Küsimused-vastused teksi "Näha hunti vabana on suur õnn" kohta (0)

Küsimused
1. Eesti huntide olukord pigem erineb huntide olukorraga teistes riikides. Sarnaneb võibolla vaid hundi tõugude või ohtlikkuse poolest (et hunt üleüldiselt juba on ohtlik). Samuti võib sarnaneda ka selle poolest, et kuskil mingeid hunte veel üldse eksisteerib. Mitte küll igal pool ja igas riigis, aga vaevalt , et kõigis teistes riikides on kõik võimalikud hundid tapetud ja alles ei ole ainsamatki isendit. Erineb aga huntide arvu poolest. Eestis võib olla tõesti, et on kõige rohkem hunte alles ja jälgitakse, et nad päris välja ei sureks. Erineb ka selle poolest, et eestlastel on huvi huntide ja nende olemasolu vastu piisavalt suur, et neid lähemalt uurida, kaitse alla võtta ja takistada nende välja suremine . Samuti on eestlastel ka suur huvi huntide naha vastu. Euroopaga liitumisel tehti seega Eestile erand huntide laskmise osas. Neid võib eestis lasta, kuni säilitatakse huntide elujõuline asurkond .
2. Huntide suhtes on kirjeldatud huvigruppide arvamusi , nagu:

• OÜ 360 KRAADI kaitseb hunte ja seisab nende huvide ning õiguste eest väljas. Osaühing tegeleb küll turismindusega, täpsemalt seiklus - ja loodusturismindusega, aga neile on hundid väga tähtis osa meie loodusest ja looduslikust mitmekesisusest. Muidugi on neil hunte ka vaja, et neid vabas looduses turistidele näidata, seega on nende tegemised natuke ka omakasupüüdlikud.
  
• LOODUSKAITSE LIST samuti kaitseb hunte ja metsloomi üldiselt. Nemad aga ei tegele sellega omakasu püüdlikult vaid puhtast armastusest loomade vastu ja soovist säilitada looduslik mitmekesisus . Nemad arvavad , et EL ja ka riik ise soovivad endale tekitada hiiglaslikke kulutusi ja seega ei võta midagi ette selleks, et ennetada huntide rünnakud taludele ja taluloomadele. Juba ainuüksi ühe aasta kulutustest, mis on tulnud huntide laastavast tööst taludele ja mille riik peab talule kinni maksma, võiks ehitada kaitsvad aiad talude ümber, mis ei piiraks liigselt taluloomi, aga hoiaksid taluloomad eemal huntide liigsest näljast. Kui ehitada selline tara nt. mõne metsa ümber, hoiaks ära ka liigse metsa raie nende metsade korral ja jääks metsloomadele ruumi elada seal, kus on nende kodu, mitte ei peaks nad tungima taludelle toitu või varjupaika otsima .
  
• METSAKAITSE- JA METSAUUENDUSE KESKUSE ULUKISEIRE OSAKOND väidab, et ohtu huntide väljasuremisele veel ei ole. On küll tõsi, et hundid on jahimeeste lemmikud, kuna hundid on neile tõsised vastased oma inteligentsi ja ettevaatlikkuse poolest. Kuid nad olla ise sama head jahimehed , kui inimesed. Vahest isegi paremad. Samuti arvab ta, et mõnel pool, nagu näiteks Jõgevamaal, Raplamaal, Järvamaal ja Võrumaal, võiks hunte isegi rohkem küttida, kui seda praegu tehakse.
  

3. Pealkirja „Näha hunti vabana on suur õnn“ võib mõista mitmetti:

• Kuna hunte on nii väheks jäänud, ei ole neid nii lihtne näha. Nad hoiavad kokku ja ei anna end välja lihtsale metsas jalutajale, kui neil ei ole plaanis jalutajat ära süüa või kui nad ei ole kindlad, kas jalutaja neile midagi halba ei tee. Hunti võib ju küll selle asemel minna loomaaeda vaatama, aga see ei ole päris see, kuna loomaaias istub hunt puuris ja on küll täiesti ohutu, kuid on õnnetu ja vangis.
  
• Hunti vabana näha on suur õnn, kuna hundid ei ole rumalad . Nad ei näita end oma saakloomale, olgu selleks siis inimene või jänes või veel midagi muud. Nad hiilivad vaikselt ligi ja tapavad saaklooma. Kui sul õnnestub hunti näha ja hunt ise on piisavalt kaugel, ning sina ei näita välja oma hirmu, siis tavaliselt annab hunt alla ja nö. põgeneb. Seda küll mitte alati. Vahepeal , kui ta on piisavalt näljane, võib ta ka saaklooma niisama maha murda ja ära süüa. Seega, kui kellegil õnnestub hunti näha ja ka ellu jääda, on see inimene õnnega koos.