(venelased misjoneerivad venelasi, bulgaarlased bulgaarlasi jne). Protestantlikud kirikud oluliselt paindlikumad. Asetavad esiplaanile usutunnistuse, sageli ka rahvuse. Kristliku kiriku uurimine Ajaloolisus on alati kaasas käinud. Moodne ajaloouurimine algas 18.-19. sajandil, enne seda vaadati kristliku kiriku ajalugu ajaloolisena, kuid käsitlused olid erinevad. Keskajal üritati periodiseerida. 19. sajandit on nimetatud ajaloosajandiks, kuna ajaloo uurimine vaadati metodoloogiliselt üle ning sellega puutus distsipliinina kokku ka kirikulugu. Muutub ajalooliseks uurimisobjektiks. Seetõttu on kirikulugu nii teoloogia kui ka religiooniuuringute jaoks ei liha kui ka kala – ühtpidi kasutab ajalooteaduslikke meetodeid, teistpidi tegeleb ka õpetusajalooga, mitte vaid kristlikku institutsiooni ajalooga. Kultuuriline kontekst on ülemöödunud sajandist hakanud tähtsust kasvatama. Kiriku rolli on tunnustatud kultuuri ja väärtuste alalhoidjana
kirjeldav kui ka normatiivne (A. Tucker) Ajaloolaste seas pole üksmeelt ajaloo objekti, meetodi ega teaduslike saavutuste osas, mis peaksid seda eristama ühiskonnateadustest. Ei pasita olevat selge, mis peaks olema ajaloo ,,põhiteema" tema konkreetsed ajalis-ruumilised piirid. Ajalooteoorial on kolm üksteisega seotud praktilist funktsiooni: 1. Legitimeerib mingi konkreetse ajalookirjutuse tava, konkreetse ajalootemise viisi. Esitleb seda epistemoloogiliselt ja metodoloogiliselt teistest paremana. Õigustab ja seab esile nö õige viisi. 2. Programmiline funktsioon, kus teooria visandab konkreetse programmi ajalooga tegelemiseks. Kuidas uuritakse ja kes uurib? 3. Piiritleb ajalootegemise viisi teoreetiliste reflektsioonidega. Ajalooteooria esitab 4 küsimust 1. Epistemoloogilised küsimused (Mida üldse saame teada tegelikkuse kohta ja mis on nende teadmiste iseloom?) 2. Metodoloogilised küsimused (Kuidas teadmisi hankida? Milliseid
jaoks kindlasti need, mis jälgivad erakondadele jagatavat toetust. Sellest tulenevalt ütleksin, et sotsioloogia on uuriv teadus, mille üheks väljundiks ongi uuringute läbi viimine. Kui vaadata, mida selle kohta arvavad autoriteedid, siis Võõrsõnastiku järgi on sotsioloogia ühiskonnaõppetus, ühiskonna talitlemist, selle liikmete sotsiaalse käitumise seaduspärasusi uuriv teadus. Vikipeedia järgi on sotsioloogia on nii metodoloogiliselt kui temaatiliselt väga lai teadusala. Traditsiooniliselt on keskendutud sotsiaalse kihistumise, klasside, mobiilsuse ja religiooni, ilmalikustamise, õiguse ja kõrvalekallete uurimisele. Kuna kogu inimtegevus sõltub sotsiaalselt struktuurist ja indiviididest, siis on sotsioloogia fookus laienenud ka tervise-, militaarsete ja karistusasustuste, interneti ja isegi sotsiaalse aktiivsuse teaduslikule uurimisele. Seega on sotsioloogia teadus, mis on keskendunud uurimisele. Siiski peetakse eri
Ainult intellektuaalsele arengule orienteeritud didaktikateooria ei peegelda tervikliku isiksuse kujunemise protsessi täielikult. Ainult õppetegevus loob tingimused ellu lülitumist võimaldavate integraalsete isiksuseomaduste kujunemiseks (A.Liimets 1998). Heino Liimetsa uurimisprogramm oli eelkõige suunatud teoreetilis-metodoloogilistele otsingutele didaktikas. Ta püüdles traditsioonilise ainekeskse didaktilise paradigma kummutamise poole ning tahtis luua metodoloogiliselt uue isiksuse arengu keskset kontseptsiooni. Tema peamiseks panuseks võibki lugeda õpetamise metoodika moderniseerimist, et õppimine väljuks ainekesksuse raamidest ning muutuks õpilase jaoks loogilisemaks ning lihtsamaks. Heino Liimets mõistis kasvatust kui tingimuste loomist arenguks, kui õpilase elutegevuse organiseerimist. Inimene õpib ja areneb aktiivse tegevuse kaudu. Kuiv ainekeskne õpetamine pärsib isiklikku arengut ning sellest tuleks hoiduda. Sõnum tänapäeva
