust ja subjektiivset kogemust. Huvi rahvakultuuri, paganliku mütoloogia, keskaja müstika vastu ja looduse vastu. Rahvast vastandati aristokraatiale. Romantikute ajaloo huvi taustal tekkis ajaloolise romaani zanr. Romantikud elasid kaasa Suurele Prantsuse revolutsioonile, Napoleonis nähti tihti Euroopa valitsejat
kuidas käituma peab, seadused, normid. Või organiseerimata: pole kuskil kirjas, aga on üldine hoiak. Sotsiaalsed faktid on tunnetatud grupiloogikast, mitte indiviidi omadest. Funktsionalism Bronislaw Malinowski. Murrang kultuuriantropoloogia ja etnoloogia ajaloos. Lähenemisviis on varasemast erinev. Viib justkui ellu, mida Boas propageeris. Tegi palju välitöid. I MSi ajal Austraalias, sattus vaenuliku kontingendi laagrisse, palus end viia metslaste saarele -> kolm aastat välitöid Trobriani saarel -> pärast sõda avaldas oma teooria. Ühiskonna institutsioonid täidavad oma liikmete vajaduste või ühiskonna säilitamise funktsioone. Inistitutsioonide väljaarendamine on saanud alguse vajadusest rahuldada inimeste füsioloogilisi vajadusi, põhivajadusi: toitumine, järglased, kehaline heaolu, julgeolek, puhkus, liikumine, kasvamine. Impulss tegevus rahuldus. Baasimpulsid: hingamine, janu, seksimissoov, hirm, valu
antropoloogia empiirilisem. Euroopa koolkondades tekkis huvi kultuurivariatsioonide vastu renessansiajal. 16. sajandil Michel de Montaigne, 17. sajandil Thomas Hobbes, 18. sajandil Giambattista Vico, olid Euroopa esimesed mõtlejad, kes püüdsid uurida seda, mida antropoloogia. 18. sajandil arenesid moraalsed filosoofiad ja sotsiaalsed teooriad (David Hume, Adam Smith). Samuti aitasid antropoloogia arengule kaasa mitmed 18. sajandi filosoofid: Jean-Jacques Rousseau (metslaste sotsiaalsus), Baron de Montesquieu (Pärsia kirjad), Marquis de Condorcet (matemaatika ja empiirika ühendamine ühiskonna reeglitega. Saksamaal arenes antropoloogia samal perioodil, kuid teisiti. Johan Gottlieb von Herder võistles prantsuse filosoofidega, eriti Voltaire'i universaalsusega. Herder ütles, et igal inimesel on oma hing ja seega õigus säilitada selle eripärasid ja traditsioone. 18. sajandi lõpuks olid mitmed antropoloogide poolt tõstatatud küsimused juba defineeritud:
Teaduse ja tehnika areng Sajandivahetuse paiku sündissid aatomi- ja relatiivsusteooria Õpiti analüüsima inimese alateadvust Ehitati üha kõrgemaid maju ja pikemaid sildu Valmisid üha suuremad laevad (Titanic) Valmis lennuk (vennad Wrightid) Autotööstuses võeti kasutusele konveier Rassism Rassism oli 20. Aastasaaja algul loomulik nähtus, sest Euroopa valitses maailma. Valge inimese missiooniks oli laiskade ja primitiivsete metslaste harimine Suured koloniaalvaldused olid suurbritannial, prantsusmaal, hollandil, belgial, taanil, saksamaal, portugalil Antisemitism- juudivaenulikus 20. sajandi algul antisemitism tavaline nähtus Juute peeti süüdlaseks kõikides maailma hädades. Juute kujutati omakasupüüdkuje tegelastena, kelle eesmärk oli maailma vallutamine. Eriti raske oli juutide olukord vene impeeriumis, kus nende liikumis ja elukutsevabadus olid piiratud Naisõiguslus 20
