Christian Bornhaupt Geograaf Karl Rathlef Emumägi ● Pandivere kõrgeim tipp (166,5 m) ● Tekke poolest liitpinnavorm ● Emumäe maastikukaitseala - 536 ha ● Puidust vaatetorn (21,5 m) Mullastik ja taimestik ● Eesti parimad mullad (boniteet üle 55) ● Põhjaosas leostunud rähksed mullad, lõunaosas leetunud ja liivsavist koosnevad mullad ● Alla 10 % soomuldasid ● Metsastunud alasid 40,5 % (palu- ja nõmmemänikud, kuuse- segametsad, tammedega sürjemännikud) Ajutised järved ja karstialad ● Lubjakivide maapinnalähedane asend ja ümbrusest suurem kõrgus põhjustavad kivimite karstumist ja pinnavete neeldumist ● Paljud jõed ja ojad lähtuvad kõrgustiku jalamilt ● Suuremad maapinnanõod täituvad veega suurtel vihmaperioodidel – Võhmetu-Lemküla; Heinjärv Pandivere kõrgustiku veekaitseala ● 1988
näiteks kõret ehk juttselg-kärnkonna looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide - veealuste liivamadalate (1110), liivaste ja mudaste pagurandade (1140), rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), püsitaimestuga kivirandade (1220), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), hallide luidete (2130*), metsastunud luidete (2180), luidetevaheliste niiskete nõgude (2190), huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), jõgede ja ojade (3260), sinihelmikakoosluste (6410), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), puisniitude (6530*), looduslikus seisundis rabade (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimeliste rabade (7120), siirde- ja õõtsiksoode (7140), allikate ja allikasoode (7160), liivakivipaljandite (8220), vanade loodusmetsade
pisikestele loomadele nagu putukatele, ämblikele, närilistele kui ka lindudele. Aruniidud: Levivad kuivadel või parasniiketel aladel. Seal olevad mullad on harikult liivsavised ja mineraalaineterikkad. Puurinnet enamasti pole aga kui esineb, siis nimetatakse seda kooslust puisniiduks. Põõsarinne on väga liigirikas. Rohurinne on kidur, madala saagikusega, kuid liigirohke. Enamik neist niitudest pool-looduslikud, kujunenud metsadest raiete või põlengute tagajärjel. Enamik aruniite on metsastunud või põllumaaks üles haritud. Tüüpilised aruniite võib näha vaid looduskaitsealadel nagu Matsalus või Viidumäel. Iseloomulikud harilik mänd, arukask, harilik kadakas, kibuvitsad, valge kukehari, punane aruhein, muulukas, kähar sulgsammal, niidukäharik. Lamminiidud: Nimetatakse ka luhaniitudeks. Leidub järvede, jõgede ja ojade üleujutatavatel madalatel kallastel. Kujunenud enamasti lammimetsadest. Tuntumad lamminiidud paiknevad suuremate jõgede
Hoiualad Saare maakonnas kinnitati Vabariigi Valitsuse poolt 27. juuli 2006. Ruhnu hoiuala pindala on kokku 848,7 ha, millest maismaaosa pindalast on 769,9 ha ning veeosa 85,5 ha. Ruhnu hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - laiade madalate lahtede (1160), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), eelluidete (2110), valgete luidete ehk liikuvate rannikuluidete (2120), hallide luidete ehk kinnistunud rannikuluidete (2130*), metsastunud luidete (2180), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), liivakivipaljandite (8220), vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse, samuti II kaitsekategooria linnuliigi - niidurüdi (Calidris alpina schinzii) ja III kaitsekategooria linnuliikide - herilaseviu (Pernis apivorus), raudkulli (Accipiter nisus), hiireviu (Buteo buteo), rukkiräägu (Crex crex) ja
Samas hakkas toimuma ka põllumajandusmaade metsastumine. Esimesed põllud võsastusid ja jäid sööti juba sõja ajal, hiljem jätkus metsastumine ääremaadel, vähetootlikel aladel ja väikestel kõlvikutel. 1960ndatest algas ka mitteperspektiivseks peetavate põllumajanduskõlvikute metsastamine. Aastatel 1961-1989 anti metsamajanditeke üle 21,2% põllumajandusmaana arvel olnud maast, sealhulgas ka põllumaid. Ääremaadel on metsastunud ka viljakad põllumaad. Nende kohal on täna 40-60 aasta vanune hall-lepik. Vähemviljakatele aladel on kujunenud ka kaasikud. Põllumaid metsastati peamiselt männiga, vähem kuusega. nouka Nõuka-ajal toimunud maastikumuutused Vooremaal: järveäärsetest niisketst heinamaadest on kujunenud lehtpuumetsad ning põllumaad kasutatakse püsirohumaana. Samaaegselt massiivistati ka rohumaid, rajades ulatuslike maaparandusprojekte ja ehitades poldreid. 1951
