Taastuvad ja taastumatud kütused (0)

Autokütused , mis põhinevad mittetaastuvate ja 
taastuvate kütuste  kasutamisel
Taastuvad   kütused
Taastuv ressurss ehk taastuv loodusvara - on loodusvarad , mis põhimõtteliselt 
on igavesed.
Näiteks:
● biokütused (taimsed ja loomsed ressursid )
● energiaallikad ( päikeseenergia , tuuleenergia, maasoojus) 
Mittetaastuvad kütused
Taastumatu ressurss ehk taastumatu loodusvara - aine/energiaallikas, mis võib 
otsa saada. Tegelikult need ained taastuvad, aga väga aeglaselt võrreldes 
tarbimisega.
Näiteks:
● maavarad (fossiilkütus, metallimaagid)
●  tuumaenergia (uraanimaak, mis on taastumatu maavara )
Maagaas
Maagaas on tekkinud miljoneid aastaid tagasi mereloomade ja -taimede  
lagunemise tulemusel eraldunud gaasilise osana ning see koosneb põhiliselt
metaanist. Gaasileiukohtades täidab maagaas poorseid kivimeid ja tühemikke 
maakoores. Tavalist maagaasi ehk kuiva maagaasi ammutatakse 
pinnasetühikutesse kogunenud maagaasi maardlatest.
Maagaasi põhiosaks on metaan (kuni 98% CH4), lisanduvad veel  etaan ,
propaan,  butaan , vesinik, väävelvesinik,  lämmastik ,  heelium .
Nafta
Nafta on maakoores leiduv , peamiselt vedelatet süsivesinike segust  koosnev 
maavara. 
Nafta koosneb: peamiselt süsinikust (82-87%), lisaks veel väävel, lämmastik ja 
hapnik. Naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid (kuni 60%), 
nafteenid (kuni 30%) ning aromaatsed ühendid(enamasti üle 10%).
Olenevalt nafta leiukohast saadakse temast otsedestilleerimisel:  bensiin (10-
15%), reaktiivmootorikütust (15-20%), diislikütust (15-20%) ja masuuti (umbes 
50%). 
Destilleerimisel võetavad peamised fraktsioonis on: gaasid, bensiin        (40-
210 0C),  ligroiin  (120-240 0C), petrool (150-320 0C), gaasiõli (180-360 0C), 
solaarõli (300-400 0C).
Nafta tootmine ja keskkond
Naftasaadusi kulub maailmas igal aastal üle 3 miljardi tonni. Sellest 50% läheb 
transpordi tarbeks. Naftavedudest ja -puurimistest on saanud üks suurimatest 
veeökosüsteeme ähvardavatest riskidest. Eriti ohtlikud on arktilistel aladel 
toimuvad lekked  ja õnnetused, sest nafta lagunemine  nendel aladel on eriti 
aeglane. Näiteks Läänemerre lekib aastas 10 korda rohkem naftasaadusi kui 
Läänemere suurima tanklaevaõnnetuse (Antonio  Gramsci , 6000 tonni naftat) 
käigus 1979 aastal.
Kasutatud materjalid
https://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=3&cad=rja&uact=8&ved=0CCgQFjAC&url =
http%3A%2F%2Fmiksike.ee%2Fdocs%2Felehed%2F9klass%2Fkeskkond%2F9-7-4-1.htm&ei=GWGFVJjgAsvvUJvPg-A
P&usg=AFQjCNF39W8vAl_yp77WXU4UvS9felYhoA&sig2=6NBT1OGKCSwti7ICSaHPjA&bvm=bv.80642063,d.d2
http://www.energiatalgud.ee/img_auth.php/4/47/Maagaas_ENMAK_kotov_181212.pdf
http://et.wikipedia.org/wiki/Nafta
http://www.eava.ee/opiobjektid/mto/aerokytus/191_destil atsioon.html
http://www.roheline.ee/books/kkj197.html#1. peatükk

Document Outline

• Slide 1
• Taastuvad kütused
• Mittetaastuvad kütused
• Maagaas
• Nafta
• Nafta tootmine ja keskkond
• Kasutatud materjalid