süsteem metafooridele rajatud. Autorid tõid näitena mõiste vaidlus ja mõistemetafoor vaidlus on sõda, mis peegeldub igapäevases keelekasutuses mitmesugustena väljenditena: · Tegin tema seisukohad maatasa. · Kriitika tabas otse märki. · Ta lasi kõik mu argumendid põhja. Autorid jõuavad järeldusele, et metafoori olemuseks on mõista ja kogeda üht liiki asja, sõnastades selle mingit teist liiki asja kaudu. Nende sõnul on inimese mõtlemisprotsessid metafoorsed ehk inimesele omane mõistete süsteem on oma ülesehituselt kujundatud ja vormitud metafooride abil. Suunametafoorid organiseerivad üksteise suhtes terve mõistete süsteemi, mille enamikul juhtudes on tegemist suhtelise paigutusega ruumis, näiteks: ülal-all, sees-väljas, ees-taga, sisse-välja, sügav- madal. Suunametafoorid omistavad mõistele ruumilise paiknemise, näiteks: Olen täna kõrgendatud meeleolus
Peamiseks zanriks oli muidugi tragöödia ning see mõtestab lahti probleemid ning teeb sündmuse reaalsemaks, sest õnneliku lõpuga lood, ei ole alati kõige reaalsemad. Romantiliselt oskab Tuglas hästi kirjutada, vahel on teksti peidetud ka koomilisi situatsioone. Hästi oskab romantilist poolt seletada novell ,,Suveöö armastus". Sealses loos Maali ja Kusta armastavad teineteist, kuid erinevalt. Armastus on ikka mõistatus olnud, kunagi ei tea, kuidas ja mis ajel tunded tekivad. Metafoorsed sümbolid, mis peituvad Tuglase novellides, loovad igale tegelaskujule oma iseloomuomadused. Sümbolid teevad novellist aru saamise palju lihtsamaks, sest tegelasi on kujutatud võrdkujude abil ning nii tuleb silme ette kujutluspilt tegevustikust. Kui näiteks võtta novell ,,Popi ja Huhuu", siis seal on tegelasteks inimeste asemel koer ja ahv. Kirjanik on nende kaudu kirjeldanud kahe omapead jäänud olendi üksindust ja seotust, võimuvõitlust,
.5 2.3. Isikunimetuste põhisõna stereotüüpsed kujundid......................................8 3. KOKKUVÕTE.......................................................................................12 KIRJANDUS............................................................................................13 1. SISSEJUHATUS Fraseologism on enamasti lausest väiksem üksus, sõnaühend või üksiksõna. Tegemist on kõne kujundliku struktuurielemendi, retoorilise vahendiga. Fraseologismid on metafoorsed, piltlikud, kindla püsivusastmega sõnaühendid, liitsõnad, laused või lausekatked, näiteks vesi on ahjus, vanajumala seljataga, hinge vaakuma, a ja o olema, Achilleuse kand, rikas nagu Riia kikas, Taavet ja Koljat. Fraseoloogilistel sõnaühenditel on oluline koht keele ilmekate väljendusvahendite hulgas, taotledes keelelise väljenduse vaheldust, mitmekesisust ilmekust. Fraseoloogia on universaalne keelenähtus ehk seda esineb kõigis keeltes. Fraseologisme on keeles üle 10 000
(Õim 2001B: 555) 2.1. Fraseoloogiliste isikunimetuste struktuur Struktuurilt on fraseoloogiline isikunimetus kas liitnimisõna või nominaalfraas, mille põhjaks on substantiiv (Õim 2001B: 555). Liitnimisõna (tunnus + selle kandja) Substantiivse täiendosisega fraseoloogilised nimisõnad, milles põhisõna märgib metafoorselt inimest ja täiendosa iseloomustab teda lähemalt mingist tunnusjoonest lähtuvalt. Selliste sõnade kohta kasutatakse ka terminit ,,metafoorsed liigisõnad" ning nende kirjeldavad täiendosad võivad viidata omadusele (vedelvorst, kuldsuu), iseloomulikule tegevusele (pigikäpp, pättjalg), välimusele (lokilammas), elukohale (maarott) jne. Süntaktilise teisenduse käigus tekkinud liitnimisõnad. Need on eeskätt verbifraasist moodustunud tegijanimed: keelt kandma keelekandja, tühja tuult tallama tuuletallaja jne. Siia kuuluvad ka verbifraasist moodustatavad teonimed, kuigi