kamarkarbonaatmullad. Järsematel nõlvadel üleval pool esinevad enamasti toiteainevaesed erodeeritud mullad, nõlva all osas aga pealeuhtekihiga deluviaalmullad, mis on üsna toitainerikkad. Liigestatud reljeef, muutlik pinnakate ja iseloomulik vetevõrk on soodustanud mosaiikse taimkatte kujunemist. Tähtis roll on olnud ka inimtegevusel. Iga vähegi põlluks sobiv maalapp on siin vähemalt mõnda aega olnud üles haritud. Paljud endised põllud on taas metsastunud. Siin leidub peaaegu kõiki Eestis esinevaid metsatüüpe. Heaks näiteks on Vällamäge kattev põlismets kus puude kõrgus ulatub 40 meetrini. Kunagi siinsele piirkonnale iseloomulikud olnud laialehised salumetsad on enamasti maha raiutud ning neil aladel on põllud. Salumetsa on praeguseks säilinud vaid jõeorgudes või küngaste väga järskudel nõlvadel. Seal kasvavad rikkaliku puurindena pärn, jalakas, künnapuu, tamm, vaher, ja saar. Vaatamisväärsused Suur Munamägi
Valla territooriumil paikneb 20 küla ja 1 alevik. Külad on: Aesoo, Elbi, Jõesuu, Kildemaa, Kuiaru, Kõrsa, Levi, Mannare, Muraka, Muti, Oore, Piistaoja, Randivälja, Riisa, Rätsepa, Selja, Taali, Tohera, Urumarja ja Võlli küla. Tori vald asub Pärnumaa kirdeosas. Ta on Pärnumaa piirivallaks, seegi eraldab vallapiir Pärnumaad ja Viljandimaad. Tori valda ulatub Soomaa rahvuspark. Valla idapiir kulgeb mööda metsi ja soid, lõuna- ja põhjapiiril on maastik ka suhteliselt metsastunud. Põllumajandusega tegelemiseks on Pärnumaal seoses mere lähedusega suhteliselt soodne ilmastik, kuid maaviljakus on allpool keskmist. Põllumajandusliku tootmistegevuse põhisuundadeks on tõuveisekasvatus, lisaks seakasvatus ja Tori Hobusekasvanduses hobusekasvatus. Peale põllumajandusreformi on põllumajandusettevõtetest alles veel OÜ Selja , OÜ Piistaoja Katsetalu ja OÜ Variin Agro. Tori vallas on kaks põhikooli ja üks algkool. Kultuurielu keskuseks on Tori Rahvamaja-
1. Piirkonna geograafiline asukoht; abiootiliste tingimuste kirjeldus Vaatlusalune piirkond asub Tori vallas ja 26 kilomeetri kaugusel Pärnu linnast. Tori vald asub Pärnumaa kirdeosas ja hõlmab enamuse ajaloolisest Tori kihelkonnast. Olles Pärnumaa piirivallaks, eraldab Tori valda Viljandimaast Vahe-Eesti metsade vöönd, mis kulgeb Lahemaast Lätimaani. Siiakanti ulatub Soomaa rahvuspark. Valla idapiir kulgebki mööda metsi ja soid, lõuna- ja põhjapiiril on maastik ka suhteliselt metsastunud, kuid märgatavalt vaheldusrikkam. Tori valla üldpindalaks on 281 km2, mis moodustab 5,87 % Pärnumaast. Territooriumist 43 % on metsamaad, 19 % sood ja rabad ning 38 % põllumaad. Tori valla territooriumile jääb 20 küla ja 1 alevik (Tori). Tori vallas elab 2581 elanikku. Põllumajandusega tegelemiseks on Pärnumaal seoses mere lähedusega suhteliselt soodne ilmastik, kuid maaviljakus on allpool vabariigi keskmist. Muldadest
Maomürk on tegelikult mürgine sülg, mida maod hammustades mürgihammastes olevate kanalite või vagude kaudu ohvrisse viivad. Pidevalt suust välja käiva kaheharulise keelega haistavad maod ümbritsevat. Keelega võetud "õhuproov" surutakse suu laes olevatesse lohukestesse Sisalikud Arusisalik (Lacerta vivipara) Arusisalik on üks levinumaid liike Euraasias. Elupaigaks eelistab ta niiskeid alasid, näiteks võib seda sisalikku kohata metsastunud sooaladel, turbarabades, kinnikasvavatel raiestikel, metsaservadel ja sihtidel, leht- ja okaspuuistandustes, põõsastikku kasvanud oja- ja kraavikallastel ning muudes taolistes kohtades. Muidu võib neid kohata ka mujal, näteks koduõues, puuriitades jne. Ohtu sattudes peidavad nad end tihti vette ja kaevuvad seal mutta või maismaa peal kivide, sambla või kuhugi mujal varju. Sisalikel langeb vana nahk tükkidena maha. Ta elab kuni 8 aastaseks. Arusisalikud on
Nimetatud töös on esitatud järgmised Viidumäe kohakliima keskmised põhinäitajad: aasta keskmine temperatuur 6,2 kraadi, seejuures aasta kõige soojem kuu (juuli) 16,4 kraadi ja kõige külmem kuu (veebruar) -3,3 kraadi; aastane keskmine sademete hulk 705 mm. Aastatel 1966-1971 reljeefi erinevatel osadel toimunud mikrokliima vaatluste üldistusena märgitakse samas töös muuhulgas kõige madalamaid keskmisi õhu miinimumtemperatuure lagedal allikasoomassiivil ja kõige kõrgemaid astangu metsastunud nõlvalt; kõige kõrgemaid keskmisi maksimumtemperatuure astangu metsastumata osas ja vegetatsiooniperioodi soojussummade kõikumist vaatlustrassil looduskaitseala keskusega võrreldes 440 kraadi piires. Lk 2 Viidumäe looduskaitseala on valdavalt metsane piirkond. Metsaga on kaetud ligi 85% tema pindalast ja valitsevaks puuliigiks on mänd, mis on iseloomulik puu nõmmemetsalaikudel, pohla- ja mustika-palumetsas ning soometsades, kuid võib kas
Nimetatud töös on esitatud järgmised Viidumäe kohakliima keskmised põhinäitajad: aasta keskmine temperatuur 6,2 kraadi, seejuures aasta kõige soojem kuu (juuli) 16,4 kraadi ja kõige külmem kuu (veebruar) -3,3 kraadi; aastane keskmine sademete hulk 705 mm. Aastatel 1966-1971 reljeefi erinevatel osadel toimunud mikrokliima vaatluste üldistusena märgitakse samas töös muuhulgas kõige madalamaid keskmisi õhu miinimumtemperatuure lagedal allikasoomassiivil ja kõige kõrgemaid astangu metsastunud nõlvalt; kõige kõrgemaid keskmisi maksimumtemperatuure astangu metsastumata osas ja vegetatsiooniperioodi soojussummade kõikumist vaatlustrassil looduskaitseala keskusega võrreldes 440 kraadi piires. Geoloogia Viidumäe loodusliku mitmekesisuse võti peitub paikkonna geoloogilises arengus ja selle tulemusena kujunenud tänapäevases pinnamoes. Jääajajärgne Läänemeri voolis aastatuhandete vältel välja tänase Viidumäe
