Liibüa loodusvarade kokkuvõte (0)

1 Hindamata

LIIBÜA LOODUSVARAD
Suurem osa Liibüa territooriumist on 200–600 m kõrgune lavamaa, mida liigestavad suured madalikud. Kõrbed, poolkõrbed ja kuivstepid katavad ligikaudu 98% riigi pindalast. Taimkatet leidub vaid Vahemere rannikul loode- ja kirdeosas.Kuu keskmine õhutemperatuur on juulis 26–29 kraadi, jaanuaris 11–13 kraadi.Liibüa kõrbetes on kohti, kus aastaid ei saja. Sademeterohkeim piirkond on riigi kirdeosa.Püsiva vooluga jõgesid ei ole. Põhjavee varu on suur.
Peamised energiavarad on nafta , maagaas, metallimaagid (raud, teras, alumiinium ) ja kivisüsi. Liibüa ekspordib toornaftat, rafineeritud naftatooteid ja maagaasi.
Majanduse poole pealt annab naftasektor Liibüale 95% ekspordituludest, 80% valitsuse tuludest ning 25% SKT-st. SKT elaniku kohta on üks Aafrika kõrgemaid (2010. aasta hinnangul 13 800 USA dollarit). Ühiskonna madalamate kihtideni jõuab sellest aga väike osa. Põllumajandusolud on viletsad, mistõttu Liibüa impordib kolmveerandi oma toidust.
2011. aasta algul oli Liibüa maailma riikidest 17. naftatootja, Aafrika riikidest aga kolmas. Liibüa naftatoodang moodustas umbes 2% maailma tarbimisest. Umbes 85% naftatoodangust müüdi Euroopasse. Liibüa naftatoodang, mis on küündinud kuni 1,6 miljoni barrelini päevas, kuivas 2011. aastal puhkenud kodusõja tõttu kokku vähem kui 100 000 barrelile päeva. Asjatundjate arvates võtab tootmise viimine taas vähemalt miljoni barrelini päevas aasta või mitu aega. Samuti on Liibüa ka OPECi liige. Liibüa taotleb alates 2004. aastast Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmestaatust.
Liibüa põhiline energia kasutusala:

.RTF Laadi alla originaalfail 2 lk · .rtf · 4 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-05-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

4 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

LiisuXD Õppematerjali autor

Liibüa loodusvarade ja energiavarade kirjeldus ja kokkuvõte.

liibüa loodusvarad energiavarad nafta maagaas gaas kivisüsi

Sarnased õppematerjalid

odp

Liibüa ülevaade

Liibüa Koostas: Kuldar Tonka Juhendas: õp Siiri Seljamaa 1 Üldandmed Pealinn - Tripoli Pindala - 1 759 540 km² Riigikeel Araabia Rahaühik dinaar(LYD) Rahvaarv - 6 420 000 (2009) Elanike arv linnas 1 151 000 (2005) 2 Asukoht Liibüa - on riik Põhja- Aafrikas Vahemere lõunarannikul ja Sahara põhjaosas. Piirneb Tuneesia, Alzeeria, Nigeri, Tsaadi, Sudaani ja Egiptusega. 3 Looduslikud tingimused Suurem osa Liibüa territooriumist on 200-600 m kõrgune lavamaa, mida liigestavad suured madalikud. Kõrbed, poolkõrbed ja kuivstepid katavad ligikaudu 98% riigi pindalast. Taimkatet leidub vaid Vahemere rannikul loode- ja kirdeosas.

Geograafia

docx

Riikide kokkuvõte

elektroonikatööstus ja raketi ehitus kui ka väikesed algelised käsitöökojad. Pärast iseseisvumist (1950.ndal aastal) enamik strateegiliste majandusharude ettevõtteid ja rahandus, veondus ning väliskaubandus riigistati ja teostati maareform. 1990.ndatel majandus liberaliseeriti ja hakati soodustama erakapitalimahutust ja vabaturumajandust. Riigieelarve on olnud pidevalt negatiivne. Majanduse arengut soodustavad suur siseturg, odav tööjõud ja loodusvarade rohkus. Elektrienergiat saadakse 82% soojus-, 14% hüdro- ja 4% tuumaelektrijaamadest. Eelisarendatakse keemiatööstust. Tavapärased tööstusharud on masinatööstus, tekstiili-, tubaka-, toiduaine-, ehitusmaterjali-, keraamika- ja juveelitööstus. Palju tegeldakse käsitööga. Kiiresti arenevad majandusharud on tarkvara tootmine, - teenindus ja ravimitööstus. Haritavat maad on 57% territooriumist, 2-3 saaki saadakse aga