seostamisega selle sooritamiseks kuluva - mõõdetava ajaga, millelt makstakse palka.. Need on liigendusmetafoorid - raha liigendab aja tähendust jaotab osadeks, selgitab. Keelelised metafoorid on süstemaatiliselt seotud metafoorsete mõistetega, saame metafoorseid keeleväljendeid kasutada metafoorsete mõistete uurimiseks ning sel kombel saada selgust ka oma tegevuste metafoorsest loomusest. 3. Metafooride süsteemsus: esiletoomine ja varjamine Metafoorsed mõisted lasevad tänu süsteemsusele mõiste ühte aspekti käsitada mingi muu asjana, keskenduda mõiste ühele küljele, peites selle mõiste muud aspektid. Näiteks rünnates vastase seisukohti, keskendudes vaidluse võitluslikkusele, jääb sageli koostöö aspekt varjatuks. Teatud juhtudel aga on varjamiseefekt raskemini hoomatav. M. Reddy ,,Postipaki metafoor" - kompleksne metafoor, mis kujundab meie keelekasutust keele enda kohta. Kõneleja paneb
lubakivi) PAEKIVID · Lubjakivi - kõige levinum ja kasutatavam looduslik kivim Eestis. Kasutatakse killustiku tootmiseks, lubja tootmiseks, tsemenditööstuses, metallurgias räbustina jne. · Dolomiit - saraneb lubjakivile. Hästi töödeldav (tehakse ka keerukaid detaile). Enamasti kasutatakse honete välisviimistlusel. Sisetöödel põrandateks, treppideks, siseviimistluseks jne. Enamasti hall. MOONDEKIVIMID Moondekivimid ehk metafoorsed kivimid on tekkinud tard- või settekivimitest nende ümberkristalliseerumise tagajärjel kõrge temp. ja rõhu mõjul. · Gneiss - graniidi moondunud eriliik. Lõhestub ühes suunas. · Marmor - tekkinud lubjakividest ja dolomiitidest. Hästi poleeritav. Kasutatakse peamiselt välistöödel. Eestis päris marmorit ei leidu. LOODUSLIKU KIVIMI TÖÖTLEMINE Kivikarjäär - astmeliste nõlvadega süvend, kus kaevandatakse murdmise, lõhkamise või saagimse teel.
ajas pilli lõhki, tabas naelapea pihta, on (pruudi) üle löönud, võta näpust, tõusev täht, (poisil oli) vesi ahjus, vorst vorsti vastu, tuli takus, ühe vitsaga löödud. Võrdlused – Ehteestilised rahvalikud võrdlused on nt vihma valab (~ tuleb) nagu oavarrest, kleit nagu mustlase tulekahju, läks nagu keravälk, piiblist pärineb nt jäi seisma nagu soolasammas. Kõnekäänud – Kõnekäändudeks on püsivad sõnapaarid, metafoorsed ütlused, retoorilised hüüatused ja küsimused. Nt ei liha ega kala, (ei hakka) nahka turule viima, ole tuhandeks terve!, kivi kotti!, kadus nagu tina tuhka, (elu) ripub juuksekarva otsas. 5. Fraseologismide päritolu ( ja kujunemine ) Põlisfraseologismidele leiame tihtipeale vasteid sugulaskeeltest, mis osutab pikale eale: need fraseologismid olid olemas juba siis, kui praegused läänemeresoome keeled polnud veel välja kujunenud
Onomatopoeetika - sõna tähistab seda, mida me kuuleme - tsirk, auh-auh, mjäu (vietnami k). Eufemism - sõnade otsene vältimine, ümberütlus - püss e liiper, kuul e tina. Sünonüüm - põldpüü-nurmkana, purgima-tühjendama, ader-sahk, sepavasar-kuvalda. Antonüüm - vastandsõna. Metafoorid • Nurmenukk: kanavarbad, käokold, kurekaatsed, härjakaatsed, sõrmlilled, käokingad. • Hunt: susi, hallivatimees, metsakoristaja, kriimsilm, metsakutsu, võsavillem, metsatöll, pajuvillem. Metafoorsed elukutsed: Sulerüütel e kirjanik, karvamari e juuksur, küla küünal e õpetaja, toru-jüri, kondiväänaja, köögi-kata, seaduse silm, tahmanägu. Homonüümid • Tee: jook, rada, tegema käskiv, T, moodus/viis, golfi tee. Metonüümia - teadmine seostab kindlat objekti teise objektiga. Nt “Mahtra sõja autor elas kastellaani majas.” -> “Eduard Vilde elas lossivalitseja majas Kadriorus.” Fraselogism - piltlik ümberütlus (käib nagu kass ümber palava pudru, keerab hauas ringi).
