Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

OKASNAHKSED (1)

3 KEHV
Punktid
Okasnahksed
Palade PK
nimi
. Klass
03.05.2012
Okasnahksed
Meritähed Merisiilikud Meripurad
MERITÄHED
· Okasnahksete hõimkond.
· Viiekiireline ( enamasti) .
· Esineb arvukalt Lääne- ja Põhjamere
rannikul.
ISELOOMULIKUD OMADUSED
· Keskkettaga lame keha.
· Suuava paikneb keha alapoolel .
· Pärak ülapoolel, veidike külje peal .
· Lubiplaatidest koosnev lubiskelett säilitab
meretähe kuju ja vormi .
· Väikesed tangikujulised haarlad .
· Hiljusejalakesed .
· Paapulid.
TOITUMINE
· Püüavad erandatult saaki.
· Sõeluvad veest toitaineid.
· Keemilised signaalid.
· Spetsialiseerunud liistaklõpuseste püügile.
· Tulevad toime tugevasti sulgunud
kodadega.
PALJUNEMINE
· Lahksugulised.
· Fragmentatsioon.
PILDID
HUVITAVAT
· Perekonna Acanthaster ogatäht toitub korallidest.
Lähiaastail vohades hävitas see loom osa
Austraalias asuvast Suurest Vallrahust.
· Meritäht on uskumatult ablas. Täiskasvanud
isend sööb päevas ära kolm, noorloom aga
kümme korda tema kehakaalust suurema
toidukoguse.
· Meritähed on suutelised oma keha taastama
isegi kiiretükikesest.
MERISIILIKUD
· Okasnahksete hõimkond.
· Okkaline.
· Üle 800 liigi.
ISELOOMULIKUD OMADUSED
· Okkaline keha (mõnikord mürgised okkad).
· Ümmargune.
· Nende keha pikkus on 3­10 cm.
· Enamiku merisiilikute okaste pikkus on 1­3 cm,
läbimõõt 1­2 mm (mõne liigi okkad kuni 20cm pikad) .
· Liiguvad hiljuse- ehk ambulakraaljalakeste abil.
· Kulgevad hiljusejalakeste ja okaste abil .
TOITUMINE
· Suurte viieosaliste lõugadega tükeldavad
nad taimi ja kraabivad merepõhjast
vetikaid.
PALJUNEMINE
· Lahksoolised.
· Vastset nimetatakse ehhinopluuteuseks.
· Emasloomad on väga viljakad.
· Aeglane kasv.
· Võib juba 1a viljakas olla.
PILDID
MERIPURAD
· Okasnahksete hõimkond
ISELOOMULIKUD OMADUSED
· Piklik keha (usjas)
· Neid leidub peaaegu kõikide merede
põhjas.
· Skelett asub vahetult naha all.
· keha ühes otsas on suu ja teises otsas
kloaak, kuhu avanevad vesikopsud ja
cuviere elundid .
TOITUMINE
· Suu ümber asub neil 10­30
sissetõmmatavat kombitsat, mille abil
nad toitu korjavad .
· Meripurade toiduks on tavaliselt teiste
organismide jäänused, mis on langenud
merepõhja, ja plankton.
PALJUNEMINE
· Lahksoolised.
· Lõimetishoole.
PILDID
KOKKUVÕTE
· Merelise eluviisiga loomade hõimkond.
· Okasnahkseid on leitud kõikidelt
ookeanisügavustelt.
· Umbes 7000 liiki.
· Esimesed okasnahksed on teada juba kambriumist.
· Okasnahksete pikkus on mõni mm kuni 5 meetrit
(väljasurnuil 10 m).
· Pärast looma surma laguneb lubitoes kergesti
üksikosadeks
Vasakule Paremale
OKASNAHKSED #1 OKASNAHKSED #2 OKASNAHKSED #3 OKASNAHKSED #4 OKASNAHKSED #5 OKASNAHKSED #6 OKASNAHKSED #7 OKASNAHKSED #8 OKASNAHKSED #9 OKASNAHKSED #10 OKASNAHKSED #11 OKASNAHKSED #12 OKASNAHKSED #13 OKASNAHKSED #14 OKASNAHKSED #15 OKASNAHKSED #16 OKASNAHKSED #17 OKASNAHKSED #18 OKASNAHKSED #19 OKASNAHKSED #20
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tttsssaaaooo Õppematerjali autor
(powepoint) , jagunemine(Meritähed,Merisiilikud,Meripurad),üldinfo,iseloomulikud omadused , toitumine paljunemine,pildid,huvitavat, kokkuvõte