Maailma majandus ja poliitiline geograafia

pdf

KREEKA - ÜHISKONNAGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE

..........................................................................................................19 6.1. Linnastumise määr, linnade kaart.................................................................................19 6.2. Suuremad linnad ja linnastud.......................................................................................19 7. ENERGIAMAJANDUS.......................................................................................................21 7.1. Loodusvarad, nende import/eksport.............................................................................21 7.2. Elektrienergia ja alternatiivenergia...............................................................................21 7.3. Suuremad elektrijaamad...............................................................................................22 8. PÕLLUMAJANDUS...........................................................................................................23 8.1

Geograafia

doc

Euroopa ja loodusgeograafia

11620 Tallinn www.koolibri.ee Sisukord Kuidas kasutada õpikuid? ... 4 1. EUROOPA JA EESTI ASEND, PINNAMOOD JA GEOLOOGIA 1.1. Euroopa asend, suurus ja piirid ... 8 1.2. Eesti asend, suurus ja piirid ... 12 1.3. Mandrijää toime Euroopa ja Eesti pinnamoe kujunemisele ... 16 1.4. Euroopa pinnamood ja selle kujunemine ... 20 1.5. Eesti pinnamood ja selle kujunemine ... 22 l.6. Eesti geoloogiline ehitus ... 26 1.7. Euroopa maavarad ... 30 1.8. Eesti maavarad ... 34 Õppetükkide 1.1.-1.8. kokkuvõte ... 38 2. EUROOPA JA EESTI KLIIMA 2.1. Euroopa kliima ... 42 2.2. Regionaalsed kliimaerinevused Euroopas ... 46 2.3. Eesti kliimat kujundavad tegurid ... 50 2.4. Kliimamuutuste võimalikud tagajärjed Euroopas ... 54 Õppetükkide 2.1-2.4. kokkuvõte ... 58 3. EUROOPA JA EESTI VEESTIK 3.1. Euroopa mered ... 60 3.2. Läänemere eripära ja selle põhjused ... 64 3.3. Läänemere eriilmelised rannikud ... 68 3.4

Euroopa

pdf

Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng

Kommete, tehnoloogiate, toodete jne üleilmne levik on viinud kultuuride erinevuse vähenemisele. Ohud. Globaliseerumisega seotud negatiivseks nähtuseks on ka paljude taime- ja loomaliikide levitamine võõrliikidena väljapoole nende pärismaist levilat. Selle tulemuseks on elukoosluste liigilise koosseisu ühtlustumine, invasiivsete liikide (sealhulgas umbrohtude) sissetung kohalikesse kooslustesse ja üldise elurikkuse vähenemine. Taastuvad ja taastumatud loodusvarad. Fossiilsed kütused (sh. Nafta), nende varud, paiknemine ja kasutamise tempo. Alternatiivsete energiaallikate, sh puiduenergia kasutamise võimalused meil ja maailmas. EL-i eesmärgid taastuvenergia kasutamisel. Taastuvad on loodusvarad, mis tekivad loodusliku ringe käigus uuesti, kui neid õigesti majandada. Taastumatud on loodusvarad, mis moodustuvad looduses väga aeglaselt võrreldes nende ärakasutamise kiirusega või ei teki neid enam üldse.

Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng

doc

Aafrika ajalugu

Tuntuim Joseph H. Greenbergi teooria: Aafrika jaotatakse 4 suurimaks keelepiirkonnaks:  Afroaasia keelkond – keeled, mida räägitakse Põhja-Aafrikas ning Aafrika sarvel, Tšaadi järve piirkonnas. Umbes 1/3 kontinendi elanikkonnast räägib afroaasia keeli. Need jagunevad omakorda neljaks grupiks: sinna kuuluvad araabia, semi ja etioopia suuremate rahvaste keeled.  Niiluse-sahara keelkond jaguneb kuueks keelegrupiks, mida räägitakse Kesk-Aafrikast ja Liibüa kõrbetest kuni piirkonnani, mis jääb Victoria järvest itta. Keenia ja Tansaania aladel on selline tuntud rahvas, keda üritatakse turistidele välja reklaamida – masai keeled.  Nigeri-kordofani keelkond ehk kongo-kordofani (ka nigeri-kongi) keelkond, millesse kuuluvad bantu keeled, mille kõnelejaid on väga palju. On pakutud, et bantu keeli on erinevate dialektidega 250-550. Üks tuntumaid neist on suahiili keel, mida räägitakse Aafrika idarannikul

Ajalugu

pdf

Lähis-Ida piirkond Kuveit, Katar, Bahrein, Omaan ja Jeemen

........................................................................................ 26 6. Jeemen ........................................................................................................................ 28 6.1 Jeemeni üldiseloomustus ...................................................................................... 28 6.2 Jeemeni vaatamisväärsused .................................................................................. 30 7. Kokkuvõte................................................................................................................... 32 Viidatud allikad .............................................................................................................. 37 2 SISSEJUHATUS Lähis-Ida on suurregioon, mis asub kolme maailmajao ristumiskohal. Sellesse piirkonda

Maailma turismigeograafia

pdf

Geograafia riigieksami konspekt 2010

GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: .................

Geograafia

Rohkem sarnaseid