Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Olga Troskina GLOBAALNE SOOJENEMINE: KLIIMAMUUTUSTEST TINGITUD KESKKONNAPROBLEEMID Lektor: Tiiu Koff Tallinn, 2011 Sissejuhatus. Kliimamuutus. Kliimamuutus on pika aja jooksul ilmnev muutus ilmastikuolude statistilistes näitajates. Klimaatiliste näitajate muutus võib hõlmata ajalist perioodi aastakümnetest miljonite aastateni. Sõna uus praegusaegne kasutamine, viitab tavaliselt kliimamuutusele tänapäevases kliimas. Selle muutuse põhjuseks peetakse suuresti inimtegevust ja see on enam tuntud globaalse soojenemise nime all (Wikipedia.org ; Klii...
kasvuhoonegaasid Tiit Jürgenstein Mis põhjustab kasvuhooneefekti? Kasvuhooneefekti põhjustavadki niinimetatud "kasvuhoonegaasid" : Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 Metaan CH4 Lämmastikoksiidid Freoonid Kliima soojenemise tagajärjed Majanduslikud (põllumajandus ja toidupuudus) Tervishoid (haiguste ja haigustekitajate levialade suurenemine, suurlinnade õhu halvenemine, migratsiooni tõttu epideemiate levimine) Turvalisus (merepinna tõus) Loodus ( metsad, põllud, rohumaad, mäestikupiirkonnad, märgalad ja erinevad ökosüsteemid) Tänapäev Praegu paiskavad kõik riigid kokku atmosfääri 6,8 gigatonni CO2 aastas. Kui aastas jõuab atmosfääri 29 gigatonni süsinikdioksiidid, surevad välja metsad. Surevad metsad paiskavad omakorda varemkogutud CO2 atmosfääri ning Antarktika jääkilp hakkab sulama. Merepind tõuseb ja rannikualad ujutatakse üle, rannikul elavad inimesed hukkuvad. Üheks tõsisemaks g...
Aleks Luik 8.klass Globaal Probleemid Kliima soojenemine Mis on põhjustanud kliima soojenemise?: Kliima soojenemise oleme põhjustanud meie, inimesed. Inimesed tekitavad tonnides süsihappegaasi iga päev tööstuslike ettevõtetega. Me saastame õhku, paisates atmosfääri kasvuhoone gaase. Kasvuhoone gaasid imevad päikeselt peegeldunud kiirte soojuse endasse ja ei lase neil tagasi kosmosesse peegelduda. See toob kaasa temperatuuri kerkimise, mis omakorda viib erinevate ja väga tõsiste globaalsete probleemideni. Globaalsed probleemid: Seoses kliima soojenemisega ja vihmametsade suure hulgalise hävitamisega on hakanud esinema suuremaid torme, kui kunagi varem. Jaapanis on olnud viimasel aastal ...
Pariisi kokkulepe Pariis esitas kokkuleppe, mis nõuab, et nii arenenud kui ka arengumaad peavad oma heitkoguseid piirama suhteliselt ohutul tasemel 2C-ga 1,5 ° C-ni, korraldades regulaarselt läbivaatusi, et tagada nende kohustuste suurendamine vastavalt teaduslikele nõuannetele. Nagu iga rahvusvaheline kompromiss, ei ole see täiuslik: heitkoguste piirid on endiselt liiga lahti, tõenäoliselt võib see soojeneda 2,7-3C võrra industriaalüleselt enne industrialiseerumist, ületades 2C künnise, mida teadlased ütlevad, on ohutuse piirang, millest kaugemale mõjud - põud, üleujutused, kuumalainete ja merepinna tõus - on tõenäoliselt katastroofilised ja pöördumatud. Vaesed riigid tunnevad ka muret selle pärast, et neile pakutav raha pole nende kaitsmiseks peaaegu piisav. Mitte kõik kokkulepped ei ole õiguslikult siduvad, nii et allakirjutanud riikide tulevased valitsused võiksid oma kohustusi veel vabastada.
Osooniaugud ja kasvuhoonegaasid Ajalugu ja tänapäev Ajalugu Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas XX sajandi alguses Svante Arrhenius. Ta näitas, et süsihappegaas mängib olulist rolli atmosfääri peegelduva soojuskiirguse neeldumises, mis põhjustabki atmosfääri täiendava soojenemise. Kasvuhoonegaasid lasevad päikesevalguse küll maapinnale, kuid peavad kinni maapinnalt tagasi peegelduva soojuskiirguse. Ilma kasvuhoonegaasideta atmosfääris oleks Maa keskmine temperatuur ligi 32° külmem, kui ta praegu on. Kasvuhoonegaaside vastu algas rahvusvaheline võitlus 1997. aastal. Kyotos sõlmiti rahvusvaheline leping nende koguste piiramiseks. Osoonikihi kaitseks sõlmiti 1987. aasta 16. septembril Montrealis riikidevaheline lepe osoonikihi kaitseks. Osoonikihi hõrenemine Osoonikihi tähtsus seisneb selles, et ta neelab päikeselt tulevat lühilainelist ultraviolettkiirgust ja infrapunast kiir...
KASVUHOONEEFEKT Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas XX sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius. Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. ,,kasvuhoonegaasid", mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks Maa keskmine temperatuur umbes 18o praeguse +15o asemel. Seega on kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 , veeaur(H2O), metaan(CH4), dilämmastikoksiid(N2O), osoon(O2). Miks on kasvuhooneefekt kahjulik ? Kui maakera keskmine õhutemperatuur kasvab, siis kõrbealad laienevad, liustikud polaaraladel sulavad ja Maailmamere tase tõuseb. Ookean ujutab üle laialdased maismaa-alad. Parasvöötmes sajab rohkem, kõrbealad aga laienevad. Kasvuhooneefekti mitm...
Läänemeri Referaat/Uurimustöö Juhendaja: Pärnu 2008 1 Sissejuhatus Läänemeri ehk Limneameri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. Veereziim Läänemerre suubub hulk jõgesid. Suurim neist on Neeva, vooluhulgaga 2500 kuupmeetrit sekundis. Kõik jõed kokku toovad Läänemerre u. 14 000 kuupmeetrit magedat vett sekundis. Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt ära aurab, vahet hinnatakse u. 2000 kuupmeetrile sekundis. Et Läänemere tase on üldiselt püsiv, on Läänemerel äravool u. 16 000 kuupmeetrit sekundis ehk 500 kuupkilomeetrit aastas. See leiab aset ...
Kasvuhooneefekt maa soojenemine, mis on tingitud Maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasidelt. Tagajärjed: merepinna tõus, biosfääri liiigiline kooseis väheneb, haigused ja epiteemia, suureneb kõrbestumine. Lahendus: vähendada energia tarbimist, kasutada taastuvaid energia allikaid, piirama tarbimist ja toetama ümbertöötlemist, eelistama kodumaiseid kaupu, vähendamaks transpordile kuluvat energiat. Kõrbestumine- on kõrbealade laienemine looduslikult või inimtegevuse tagajärjel. Tekkepõhjused : kliima tegurid, erosioon mullastiku looduslik ärakanne, inimtegevus: metsaraie, liigkarjakasvatamine, valed väetamis,-niisutamis või maaharimisvõtted. Tagajärjed: mullastruktuuri lõhkumine, taimkatte hävimine, ala viljatuks muutumine. Lahendused: vähendama metsaraiet, üleliigset karjatamist, liigniisutamist. Liigilise mitmekesisuse vähenemine- elupaikade otsene hävitamine, keskkonna saastumine, kliima muutu...
Kasvuhooneefekt Kasvhooneefekt mõjutab maad ja elusolendeid ning ilma selleta oleks maa peal elu raskem. Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad kasvuhoonegaasid, mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kasvuhooneefektil on nii otsene kui ka kaudne mõju inimeste tervisele. Kui oletada, et maakera keskmine temperatuur järgneva 50-100 aasta jooksul tõuseb, võib nõrga soojatalumisvõime tõttu suureneda eriti vanemate inimeste, krooniliste ja nõrkade haigete ning võimalik, et ka imikute suremus, suureneb südamehaiguste esinemine jms. Kasvuhooneefekti kaudsed mõjutused võivad olla hoopis mitmekesisemad ja saatuslikumad. Keskmistel laiuskraadidel tekkiv põud ja sellest tingitud kõrbestumine toob suurtele aladele näljahäda ning ennustatav merepinna tõus põhjustab katastroofe madalamatel rannikualadel. Mõlemad muutused põhjustaksid...
Kliimamuutuste mõju Eesti ja Euroopa kliimale Kliimamuutus- pika aja jooksul ilmnev muutus ilmastikuolude statistilistes näitajates Väga tõenäoline on, et suur osa 20. sajandi keskpaigast alates toimunud soojenemisest tuleneb inimtegevuse tagajärjel õhku paisatud kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni tõusust. Igal aastal lisandub ininmtegevuse tõttu atmosfääri süsinikdioksiidi kujul umbes kaheksa miljardit tonni süsinikku. Viimase 150 aasta jooksul on Maa keskmine temperatuur tõusnud ligikaudu 0,8 ºC ja tõuseb prognooside kohaselt veelgi. Maa keskmise temperatuuri tõus peaks jääma väiksemaks kui 2 °C üle tööstuseelse taseme. Kliimamuutustest tulenevad ilmastikumuutused Eestis: Temperatuuritõusuga kaasneb: a) jää- ja lumikatte vähenemine b) suvised kuuma-, põua- ja ekstreemsed vihmaperioodid c) muutused taimekasvus d) turismisektori teenuste mahu kasv suvel jpm. Sademete hulga kasvuga ka...
India Ookean Kärolin Puusild 12.klass Põhiandmed ● Piiravad Euraasia, Aafrika, Austraalia ja Antarktis ● Enamik lõunapoolkeral ● 22° lõunalaiust, 76° idapikkust Põhiandmed ● Piiravad Euraasia, Aafrika, Austraalia ja Antarktis ● Enamik lõunapoolkeral ● 22° lõunalaiust, 76° idapikkust Veekogu mõõtmed ● Maht 292,131,000 km³ ● Moodustab 20% hüdrosfäärist ● Keskmine sügavus 3890 m ● Sügavaim koht Sunda süvik 7729 m allpool merepinda ● Kogu pindala 73,556,000 km² Liigitamine ● Soolane - mage vesi -> veeauruna maismaa kohal -> sademed -> pinnaveekogudesse ja põhjaveekihtidesse -> ookeani tagasi. ● Vee ja kivimite reaktsioonides hulgaliselt sooli. ● Looduslik ● Ookean Tähtsus ● Vaalade kaitseala ● Turism – nt Sri Lanka, India jne ● Aasia kaubateed, n...
Mis on Globaalne soojenemine? Globaalne soojenemine on Maa arvutusliku keskmise temperatuuri tõus teatud aja jooksul Paljud arvavad, et see on põhjustatud inimtegevuse tagajärjel. Inimtegevuse tagajärjel paiskub õhku kasvuhoonegaas ehk CO2. Muidugi paiskub süsihappegaasi ka looduslikel põhjustel nagu näiteks vulkaaniliste tegevuse intensiivsusest, organismide kõdunemistest ja ka metsatulekahjudest aga rohkem tekib siiski majandustegevusest, fosiilsete kütuste põletamisel. Õhus on palju teisigi mürgiseid gaase mis tekivad põllumajanduse ja muude inimtegevuse tagajärgedel ning, mis on arvatud globaalsele soojenemisele kaasa. Kindlaks on tehtud, et viimase saja aasta jooksul on maapinnalähedane õhutemperatuur tõusnud 0,4 ja 0,8 °C. Aastaks 2100 oodatakse kliima soojenemist 1,16,4 ºC võrra. Ennustatakse ka seda, et merepinna tase võib kerkida kliima soojenemise tõttu, sest jäämäed sulavad veeks. Sel juhul ujutatakse üle paljud saared ja r...