Tema peateos "Kurjategelik inimene"(1876) juhatas sisse uue suuna kurjategijate uurimisel kriminaalantropoloogia. Tema vaated oli tugevasti mõjutatud Charles Darwini liikide evolutsiooniteooriast (1859). Lombroso peamine idee oli, et on olemas liik inimesi, sünnipärased kurjategijad, kellel on tugev eelsoodumus kuritegelikuks käitumiseks. Tema arvates olid sünnipärased kurjategijad omamoodi bioloogilised tagasilöögid inimese evolutsioonis. Lombroso märkis, et paljud metslaste tavapärased toimingud nagu tapmine, vägistamine ja kannibalism on alles inimliigi ja ühiskonna arenedes muutunud kuritegudeks. Seetõttu on võimalik niisugustel indiviididel leida kindlaid füüsilisi tunnuseid, stigmasid, mi ssolid iseloomulikud primitiivsetele inimese eellastele. Lombroso leidis, et sünnipärastel kurjategijatel on sageli tohutult suured lõualuud, kõrged põsenukid, puhmas kulmukaared,
negromuusikud ei tea mida nad mängivad. Mängivad hästi, sest mõistus pole kaasas. Saame valgetena seda nautida, ei tohiks, sest viib meid metsikusse aega. Võtab meid tsivilisatsiooniga loodud väärtused. Need kes muusikat kitisid ütlesid, et seal ei ole kunsti, loomisakti teadlikult lihtsalt inimesed mängivad sisemisest impulsist, mida nad ei mõista. Noor ameerika põlvond tantsib džunglirütmide saatel nagu hullus, langevad metslaste tasemele. Kultuur ja haritus ei toimi kui satuvad selle muusika mõju alla. Inimeste kultuurseks muutumise te – surume võimalikult kaugele IDist lähuvad impulsid. Peame alla suruma. Nüüd on olemas muusika, mis mängib neil impulssidel. 1861. ameerika kodusõda. Orjus kestis, kuigi ametlikult oli see likvideeritud. Mustanahaliste tulemises ühiskonda oli mitu tõusu ja langust. Teatud stereotüüpide tekkimine, valgetele anti pidevalt mõista, et nad kohtuvad kellegagi
Ta on atavistlik olevus, kelle isiksuses reprodutseeruvad primitiivsete inimeste ja alamate loomade julmad instinktid...". (Lombroso, 1972, lk 21-26) Lombroso peamine idee oli, et on olemas liik inimesi, sünnipäraseid kurjategijaid, kellel on tugev eelsoodumus kuritegelikuks käitumiseks. Tema arvates olid sünnipärased kurjategijad omamoodi bioloogilised tagasilöögid inimese evolutsioonis, kaugete esivanemate, metslaste omdaduste taaselustumine tänapäeval. Nagu Lombroso tabavalt märkis, on paljude metslaste tavapärased toimingud, nagu tapmine, vägistamine ja inimsöömine alles inimliigi ja ühiskonna arenedes muutunud kuritegudeks. Seetõttu olevat võimalik niisugustel indiviididel leida kindlaid füüsilisi tunnuseid, stigmasid (stigma – kr k piste, arm, märk), mis olid iseloomulikud primitiivsetele inimese eelastele. 13
eelkäijate hulka. Ta eitab ja kritiseerib tugevalt omaaegset kultuuri ja ühiskonda. Ütleb, et inimesed on kadedad, edevad, halvad ja liiga konkureerivad. Sõidavad teistest üle, et saavutada oma eesmärke. Kultuur on inimesed ära rikkunud. Tuleb tagasi minna juurte juurde. Leida ehe ja algupärane kultuur loodusrahvaste juurest. Sellest sai hiljem oluline mõte ka Herderile, kes otsis algupärast kultuuri loodurahvaste juurest. Rousseau ütleb, et õilsate metslaste juurest võib leida kaastunnet, hoolivust, rikkumatust, mis maailmas kaduma hakkab. Tagasi pöördumine looduslikke eluviiside juurde. Rousseau Arutulus küsimuse üle, kas kunstide ja teaduste areng on aidanud puhastada kombeid? Ei ole, on hoopis degenereerinud. On kriitiline oma kultuuri saavutuste üle. Emotsioonide ja meelte väärtustamine. Loomulikud rahvad ei kontrollinud oma emotsioone ega surunud neid alla, vaid lasid vabalt pulbitseda ja välja näidata