iseloomustab kõrge niiskus, tugevad läänetuuled ja sagedased vihmasajud. Pariisi keskmine õhutemperatuur on 12°C, kuid see varieerub miinuskraadidest jaanuaris kuni üle 30°C augustis. Prantsusmaa kliima ja pinnamood on aidanud kaasa rikkaliku looma- ja taimeriigi väljakujunemisele. Leida võib nii palme Vahemere kaldal kui mäestikumetsi Alpides. Metsad, peamiselt pöögi-, tamme- ja männimetsad, katavad umbes viiendiku riigi pindalast. Just metsastunud alad, nagu ka sood ja mäestikud, on enamiku loomade ja lindude elupaigaks Kuid põllumajanduse, saastumise ja liigse urbaniseerumise tagajärjel on paljud loomaliigid sattunud väljasuremise ohtu, nende hulgas näiteks meil levinud pruunkaru ja hunt, aga ka korsika hirv ja teised. Mõned loomaliigid on suutnud jääda looduses püsima tänu Rahvusparkide programmile 8 ISEÄRASUSED
väljakujunemisele. Leida võib nii palme Vahemere kaldal kui mäestikumetsi Alpides. Kuid põllumajanduse, saastumise ja liigse urbaniseerumise tagajärjel on paljud loomaliigid sattunud väljasuremise ohtu, nende hulgas näiteks meil levinud pruunkaru ja hunt, aga ka korsika hirv ja teised. Mõned loomaliigid on suutnud jääda looduses püsima tänu Rahvusparkide programmile. Metsad, peamiselt pöögi-, tamme- ja männimetsad, katavad umbes viiendiku riigi pindalast. Just metsastunud alad, nagu ka sood ja mäestikud, on enamiku loomade ja lindude elupaigaks. · PINNAMOOD Põhja-Prantsusmaal domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. See ala on kohati väga tasane. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Pariisi linn asub selle nõo keskel. Nõo idaäärel on peamiselt lubjakivist koosnevad looduslikud vallid, mis on aidanud Pariisi ida poolt kaitsta. Pariisi nõost kirde ja ida pool on keskmise kõrgusega Ardennide ja Vogeeside mäed, mis
a) geograafilisest asukohast ning b) kohalikest klimaatilistest tingimustest. Kuivõrd Eesti territoorium on suhteliselt väike, siis jaguneb päikese energeetiline ressurss suhteliselt ühtlaselt (suurimaks erinevuseks ~10 %) . Elektrienergia Elektrienergia tootmisel tuleb arvestada: a) tarbitava elektrienergia koguse ning b) tipukoormuse katmiseks vaja mineva tootmisvõimsusega. Keskkonnateabe keskuse andmetel on ligikaudu 3462 km² rohumaast metsastunud ja metsastumas. Sellest 1/5...1/4 oleks tõenäoliselt kasutatav PV paneelide paigaldamiseks. Sealjuures saab arvestada, et elektri transport kaugele toimub väiksemate kadudega kui soojuse puhul. Võttes arvesse ka maa-ala katvusteguri (50...60 %), siis tuleb maksimaalseks PV-paneeli pindalaks 400...500 km². Enamkasutatavate ränil baseeruvate PV paneelide 1 m² annab tipuvõimsust 150 W ja toodab optimaalse paigutuse (joonis 2) korral aastas 130 kWh elektrienergiat. 400 km²
liiki mineraalmulda (Arold 2005). 7. Taimkate Taimestiku eripära on suur liigirikkus, sest siin saavad kokku paljude liikide levialade piirid (Kaur et al. 2008). Puisniidud on varasemalt olnud madaliku visiitkaardiks, kuid viimastel aastakümnetel on need metsastunud. Vaadeldaval alal leidub Eesti kohta kõige rohkem rannaniite (Arold 2005). Kõige suuremad rannaniidud paiknevad Matsalu lahe lõunarannikul ning samuti on iseloomulikuks ulatuslikud roostikud (Kaur et al. 2008). Rannaniitude hooldamiseks karjatatakse neil lihaveiseid, kes on vähenõudlikud ja ilmastikule vastupidavad (Arold 2005). Joonis 3 . Soti mägiveis 8. Loomastik
peamiselt tihedalt läbipõimunud mitmeaastaste juurte kooslused (kamar), mille mullas toimub kamardumine ja mida võidakse regulaarselt niita. Niitusid jaotatakse primaarseteks ja sekundaarseteks. Primaarsed niidud on rohumaad, mis on kujunenud ilma inimese olulise osaluseta. Primaarseiks niitudeks võivad Eestis olla mõned lamminiidud (kus üleujutuse ja jää mõjul ei kasva puid) ja mõned rannaniidud (eelkõige maatõusu alal, mis veel pole metsastunud). Sekundaarsed niidud on kas, looduslikud niidud, kui nende püsimine on seotud loodusliku koosluste regulaarse niitmisega, või kultuurniidud, kui niidetav kooslus on külvatud. Taimestik Niidu taimestik on kõigi teiste meie elukooslustega võrreldes märksa liigirikkam. Ehkki õitseajal paistavad kõige enam silma kaunite värviliste õitega taimed, moodustavad siin põhiosa hoopis kõrrelised või tarnad. Tähtis osa on niidu taimestikus ka liblikõielisi.
10 meetri pikkune uhtorg, mille suudmesse kuhjus moreenist, liivast ja kruusast väljauhtekoonus. Loodusliku taimkattega aladel kaitseb tihe kamar muldade ärakannet isegi väga järskudel kallakpindadel. Taimestik Liigestatud reljeef, muutlik pinnakate ja iseloomulik vetevõrk on soodustanud mosaiikse taimkatte kujunemist. Tähtis roll on olnud ka inimtegevusel. Iga vähegi põlluks sobiv maalapp on siin vähemalt mõnda aega olnud üles haritud. Paljud endised põllud on taas metsastunud. Kõrvuti raieküpsete kuusikute ja segapuistutega esineb sekundaarseid kaasikuid ja haavikuid, ent ka rohkesti võsa. Vaade Haanja kõrgustikult Võru suunas Haanja kõrgustikust on tänapäeval ligikaudu pool metsa all. Siin leidub peaaegu kõiki Eestis esinevaid metsatüüpe, v.a. loometsad. Vanemates puistutes on ülekaalus kuusk, mis siinmail on reeglina kõrgekasvuline. Heaks näiteks on Vällamäge kattev põlismets, kus puude kõrgus ulatub 40 meetrini.
Arupuisniitudelt pärineb rohurinde liigirikkuse rekord - 74 liiki soontaimi ühel ruutmeetril. 5 Enamik neist niitudest on pool-looduslikud, seega inimtekkesed, kujunenud metsadest raiete või põlengute tagajärjel. Kui inimmõju - niitmine või karjatamine lakkab, hakkab niit võsastuma ja muutub metsaks. Praeguseks on enamik aruniite kas metsastunud või põllumaaks üles haritud, neid võib tüüpilisel kujul näha üksnes looduskaitsealadel, näiteks Matsalus või Viidumäel. Puurindes kasvavad üksikult harilik mänd, arukask, harilik pihlakas, saar, vaher, sanglepp. Põõsarindes leidub enam erinevaid taimeliike: harilikku kadakat, harilikku kukerpuud, harilikku kuslapuud, verevat kontpuud, kibuvitsasid, paakspuud, põõsasmaranat. Rohurinne on hästi liigirikas
väljakujunemisele. Leida võib nii palme Vahemere kaldal kui mäestikumetsi Alpides. Kuid põllumajanduse, saastumise ja liigse urbaniseerumise tagajärjel on paljud loomaliigid sattunud väljasuremise ohtu, nende hulgas näiteks meil levinud pruunkaru ja hunt, aga ka korsika hirv ja teised. Mõned loomaliigid on suutnud jääda looduses püsima tänu Rahvusparkide programmile. Metsad, peamiselt pöögi-, tamme- ja männimetsad, katavad umbes viiendiku riigi pindalast. Just metsastunud alad, nagu ka sood ja mäestikud, on enamiku loomade ja lindude elupaigaks Prantsusmaal leiduvad loodusvarad: Kivisüsi, rauamaak, boksiit, tsink, uraan, antimon, arseen, potas, päevakivi, fluor, kips, puit, kala. Administratiivne jaotus: Prantsuse Vabariik on administratiivselt jaotatud 22 regiooniks ja 96 departemanguks. Lisaks kuulub talle 4 meretagust departemangu (Guadeloupe, Martinique, Guyane, La Réunion) ja 4
sookaasikuteks. Looduslike rohumaadena levivad Haanjas enamasti viletsa taimekasvuga soostunud niidud, kõrgematel aladel levivad liigivaesed aruniidud. Palju esineb liigivaese madalsoo kasvukohatüüpi. Geograafilise asendi tõttu esineb mitmeid mandrilise ja idapoolse päritoluga liike. Tähtis roll on olnud ka inimtegevusel. Iga vähegi põlluks sobiv maalapp on siin vähemalt mõnda aega olnud üles haritud. Paljud endised põllud on taas metsastunud. Kõrvuti raieküpsete kuusikute ja segapuistutega esineb sekundaarseid kaasikuid ja haavikuid, ent ka rohkesti võsa. Loodusvarad Keskkonnaregistri andmetel asuvad Haanja vallas Kuiandi liivamaardla ja Ala-Palo liivamaardla, osaliselt jäävad valla territooriumile Selsi ja Palu (Palojärve) turbamaardla (pruun). Maa-ainest (kruusa ja liiva (kollane)) kasutatakse ka isikliku majapidamise tarvis ühe kinnisasja piires.
suhteliselt ühtlaselt (suurimaks erinevuseks ~10 %). 3 Joonis 1. Päikese energeetilise resursi jagunemine 1.1. Elektrienergia Elektrienergia tootmisel tuleb arvestada: tarbitava elektrienergia koguse ning tipukoormuse katmiseks vaja mineva tootmisvõimsusega. Keskkonnateabe keskuse andmetel on ligikaudu 3462 km2 rohumaast metsastunud ja metsastumas. Sellest 1/5...1/4 oleks tõenäoliselt kasutatav PV paneelide (photovoltaic) paigaldamiseks. Sealjuures saab arvestada, et elektri transport kaugele toimub väiksemate kadudega kui soojuse puhul. Võttes arvesse ka maa-ala katvusteguri (50...60 %), siis tuleb maksimaalseks PV-paneeli pindalaks 400...500 km2. Enamkasutatavate ränil baseeruvate PV paneelide 1 m2 annab tipuvõimsust 150 W ja toodab optimaalse paigutuse korral aastas 130 kWh elektrienergiat
1800, Arc 1950 and Arc 2000, mis asuvad 810- 3225 meetrit merepinnast, kuigi suusatamine on enamasti võimalik üle 1200 meetri. Suusatamisala koosneb 106 rajast, 54 liftist ja 200 km laskumisest. Kuurordi kõrgeim tipp on Aiguille Rouge. Kuurort pakub segu puhastest radadest ja metsastunud radadest. Tema maastik on hea mainega, roheliste, punaste ja mustade hüpete ja rööbastega. See on hea ka lumelauduritele, väheste liftidega. Seal on võimalus ka mägironimiseks. Saar Mont Saint-Michel Kiviline tõusu-mõõna saar Normandias. Ta asub poole miili kaugusel riigi põhja rannikust. 2006 aasta seisuga on elanikke seal 41.
(C3) looduse ning bioloogilise mitmekesisuse sisemine väärtus; (C4) rekreatsioon ja vaikus. Toetavad teenused: (S1) fotosüntees; (S2) toitainete ringlus; (S3) mulla teke. Kõige sagedasem elupaik uurimispiirkonnas oli okasmets, mis kattis 33.0% alast. Erinevate maakasutuse vormide mõju ökosüsteemide teenuste eraldiste loomisele Erinevusi maakasutuses võrreldi kolmes põhjapõtrade karjatamise piirkonnas. Maakasutuse mustrid varieerusid vastavalt piirkonnale. Metsastunud alasid oli Ivalo piirkonnas 16.6%, aga Hammastunturis ainult 9,6% ning Lappis 6,4%. Kaitse all olevaid piirkondi oli Hammastunturis 51,5%, Lappis 48,1% ning 25,5% Ivalos. Teedevõrgustiku tihesus oli kõige kõrgem Ivalos. Pooleldi kodustatud põhjapõtru karjatatakse kogu piirkonnas, kuigi suvistel ning talvistel karjamaadel on erinevus. Maakasutuse mõju sõltub sellest, kas tegu on raske või kerge maakasutuse viisiga. Raskemad
Ulatuslik karjakasvatus levis Eestisse umbes 4000 aastat tagasi ning samal ajal võis suurenes märgatavalt ka puisniitude pindala. 20. sajandi keskpaigani ohustas niite peamiselt nende 4 ülesharimine ning seetõttu kaitsti niite kahjustamise eest. Hilisemal ajal ohustab niite peamiselt kasutamisest väljalangemine koos kinnikasvamisega. Milliseid põhireegleid tuleb jälgida metsastunud puisniidu taastamisel? Taastada tasub puisniitu, millel on veel märgatav endine struktuur ning säilinud niidule omast rohukamarat. Tugevasti võsastunud puisniidul on mõistlik raiuda pigem mitmel aastal ja vähem kui ühe korraga ja palju. Taastamisel on oluline nii vanade puude säilitamine kui järelkasvu eest hoolitsemine. Ka põõsaid peaks puisniidule jääma. Puisniidu taastamisel tuleks lähtuda kohalikest traditsioonidest (liigiline koosseis, struktuur). Peale puisniidu
Kaua oli Luidja ainuke teadaolev pisilina kasvukoht Eestis. Hiljem leiti pisilina Hiiumaal Sarve poolsaarel, Kärdla rannaniidul, Jausa rannikul jm. Koos Eestis haruldase pisilina kasvukohaga on siia moodustatud 56 hektari suurune Luidja maastikukaitseala, mille kaitse-eesmärk on kaitsta unikaalset liivaluidetel kasvavat sanglepapuistut ning elupaigatüüpe nagu on püsitaimestikuga liivarannad, valged luited (liikuvad rannikuluited), hallid luited (kinnistunud rannikuluited ), metsastunud luited jõed ja ojad ning rohunditerikkad kuusikud. Luidja rand on üks Hiiumaa ilusamaid liivaseid supelrandu. Ilusa ilma korral paus jalutamiseks/ujumiseks kuni 30 minutit. Järgmiseks peatuskohaks on Kõrgessaare tööstusasula, mis asub ninametsa poolsaarel. Ühtlasi on see vana mõisasüda, mida on näha üksikutest vanapärastest ehitistest, nagu maakivist viinaköök. Mõisaaegne on ka puust valitsejamaja, mis viimastel aastakümnetel on olnud nii lasteaed kui algkool
Arvestada veel: kollektiivsus-individuaalsus, seotus religioossete institutsioonidega, rituaalse käitumise eripärad, … Ristipuud maastikul, rahvausundis ja kombekäitumises Surmakultuur ja matusekombed. Kui nad asuvad maastikul, siis on nad osad pärandkultuurist. Kultuuripärand – laiem mõiste, keel, kirjandus, muusika Pärandkultuur – võeti kasutusele 1990. aastatel, hakati huvi tundma inimtegevuse vastu aladel, mis praegu on metsastunud. Maailmapuu Jaotab ilmaruumi kolmeks tasandiks vertikaalselt – ülalilm kõrgemate vaimolendite tarvis, keskmine ilm lihtsurelike jaoks ja allilm siit ilmast lahkunute hingede ja pahasoovlike vaimolendite jaoks. Horisontaalselt aga jaotab ilmapuu ilmaruumi neljaks ilmakaareks. Tuntud eelkõige šamanistlikust kultuuriruumist. Puude külge või puudesse matmine Lahkunu hing võtab surmajärgselt linnu kuju ja niimoodi on tal tunduvalt lihtsam
Euroopa Liit (EU) on üks suuremaid osalejaid ülemaailmses metsanduses. Rootsi, Soome ja Austria liitumine 1995. aastal kahekordistas ELi metsaga kaetud pindala (see suurenes 113 miljoni hektarini, millest 87 miljonit hektarit on majandatav mets), samal ajal suurenes metsamaa osakaal 21%-lt 31%-ni. 2004. aasta laienemisega suurenes EU-25 metsa pindala 20% võrra, üksnes majandatavat metsa oli enam kui 148 miljoni hektarit; kui aga võtta arvesse põlismetsad ja muud metsastunud alad, ulatus pindala 160 miljoni hektarini. EU-25 on metsa pindala poolest maailmas kuuendal kohal, metsa pindala on samas suurusjärgus Hiina ja Indoneesiaga. 2007. aastal liitunud Rumeenia ja Bulgaaria lisasid EU-27le veel umbes 10 miljonit hektarit täiendavat metsapinda. (1) Juba jagunemine lehtpuumetsadeks (55%) ja okaspuumetsadeks (45%) annab tunnistust väga mitmekesistest ökoloogilistest tingimustest erinevatel laius- ja pikkuskraadidel. Euroopa
ainet lagundamata ning see on ajapikku ladestunud soomulla ehk turbana Vastavat arengusuunda maastikus nimetatakse soostumiseks, vastavat mullatekkesuunda turvastumiseks. Sood moodustavad Eesti pindalast 22%. Madalsoo, soo arengu alam (enamasti esimene) aste, on rohketoiteline (eutroofne), sest põhja-,pinna- ja üleujutusvesi toovad sisse mineraalaineid; vee kareduse järgi eristatakse lubjarikkaid ja - vaeseid madalsoid. Läbivooluline metsastunud madalsoo on lodu. Siirdesoo, turbalasundi tüsenedes kujuneb järgmine aste - siirdesoo, see on kesktoiteline (mesotroofne) soo ja selle toitumises on põhjavee osatähtsus väiksem; lubjavaese lähtekivimi korral moodustub juba esimese astmena siirdesoo. Raba e kõrgsoo on viimane soo arengu etapp, vähetoiteline (oligotroofne) soo arengu aste, mida iseloomustavad vett varuv pidevalt kasvav turbasamblaist kate ja sellest kujunev sõltumatu
Niit e heinamaa - ökosüsteem, milles taimkatte moodustavad peamiselt tihedalt kasvavate mitmeaastaste mesofüütide kooslused, mille mullas toimub kamardumine ja mida võidakse regulaarselt niita. Primaarsed niidud on rohumaad, mis on kujunenud ilma inimese olulise osaluseta. Primaarseiks niitudeks võivad Eestis olla mõned lamminiidud (kus üleujutuse ja jää mõjul ei kasva puid) ja mõned rannaniidud (eelkõige maatõusu alal, mis veel pole metsastunud). Sekundaarsed niidud on kas looduslikud niidud, kui nende püsimine on seotud loodusliku koosluste regulaarse niitmisega, või kultuurniidud, kui niidetav kooslus on külvatud. 1 Aiamaa - väiksem aiakultuuride kasvatamiseks kasutatav maa. Tehislik kooslus. Kasvukoht - (elupaik, biotoop, ökotoop) on keskkonnategurite – kliima, pinnamoe, mulla, veereziimi jm. suhteliselt püsivate omadustega kompleks
Niiskematel põllumaadel võiks eelistada sangleppa, samuti produktiivne puuliik Ka harilik tamm on sobiv puuliik, kuid tamme kasvatamine on enamasti märksa komplitseeritum ja nõuab rohkem vaeva ning kulutusi. Populaarsust on kogunud ka haava, eelkõige hübriidhaab Vaesematel ja kuivematel liivmuldadel võib kasvatada ka mändi, kuid reeglina on sellised mullad juba metsastatud või metsastunud Kuusk on ka põllumaadel väga produktiivne, kuid kuusikute laiem kasvatamine on piiratud samadel põhjustel, mis männi puhulgi. väga populaarne on ka maarjakase kasvatamine hooldamine o eriti vajalik just esimestel kultiveerimisjärgsetel aastatel o 1-3 korda esimestel aastatel o Põhiliselt heina niitmine Metsakaitse – on metsanduse haru, mis tegeleb kahjustuste vältimisega
Viimasel ajal on populaarseks muutunud ka haava kasvatamine (peamiselt tänu soomes asuvale Kirknieme paberitehasele). Kasvatatakse peamiselt hübriidhaaba (Populus tremula x Populus tremuloides). Hetkel on Eestis taolisi, endisele põllumaale rajatud lühikese raieringiga majandatavaid hübriidhaavakultuure ligikaudu 600 ha. Vaesematel ja kuivematel liivmuldadel võib kasvatada ka mändi, kuid taolisi muldi on põllumaadel üldiselt vähe, enamasti on nad juba metsastunud(-tatud) probleemiks on põllumaamännikutes juurepess ja madal puidu kvaliteet. Kuusk on ka põllumaadel väga produktiivne, kuid kuusikute laiem kasvatamine on piiratud samadel põhjustel, mis männi puhulgi (puidu kvaliteet, haigused). Võib kõne alla tulla madalamate, niiskematel kasvukohtadel, juurepessuoht on väiksem, kuid sellised puistud on jällegi tormikartlikumad. Endisel põllumaal võib aga kuuske kasvatad näiteks jõulupuudeks.