Mõisteid: Onomatopoeetika sõna tähistab seda, mida me kuuleme tsirk, auhauh, mjäu (vietnami k). Eufemism sõnade otsene vältimine, ümberütlus püss e liiper, kuul e tina. Sünonüüm põldpüünurmkana, purgimatühjendama, adersahk, sepavasar kuvalda. Antonüüm vastandsõna. Metafoorid · Nurmenukk: kanavarbad, käokold, kurekaatsed, härjakaatsed, sõrmlilled, käokingad. · Hunt: susi, hallivatimees, metsakoristaja, kriimsilm, metsakutsu, võsavillem, metsatöll, pajuvillem. Metafoorsed elukutsed: Sulerüütel e kirjanik, karvamari e juuksur, küla küünal e õpetaja, torujüri, kondiväänaja, köögikata, seaduse silm, tahmanägu. Homonüümid · Tee: jook, rada, tegema käskiv, T, moodus/viis, golfi tee. Metonüümia teadmine seostab kindlat objekti teise objektiga. Nt "Mahtra sõja autor elas kastellaani majas." > "Eduard Vilde elas lossivalitseja majas Kadriorus." Fraselogism piltlik ümberütlus (käib nagu kass ümber palava pudru, keerab hauas ringi).
inimene), pealkiri ,,Ninad mullast välja" (Postimehe ajakiri Arter 17.03.2007 lillede tärkamisest) VÄLINE SARNASUS. Sõnaliigiliselt võib metafoor olla nimisõna: perekonnapea, rahvuslik ärkamisaeg; tegusõna: mõtet seedida, kellegi ees roomata; omadussõna: selged õlad, nutune ilm, madal meeleolu; määrsõna: lained rulluvad laisalt randa. Ülekantud tähendusele viidatakse vahel ka jutumärkidega: Minu esimesed ,,triibulised" E. Vilde. NB! Ei tohi liialdada! Metafoori alaliigiks on metafoorsed fraseologismid: nt hambasse puhuma. Metafoorid on keelde tulnud, et kirjeldada uusi mõisteid vanade abil. Harima, maa harimine; lõng, mõttelõng Metonüümia ehk ümbernimetus on mingi asja või nähtuse nimetuse asendamine ajalise, ruumilise, põhjusliku vms suhte alusel ebatavalise piltliku nimetusega. Ühe nähtuse, mõiste, eseme või isiku asemel nimetatakse teist, mis meie teadvuses on lahutamatult seotud kujutlusega samast nähtusest, esemest, mõistest või isikust
10. Isikunimi üldkasutatava nimetusena kirjutatakse väikese algustähega. NT: napoleonikook, brauning, frits, mardisant, tuhajuhan 11. Ilmakaared kirjutatakse väikese algustähega. NT: kirree, kagu, lõuna, loe, lääs, ida. NB: Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti SUURE ALGUSTÄHEGA 1. Isikud ja olendid kirjutame suure algustähega. NT: Peeter Esimene, Jaroslav Tark, Ivan Julm, Ristija Johannes, Sauna-Madis, Kaval-Ants 2. Ümber ütlevad ehk metafoorsed nimed kirjutatakse üldjuhul esimene sõna suure tähega teine väikese tähega. NT: Emajõe ööbik (Koidula), Viru laulik (Kreutzwald). 3. Riikide või maade ametlikud nimed kirjutame suure algustähega. NT: Rootsi Kuningriik, Eesti Vabariik, Euroopa Liit NB: mitteametlikus kontekstis võib kirjutada teise sõna väikese tähega. 4. Veekogud, saared, mäed, lahed kirjutatakse suure algustähega liigisõnad väikesega
teda on haavatud ja ta on paljastatud, et ta on jäänud mingis olukorras elule alla. Alastus sümboliseerib unenäos sageli austust, avatust, haavatavust. 8.4 Proovilepanekuga seotud unenäod Ann Faraday hinnangul peaks selline inimene mõtlema kõigepealt sellele, ega tal ei seisa lähitulevikus ees mõni proovilepanekuga seotud olukord. Kui jah, siis on uni selgesõnaline üleskutse usinamalt õppida ja olukorraks paremini ette valmistuda. Suurem osa sellistest olukordadest on siiski metafoorsed, näidates, et me võime tunda, et elu paneb meid proovile ja et me kardame, et ei saa hakkama. 8.5 Hammaste kaotamise unenägu Kui näete unes, et kaotate hambad, kontrollige kõigepealt, kas teie hambad ikka on korras, soovitab Faraday, kuna alateadvus võib meid hoiatada hammaste halva seisundi eest. Kui teie hambad on korras, mõelge kõigepealt sellele, millistele tunnetele unenägu viitab: on see maine või eneseteadvuse kaotamine, nõrkus või hirm. 8
Kujundskeem skemaatiline tähenduse tekkimise aluseks olev mõiste või mõistete kogum. Metakeeli kasutatakse kirjeldamiseks, selle alla kuuluvad ka terminid, millega kirjeldatakse. Näiteks: mõiste EMA kirjeldus NSMis: X on Yi ema = mõni aeg enne nüüdset oli Y väga väike, sel ajal oli Y Xi keha sees, Y oli Xi osa. Selle tõttu võivadki mõned inimesed öelda: X tahab Yle head, X ei taha, et Yga juhtuks midagi halba. Semantilised metakeeled, millest saab teha jooniseid. Mappingud kui metafoorsed ülekanded metafoor: armastus on teekond. Teelised = armastajad, sõiduvahend = suhe; tee = sündmused suhtes; läbitud vahemaa = edasijõudmine; takistused = kogetud raskused jne tavalisemad allikvaldkonnad metafoorseteks ülekanneteks on inimese keha, loomade, taimede, toidu ja jõududega seotud valdkonnad. Tavalisemad sihtvaldkonnad on emotsioon, moraalsus, mõte, inimsuhted, aeg. (vrd abstraktsus)
Mis on metakeel? Too näiteid; tüpograafilised markeeringud Kirjelduse vahendit nimetatakse metakeeleks. Metakeel on keel, milles räägitakse sõnaraamatu kasutajaga ehk siis selles keeles pannakse kirja eriala-, stiili-, grammatikamärgendid, kommentaarid jms. Metakeel võiks olla esimene tunnus, mille järgi otsustada, miskeelsele kasutajale sõnastik on mõeldud. Emakeelt kasutatakse metakeelena, et selgitada võõrkeele probleeme. 82. Metakeeled: komponendid, primitiivid, võrgustikud, metafoorsed ülekanded elus inimene maskuliinne täiskasvanu inimene + + 0 0 mees + + + + naine + + - + poiss + + + - Primitiivid: substantiivid I, YOU, SOMEONE MINA, SINA, KEEGI (ISIK),
liigisõna (meri, jõgi, mägi, linn, tänav, väljak, jalg [s.o tänav mäejalal], kaar [kaarjas tänav või tee] jt). Kaksiknimi on tekkinud täpsustava täiendsõna lisamisel. Õigekiri sõltub sellest, kas täiendsõna käänamisel muutub või mitte: vrd.Lääne- Eestis, Suurel Munamäel. Kui ei tea, kas täiendsõna käändub või mitte, saab nime kirjapilti vaadata õigekeelsussõnastiku kohanimevalikust. Kohtade ümberütlevad nimetused (metafoorsed nimed) kirjutatakse väikese algustähega: püramiidide maa (Egiptus), tõusva päikese maa (Jaapan), linn seitsmel künkal (Rooma), Poola jõgede ema (Visla), jäämander (Antarktika), geisrite saar (Island), suur lomp (Atlandi ookean) Kohanimesid kasutatakse piltlikes väljendites ja sõnaühendeis omadussõnaliste täienditena. Kui sõnaühendi tähendus on kohaga seotud, säilib suurtäht, aga rahvuste ja
Kujundskeem on side kehalise/füüsilise kogemuse ja kõrgemate kognitiivsete valdkondade vahel. 69. Mis on metakeel? Too näiteid; tüpograafilised markeeringud Metakeel on kirjelduses kasutatav keel. Metakeelena kasutatakse mingit loomulikku keelt, mida täpsustatakse mingite mõistetega. Näitrkd õpik on rrdti keeles, täpsustused ja näited inglise keeles. Näiteks grammatilised formalismid on metakeele näiteks. 70. Metakeeled: komponendid, primitiivid, võrgustikud, metafoorsed ülekanded 71. Tähenduse kujunemine tähendust kui sellist pole olemas, ta pole materiaalne objekt. Tähendus realiseerub mingi vormilise allsüsteemi kaudu tähendusest ja häälikulisest vormist koosnevate sümbolitena. Tähendus kujuneb grammatiseerudes ja ülekannete süstemaatilisusega. 72. Tekst, diskursus, tekstilingvistika, diskursuseanalüüs Tekst on keelekasutuse väljund sõnast raamatuni, see on ka ,,koht" ( või pigem protsess), kus tähendus realiseerub.
liigisõna (meri, jõgi, mägi, linn, tänav, väljak, jalg [s.o tänav mäejalal], kaar [kaarjas tänav või tee] jt). Kaksiknimi on tekkinud täpsustava täiendsõna lisamisel. Õigekiri sõltub sellest, kas täiendsõna käänamisel muutub või mitte: vrd.Lääne- Eestis, Suurel Munamäel. Kui ei tea, kas täiendsõna käändub või mitte, saab nime kirjapilti vaadata õigekeelsussõnastiku kohanimevalikust. Kohtade ümberütlevad nimetused (metafoorsed nimed) kirjutatakse väikese algustähega: püramiidide maa (Egiptus), tõusva päikese maa (Jaapan), linn seitsmel künkal (Rooma), Poola jõgede ema (Visla), jäämander (Antarktika), geisrite saar (Island), suur lomp (Atlandi ookean) Kohanimesid kasutatakse piltlikes väljendites ja sõnaühendeis omadussõnaliste täienditena. Kui sõnaühendi tähendus on kohaga seotud, säilib suurtäht, aga rahvuste ja
kaevandusse .. J. Barbarus.) koraali tekstiga. Nt.: Matteuse passiooni avakoorist, kus koraalitsitaat kõlas algvariandis ainult continuo-oreli partiis aga hilisemas variandis on ta seda võimendanud sopranirühmaga ja tekstiline plaan, mis oli alguses olemas, hakkab 9 nüüd kõlama.(Bachi kantaadiaariates). Bach kasutab vähe lihtsat, kaunistama meldooiat. Meloodiad on metafoorsed ehk mingi argisema viisikujundi ilustatud ümberütlus. Bach tahab luua kuulajaga kontakti. (Nt: HTK I osa 23 fuugateema mudelid, milles on kõige porulaarsemad koraalid ja vaimulikud laulud.) Algmudeliks on tihti koraal, mis on Bachi tavalisim käibematerjal. Kust tuleb ka tema semantiline mitmekihilisus. Algmudelil võib olla konkreetne tähendus ja ilustused ei ole garneering, vaid nad kommenteerivad seda kas muusikalisretooriliste või piltlike kujunditega.
Metafoor on vahend, mille abil abstraktseid mõisteid kõrvutatakse inimesele juba tuttavate mõistetega, nt elukevad. 80. Metonüümia Metonüümia- suhtel põhinev põhjus-tagajärg. 81. Kujundskeem Kujundskeem- abstraktne mustrite kogum, mis tuleneb kehastunud kogemuse korduvatest juhtumitest=pidevalt ette tulevad/korduvad kogemused annavad mingi üldise abstraktse malli. 82. Semantika metakeeled: komponendid, primitiivid, võrgustikud, metafoorsed ülekanded?????????????????? 83. Tähenduse kujunemine Tähenduse kujunemine tähendust kui sellist pole olemas, ta pole materiaalne objekt. Tähendus realiseerub mingi vormilise allsüsteemi kaudu tähendusest ja häälikulisest vormist koosnevate sümbolitena. Tähendus kujuneb grammatiseerudes ja ülekannete süstemaatilisusega. 84. Tekst, diskursus, tekstilingvistika, diskursuseanalüüs
Metafoor on vahend, mille abil abstraktseid mõisteid kõrvutatakse inimesele juba tuttavate mõistetega, nt elukevad. 80. Metonüümia Metonüümia- suhtel põhinev põhjus-tagajärg. 81. Kujundskeem Kujundskeem- abstraktne mustrite kogum, mis tuleneb kehastunud kogemuse korduvatest juhtumitest=pidevalt ette tulevad/korduvad kogemused annavad mingi üldise abstraktse malli. 82. Semantika metakeeled: komponendid, primitiivid, võrgustikud, metafoorsed ülekanded?????????????????? 83. Tähenduse kujunemine Tähenduse kujunemine tähendust kui sellist pole olemas, ta pole materiaalne objekt. Tähendus realiseerub mingi vormilise allsüsteemi kaudu tähendusest ja häälikulisest vormist koosnevate sümbolitena. Tähendus kujuneb grammatiseerudes ja ülekannete süstemaatilisusega. 84. Tekst, diskursus, tekstilingvistika, diskursuseanalüüs
Metafoor on vahend, mille abil abstraktseid mõisteid kõrvutatakse inimesele juba tuttavate mõistetega, nt elukevad. 80. Metonüümia Metonüümia- suhtel põhinev põhjus-tagajärg. 81. Kujundskeem Kujundskeem- abstraktne mustrite kogum, mis tuleneb kehastunud kogemuse korduvatest juhtumitest=pidevalt ette tulevad/korduvad kogemused annavad mingi üldise abstraktse malli. 82. Semantika metakeeled: komponendid, primitiivid, võrgustikud, metafoorsed ülekanded?????????????????? 83. Tähenduse kujunemine Tähenduse kujunemine tähendust kui sellist pole olemas, ta pole materiaalne objekt. Tähendus realiseerub mingi vormilise allsüsteemi kaudu tähendusest ja häälikulisest vormist koosnevate sümbolitena. Tähendus kujuneb grammatiseerudes ja ülekannete süstemaatilisusega. 84. Tekst, diskursus, tekstilingvistika, diskursuseanalüüs
omavahel semantiliselt määratlevad pragmaatilistes suhetes. Metafoor - ülekanne; ühe valdkonna teema mõistete kasutamine teises valdkonnas. Kujundskeem(image schema) - skemaatiline tähenduse tekkimise aluseks olev mõiste või mõistete kogum (kogn.lingv) Polüseemia - mitmetähenduslikkus; üksuse tähendused on omavahel süstemaatiliselt seotud. Metakeeled *komponendid *joonised *''mappingud''-metafoorsed ülekanded *skeemid *primitiivid *tähendusvõrgustikud Komponentanalüüs 1) Komponendid on põhimõtteliselt jagamatud 2) Iga tähendus (semeem) esitatakse tarvilike ja piisavate tingimuste loeteluna Mille alusel: elus/inimene/maskuliinne. Prototüüpanalüüs Mingisusguse kategooria kõige tavalisem esindaja. Cruse'i näide prototüüpse esindaja kohta VEHICLE-sõiduk *tehtud teedel liikumiseks *sellel on liikumapanev jõud *liigub kiiremini kui inimene jalgsi