peale II maailmasõda Saksamaal. Baltisaksa päritolu ajaloolased õpetasid välja riigisaksa päritolu uurijaid, kes on siiamaani Liivimaa uurimist jätkanud. Teiseks suunaks Eesti ja Läti ajaloovaade, saanud alguse samuti baltisaksa autoritelt, nt Karli Merkel, tema tähtteoseid "Liivimaa esiaeg". Ideoloogiliseks lähtekohaks talle valgustus. Teatavasti Russeau kujutlus õitsvatest metslastest, kui tuli tsivilisatsioon, hakkas inimkond õndusest eemalduma. Õitsvate metslaste ja kleratismi vastupõrge?. Merkeli kirjutiste sisu oli pärisorjuse kriitika. Merkeli ideoloogiline skeem võeti üle Läti ja Eesti autorite poolt, nt Carl Robert Jakobsoni esimene isamaaline kõne. Seda laadi ajaloovaade ei olnud mitte ainult rahvuslik, vaid ka luterlik. Kultuuritegelaste päritolu seotud vennastekogudusega. Kui kahe maailmasõja vahel etapleerus eesti teaduslik mediavistika, siis sellest samast Jakobsoni-Merkeli ideestikust kuigi kaugele ei mindud
inimestest).Lombroso nurgakiviks oli kurjategija isiksus.Tema vaated oli tugevasti mõjutatud Charles Darwini liikide evolutsiooniteooriast(1859).Lombroso peamine idee oli,et on olemas liik inimesi,sünnipärased kurjategijad,kellel on tugev eelsoodumus kuritegelikeks käitumiseks.Tema arvates olid sünnipärased kurjategijad omamoodi bioloogilised tagasilöödist inimese evolutsioonis.Lombroso märkis,et paljud metslaste tavapärased toimingud,nagu tapmine,vägistamine ja inimsöömine alles inimliigi ja ühiskonna arenedes muutunud kuritegudeks.Seetõttu on võimalik niisugustel indiviididel leida kindlaid füüsilisi tunnuseid,stigmasid,mi solid iseloomulikud primitiivsetele inimese eellastele. Lombroso leidis,et sünnipärastel kurjategijatel on sagely tohutu suured lõualuud,kõrged põsenukid,puhmas
punase õuna, lähed ka ise punaseks. Sellepärast pole see põrmugi tõenäolik, nagu jutustab seda piibel. Eeva pidi juba ammugi punaseid õunu sööma, salaja sööma, sest ta tahtis Aadamat üllatada oma punaste paletega. Naine tahtis meest üllatada. Seda tingimata, sest seda tahab ta veel tänapäevgi. Aina üllatada! Eeva primitiivne loogika maksab veel praegu kõigi metsrahvaste juures ja, et kõik rahvad, mis elavad maa peal, en masse kuuluvad metslaste kilda, siis maksab Eedeni Eeva loogika igal pool. See ongi tõsine patulangemine. Ainult väikese vahega: meie lihtsalt võtame punase värvi ja võõpame sellega oma palgeid ja muid paiku. Ning polsterdame! Ja miks? Meie tahame panna iseendid ja teisi, eriti just teisi uskuma, nagu oleks meil rohkem jõudu ja ilu kui meil tõeliselt on. Sinnapoole sihib ilmas kõik: jõud ja ilu! Aga ütelge nüüd, mis jõud ja ilu see on, kui sa aina polsterdad ja võõpad? Ja ometi aitab see, jumala eest
annaabi.ee 