Seadused bioloogias : [34. teoreetilise bioloogia kevadkooli ettekannete kokkuvõtted] toimetajad A. Vanatoa ja I. Puura Tartu : Eesti Looduseuurijate Selts, 2008 107 lk. ELU SEADUSED Elu olemus BIOLOOGIA on elu teadus. Oma metodoloogiliselt olemuselt füüsika-keemia ja sotsiaalteaduste vahel. Elu on kompleksne ja organiseeritud. Elule on omane kodeeritud teabe kasutamine (ßà elutud kristallid "kasutavad" kasvamiseks vahetut füüsilakistes struktuurides peituvat teavet). Erinevate ühikute koostoimes silutakse võimalikud keskkonna hävitavad kõikumised, mis hävitaksid üksikud seostumata elemendid (DNA-valgud; aktiivsed-passiivsed geenid). Elu teave on kodeeritud molekulidest moodustatud
tootmisele kohapeal. Mitmes rahvusvahelises võrdluses on Eesti majandusliku konkurentsivõime alusel paigutatud väga kõrgele kohale, paljudest arenenud majandusega riikidest ettepoole. Elanikkonna tulutase, ekspordi struktuur ja teadmusmahukus ei ole veel võrdsustunud kõrgelt arenenud riikide sellekohaste näitajatega,. eriti palju jääb Eesti maha tootlikkuselt. Arvan et potentsiaali hinnatakse metodoloogiliselt ühekülgselt või on alginfo ebakvaliteetne Majanduskasvu toetanud tegurid Eesti väga kiiret majanduskasvu on viimastel aastatel toetanud järgmised tegurid: a) kodumajapidamiste nõudluse kiire kasv, mida rahastati suures osas laenukoormuse suurenemise najal. Seda protsessi toetasid kõigi aegade madalamad intressimäärad 2004 2006, mida põhjustasid nii üleilmsed tegurid kui ka Euroopa Liiduga ühinemisega kaasnenud Eesti maariski vähenemine ja riskipreemia langus
teadmised. Integratiivse teadusena seisab aga didaktika paratamatuse ees uuendada senist kontseptuaalset süsteemi. (H. Liimets 1982) Kokkuvõte Heino Liimetsa uurimisprogramm oli eelkõige suunatud teoreetilis- metodoloogilistele otsingutele didaktikas. Ta püüdles traditsioonilise ainekeskse didaktilise paradigma kummutamise poole ning tahtis luua 9 metodoloogiliselt uue isiksuse arengu keskset kontseptsiooni. Nüüdseks on Tema teooriad täiendunud ja laialt levinud. Kahju ainult, et Ta seda ise näha ja kogeda ei saa. Kasutatud kirjandus · Liimets, A: Liimets-Sorokin, R; Unt, I; Kala, U. Heino Liimets: Ülevaade elust ja teaduslikest ideedest. Tal.:TPÜ kirjastus 1998:81 10 · Liimets, H
informatsiooni avaldamise keelu kolmandatele isikutele, välja arvatud juhul, kui tekib seadusejärgne või ametialane kohustus seda teha. Kompetents määrab, et siseaudiitoril peab oma siseauditeid läbi viima rahvusvahelistele siseauditi standarditele vastavalt. 2. SISEAUDITI TEOSTAMINE Tulenevalt Committee of Sponsoring Organizatsions of the Treadway Commission (COSO) lähenemist lähtub siseaudit kui kindlustandev tegevus iga konkreetse auditi läbiviimisel metodoloogiliselt Eesmärk Risk Kontrolli kontseptsioonist, s.o ahelast. 8 Põhitegevuse eesmärgid Riskide hindamine Riskide juhtimine Iga konkreetse kavadamisele tuleva auditi puhul tuleb esmalt planeerimise etapis jõuda otsusele, mida on vaja teha, kas ja kuidas.
eesmärgiga ,,paljastada" nende aluseks olevaid ideoloogiaid. + erinevalt varasematest mõju-uuringutest ei ole tähelepanu mitte ainult ühel konkreetsel tekstil või suhtlusaktil, vaid meediatekstid asetatakse laiemasse sotsiaalsesse konteksti. > autonoomse indiviidi müüdi õõnestamine, näidates, kuidas meedia avaldab mõju sotsiaalsetele suhetele. > emantsipatoorne püüd äratada kultuuritööstuse kütkes olevad inimesed, paljastada manipuleerivad võtted. marksistlik suund on metodoloogiliselt nõrk: suurem osa teooriatest on ilma empiirilise katteta. tegu on ideoloogilise ideoloogiakriitilise käsitlusega, mis on üsna dogmaatiline. klassikaline marksism on liigselt deterministlik ja reduktsionistlik (materialism), inimtegevusele ja initsiatiivile on selles jäetud liiga vähe ruumi. marksistlik mõiste ,,valeteadvus" eeldab, et eksisteerib vahendamisest ,,puhas" või ,,moonutamata" reaalsus. Eeldus, et massimeedia ja kultuur laiemalt toodavad valeteadvust,
1. Üldine lühike uurimisvaldkonna / probleemi kirjeldus. Alkoholi tarbimine ja sellega seotud seksuaalne aktiivsus pole mitte ebaharilik ajaviide kolledžitudengite jaoks. Selle uurimuse autorid küsivad, kuidas alkoholi tarbimine potensiaalselt kahjustab otsust kasutada preservatiivi juhusliku seksuaalse suhte tekkimisel. MacDonald, Zanna ja Fong( 1996 ) ei käsitle seda teemat, kui lihtsalt ajakohast sotsiaalset küsimust vaid teevad seda uurimust ka metodoloogiliselt huvitaval moel. Läbiviidud neljas eksperimendis tõstatub ka teatavaid eetilisi küsimusi 2. Milliseid peamisi tulemusi on selle probleemi uurimisel varem saadud. Varasemalt on hulk uurimusi, mis on läbi viidud Kanada ja Ameerika kõrg- ja kolledžiõpilaste hulgas leidnud, et vaatamata kaasnevatele riskidele nagu võimalus haigestuda AIDSi ja teistesse seksuaalsel teel edasikantavatesse haigustesse või siis ka soovimatu rasestumine on vaid 15 kuni 38% seksuaalselt aktiivsetest inimestest
Jaapan või kuus kohta Prantsusmaast parem (IMD 2007). Neid tabeleid nähes ei tohiks
kaotada reaalsustaju: selliste pingeridade koostamisel kasutatakse laialdaselt
eksperthinnanguid ja nende põhjal hinnatakse sageli vaid potentsiaalset konkurentsivõimet.
Elanikkonna tulutase, ekspordi struktuur ja teadmusmahukus ei ole veel võrdsustunud kõrgelt
arenenud riikide sellekohaste näitajatega,. eriti palju jääb Eesti maha tootlikkuselt. Arvan et
potentsiaali hinnatakse metodoloogiliselt ühekülgselt või on alginfo ebakvaliteetne
Eesti majandus on kiiresti kasvanud
Seni on Eesti majanduse edu aluseks olnud 1990. aastate makromajanduslikud reformid, mis
aitasid kaasa majanduse kiirele ümberstruktureerimisele ja võimaldasid hästi ära kasutada
meie kulueelise.
1 Üldbioloogia. 1.-2. SISSEJUHATUS BIOLOOGIA tegeleb elu uurimisega. Oma metodoloogiliselt olemuselt füüsika-keemia ja sotsiaalteaduste vahel. Eluteadus areneb pidevalt, teaduse ja tehnoloogia areng toetavad teineteist. Elu on kompleksne ja organiseeritud. Elule on omane kodeeritud teabe kasutamine ( elutud kristallid "kasutavad" kasvamiseks vahetut teavet). Erinevate ühikute koostoimes silutakse võimalikud keskkonna hävitavad kõikumised, mis hävitaksid üksikud seostumata elemendid (DNA-valgud; aktiivsed-passiivsed geenid).
13. Selgita IS projekteerimise seoseid ettevõtte arendusega (BPR) Äriprotsesside ümberkavandamine eesmärk muuta töö(protsessid) efektiivsemaks või isegi asendada teistsuguste protsessidega. Seda võib võrrelda ka teatud juhtudel standardiseerimisega (mitte samastada!), kui püütakse ettevõtte protsess kohandada standardlahendustega (ka standardsete infosüsteemidega). Tihtilugu arvavad ettevõtjad põhjendamatult, et nad on nii unikaalsed. Ümberkavandamine on metodoloogiliselt alguse saanud suurettevõtetest, kus seatakse väga selged ja mõõdetavad eesmärgid protsesside efektiivsuse tõstmiseks (positivistlik lähenemine). Mitmetel põhjustel ei ole need hästi üle toodavad VKE-dele, kelle puhul räägitakse ilmingutel põhinevast metoodikast (Phenomenological, Allikas: McAdam 2002) Aluseks on igasugune dokumentatsioon (asutuse struktuur, tegevusvaldkonnad, töökirjeldused, auditid) aga ka analüüsid (SWOT jms), ajurünnakud ja lihtsalt küsimused
viis vaadata maailmale läbi teatud mustri, millega kaasnevad ka konkreetsed retseptid teaduslike probleemide lahendamiseks. Paradigma toetub teatud filosoofilistele ja tunnetuslikele eeldustele. 4.Metodoloogia- õpetus teaduslikest meetoditest, sellest, millistele nõuetele peavad kasutatavad u urimismeetodid vastama ning milline on nende abil saavutatud teadmiste väärtus. 5.Metoodika- uurimuses kasutatavad meetodid. Uurimuse metoodika peab olema metodoloogiliselt põhjendatud. 6.Esimene metodoloogiline nõue- meetodid peavad vastama uurimisobjektile, aga erinevad sotsioloogilised koolkonnad näevad oma uurimisobjekti erinevalt. 7.Epistemoloogia- tunnetusteooria. Filosoofia haru, mis uurib tunnetuse ja tegelikkuse suhet, tõese tunnetuse võimalust. 8.Loogika range, reeglipärane, süstemaatiline mõtlemine. 9.Empiirika- Teadmised, mida saame maailma kogemisel meelte abil. Teaduses meetodid, kus uurija kogub
metafüüsiline (olemused nähtumuste taga ja varjus) ning positiivne (kirjeldada seda, mis on meile antud kogemuses empirism; loodusseadused pole olemused, vaid kogetavad regulaarsused, mis võimaldavad nähtusi seletada ja ennustada, prognoosida). Positivism Comte'i variandis väldib skeptitsismi ja idealismi ning on teadusoptimistlik. Filosoofia on teaduste teener, uurides teadusi. [45](2) Õigus ja eetika moodustavad erinevad valdkonnad, mis metodoloogiliselt tuleb lahus hoida ning ontoloogiliselt puudub nende vahel vältimatu seos. [Ei nõustuks õpikus antud eetika ja moraali eristusega; sobivad sageli sünonüümidena, kuid teatud juhtudel osutab moraal ühiskonnas kehtivatele normidele (ehkki võime rääkida nii moraali- kui eetikanormidest), eetika aga nende normide käsitlusele (moraaliõpetus) või teadvustamisele ("käitumine on moraalne" on eetiline hinnang); eriti: imelik oleks räääkida moraali uurimisobjektist, vrdl eetika
Liigid ongi oma areaale muutnud (nt. mänd, tamm, jalakas jt.). _ Millega võrrelda? Üldiselt - liikide arv kasvab territooriumi suurenedes, olgu saartel või Ka erinevate liikida arvukus ühes või teises kohas on muutunud ja _ Seda teha keeruline, sest aega, tööd ja kulusid nõudev. mandril. seega ka domineerivad liigid. _ Ka metodoloogiliselt keeruline mida võtta võrdluse aluseks? Metapopulatsiooni teooria Eestis: valitsevate puuliikide levik Neutraalse maastiku mudel 1980-ndate lõpust _ Dryase taimestik jääaja järgselt (drüüas, mägimaran paju, pujud, _ nn. neutraalse maastiku kaart Must-valge pilt (saar ja seda ümbritsev ebasõbralik ookean) asendub
olulisemad seosed, mida soovitakse uurida => mudeli järeldused sõltuvad tehtud eeldustest ja lihtsustustest. Majandusmudelite kehtivust ja usaldusväärsust saab hinnata selle alusel, kui hästi need tegelikke andmeid, tegelikku käitumist kirjeldavad (ökonomeetria), aga kuna inimkäitumist mõjutavad ka tegurid, mis mudelis ei sisaldu, on konkreetse teguri mõju keeruline kui mitte võimatu mõõta. Majandusteaduses on kaks metodoloogiliselt eristuvat haru: POSITIVISTLIK MAJANDUSTEADUS püüab seletada tegelikkust modelleerib maailma ja testib neid mudeleid andmete abil, mudeli headust hinnatakse selle põhjal, kui hästi tegelikud andmed seda toetavad (nt analüüsitakse mingi poliitika tagajärgi, aga samuti poliitilisi ning majanduslikke jõude, mis sellise poliitikani viisid, andmata siiski omapoolseid hinnanguid); eriarvamuste põhjused tulenevad mudelite erinevustest. NORMATIIVNE MAJANDUSTEADUS annab hinnanguid, mida
• Inimese esmased impulsid on õiged; pärispattu ei eksisteeri. • Õilis metslane – inimesed on loomult head. • Inimene on olemuslikult hea. • “Üldine tahe” – miski, mis on parim ühiskonnale. See on kõigis olemas. • Haridus – peaks looma situatsiooni, kus lapse loomulikud võimed ja huvid leiaksid väljundi Johann Wolfgang von Goethe • “Science of Colours” 1810 • Metodoloogiliselt tugev – avaldas mõju hilisemale psühholoogiale. • Sensoorseid kogemusi saab introspektsiooni abil objektiivselt uurida – lihtsalt sensoorsete kogemuste uurimine on mõttetu. Uurimise eesmärgiks peaks olema sisukas, terviklik psühholoogiline kogemus – fenomenoloogia. • Värviringi teooria. • Fenomenoloogia – terviklike, sisukate kogemuste uurimine. Palju olulisi inimloomuse aspekte on teaduse haardeulatusest väljas.
Leping 56. Selgita IS projekteerimise seoseid ettevõtte arendusega (BPR) Äriprotsesside ümberkavandamine eesmärk muuta töö(protsessid) efektiivsemaks või isegi asendada teistsuguste protsessidega. Seda võib võrrelda ka teatud juhtudel standardiseerimisega (mitte samastada!), kui püütakse ettevõtte protsess kohandada standardlahendustega (ka standardsete infosüsteemidega). Tihtilugu arvavad ettevõtjad põhjendamatult, et nad on nii unikaalsed. Ümberkavandamine on metodoloogiliselt alguse saanud suurettevõtetest, kus seatakse väga selged ja mõõdetavad eesmärgid protsesside efektiivsuse tõstmiseks (positivistlik lähenemine). Mitmetel põhjustel ei ole need hästi üle toodavad VKE-dele, kelle puhul räägitakse ilmingutel põhinevast metoodikast (Phenomenological, Allikas: McAdam 2002) Küsimused 57-62 57. Selgita teenuste disaini protsessi Teenuste disain on uute teenuste loomise või olemasolevate teenuste
Samuti on uurimise üheks aspektiks olnud kohamarketing. Võimalusi humanistliku lähenemisviisi arendamiseks annab ntks linnaluule. Linna kaudu antakse edasi ajastu vaimsust, vaikivat protesti, rahuolu, sotsiaalset staatust/protesti ja ajaloolist mälu. On leitud, et humanistlik linnageograafia ei ole piisavalt huvitunud majanduslikest ja poliitilistest süsteemidest, vaid keskenduvad indiviidi huvidele. Humanistliku linnauurimise esimene suurem laine oli 1970ndatel ja teine, metodoloogiliselt arenenum laine algas 1990.ndatel. Uusmarksistlik geograafia (lk 132-139) Linnageograafide huvi marksismi vastu tekkis 1960ndate lõpus. Peamine eesmärk oli vaadelda Marxi töid ruumilisest vaatenurgast. Ruum oli ühiskondlik toode, mis sisaldas ja vahendas ühiskonna struktuurilisi omadusi. Marksism hakkas arenema linnauurimises eelkõige tänau prantsuse sotsiaalteoreetiku Henri Lefebvre'i töödele. Marksism oli tema jaoks kõige tähtsam seletusviis ja lähenemisvõimalus
Tsivilisatsiooniteooriad ja spekulatiivne kultuuriajalugu • 19. sajandi lõpul sünnib uus mõjukas kultuuriajaloo suund, mis loobub progressi-ideest ajaloos ja asub toonitama kultuuride/tsivilisatsioonide arengu allutatust tsüklilistele, spiraalsetele või bioloogilistele seaduspäradele. See suund on laadilt spekulatiivne, s.t. esitab suuri üldistavaid skeeme, mida on raske, kui mitte võimatu kontrollida. Metodoloogiliselt on tegemist morfoloogilise kultuuriajalooga. • See nn. spekulatiivne kultuuriajalugu oli üks populaarsemaid ajaloouurimise ja kultuurimõtestamise suundi 20. sajandi esimesel poolel. 20. sajandi teisel poolel kujuneb see mõjukaks suunaks ka sotsioloogias ja politoloogias. • Keskne idee: inimkonda on võimalik jaotada selgepiirilisteks üksusteks – kultuurideks või
Katse näidata ühe konkreetse episoodi toel varauusaegse linnaühiskonna ja ruumi toimimist, teabelevikut, ettekujutuste rolli, võimusuhteid jpm. Sügavamal tasandil analüüs lihtrahva ja kuningavõimu vahekorrast, rahva muutunud suhtumisest kuningasse. Oli arvamusel, et ei eksisteeri ainult kaks ajaloo uurimis skaalat: mikro- ja makroajalugu. Talle tundub kõige olulisem idee skaalade varieerumisest ja võimalusest nendega heuristiliselt (loogiliselt, metodoloogiliselt) mängida Argipäeva ajalugu 1980. aastatel Saksamaal võrsunud kultuuri- ja sotsiaalajaloo suund, mis asetas rõhu minevikukultuuride ja -ühiskondade argielu uurimisele. Sarnaselt mikroajaloole huvitub argiajalugu eeskätt lihtinimestest, eesmärk on vaadata minevikku nende vaatenurgast, uurida tavainimese kogemust ja igapäevaseid eluviise (antropoloogia suur mõju). Argiajalugu püüab siduda suured ajaloolised arengud ja sündmused
Pärimusökoloogia- pärimuskliima kui PÄRIMUSE konteksti uurimine pärimustervikut silmas pidades Rahvaluule ja pärimusrühma omavaheline seos ei ole tasandil- teemade ja motiivide levik, see seos põhineb pärimustekstide stiili tasandile. Pärimusrühma ja pärimuse eripära tuleneb elustiilist, mis loob pärimuskliima ( s.o. Tegurid, is kujundavad pärimuse vaadeldavas aeg-ruumis just selliseks, nagu see on) Metodoloogiliselt üks ruumja vaadeldi seda. Tegurid, mis hakkavad soodustama ühe või teise teema kujunemist- pärimuskliima · Looduskeskkond · Tehiskeskkond · Senine pärimus- kui usundi traditsioon on tugevam kui jutustus traditsioon, siis areneb eelkõige just usundisuund. Vastavad areneb ja täiustub see suund, mis traditsioonis/ kultuuris on aktuaalsem. · Pärimusrühma kogemus Pärimus korvab selle kogemuse jälgi üsna hästi 31.10.11
neid ka huvi- või tugirühmadeks. Me tunneme mitmesuguseid töötajate -teenistujate, ameti- ja kutseühinguid, ettevõtjate ühendusi, firmasid, pöllumeeste liite, pensionäride, seksuaalvähemuste, invaliidide, ülöpilaste ja naiste ühendusi, jne. Asutustel ja ülikoolidel, kirikul jne. on omad erihuvid, sealjuures pole need ühendused, kooslused, asutused seesmiselt ühtsed, nende sees leidub hulgaliselt väiksemaid huvi- ja mõjurühmi. Metodoloogiliselt jagunevad huvid kolmeks suureks rühmaks: 1) isiklik huvi; 2) grupi huvi; 3) üldine, st- riiklik huvi. Poliitika üheks keskseks küsimuseks ongi, kuidas leida nende kolme vahel tasakaalu, enamikel juhtudel hakkab ju poliitikas osalemine pihta isiklikest huvidest, mis võib olla nii materiaalne kui ka moraalne, näiteks karjääri tegemise eesmärgil. Huvi realiseerida on raske üksinda, palju efektiivsem on kuuluda kuhugi gruppi, mis muudab inimese osalemise poliitikas potensiaalselt
rikkamaks (Lotmani kohta)” Marek dominantne e prominentne 03.03 Kultuurimorfoloogia ja tsivilisatsiooniteooriad ☼ 19. sajandi lõpul sünnib uus mõjukas kultuuriajaloo suund, mis loobub progressi-ideest ajaloos ja asub toonitama kultuuride/tsivilisatsioonide arengu allutatust tsüklilistele, spiraalsetele või bioloogilistele seaduspäradele. See suund on laadilt spekulatiivne, see tähendab esitab suuri üldistavaid skeeme, mida on raske, kui mitte võimatu kontrollida. Metodoloogiliselt on tegemist morfoloogilise kultuuriajalooga ☼ nn. spekulatiivne kultuuriajaluguoli üks populaarsemaid ajaloouurimise ja kultuurimõtestamise suundi 20. sajandi esimesel poolel. 20. sajandi teisel poolel kujuneb see mõjukaks suunaks ka sotsioloogias ja politoloogias. ☼ keskne idee:inimkonda on võimalik jaotada selgepiirilisteks üksusteks – kultuurideks või tsivilisatsioonideks; nende üksuste areng allub teatud loogikale; see loogika võimaldab meil
antropoloogiline mõistmine siiski ülikoolides ja uurimisinstituutides. Antropoloogide vaheline suhtlus toimub rahvusvahelistel konverentsidel ning kirjanduse ja meedia kaudu. Vastava kirjanduse hulk on aastatega järjest kasvanud. 5 LOCAL ORGANISATION Kõige klassikalisemad antropoloogilised analüüsid põhinevad selgepiirilise süsteemi kultuursete ja sotsiaalsete organisatsioonide detailsel kirjeldusel, mis võib olla küla või linnastunud keskond. Kohalikku keskonda on kerge metodoloogiliselt uurida. Kohalikke kogukondi võib uurida kui need oleksid ennast hoidvad (kuigi tegelikkuses see pea kungi nii ei ole). Väikeste, suurte ja kõikuvate süsteemide uurimiseks kasutatakse samu meetodeid ja loogikat. NORMID JA SOTSIAALNE KONTROLL Iga sotsiaalne süsteem vajab reegleid, mis lubatud, mis mitte. Kirjutamata reegleid nimetatakse normideks. Normide olemasolu ei taga ühtset mõistmist ega täitmist. Normide rikkumisele järgnevad karistused.