Metafoor ja metonüümia on sarnased mõlemad ei puutu vaid keelde, vaid on osa igapäevaelust ja muudavad inimesele maailma asjade mõistmise lihtsamaks, põhinevad kogemustel. Lisaks on metonüümil viitamise eesmärk üks entiteet asendab teist. Metonüümia erijuht on sünekdohh, mille puhul esindab osa tervikut. Metonüümiale rajaneb portreede traditsioon inimene on tuvastatav näo, mitte teiste kehaosade kaudu. Kultuuride ja religiooni mõistete süsteemid on loomult metafoorsed. Metonüümsed sümbolid ühendavad argikogemust ja religioone ning kultuure iseloomustavaid sidusaid metafoorseid süsteeme. Olulisim on meelde jätta, et metafoorid ja metonüümia mõjutavad mõtlemisprotsesside kaudu igapäevaelu, mitte ei kuulu ainult kujundlikku, retoorilisse ja poeetilisse keelakasutusse. Õnnestumistingimused- Austin: performatiivid ei saa olla väärad/tõesed, aga võivad õnnestuda. Väide õnnestub, kui kõneleja väitesse usub. Väära eessõnaga lausung on pigem
Metafoor ühe olendi, eseme või nähtuse omadused omistatakse teisele sarnasuse põhjal. Sisult on metafoor kaudne võrdlus. Kui võrdluses esineb see, mida võrreldakse ( põhikujutlus ) ja see, millega võrreldakse, siis metafooris jääb põhikujutlus ära. Metafoori on mõnikord võimalik määrata ainult aimamisi. Sõnade ja väljendite metafoorne tähendus ilmneb alati kontekstis. Näiteks: päike=tulisilm, kuldratas, taevalamp; Kadriorus hõõgab nüüd vahtrate leekivat kulda; metafoorsed epiteedid hall elu, hele naer, kuldsed uned, arg vihmasadu; hea maitse(stiilitunnetus), tähtis nina(esileküündiv inimene), Sageli haarab metafoorne väljendus kogu lauset, lausete rühmi, vahel isegi kogu teost. Neil juhtumeil on tegemist laiendatud metafooriga: päevade kaupa saeb hambuline metsapiir sinist taevakummi, mind otsitakse jo teises ilmas tikutulega taga ( haige inimese kohta, kes ootab surma ). Personifikatsioon isikustamine
alusel.Metonüümia puhul nimetatakse ühe nähtuse, eseme, isiku asemel teist, mis on inimteadvuses lahutamatult seotud kujutlusega samast nähtusest, mõistest, esemest või isikust. 84. Kujunduskeem - on skemaatiline tähenduse tekkimise aluseks olev mõiste või mõistete kogum. Kujundskeem on side kehalise/füüsilise kogemuse ja kõrgemate kognitiivsete valdkondade vahel. 85. Semantika metakeeled: komponendid, primitiivid, võrgustikud, metafoorsed ülekanded Metakeel on kirjelduses kasutatav keel. Metakeelena kasutatakse mingit loomulikku keelt, mida täpsustatakse mingite mõistetega. Näitrkd õpik on rrdti keeles, täpsustused ja näited inglise keeles. Näiteks grammatilised formalismid on metakeele näiteks. METAKEELED:Komponentanalüüs: mõisteid saab kirjutada kindlal tasandil üksteise elementide kaudu.1. Komponendid on põhimõtteliselt jagamatud.2. Iga tähendus (semeem) esitatakse tarvilike ja
kasutame. Mida rohkem konkreetsest/füüsilisest kontekstist sõna eraldub, seda enam on kogu kõne inimese puhul metafoorne. · Meie mõistus on olemuslikult kehastunud. konkreetsetes suhtlussituatsioonid hakkavad mõjutama meie keelekasutust. · Mõtlemine on alateadlik. see kuidas me midagi edasi anname on toimiv alateadlike protsesside kaud. · Abstraktsed kontseptsioonid on metafoorsed. 1) Metafoor ei ole sõnade vaid mõistete omadus: 2) Metafoori eesmärgiks on mõistetes peamine aru saada ja mitte ainult kunstipärane või esteetiline väljendumine. 3) Tihiti ei rajane metaoor sarnasusel. 4) Metafoore kasutavad igapäeveus kõik inimesed. 5) Metafoor ei ole liigne keeleline kaunistus, vaid inimmõtlemise ja arutlemise vältimatu protsess.
aluseks olev mõiste või mõistete kogum (kogn. lingv). Usutakse, et kui me usume, et meil on peas mingi mõte maailma ja keele vahel, siis keeleteadlased huvitavab, mis on meie peas. Kognitiivse lingvistika uurijad usuvad, et meie peas on skemaatilised vormid. · Polüseemia mitmetähenduslikkus; üksuse tähendused on omavahel süstemaatiliselt seotud. Tekkis sünonüümia vastandina. METAKEELED · Kopmonendid · Joonised · ,,mappingud" metafoorsed ülekanded · Skeemid · Primitiivid = NSM · võrgustikud Komponentanalüü Vt õpikust semantikat juurde!!! Kasutatakse lähedase tähendusegasõnade võrdlemisel. Elus Inimene Maskuliinne täiskasvanud Inimene + + 0 0 Mees + + + +
Kui tekstis substantiivset metafoori pole, täidavad poeetilisi funktsioone teised struktuuritasandid. Subjektita mõistatustes luuakse nimepidi nimetamata asja olemuses või käitumises mingit telge pidi "ruum", tuuakse välja mingi erinevus, vastuolu, piirjuhul paradoks, ühtlasi luuakse seeläbi elementaarne parallelism. Kui selliste mõistatuste juures saab näidata mingeid stereotüüpe, siis on need pigem stereotüüpsed süntaktilis-parallelistlikud vormimallid kui metafoorsed stambid. Nimetame siingi nende parallelistlike vormimallide põhitüübid ja toome igaühe kohta mõned näited. 1. Kõrvutatud või vastandatud on kaks kohta või ruumiaspekti: alt pealt ~ all peal või vastupidi: Alt sile, päält karvane (käsi kindas); Alt sööb, pealt situb (oherdi); Pealt teeb tiritärinad, alt ta kopsib kullerida (kangakudumine); üles alla: Üles lätt, maha ei tule (suits); Ülespidi
Toimub ainult kirjalikult, sest suuliselt me paneme õigesse kohta rõhu. Monoseemia ühetähenduslikkus Ekstensioon sõna ekstensioon on selle sõna kõik võimalikud referendid Tähendusväli tähendusvälja moodustavad tähenduslikult seotud sõnad, mis on omavahel semantiliselt määratlevates paradigmaatilistes suhetes. Suunad ja metakeel SEMANTIKA METAKEELED Komponendid Joonised Mappingud metafoorsed ülekanded Skeemid Primitiivid Võrgustikud METAKEELED Komponentanalüüs: 1. Komponendid on põhimõtteliselt jagamatud omadused 2. Iga tähendus (semeem) esitatakse tarvilike ja piisavate tingimuste loeteluna. Teeme analüüsi ühe tähendusvälja sees. Sõnad, mida analüüsitakse ei saa sisult kauged olla. Mees inimene meessoost täiskasvanud Naine + + Tüdruk + Poiss + +
keeleti/kultuuriti erinevad (ingl. "spend time" eesti "aega veetma" st mitte tingimata "kulutama"). Aega saab samas võrrelda ka nt teega (minevik taga, tulevik ees) või nt punktiga, kus punkt on olevik (polükroonsetes kultuurides). Aeg ka jõgi ("aeg voolab"). Oluline: abstraktseid/keerulisi asju metafoorideta/mudeliteta mõista võimatu. Siit ka generatiivse metafoori nimetamine kontseptuaalseks metafooriks. Isegi füüsika mõisted ("jõud", "põhjus") metafoorsed, sageli on konkreetne valdkond inimese keha. Samas on metafoorid alati ühekülgsed. Kuidas me mõistame kommunikatsiooni millega me seda võrdleme, milline on kommunikatsiooni metafoor? Nähtub sellest, kuidas me sellest kõneleme. Michael Reddy 1979 ("The conduit metaphor: A case of frame conflict in our language about language"): rahvamudel suhtlusest põhineb "torumetafooril". TORUMETAFOOR: Saatja pakib sõnumi (konteinerisse), pakk saadetakse ühendustoru
ajus. Newfie anekdoot. Mõlemad kõrvad sidemes – telefon helises ja triikis särki samal ajal ja pidi arstile helistama sp mõlemad kõrvad sidemes. Seesmine intentsionaalsus. Masina kirjeldamine intentsionaalse süsteemina ei ole metafoor. Dennett eitab seesmise intentsionaalsuse olemasolu, mis eristaks inimesi masinatest ja muudest asjadest. John Searle: Me võime arvutitele omistada intentsionaalseid seisundeid, kuid need on metafoorsed omistused: nende „intentsionaalsus“ pärineb meie algsest intentsionaalsusest, meie eesmärkidest. Sõnasõnalises mõttes arvutitel neid seisundeid ei ole. Searle’i jaoks seisneb intentsionaalsus aju põhjuslikes võimetes. Intentsionaalsus on bioloogiline nähtus nagu piimanõristus või fotosüntees. Kui on võimalik ehitada masin, millel on samasugused põhjuslikud omadused nagu inimese ajul, siis selline masin suudab mõtelda.
keskkonnast, vaid need meelteandmeid töödeldakse ajus aktiivselt, teisisõnu, tõlgendatakse. Seetõttu eristatakse aistingulist taju (,,vahetud andmed" meie nägemis- , kuulmis- vm meeleorganites) ja pertseptiivset taju (,,vahetute andmete" tõlgendamise protsessi ajus). andreas Comment: kontinuaslus ja diskreetsus, diskreetsetest osadest moodustub kontinuaalsete levinud metafooride kaudu kohe esmane tervik. Foto. Mingid metafoorsed sümbolid, mis annavad esmase tõlgenduse. 6. loeng. Kultuuripsühholoogia-Andreas Ventsel 12 Mitu hirve on pildil? KULTUURIDEVAHELINE PSÜHHOLOOGIA Üks väga levinud nö kultuuripsühholoogia suundi on olnud kultuuridevaheline psühholoogia (mõnikord ka: kultuuriti võrdlev psühholoogia). Kuidas ennast paremini mõista? Siis kui võrdleme end kellegi teisega. S.t. oma kultuuri paremaks mõistmiseks peame võrdlema seda teisega ja vastupidi.
karjääri iseseisvas juhtimises. Muundumine või ümbertõlgendamine tekitab uue Eespool kirjeldatud tööalase konkurentsivõime tahke silmas pidades peab Carl jätkama konteksti, kuid varasematesse püünistesse langemise vältimine eeldab pingutusi selleks, et arendada töökoha hoidmise oskusi. teadlikkust ja pidevat valvsust. Carli metafoorsed väljendid moodustavad hea aluse, et arendada iseenda mõistmist ja saada teadlikuks võimalikest uutest Niisuguse loo paigutamine otsuste tegemise interaktiivse mudeli raamidesse tundub raskustest. esmapilgul mõnevõrra sobimatu. Kahtlemata voolab see lugu väga kenasti kujundilisuse ühtlases jões. Kuid selles on siiski elemente, mis viitavad määravatele asjaoludele,
peegli. Sellise stseeni visuaalseks esituseks kasutati filmis ühte väikest veega täidetud basseini. Siirdumine teise maailma ja tegelase metamorfeerumine esinevad väga sageli just koos. Vahel peab tegelane ise muutuma, et pääseda teise maailma. Kuid tegelane võib muutuda ka siis, kui ta naaseb teisest maailmast. Filmides kasutatakse teise maailma üleminekul väravaid, igasuguseid uksi, avausi, rekvisiite jne. Kuid paljud ,,metafoorsed reaalid" esinevad tihti koos, mida ei ole võimalik teineteisest lahutada. Näiteks teise maailma sisenemiseks kasutatakse mõnda väravat. Kuid teise maailma sisenemiseks võib abiks olla hoopis mingisugune rekvisiit mingisugune ,,võti", mida peab ,,lukuauku" torka- misel oskama kasutada. Näiteks filmis ,,Sõrmuste Isand" ( 2002 ) muutub tegelane pärast võlusõrmuse sõrme panemist reaalsele maailmale nähtamatuks. Tegelane satub nn ,,kurja maailma dimensioonidesse"
peegli. Sellise stseeni visuaalseks esituseks kasutati filmis ühte väikest veega täidetud basseini. Siirdumine teise maailma ja tegelase metamorfeerumine esinevad väga sageli just koos. Vahel peab tegelane ise muutuma, et pääseda teise maailma. Kuid tegelane võib muutuda ka siis, kui ta naaseb teisest maailmast. Filmides kasutatakse teise maailma üleminekul väravaid, igasuguseid uksi, avausi, rekvisiite jne. Kuid paljud ,,metafoorsed reaalid" esinevad tihti koos, mida ei ole võimalik teineteisest lahutada. Näiteks teise maailma sisenemiseks kasutatakse mõnda väravat. Kuid teise maailma sisenemiseks võib abiks olla hoopis mingisugune rekvisiit mingisugune ,,võti", mida peab ,,lukuauku" torka- misel oskama kasutada. Näiteks filmis ,,Sõrmuste Isand" ( 2002 ) muutub tegelane pärast võlusõrmuse sõrme panemist reaalsele maailmale nähtamatuks. Tegelane satub nn ,,kurja maailma dimensioonidesse"
peegli. Sellise stseeni visuaalseks esituseks kasutati filmis ühte väikest veega täidetud basseini. Siirdumine teise maailma ja tegelase metamorfeerumine esinevad väga sageli just koos. Vahel peab tegelane ise muutuma, et pääseda teise maailma. Kuid tegelane võib muutuda ka siis, kui ta naaseb 26 teisest maailmast. Filmides kasutatakse teise maailma üleminekul väravaid, igasuguseid uksi, avausi, rekvisiite jne. Kuid paljud „metafoorsed reaalid“ esinevad tihti koos, mida ei ole võimalik teineteisest lahutada. Näiteks teise maailma sisenemiseks kasutatakse mõnda väravat. Kuid teise maailma sisenemiseks võib abiks olla hoopis mingisugune rekvisiit – mingisugune „võti“, mida peab „lukuauku“ torka- misel oskama kasutada. Näiteks filmis „Sõrmuste Isand“ ( 2002 ) muutub tegelane pärast võlusõrmuse sõrme panemist reaalsele maailmale nähtamatuks. Tegelane satub nn „kurja maailma dimensioonidesse“
annaabi.ee 