Haavikute probleemiks on nakatumine haavataelikuga juba suhteliselt noores eas, vanematest puistutest on kahjustatud enamik ja suur osa puid seest mädad. Sanglepp, levikult kuues puuliik, moodustab 3,1% puistute pindalast ja 4,9% kasvava metsa tagavarast. Sanglepikute keskmine vanus on 51 aastat ja hektaritagavara 248 m3. Sanglepp eelistab keskmise viljakusega niiskeid kasvukohti, kasvab sageli jõe- ja ojalammidel. Esineb nii puhtpuistutena, kuid ka segus kasega. Hall-lepp on pioneerliik metsastunud põllumaadel, moodustades 8,6% puistute pindalast ja 7,1% kasvava metsa tagavarast. Hall-lepikute keskmine vanus on 30 aastat ja keskmine hektaritagavara 172 tihumeetrit. Hall-lepp on olulistest puuliikidest kõige madalakasvulisem, mistõttu puistu 25 meetrine keskmine kõrgus on üldjuhul saavutamatu. Vaatamata suhteliselt väikesele kõrgusele on parimate lepikute hektaritagavara kuni 350 m3. Valdavalt kasvavad hall-lepikud parasniisketes viljakates kasvukohtades
Saare kinnistu põhjaosas paiknev kadastik koos naaberkinnistutel oleva kadastikuga moodustab ühtse kompaktse kadastikuala ja selle tükeldamine ei ole põhjendatud. Kadastiku seisundi parandamiseks tuleks teostada kadakate harvendamist ja võsaraiet ning seejärel ala kariloomadega karjatada, kuid kadastiku seisundi parandamine ei saa olla hoonestuse lubamise põhjenduseks. Kinnistu lõunaosas (ca 3200 m2suurune ala) kaitstavaid elupaigatüüpe ei leidu, ala on metsastunud ning ehitamine eeldab metsamaa raadamist. Lõunaossa ehitamiseks peaks rajama kinnistut läbivalt pinnasteelt juurdepääsutee hoonestusalani. Juurdepääsutee saaks rajada ka läbi naaberkinnistute väljastpoolt kadastikke, kuid see eeldaks metsa raadamist. Seega ei ole Saare kinnistul kohta, kus ehitamine oleks põhjendatud. Kinnistu hoonestamisel ei ole tagatud rahvuspargi kultuuripärandi kaitse, sest hoonestatakse
populaarseks muutunud ka haava kasvatamine (peamiselt tänu soomes asuvale Kirknieme paberitehasele). Kasvatatakse peamiselt hübriidhaaba (Populus tremula x Populus tremuloides) . Hetkel on Eestis taolisi, endisele põllumaale rajatud lühikese raieringiga majandatavaid hübriidhaavakultuure ligikaudu 600 ha. Vaesematel ja kuivematel liivmuldadel võib kasvatada ka mändi, kuid taolisi muldi on põllumaadel üldiselt vähe, enamasti on nad juba metsastunud(-tatud). Probleemiks on põllumaamännikutes juurepess ja madal puidu kvaliteet. Kuusk on ka põllumaadel väga produktiivne, kuid kuusikute laiem kasvatamine on piiratud samadel põhjustel, mis männi puhulgi (puidu kvaliteet, haigused). Võib kõne alla tulla madalamate, niiskematel kasvukohtadel, juurepessuoht on väiksem, kuid sellised puistud on jällegi tormikartlikumad. Endisel põllumaal võib aga kuuske kasvatada näiteks jõulupuudeks
22) Kus saaksime ja miks kasutada võsa ärastamiseks freesi? Freesi konstruktsioon. Seda saakisme kasutada, seal kus on tulemas ehitusplats, sest on ehitusplatsi ettevalmistamise käigus on vaja eemaldada puud, kännud, võsa jne. Freesi võime kasutada. Kinnisvara arendusprojektid, vesiehitised (sadamad, paisjärved,), turbatööstuses uute tootmisväljakute rajamine aga ka põllumajanduses uue põllumaa rajamine toimuvad tihti metsastunud, võsastunud ja varem kasutamata (seetõttu ebatasasel ja kividerikkal) maaalal. Kõik sellesse gruppi kuuluvad masinad võivad olla ühe, vähemalt 10 tonnise veojõuklassiga roomikkäiguosal baasmasinaga, mis varustatud vahetatavate tööorganitega Kitsaskaevikekskavaatorid ETC-163 ja ETC-2010 on freesketttööseadise ja tigutransportööriga. Võivad töötada (ka ETC-2011/1) kergemates üksikuid kuni 10 cm läbimõõduga kive sisaldavates pinnastes.