Sarnased õppematerjalid

Verev meritäht
2
doc

Verev meritäht

VEREV MERITÄHT (Asterias rubens) Ilma peata ning harilikult viiekiireline meritäht näeb merepõhjas välja vaimustava ning ilmsüütu loodusimena. Tegelikult on ta ablas, pidevalt saaki jahtiv röövel. Verev meritäht kuulub Euroopas kõige tuntumate Atlandi ookeani rannikuloomade hulka. Esineb arvukalt Lääne- ja Põhjamere rannikul. ISELOOMULIKUD OMADUSED Meritähtede, merisiilikute ja meripurade kehaehitus eristab neid teistest loomadest. Vereval meritähel on harilikult enam-vähem lame keha keskkettaga, mis läheb järk-järgult üle viieks kiireks. Teistel meritähtede liikidel, näiteks kiirtähel, võib olla isegi kuni viiskümmend kiirt. Suuava paikneb keha alapoolel, pärak ülapoolel, veidi külje peal. Nende vahele jäävad tähtsamad seedeelundid. Lubiplaatidest koosnev lubiskelett säilitab meretähe kuju ja vormi. Meritähe keha pealispoolt katavad enesekaitseks ja keha puhastamiseks mõeldud väikesed tangikuj

Bioloogia
Vee Zooloogia
33
doc

Vee Zooloogia

Kordamisküsimusi zooloogiast, rakendushüdrobioloogidele Loeng: Zooloogia alused 1. Ainurakse ja hulkrakse looma võrdlus: sarnasused, erinevused, näiteid Ainurakse olevuse kogu keerukas ehitus mahub ühe raku sisse (organellidena). Hulkrakse keha koosneb elundeist ehk organeist; elundid kudedest, koed rakkudest. Ainuraksetel, isegi prokarüootidel võib olla kah kolooniaid, aga koloonias on iga rakk omaette moodul. Hulkrakse organismi moodul on elund, mis koosneb paljudest rakkudest; rakud on (nii üksikuis elundeis kui kogu kehas) spetsialiseerunud kudedeks Sarnasused: mõlemal olemas elundid, tuum; paljunevad, neis toimuvad erinevad sünteesiprotsessid (nt sünteesitakse hulkraksetes erinevaid rakke, ainuraksetes aga näiteks erinevaid vajalikke aineid (nt ATP), loomulikult ka hulkraksetes). Erinevused: hulkrakse elundid koosnevad kudedest, ainurakse puhul koosnevad elundid peamiselt valkudest; ainuraksetes organismides ei toimu rakusünteesi. Näited: ainuraksed: amööb,

Vee elustik
Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused
22
docx

Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused

Kaks erinevat epiteelikihti. Aga on eristunud isend, kes aktiivselt liigub. Võibolla sekundaarselt lihtsustunud? 15. Kahekülgsed (Bilateria) on bilateraalsümmeetrilised loomad. Erinevalt kiirelistest (radiaalsümmeetriaga loomad) on neil nii ees- kui tagaots ning parem ja vasak külg. Kahekülgsete hulka kuuluvad enamik loomade hõimkondi, tähtsamad, kes välja jäävad on käsnad ja ainuõõssed. Tavaliselt loetakse kahekülgsete alla ka okasnahksed, kelle vastsed on bilateraalsümmeetrilised, suguküpsed isendid aga radiaalsümmeetrilised. Peaaegu kõikide kahekülgsete keha on arenenud kolmest lootelehest: endo-, meso- ja ektodermist. Kiirelised ehk kahekihilised (Radiata; kasutatud ka nimetust Radialia; eesti keeles on kasutatud ka nimetusi kiirloomad ja radiaalsümmeetrilised loomad) on radiaalsümmeetrilised loomad päriskhulkraksete alamriigist. Üldjuhul loetakse siia kaks hõimkonda: ainuõõssed ja kammloomad. 16

Vee elustik
BIOLOOGIA EKSAM-8-klass
25
docx

BIOLOOGIA EKSAM (8. klass)

BIOLOOGIA EKSAM (8. KLASS 2011) 1. ELUSORGANISMIDE ELUAVALDUSED ( Õ LK 14-17) Elusorganismid koosnevad rakkudest (ainuraksed ­bakter, kingloom või ka hulkraksed ­ imetajad, puud). Iga rakk on iseseisev tervik ning tal on kindel talitlus ja koostis. Rakk on väikseim üksus, kellel on olemas kõik elu tunnused. Elusorganismid kasvavad ja arenevad. Kasvamisega suureneb rakkude arv ning rakud suurenevad. Arenemine on täiustumine ja igasugune muutus ning toimub koguaeg ja kõikide organismidega. Arenemine võib olla nii otsene (moondeta), kui ka moondega. Elusorganismid paljunevad ning see on oluline selleks, et liik välja ei sureks. Paljunemist esineb nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Elusorganismides toimub ainevahetus ­toitumine, hingamine, jääkide eritamine. Samuti elusorganismid reageerivad ümbritseva keskkonna muutustele. 2. ELUSORGANISMIDE SÜSTEMAATIKA ( Õ 11-13) Meil on seda vaja selleks, et tundma õppida erinevaid taime ja looma lii

Bioloogia



Meedia

Kommentaarid (1)

Tonight profiilipilt
Tonight: Täitsa OK
22:51 05-05-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun