Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Metafoor, mis väljendab lasteaiaõpetajaks olemist". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lasteaiaõpetaja, metafoor, avaneb, teisalt, teatmeteos, kohanemaSissejuhatus Lugemine on mõtlemistegevus. See hõlmab kriitilist mõtlemist (sõnade, sõnaosade, fraaside ja lausete dekoreerimine) ja loovat mõtlemist (kujutlusvõime, empaatia, vastukäivate tulemuste ja probleemilahenduste kasutamine). Lugemise omandamine ei toimu järsku, vaid pideva protsessina, samm-sammult. Lapsed suudavad lugema õppida juba üsna varakult. Toeks on vaja nii lapsevanemat kui ka lasteaiaõpetajat. Edukaks tulemuseks peab toimima kõigi kolme usaldusväärne koostöö. Tähtis on, et lugemaõppimine toimuks koolieelses eas läbi mängu. Väikelaps ja lugema õppimine Ükski laps ei taha spetsiaalselt lugema õppida seni, kuni ta ei tea, et lugemine olemas on, Lapsed tahavad kõigi neid ümbritsevate asjade kohta informatsiooni hankida ja lugemine on soodsate tingimuste puhul üks neist asjust. Lapse valmistumine lugemiseks toimub loomulikul teel tema kõikide tegevuste kaudu. See saab alguse palju varem, kui meie seda arvata oskamegi: täiskasvanu kõn
Juhul kui vanemad ja täiskasvanud on tihti tööga hõivatud ning pole lapse jaoks piisavalt aega, suureneb välismaailma mõju lapse arengule, laps ei suuda mõista temani jõudvat infot ning sel juhul on vaja täiskasvanu selgitusi. Lapsel on vaja inimesi, kes suudaks vastata kõigile tema küsimusele, seda rollik tuleb täita nii lapsevanematel, kui ka sugulastel ja lasteaiaõpetajal. Tihtipeale peab olema küsimuste vastajaks lasteaiaõpetaja. Ehk seetõttu, et laps ei julge küsida lapsevanemalt või siis laps teab, et lasteaiaõpetaja vastab küsimustele. Samuti ka seetõttu, et paljud kaklemisega seotud intsidendid leiavad aset lasteaias ning just see on koht, kus tuleks lastele seletada, mis on õige ning, mis on vale. Väikeste laste mälu on võimeline vastu võtma väga suurt hulka infot ning last suunab õppima tema uudishimu ja avastamistung. Selleks, et lapsel säiliks soov edasi otsida ja uurida, tuleks
lugu. 5 Kasutatud materjal: https://www.tlu.ee/opmat/rk/2009/Lehte%20Tuuling%20-%20RKA6022%20M%E4ng%20ja %20lapse%20areng/5.%20teema/MANGULIIGID.pdf http://www.eetika.ee/sites/default/files/eetikakeskus/kulvi_teder._loovus.pdf Meheks, isaks ja härrasmeheks. Atlex (57 – 66); Niiberg, Moodle õppematerjal 5,pt “Mäng on mehe tõsine töö”. Koolieelsest kasvatusest lasteasutuses. Pt. Laste mäng ( lk. 28-34). Laps ja Lasteaed. Lasteaiaõpetaja käsiraamat. (lk 154-171), (2005). Koost. Kivi, L., Sarapuu, E. Tartu: Kirjastus Atlex Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Eve Kikas (lk 120-137) Mäng kuueaastaste laste klassis H. Sarapuu (1988) http://www.lasteaed.net/2011/12/11/loovmang/ 6
Antisotsiaalse käitumise tunnused on hoolimatus teiste heaolu suhtes, võimetus teha koostööd, vaenulikkus, keeldumine teiste abistamisest, vastutustundetus ja usaldusväärsuse puudumine ning samuti puudub süütunne süüteo sooritamisel. Samuti avaldavad puudulikud sotsiaalsed oskused mõju akadeemilistele tulemustele. 8 Madalad sotsiaalsed oskused võivad kaasa tuua õpiraskusi ja teisalt õpiraskused võivad mõjutada hilisemaid suhteid eakaaslastega. Samuti võib see kaasa tuua probleeme õpetajate ja kaasõpilastega, mis omakorda jällegi kahjustab õppimisprotsessi ning kaugemas perspektiivis võib põhjustada koolitee katkemist. Madal sotsiaalne oskus avaldab negatiivset mõju lapse vaimsele tervisele, tulemuseks võib olla meeleolu langus, kuna laps ei saa piisavalt positiivset tagasisidet. See võib kaasa tuua kohanemisraskusi