Mere ja muude veekogude äärsete metsade raiumist on enamasti välditud. Seetõttu pole muldade tuulekanne olnud enne suurte uudismaade rajamist 20. sajandi teisel poolel Eestis kunagi tõsiseks probleemiks olnud. Samuti pole näiteks Lõuna-Eesti kuppelmaastike järsemaid nõlvu üritatud ulatuslikult põllustada, vaid need on jäetud metsa alla. Nii on välditud erosiooni teket. Metsade aletamine on tihti viinud küll muldade viljakuse langusele, kuid tavaliselt on endised alepõllud taas metsastunud ning nõudlikumad puuliigid on vaid asendunud vähem nõudlikutega. Siiski ei saa sellist mõõdutundega maastike kasutamist ja hoidmist pidada keskkonnateadlikuks käitumiseks metsade suhtes. Põhjuseks on olnud teistsugused tegurid. Sihikindel laialdasem metsade kaitsmise alustamine mere rannikul alates 1764. aastast on lähtunud siiski riiklikust algatusest. 1836. aastaks oli mereäärsete riiklikult kaitstavate metsade pindala kasvanud juba 9000 hektarini. Tõsisemalt tõusis metsade
ning ta on väga vastupidav. · Eesti hobune on kultuurilooliselt väga olulise tähtsusega osa Eesti talupidamises. · Eesti hobune on aborigeenne loomatõug. · Eesti hobune on esteetiliselt suurepärane loodus- ja talumaastike ilmestaja. · Eesti hobune on väga hea rohu- ja põõsarinde piiraja. See tagab pool-looduslike koosluste avatuse ja liigirikkuse. · Eesti hobust on väga hea kasutada tugevalt võsastunud või metsastunud pool-looduslike koosluste (näit. puisniidu) esmase puhastajana. · Eesti hobuse kabjad on rohukamarat säästvad. · Eesti hobune ei tallu reeglina õitsvaid orhideid, nurmenukke, angerpiste jt. taimi, samal ajal kui õitsva taime ümbrus on söödud madalmuruseks. [5] 1.4. Eesti hobune tänapäeval Eesti hobuse populatsioon on viimase viie aasta jooksul suurenenud mitu korda. Kui 2000. a tuli Eestis ilmale 118, siis 2004. a 178 eesti tõugu varssa. Sellele on aidanud kaasa alates 2001
ha. Vaesematel ja kuivematel liivmuldadel võib (puistud). seemneistandust, kus koos kasvavad erinevad kasvatada ka mändi, kuid taolisi muldi on Metsaselektsiooni eesmärgid plusspuude kloonid 1 , mis omavahel tolmlevad põllumaadel üldiselt vähe, enamasti on nad juba Rakendatavad selektsioonialased abinõud peaksid (ristuvad) mille tulemusena saadakse parema metsastunud(-tatud) probleemiks on alati parandama metsa seisundit ja suurendama genotüübiga seeme (võrreldes tavalise põllumaamännikutes juurepess ja madal puidu tema erinevaid väärtusi. Metsaselektsiooni puistuseemnega). Kuna seemlate rajamine ja kvaliteet. peamisteks eesmärkideks on: hilisem hooldamine on seotud majanduslike
67. Harilik saar (Fraxinus excelsior) ja harilik sirel (Syringa vulgaris) Fraxinus excelsior - Harilik saar kasvab kuni 30 m kõrguseks, sirgetüveliseks ja kuni 2 m tüveläbimõõduga puuks. Lisaks meile kasvab harilik saar Lääne-Euroopas, Vahemeremaadel, Kaukaasias ja Väike-Aasias. Eestis kohati sage. Kõrgeimad saared on Eestis mõõdetud kuni 35 m kõrguseks ning need asuvad Sangaste pargis. Meil on harilik saar levinud peamiselt salu- ja lodumetsades Lääne-Eestis, eriti Saaremaal metsastunud puisniitudel, kus ta eelistab lubjarikkama, viljakama pinnasega kasvukohti (nn lubjasaar). Saar kasvab hästi ka liikuva põhjaveega jõelammidel (nn luhasaar). Vähem kohtame teda Põhja- ja Kagu-Eestis. Tänu hästiarenenud juurestikule on ta aga põuakindel. Samas ei talu harilik saar suitse ja gaase, seetõttu pole ta sobiv linnahaljastuses. Harilik saar jääb enamasti maahaljastuse liigiks, kasutada võib teda ka alleede istutamisel või üksikpuuna taluõues.
Viimasel ajal on populaarseks muutunud ka haava kasvatamine (peamiselt tänu soomes asuvale Kirknieme paberitehasele). Kasvatatakse peamiselt hübriidhaaba (Populus tremula x Populus tremuloides). Hetkel on Eestis taolisi, endisele põllumaale rajatud lühikese raieringiga majandatavaid hübriidhaavakultuure ligikaudu 600 ha. Vaesematel ja kuivematel liivmuldadel võib kasvatada ka mändi, kuid taolisi muldi on põllumaadel üldiselt vähe, enamasti on nad juba metsastunud(-tatud) probleemiks on põllumaamännikutes juurepess ja madal puidu kvaliteet. Kuusk on ka põllumaadel väga produktiivne, kuid kuusikute laiem kasvatamine on piiratud samadel põhjustel, mis männi puhulgi (puidu kvaliteet, haigused). Võib kõne alla tulla madalamate, niiskematel kasvukohtadel, juurepessuoht on väiksem, kuid sellised puistud on jällegi tormikartlikumad. Endisel põllumaal võib aga kuuske kasvatad näiteks jõulupuudeks.
Põõsarinne on sageli väga liigirikas. Rohurinne on kidur, madala saagikusega, kuid liigirohke. Arupuisniitudelt pärineb rohurinde liigirikkuse rekord - 74 liiki soontaimi ühel ruutmeetril. Enamik neist niitudest on pool-looduslikud, seega inimtekkelised, kujunenud metsadest raiete või põlengute tagajärjel. Kui inimmõju - niitmine või karjatamine lakkab, hakkab niit võsastuma ja muutub metsaks. Praeguseks on enamik aruniite kas metsastunud või põllumaaks üles haritud, neid võib tüüpilisel kujul näha üksnes looduskaitsealadel, näiteks Matsalus või Viidumäel. Puurindes kasvavad üksikult harilik mänd, arukask, harilik pihlakas, saar, vaher, sanglepp. Põõsarindes leidub enam erinevaid taimeliike: harilikku kadakat, harilikku kukerpuud, harilikku kuslapuud, verevat kontpuud, kibuvitsasid, paakspuud, põõsasmaranat. Rohurinne on hästi liigirikas. Seal kasvavad harilik kukehari, valge kukehari, harilik
annaabi.ee 