Need ajatakse sageli segamini. Eesti ajaloos oluline murrang on 13. sajand, ristisõjad, vallutus, Eesti lülitumine kristliku Euroopa kultuuriruumi. Sellest varem oli muinasaeg, sellest ettepoole jääb keskaeg, ajalooline aeg. Muinasusund on need rahvapäraste uskumuste kogumid, mis jäävad enne 13. vallutuste aegsesse aega. Arheoloogilised allikad, raskesti mõistetav, ajas muutuv. Muinasusundit uurides saab kasutada, ainult sellest kindlast ajast pärinevaid allikaid, metodoloogiliselt ei ole õige kasutada hilisemast ajast pärit allikaid varasema usu rekonstrueerimiseks. Rahvausund on ristisusuaegne usund, pärast 13. sajandi vallutust. See ei ole ka ajas ühtne usund: katolikuaegne, rootsiaegne, 19. sajandi rahvausund, 20. sajandi rahvausund. Rahvausund ja ajalooline kultuuriruum 15. sajandil püsib muinasusund, kuid katoliku usk tungib tugevalt sisse. 16. sajandil on eestlastest saanud üldjuhul katoliiklased, kuid samas püsivad edasi mitmed
stabiilsus saavutatud. Võetakse vastu ka uusi väljakutseid, laiendatakse võimeid – lapsed suured, majanduslikult polnud enne võimalik. Suhteid osatakse oskuslikumalt reguleerida ja neist rõõmu tunda – pole eesmärgipärased ainult. • Teoreetilised ja metodoloogilised kitsaskohad – biases, arvatakse, et on mingi keskeakriis, saadakse tulemus, mida tahakse, küsitavaused metodoloogiliselt nõrgaks kohaks (longituudid näitavad, et keskeakriisi pole – keskkondlik artefakt) Galambos, N.L., Fang, S., Krahn, H.J., Johnson, M.D., Lachman. M.E. (2015). Up, not down: The age curve in happiness from early adulthood to midlife in two longitudinal studies. Developmental Psychology, 51 (11): 1665. Vanadus (alates 60-65 ish kuni 90, kus algab kiire taandareng))
) Koodivahetus Koodivahetuse põhjusi: - lünga täitmine (ei tule sõna meelde) - päästiksõna vallandab teise keele - tsiteerimine (teises keeles viskab tsitaadi vahele "I'll be back") - rõhutamine - etnilise kuuluvuse märkimine - kolmanda isiku vestlusest väljajätmine jne 25. Kognitiivne semantika ja Lakoffi (ja Johnsoni) mõistemetafoori teooria. TERMINID: Kognitiivne semantika Lakoff mõistemetafoori teooria Kognitiivne keeleteadus • Suur hulk metodoloogiliselt erinevaid suundi, mida ühendab püüd leida keelelistele nähtustele põhjusi inimtunnetuses. • Kaks olulisemat suunda: – kognitiivne semantika, sh metafooriteooria (metafoori olemuse selgitamine) – kognitiivne grammatika (grammatika käsitlus) Kognitiivse lingvistika printsiipe • Keelt ja keelevõimet ei eristata teistest kognitiivsetest võimetest eriliseks „mooduliks” (nagu seda teeb Chomsky ja generativism)
Longino vaidleb, et saab küll näidata, et teadlased praktiseerivad teadust printsiibiliselt, siis teaduslik teadmine on saavutatud mitte ainult andmete kogumisega üheks tervikuks, vaid andmete kriitilise hindamise ja modifitseerimisega teadusliku kogukonna poolt. Individuaalide andmete kriitiline parandamine ja modifitseerimine ühiskonna poolt, on see, mis Longino silmis tagab objektiivsuse teaduses. Protsessid nagu „peer-review“ analüüsi paberid, et kindlustada, et need oleksid metodoloogiliselt õiged ja et andmed oleksid piisavad, et toetada järeldusi, mis tehakse. Edasine eksperimendi kordamine kui paber on avaldatud, et kindlustada samad tulemused-vaatamata erinevatele väärtustele. Kui hüpotees baseerub teadmisel, mis on saadud algsest leiust, ei pea paika, siis need originaalsed leiud kontrollitakse ja uuritakse hiljem läbi. Seega on teadus iseennast-kontrolliv. Longino kirjeldab, et mida rohkem on erinevaid vaateid kogukonnas, seda