hetkel tehes oma tööd, olen avatud uutele pakkumistele ja ettevõtmistele, mis laiendaksid mu silmaringi. Aktiivse õpetajana olen jäänud silma Rae vallavalitsusele, kuhu mind kutsutakse hariduskomisjoni liikmeks. Läbi sellise väljakutse saan jällegi arendada oma teadmisi, avardada oma silmaringi ja kaasa rääkida alusharidust puudutavates küsimustes, olla lähedal seadusete loomisel ja innovaatiliste ideede elluviimisel vallas, teisalt saan edasi töötada rühmaõpetajana. Minu töid ja tegemisi õpetaja professionaalse arengu seisukohalt iseloomustab mind pilt 2. Tugev puu, mis olenemata ilmaoludest kasvab tugevaks, suureks, ta paistab kaugele ja sobib 4 sinna keskkonda, kus ta hetkel on, õnne korral saab ladvast noppida vilju ning mis peamine „Kõike mida ma ette võtan, teen südamega!“ Pilt.2 Milline on minu kujutlus õppe-ja kasvatustegevusest lasteaias?
Adaptsiooniteooria järgi tähendab see kohanemist uute elutingimustega. Elukaarteteooria järgi on see täiskavanuikka kuuluv arenguülesanne. Parsoni rolliteooria järgi isa roll on ülesandekeskne, ema roll on hoolitseda perekonna emotsionaalse õhustiku eest. Perekonda peab püüdma säilitada ja tugevada(meeldivus ja eelistused jäävad tahaplaanile) Individualistliku perekäsitluse all mõistetakse, et isiklikud pürgimused võivad perekonda ohustada ja nendega peaks kohanema. Psühholoogiline vanemlus Bioloogiline Sotsiaalne (kes on seadusega määratud) Psühholoogiline (kui laps hakkab kedagi pidama isaks-emaks) KASVATUSVÄÄRTUSED JA KASVATUSE EESMÄRGID Väärtus on see, mille nimel kõik lõppkokkuvõttes juhtub. Meie ühiskonna üks põhiväärtusi on arusaam, et inimelu on püha. Absoluutne väärtus on ka õiglus. Moraal pudutab inimeste praktilist elu, inimeste valikuid ja tavasid. Eetika on moraali teaduslik uurimine.
Minu valik õppimine kõrgkoolis Kõrgkoolis õppimine on väga iseseisev, aeganõudev ja pikaajaline protsess, mille käigus tuleb palju pingutada: leida aega ja võimalusi õppetööga tegelemiseks, et edukalt ja heade tulemustega kool lõpetada. Selleks tuleb olla sihikindel, motiveeritud ning omada eesmärke. Õppimine kõrgkoolis oli minu läbikaalutud valik. Enne sisseastumist mõtlesin põhjalikult läbi erinevad küsimused nagu ,,Kas ma saan seda endale nii rahalises kui ajalises mõttes lubada? Olen ma piisavalt sihikindel ja motiveeritud? " Kuna väärtustan väga head haridust, mis võimaldab saada uusi teadmisi, kujundab mõttelaadi ning seeläbi annab tegudele uue suuna, siis pärast pikka kaalumist ja otsustamist leidsin, et just õppimine on see, mida praguses eluetapis vajan. Õppimine on programm, mis võimaldab inimesel maailmaga paremini kohaneda, kuid mille abiga võib muuta ka iseennast ja ümbritsevat keskkonda (Tundmatu
KASUTATUD ALLIKAD Käis, J. (1989). Valik Johannes Käisi töid: kodulugu, üldõpetus, loodusõpetus: Tallinn: Valgus. Timostsuk, I. (2010). Looduskeskkonnaga seotud väärtused ja nende kujunemine koolieelses eas. Rmt. Veisson, M. (Koost.). Väärtused koolieelses eas: väärtuskasvatus lasteaias. Tallinn: Tartu: Eesti Keele Sihtasutus, 57-62. Timostsuk, I. (2005). Loodusõpetus. Rmt. Kivi, L. (Koost.). Laps ja lasteaed: lasteaiaõpetaja käsiraamat. Tartu: Atlex, 185-198. Vienola, V. (2003). Keskkonnakasvatus lasteaias. Tallinn: Ilo. 9
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere kolledz Õpetajakoolituse osakond Marii Juht HEA ALGUS Referaat Juhendaja: Tea Välk magister Rakvere 2010 1 SISUKORD Sissejuhatus ....................................................................................................................................lk. 3 1. Hea alguse lähtealused ..........................................................................................................lk. 4-6 1.1. Konstruktivism ..................................................................................................................lk. 4 1.2. Arenguline sobivus ............................................................................................................lk. 4 1.3. Pidev õppimine ..................................................................................................................lk. 4 1.4. Valikuvõimaluste loomine ............
Lasteaia sotsiaalne, eetiline, emotsionaalne ja füüsiline keskkond LASTEAIA KESKKOND Inimene ei saa kasvada isolatsioonis ta vajab kasvukeskkonda ja kasvatust, et eluga toime tulla. Lisaks ümbritsevale keskkonnale avaldavad lapse arengule kahtlemata mõju ka kaasasündinud omadused. Varajane kasvukeskkond paneb aluse lapse edasisele arengule. See võib nii arendada kui pärssida laste arengu erinevaid tahkusid. Esmatähtis on lapse kodune kasvukeskkond, kuid oluline mõju on ka lasteasutuse keskkonnal. Keskkonna mõju inimesele võib olla kolmesugune: ülekoormav, alakoormav ja optimaalne (Kolga, 1998). Ülekoormavas keskkonnas ei tule laps toime info töötlemisega (lapsest läheb temale oluline informatsioon mööda). Alakoormavas keskkonnas on aga olukord vastupidine: siin on laps infopuuduses. Lihtne keskkond on lapsele pigem väsitav (igav) kui stimuleeriv ja arendav. Nende vahepealne variant on optimaalne keskkond. Iga koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse aluse
on hea mäluga või musikaalne, kolmas on hea peenmotoorikas. Paraku on ka neid, kes oskustelt jäävad kaaslastest oluliselt maha või kellele kollektiivis ühiselt toimimine või keskendumine üldse valmistab suuri raskusi. Lapse arengu hindamine on oluline lapse eripära mõistmiseks, positiivse enesehinnangu ja arengu toetamiseks, eelkõige aga edasise tegevuse kavandamiseks koostöös lapse vanematega. Lapse arengu jälgimine ja hindamine on osa lasteaiaõpetaja igapäevast, mis tuleb teadlikult planeerida. Lapse arengu hindamise võimalused ja põhimõtted Lasteaia õpetajate töö aluseks on Koolieelse lasteasutuse seadus (1999) ja Koolieelse lasteasutuse riikik õppekava (2008). Esimene sätestab koolieelsete lasteasutuste ühe põhiülesandena soodustada laste emotsionaalset, kõlbelist, sotsiaalset, vaimset ja kehalist arengut, arvestades nende ealisi ja soolisi vajadusi ning individuaalseid iseärasusi. Riiklik
lasteaias. Võin öelda, et oma laste puhul olen seda peegeldust juba kogenud ja olen sellega rahul. Nende kahe loetud raamatute autorid ei taha selgeks teha, et kõik see kasvatus, mis oli vanasti, on üdini vale ja iganenud. Vastupidi, nad leiavad väga palju häid ja kasulikke väärtusi, mida võiksid ka tänapäeva lapsevanemad edasi kasutusele võtta. Üheks oluliseks vanematepoolsest kasvatusveaks loevad mõlemad autorid lastel piiride puudumist. Kui vanem või ka lasteaiaõpetaja märkab/saab aru, et selline olukord on lapsega tekkinud, siis seda saab parandada vaid probleemsituatsioonide läbi mängimise pideva harjutamise teel, kus lapsele antakse õiged signaalid tema käitumisest. Piiride puudumine võib olla tingitud lapsevanema sooviga kohelda last kui võrdväärset partnerit, arutada temaga täiskasvanute teemasid jne. See omakorda on võimaldanud lapsel kogeda temale vanusele
1. LAPSEGA KOOSMÄNGIMISE ROLL KAASAEGSES PEREKONNAS Mäng on koolieeliku põhitegevus, mille käigus toimub lapse arenemine. Praegu võib näha seda tendentsi, et suureneb vanemate nõue lapse haridusele, samas kui mängu tajutakse kasutu ajaviitena. 1.1. Mängu ja mänguasja mõiste lapse arengus V. Suhhomlinski väitis, et ei ole ning ka ei või olla täielikku vaimset arengut ilma mänguta. ,,Mäng on suur särav aken, mille kaudu voolab elustavaid ideid lapse maailma. Mäng on elurõõm, milles põleb uudishimu sädemeke" ( 1979, lk 103-104 ). Mäng on täiskasvanute elu peegeldus. Mängudes laps imiteerib täiskasvanuid ning moduleerib sotsiaalkultuurilisi olukordi ja suhteid, kuna mäng on oma olemuselt ja sisult sotsiaalne tegevus, mille kaudu toimub lapse otsene kokkupuude teda ümbritseva keskkonnaga, laiemalt võttes kogu ühiskonnaga. Mäng on reaalsuse tajumine läbi lapse vaatenurga (Roots 2003, , 2005). Mäng
Kui rühmas keegi teist lööb või mõne asja teise käest ära kisub, palub õpetaja kohe vabandust paluda ja teist kallistada. Lapsed kuulavad hästi õpetaja palveid ja käske kuid kipuvad neid unustama ja ikka uuesti tegema. Näiteid 2-4 aastaste last õppetegevusest: Teema ,,Kevad`` N1:Õpetaja näitab lastele värve-kollast, punast, sinist,musta, rohelist ja valget. Lapsed peavad õpetajale ütlema,mis värvi nad näevad. Lasteaiaõpetaja laseb lastel rühmas ringi vaadata ja otsida, midagi, mis on seda värvi.(N: punanst värvi esemeid). Alguses vastavad kooris, pärast küsib õpetaja ka individuaalselt. Seejärel räägib õpetaja lastele kevadisest ilmast ,tuues seinapeale piltliku näite. (Must muld, roheline rohi, kollane päike jne.) Üldiselt kuulavad lapsed õpetajat hoolega ja töötavad kaasa. Enamus lapsi tunnevad juba põhivärve ja oskavad ka rühmast vastavalt värvile esemeid leida.Suuremad lapsed(3- 4
universaalsemaks reeglid muutuvad. Vanemad kontrollivad suurt osa lapse suhtluskeskkonnast ja määravd, milliseid suhtluskogemusi laps saab. Mida väiksem laps, seda rohkem on tema kogemused vanema kontrolli all. Samas on lapsevanemad ka need, kes aitavad lapsel luua pilti iseendast-kes ta on, milleks ta suuteline on, milliseid omadusi temas leidub. Just sellise esmase ettekujutusega iseendast, suhetest ja sobilikust käitumisest läheb laps täiesti uude keskkonda-lasteaeda. 3. Lasteaiaõpetaja roll lapse sotsiaalsete oskuste kujunemisel. Laps-õpetaja suhte tähtsus ja mõjud. Lasteaeda tulles seisab lapsel ees keeruline ülesanne. Vaja on kohaneda uue olukorraga ja tulla toime uudsete suhetega õpetajate ja kaaslastega. Lapse eelsoodumused ja suhete varasemad kogemused. Lasteaeda tulles on lapsel olemas võime kontrollida emotsioone ja impulse ning kogemused varasematest suhetest. Selline eelnev pagas võib olla nii soodsate kui ebasoodsate mõjudega
väljakutseid esitav, siis nende areng aeglustub. Andekad mõtlevad ja õpivad teisiti kui nende eakaaslased. 4. Andekate laste arendamine: Andekas laps vajab, et tema erivajadusi aktsepteeritakse – keskkond peab pakkuma valikuid, iseseisvust ning vastutust, kokkupuudet lapse huvidele vastavate tegevuste ja vahenditega. Andekus avaldub vaid siis, kui seda toetavad teised tegurid, eriti olulised on laste kodused arengutingimused koolieelses eas. Lasteaiaõpetaja esmaseid ülesandeid on aidata lapsel maksimaalselt arendada võimeid ja andeid. 5. Andega liituvad probleemid: • vähene pingutamine ja tähelepanematus õppetegevustes; • probleemid suhetes kaaslastega, eristumine, andekad eralduvad tavaliselt ise; • autoriteediprobleemid (liiga andekaid ei taheta juhtideks, kuid andekas ei talu endast rumalamaid juhte), oskamatus vaikida; • üliarenenud õiglustunne, mis võib põhjustada autoriteetidele
SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................2 1. KODU JA PEREKOND KASVUKESKKONNANA....................................................... 3 1.1. Kodu kolm mõõdet......................................................................................................5 1.2. Mitu põlvkonda koos...................................................................................................6 1.3. Kodu mängunurgana................................................................................................... 7 1.4. Mänguasjad ja mängunurk.......................................................................................... 8 1.5. Kodu keelekeskkonnana..............................................................................................8 1.6. Avatud suhted perekonnas...........................................................................................9 2.
ja piirkonna iseärasusi; soodustab humaansete ja demokraatlike suhete kujunemist ja püsimist täiskasvanute ja eakaaslastega suhtlemisel. Lapsel on alati soov ja vajadus suhelda teiste omaealistega, mängida ja õppida nendega koos. Lasteaia personal loobki lapse arenguks sellise kasvamis- ja õppimisümbruse, kus see on võimalik. Töö alustamisel pole vaja niivõrd lapse täpset diagnoosi, kuivõrd lasteaiaõpetaja valmisolekut teha lapse ja tema vanematega koostööd. Last jälgides saame teada, mis talle meeldib, kuidas teda lohutada, mida ta oskab ja kus tuleb teda aidata. Lapsed, kes ise on teadlikud oma puudest, on sellisest koostööst huvitatud. Nad väljendavad ise, mida ja kuidas teha, et nad ennast hästi tunneksid. Õpetaja koostab erivajadusega lapsele individuaaltöö plaani ,et aidata teda järgi mahajäämuse osas või anda täiendavaid teadmisi ja ülesandeid andekatele lastele
5 Waldorflasteaiad Waldorfpedagoogika eesmärgiks on lapse tervikliku isiksusliku arengu edendamine, hõlmates nii tema mõtlemist, tundeid kui ka tahet. Waldorflasteaia õppe- ja kasvatustegevused on suures osas suunatud lapse tahte kasvatusele, arvestades lapse koolieelse arenguperioodi vajadust tegutseda ja jäljendada. Seetõttu esitame nimetatud vanuses lapsele õppimismaterjali läbi lapse enese initsiatiivist lähtuva tegutsemise. Lapse loomupärase matkimise seisukohast kasutab lasteaiaõpetaja oma töös lastega lisaks autoriteedile ja teadmiste-oskuste vahendamisele ka oma isiksuse mõju ja rütmi kui töövahendit, distsiplineerijat, maailmaga tasakaalustajat ja lapsele turvatunde andjat. Laste ealisi arenguvajadusi rahuldame waldorfpedagoogilistest põhimõtetest ja konkreetsest lapsest lähtudes. Õppe-kasvatustöö eesmärkide saavutamine laieneb waldorflasteaias lapse kogu lasteaiaea jooksul, kus iga laps jõuab oma arengus kooliküpsuseni omal ajal ja viisil.
Lapse areng. Kordamisküsimused eksamiks. Pille Murrik Kasutatav kirjandus: Loengumaterjalid Kikas, E. (toimet) Õppimine ja õpetamine koolieelses eas.TÜ Kirjastus, 2008 (kogu raamat) Valikuliselt: (vt. lk teemade juures) Blades, M., Cowie, H., Smith, P.K.Laste arengu mõistmine. TLÜ Kirjastus, 2008 Kivi, L, Sarapuu, H. (koost) Laps ja lasteaed, Atlex, 2005 või Kivi, L, Sarapuu, H. (koost) Lasteaialaps peres. Atlex, 2009 1. Arengu mõiste. Areng osutab muutustele inimorganismi või selle osade omadustes, funktsioonides või käitumises. Järjestikused muutused, mis kulgevad organismi eluea jooksul elu algusest küpsuse saavutamise poole kuni surmani. Kasvamine,-aluseks igasugusele arengule ning seostub eriti keha välismõõtmete ja elundite füüsilise suurenemisega. Eelkõige füüsiline areng- keha välismõõtude ja elundite suurenemine. küpsemine.-osutab muutustele, mis leiavad aset viljastumise ja täiskasvanuks saa
Tähtsamaid mõtteid Eeva Hujala raamatust ,,Uuenev alusharidus" Eelõpetuse teooriast praktikasse: Pedagoogiline teadlikkus eelõpetuse arengu alusena: · Probleemiks tänapäeval on pedagoogilise teadlikkuse süvendamine. Pedagoogilise teadlikkuse struktuur eelõpetuses: 1) Teoreetiline teadlikkus teadmine lapsepõlvest ja lapsepõlves õppimist puudutavatest teoreetilistest nägemustest ja uurimustest. 2) Kontekstuaalne teadlikkus teadmine laste ja lapsevanemate ühisest igapäevaelu tegelikkusest, samuti kasvamise ja õppimise ühiskondlikest ja kultuurilistest sidemetest. · Pedagoogiliselt kvaliteetsete õppekavade rakendumine eeldab asjatundliku personali olemasolu, kellel on uurimusel ja õppimisteoorial põhinev nägemus õppimisest. · Õpetajad tavaliselt (Soome uurimuse järgi) ei mõtle üldse sellele, kuidas tegutseda, ja veel vähem sellele, miks tegutseda nii nagu tegutsetakse. Eelõpetuse kontekstuaalsus: ·
TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT Alushariduse osakond TERVISE JA HEAOLU KÄSITLUS JA SELLE EDENDAMISE VÕIMALUSED LASTEAIAS Referaat Tallinn 2015 SISUKORD Füüsilise tervise edendamine............................................................................5 Vaimse tervise edendamine..............................................................................9 Emotsionaalse tervise edendamine................................................................11 Kokkuvõte........................................................................................................15 Kasutatud kirjandus............................................................................................................16 Lapsi ümbritsevate täiskasvanute üheks suurimaks väljakutseks ja vastutuseks on olla märkaja, hoolija ning vormija julgustada loovat mõtlemist
Lapse ja täiskasvanud koostöö aitab lapsel mõista maailma ja õpetab last maailmas hakkama saama. Kasutatud kirjandus 1. Johan Huizinga "Mängiv inimene" Kultuuri mänguelemendi määratlemise katse, Varrak 2003 2. Peter K. Smith, Helen Cowie, Mark Blades,"Laste arengu mõistmine"TLÜ kirjastus 2008 10 Mäng ja lapse areng 3. Aino Ugaste (2005). Laps ja mäng. Laps ja lasteaed. Lasteaiaõpetaja käsiraamat. Tartu: Atlex 4. Kivi.L(2000). Kodust kui arengukeskkonnast lapse õpivalmiduse kujunemisel. Kodu eesti ühiskonnas ja kultuuris. Toimet. I.Kraav. Tartu: Perekasvatuse Instituut TÜ pedagoogika osakond, 11-16 5. Siren-Tiusanen, H(2003) Leikki ja oppiminen. Lastentarhanopettajaliiton julkaisu. Helsinki, 14-17. 6. Hakkarainen, P. (2000). Kehittävä esiopetus ja oppimine. Jyväskylä: PS-kustannus. 7 Vygotsky, L.S (1976)
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Klassiõpetaja kõrvalainega EKL-2kõ Laste Mõtlemine REFERAAT Koostaja: Kadri Kivirand Juhendaja: Marika Veisson Tallinn 2008 SISUKORD Tallinna Ülikool......................................................................................................................... 1 SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 1 LASTE MÕTLEMINE............................................................................................................ 5 1.1 Beebide ja väikelaste mõtlemine.........................................................................
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut MONTESSORI PEDAGOOGIKA - KASVATAMISEST JA FILOSOOFIAST Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 MARIA MONTESSORI ELUST ............................................................................................... 4 MARIA MONTESSORI PEDAGOOGILISE LÄHENEMISE FILOSOOFIA ........................ 9 MONTESSORI METOODIKA ............................................................................................... 12 1.1. Lugema-õppimine Montessori meetodi järgi ................................................................ 14 1.2. Kirjutma-õppimine Montessori meetodi järgi ............................................................... 14 1.3. Arvutama-õppimine Montessori meetodi järgi ................................................
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendusõppe osakond Kätlin Kattai KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE Referaat Juhendaja: Kerstin Kööp Tallinn 2014 SISUKORD KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE............................................1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE........................................4 1.1. Kasvukeskkond kui lapse arengut saatev oluline faktor......................................................4 1.2 Lasteaed pere toetajana lapse arendamisel............................................................................5 1.3 Kodu ja lasteaia koostöö..................................................
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Kadri Allikmäe KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Töö pealkiri: Kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6-7-aastastele lastele Teadusvaldkond: Kasvatusteadused Töö liik: Kuu ja aasta: Lehekülgede arv: 45 Bakalaureusetöö Mai 2012 Lisad: 7 Allikad: 68
Delors, 1999, lk. 147). Kokkuvõteks võib öelda, et õpetaja kui suhete reguleerija peab olema ise tasakaalus, et pakkuda lastele parimaid võimalusi ning oskusi, kuidas üksteisega suhelda ja suhestuda. See tähendab, et ta peab olema eelkõige sõber iseendaga ning alles siis saab olla ta seda ka lastega. Väike laps alles õpib maailmas tundma ja kui lapsevanem toob ta lasteaeda, siis on see tema jaoks täiesti uus elu, kus ta peab kohanema ja hakkama saama. Kasvataja töö on teha mudilasele uus keskkond võimalikult vasuvõtlikuks, armsaks ja usaldusväärseks. Kiitused, laitused ja reeglid aitavad lapsel mõista, kuidas keskkonnas käituda, seega, peab õpetaja 7 olema järjekindel, täpne oma sõnades ja tegudes ning seda võimalikult positiivses võtmes. Mitte keegi pole meist perfektne aga õpetaja peab andma endast tõesti parima, sest ta on ostene eeskujuks lastele
Analüütiline essee alternatiivpedagoogikas Tallinna Pedagoogiline Seminar Alternatiivpedagoogika Lugesin läbi kohustusliku kirjanduse, mis käsitleb Montessori-, Waldorf-, Reggiopedagoogikat, Johannes Käisi üldõpetust ning Hea Alguse programmi ja metoodikat. Leidsin palju ühiseid jooni ja ka erinevusi. Olenemata sellest, et ma ei olnud vastavat kirjandust varem lugenud ja vaevalt kuu õpetajana töötanud, leidsin palju mõtteid, mis on mulle omased ja tuttavad. Analüüsisin ja võrdlesin neid erinevaid alternatiivpedagoogika alasid. Montessori pedagoogika kõige tähtsamaks põhimõtteks on ettevalmistatud keskkond, mille loojaks on õpetaja. Lapsele peavad kõik töövahendid olema kergesti kättesaadavad ja nähtaval. Kõigil lastel on võime luua ja selle eesmärgi püstitavad nad ise. Õpet
Steiner- ehk waldorfpedagoogika Steinerlasteaed on haridusasutus, kus peatähelepanu all on laps, kes õpib kogemise ja loomise kaudu ümbrust mõistma. Lähtutakse põhimõttest: mida enam on lapsel eelkoolieas võimalus areneda vabades fantaasiarikastes mängudes ja neid toetavates päeva-, nädala- ja aastarütmides ning kogeda mõtestatud tegevusi, seda tublim on ta edaspidi koolis teadmisi omandades. [Gustavson, 2004]. Waldorfpedagoogika õppimise protsessi kulgemine Esimesel seitsmel eluaastal on kasvatuses tähtsal kohal ka lapse kehalis-füüsiline areng ning selles eas on kõik arengusse puutuv seotud kehaga (Gustavson, 2004). Kogu õppimise protsess toimub keha kaudu ehk siis koolieelik õpib meelte vahendusel ja väljendab-kordab õpitud ning kogetut matkimise ja jäljendamise teel. Täiskasvanute ülesanne on seega kujundada arengut soodustav ümbrus, mis pakub impulsse vajalike kogemuste jaoks, soodustab sotsiaalset suhtlemist j
10 mõtet lapse muusikalise arengu kohta 1. Muusikapsühholoogide väitel arenevad muusikalised võimed jõudsalt eelkooli- ja koolieas (Sloboda 2000, Tarassova [] 2003, Hallam 2006 jpt). Koolil on lapse üldise ja muusikalise arengu seisukohalt täita oluline roll: luua alus, millele rajatakse edasine huvi ja armastus muusika vastu, samuti soov ja julgus ennast musitseerimise kaudu loovalt väljendada. Musikaalsus on muusikaliste võimete kogum ja süntees, mis realiseerub erinevate muusikaliste tegevuste kaudu. Arvestades asjaolu, et muusikalised võimed arenevad koolieelses eas lapsel kõige paremini, siis leian, et iga õpetaja kohustus on oma töös pakkuda lastele ka muusikaliselt arendavaid tegevusi. Paljudes väikestes lasteaedades puudub muusikaõpetaja. Sellises olukorras on rühmaõpetajal suur vastutus pakkuda rühmale muusikaliselt stimuleerivaid tegevusi. Seetõttu ei tohiks rühmaõpetaja
Ta ei püüa nõuandeid ja suundi peale suruda või midagi lapse eest ära teha, vaid laseb lapsel leida endal lahendusi kas üksinda või koostegevuses. Selles võib muuhulgas näha ühte olulist erinevust täiskasvanu ja lapsest lähtuva õpetaja vahel. Lapsest lähtuvalt õpetajalt eeldatakse kindlalt arengupsühholoogilist teadmist ja võimet näha, millal laste tegevus tegelikult vajab täiskasvanu abi. Ühelt poolt püsib õpetaja eemal laste omavahelistest tegevustest ja mängust, kuid teisalt on sobivalt nende juures. (samas, 2010) 12 4. KOKKUVÕTE J. Käis tõi olulise pöörde Eesti algharidusse, sest ta ei vastandanud üldõpetust ainesüsteemile, vaid muutis selle sisu süsteemsemaks ja koduloolisemaks. Oluline oli, et laps tajub ja tunneb tervikpilti ning selleks seotakse kõik õpetusalad üheks tervikuks ning õpetuse kesksuseks on
et kõik lapsed saaksid kõnelda ja Toredad on ruumiliste suudaksid ka natuke teisi kuulata. illustratsioonidega raamatute Seevastu teemat alustades, seda vaatamine jutustamise või ettelugemise saateks. 8 Kasutatud kirjandus 1. M Veisson "Väikelaps ja tema kasvukeskkond 2" TPÜ Lapseuurimiskeskus 1998. 2. Lasteaiaõpetaja käsiraamat: Õppe- ja kasvatustööst kuni kolmeaastaste lastega 2003 koost. M Mänd 9
annaabi.ee 
