Maakera ehitus (0)

MAAKERA EHITUS
Maakera on jaotatud mitmeks üksteise sees olevaks sfääriks ja on seega kihiline.
3 peamist erinevate füüsikaliste omadustega selgelt piiritletud sfääri:
1) õhuke maakoor
2) mantel ehk vahevöö
3) tuum
1) MAAKOOR
Maakoor ei ole kõikjal ühesuguse ehituse ja paksusega.
Jaguneb kaheks:
a) ookeaniline maakoor

• 5 - 20 km
  
• vanus ~ 180 milj aastat
  
• õhem, lasub madalamal, suhteliselt ühtlane, suurema tihedusega,
  
• tekkinud basaltse magma tardumisel
  

2 kihti: basalt, settekivimid
b) mandriline maakoor

• vanus ~ 4 miljardit aastat
  
• kergem, väga muutlik, erineva paksusega
  
• mandrite all 25-80 km (80 - kõrgmäestike piirkonnas)
  

2) VAHEVÖÖ
Kivimid vahevöös on kõrge rõhu ja temperatuuri all.
Vahevöö jaguneb:
a) ülemine vahevöö → astenosfäär ehk ülamantel
b) alumine vahevöö → süvavahevöö ehk alusmantel
a) ASTENOSFÄÄR (ülamantel)

• vahevöö kivimiline piirkond, kivimite osalise ülessulamise ala.
  
• asub vahevöö ülemises osas – 100 - 200 km sügavusel maapinnast, ~ 50 – 400 km vahemikus plastilises voolavas olekus. Koosneb ultrabasiidist.
  

Sellest kõrgemale jäävat Maa tahket kesta nim. LITOSFÄÄRIKS.
b) SÜVAVAHEVÖÖ (alusmantel)

• ulatus 70 - 2900 km
  
• tahkes olekus, koosneb ultrabasiidist
  

3) TUUM
a) välistuum

• ulatus 2900 – 5100 km
  
• vedelas olekus
  
• koosneb rauast ja niklist
  

b) sisetuum

• ulatus 5100 – 6378 km
  
• tahkes olekus
  
• koosneb rauast ja niklist
  

LITOSFÄÄRI MOODUSTAVAD KIVIMID

• Maakoor koosneb väga erinevatest kivimitest . Kivimid omakorda koosnevad mineraalidest.
  

Kivimid on geoloogilistes protsessides tekkinud kindla koostisega kompaktsed mineraalsed agregaadid, mis esinevad maakoores iseseisvate kehadena.

• Kivimite mineraalne koostis, ehitus ja lasumusvorm sõltuvad geoloogilistest protsessidest, millede tulemusena nad tekkisid.
  

Tekke järgi võib kivimid jaotada kolme rühma:
1) tardkivimid ;
2) settekivimid;
3) moondekivimid .
1) TARDKIVIMID

• Enam kui 4/5 maakoorest koosneb tardkivimitest.
  
• Tekivad magma tardumisel maakoores või maapinnal.
  
• Magma on kõrge temperatuuri (650-1600° C) ja rõhu tingimustes tekkinud vedel sulam , mille peamisteks koostiselementideks on O, Si, Al, Fe, Ca, Mg, Na, K, H2O, CO2, H2S.
  
• Maapinnale väljavoolanud magmat nimetatakse laavaks.
  
• Esinevad kahte tüüpi tardkivimid:
  

1) Maakoorde tunginud magmast enamus kristalliseerub kooresiseste süvakivimitena (graniit), maapinnale jõuab ja tardub purskekivimitena (basalt) suhteliselt väike osa magmast.
Tardkivimid on väga kõvad, vastupidavad kivimid, kasutatakse peamiselt ehituskiviks, nt enamus metallimaagid on tardkivimid.
Tänapäeval on tardkivimid kaetud hiljem tekkinud settekivimitega. Maapinnal paljanduvad vaid seal, kus muud kivimid on pealt ära kulunud (st paljanduvad aluskorra kivimid). Nt Soomes.
2) SETTEKIVIMID

• SETTEKIVIMID on tekkinud füüsikalise ja keemilise murenemise saaduste, vulkaaniliste produktide ja organismide jäänuste ladestumisel ning kivistumisel.
  
• Välisjõud murendavad pidevalt maapinnal asuvaid kivimeid ja kannavad tekkinud peenemat materjali nõgudesse ja veekogudesse, kus see kuhjub ja settib kihtidena.
  
• SETE on värskelt või hilises geoloogilises minevikus kuhjunud materjal, mis ei ole veel kivistunud.
  
• Settekivim moodustub setete kivistumisel: algul pehmed ja pudedad, aja jooksul tihenevad uute kihtide raskuse mõjul ja kivistuvad. Liivast saab pikapeale liivakivi , mudast ja savist kiltkivi. Kui liiv, muda ja savi sisaldavad palju lupja → lubjakivi ehk paas . Need ongi kõige levinumad settekivimid Maal.
  
• Settekivimid on ka fossiilsed kütused, mis on tekkinud taimede ja organismide surnud jäänustest. Nii on tekkinud turvas, põlevkivi, pruun- ja kivisüsi, nafta ja maagaas, fosforiit, kriit.
  
• Kuna settekivimid ladestuvad Maa pealispinnal või veekogude põhjas, siis ei leidu neid sügaval maakoores.
  

3) MOONDEKIVIMID

• MOONDEKIVIMID tekivad teistest kivimitest nende mineraalide massilisel ümberkristalliseerumisel (moondumisel) maakoores kõrgenenud temperatuuri, rõhu ja keemiliselt aktiivsete lahuste-gaaside keskkonnas.
  
• Moondel jääb kivim tahkesse seisundisse, muutub vaid tema mineraalne koostis ja struktuur. Tavaliselt muunduvad kivimid tihedamaks, raskemaks ja kõvemaks.
  
• Mida poorsem ja keemiliselt aktiivseid mineraale sisaldavam lähtekivim on, seda kergemini ta moondele allub. Mõned moondekivimid on juba nii palju moondunud, et on raske kindlaks teha, millest nad on tekkinud.