vastata. Ole eetiline teiste uurijate ja kaaslaste suhtes: 1. ole kursis senitehtuga, tunnusta teiste (sh koolikaaslaste) saavutatut; 2. viita alati kõigile kasutatud töödele; 3. ära unusta tänamast nõuandjaid ja abilisi; 4. rühmatöö puhul rääkige omavahelised õigused-kohustused selgeks. Ole aus enese ja teaduse vastu: 1. esita ainult kontrollitud ja kvaliteetseid andmeid; 2. ära ilusta tulemusi sisult ega metodoloogiliselt; 55 3. ava lugejale oma uurimismetoodika; 4. kui esitad oma seisukohti, kasuta minavormi ning võta autorivastutus; 5. kui midagi ebaõnnestus, siis arutle ausalt, miks see juhtus. Kuigi eespool kirjutatu võib tunduda tarbetu teoretiseerimisena, on see siiski vajalik, et kanda edasi teadusliku uurimise häid tavasid ning anda praktilisele uurimistegevusele sügavamat tähendust
mõtlemine siiski piisavalt kompleksne ja paindlik, mistõttu on võimalik uurida 23 ettemääratud küsimusi ja testida hüpoteese programmi ühtede aspektide kohta ning olla samal ajal küllaltki avatud ja naturalistlik, et uurida programmi mingeid teisi aspekte. Segatud andmete kogumise ja analüüsimise lähenemised. Kui triangulatsioon oleks üheks viisiks metodoloogilise mõju suurendamiseks, siis teiseks viisiks olekski metodoloogiliselt puhaste strateegiate kombineerimine segatud metodoloogiliste lähenemistega. Segatud meetoditest paremini arusaamiseks on võimalus neid kergesti eraldada küsitlemise, andmete kogumise ja analüüsimise komponentideks nii kvantitatiivsete- eksperimentaalsete kui ka kvalitatiivsete-naturalistlike lähenemiste korral. Ideaalne-tüüpiline kvalitatiivsete meetodite strateegia koosneb kolmest osast: 1) kvalitatiivsed andmed; 2) naturalistlik küsitlemine ja 3) induktiivne sisu või
Biheiviorismi eri vormid. Hempeli seiskohtade pehmenemine: Varem: psühholoogia väited on tõlgitavad füüsika keelde või psühholoogia väited on defineeritavad füsikalistlikult. Hiljem: psühholoogia väited on taandatavad füüsika keelele verifitseerimistingimuste esitamise mõttes, kuid need ei ammenda väidete sisu. Veel hiljem: psühholoogiliste mõistete kasutamine ja rakendamine on loogiliselt ja metodoloogiliselt analoogne füüsikalise teooria mõistet kasutamise ja rakendamisega. Loogilise biheiviorismi kriitika. Psühholoogilisi väiteid ei saa tõlkida väideteks käitumise ja füüsikaliste protsesside kohta. Tsirkulaarsuse probleem: antud vaimuseisundit saab parimal juhul taandada käitumisele vaid teisi vaimuseisundeid vaikimisi eeldades. Käitumine pole vaimusündmuse esinemiseks ei piisav ega tarvilik tingimus
Alguses oli see ,,mehaanilise seksismi" objekt: skooter suhestatuna mootorrattaga oli nagu naine oli suhestatud mehega. Alam ja sõltuv. Kuni 50ndateni oli skuuter pealegi itaalia konnotatsiooniga - imelik mehelikkus, võõrapärane, oht inglise autotööstusele jne. Mis muutus aeglaselt, kuid kindlasti. 1955 oli autoshowdel mootorrattaid kordades skuutritest vähem. Hebdige: Ehkki ilmselge on teoreetiliselt, et inimesed omistavad asjadele tähendusi, siis metodoloogiliselt tuleb asju vaadata. Modide subkultuur aitas sellele kõvasti kaasa. Modernist sai käibesõnaks, tarbimise kasv ja tarbides saadav identiteet muutus igapäevaseks ja promotavaks. See, et tarbimiskultuur on seotud reklaamiga, pole mingi uudis, ilmselt. 4. Sotsiaalsetel eludel on asjad ehk asjad kannavad tähendust Võiks mõelda, mida tähendab üldse sõnapaar materiaalne kultuur. Mingis mõttes on tegemist vastanditega - materiaalne on justkui kultuurist väljas, selle vastand
Demokraatlikus majanduses, kus igaüks saab küll paljusid asju otsustada otse oma privaat- informatsiooni alusel, puudub aga enamikul otsustajatel põhimõtteliselt parim võimalik pädevus ja piisav aimus majandusliku ümberjaotuse kogu makrokeerukusest. Tehnilis-metodoloogiliselt on ideaalse ümberjaotuse institutsiooni projekteerimise range lahen- damine samuti võimatu, sest ilma ränkade lihtsustamisteta (lihtsustav eeldus: kõik minu partnerid käituvad eetiliselt, millest mänguteoreetilise matemaatika abil järeldub, et ka minul on kasulik käituda eetiliselt) osutuks ülesanne liiga keeruliseks.
annaabi.ee 