Kasvuhooneefekt · Probleemi olemus Kasvuhooneefekt on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus. Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas XX sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius. Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. "kasvuhoonegaasid", mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks Maa keskmine temperatuur umbes 18o praeguse +15o asemel. Seega on kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. · Põhjus Kasvuhooneefekti põhjustavad niinimetatud "kasvuhoonegaasid". Tähtsamad kasvuhoonegaasid on: Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 , Metaan CH4, Lämmastikoksiidid Nox, Freoonid Lisaks eelnimetatutele loetakse kasvuhoonegaasideks ka veel veeauru ...
BELGIA ÜLDISELOOMUSTUS Pealinn: Brüssel Rahvaarv: 10,750 miljonit (01.01.2009 ) Pindala: 30 528 km² Riigipiiri pikkus: 1482,1 km Riigikeel(ed): hollandi (flaami keel), prantsuse, saksa SKT: 454,283 mld $ (2007) Rahaühik: euro (EUR) Rahvastiku tihedus: keskmiselt 342 in/km² Regioon: 10 provintsi (Eestis maakonnad) Suuremad linnad: Brüssel, Antwerpen, Gent, Charleroi, Liege, Namur Seos EL ga: asutaja riik 1957 aastal SÜMBOOLIKA Lipp: Must kollane punane, võrdsed vertikaalsed triibud (23.01.1831, tegemist on kunagise Brabanti hertsogiriigi värvidega ) Vapp: järgmisel slaidil Hümn: Brabanconne Rahvusloom: lõvi Rahvuslind: tuuletallaja Rahvuslill: kukemagun Iseseisvuspäev: 4.10.1830 Rahvuspüha: 21. juuli (päev, mil belglaste kuningas Leopold I andis ustavusvande riigi põhiseadusele Põhiseadus: 21.07.1831 PILDID SÜMBOOLIKAST k to edit Master text styles Second level Third ...
Referaat TÕUS JA MÕÕN Tallinn 2014 Sisukord Table of Contents Sisukord_______________________________________________________________2 Sissejuhatus____________________________________________________________3 Sisu___________________________________________________________________4 Kokkuvõte_____________________________________________________________8 Kasutatud kirjandus______________________________________________________9 2 Sissejuhatus Aeg ajalt mere ääres käies märkame, kuidas mõni päev on vesi kõrgemal, teine päev on jälle vesi madalamal ja vaid niiske liiva lapp näitab seda, kus vesi eelnevalt oli olnud. Tõus ja mõõn on küll igapäevased asjad meie elus, kuid paljud inimesed ei oskagi arvata, mis neid põhjustab. Kuna tõus ja mõõn on mulle kaua juba huvi pakkunud, otsustasingi selle endale selgeks teha. Selles ref...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Kaisa Kotter KESKKOND JA ETTEVÕTE Referaat Juhendaja: Aino Juurikas Pärnu 2010 SISUKORD 1. MAAILMA JA KESKKOND........................................................................3 2. SÄÄSTEV ELUVIIS...................................................................................4 1. ÜLETARBIMINE..................................................................................4 2. KLIIMAMUUTUS.................................................................................5 3. TEADLIK LIIKLEMINE........................................................................6 4. KEMIKAALID JA KESKKOND...............................................................7 5. TEADLIK TARBIMINE...........................................................................8 3. OHTLIKUD JÄÄTMED...............
Veereziim-jõe veetaseme ajaline muutus. maailmameri-on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa. rannaprotsessid- rannikul lainetuse ja vee liikumise tagajärjel toimuvad protsessid, mis hõlmavad setete kuhjumist, rännet ja kulutust. rannavall- rannajoonega paralleelselt ja sellest kõrgemal paiknev mõne meetri kõrgused ja kuni paarisaja meetri pikkused kruusast või liivast vallid või seljakud. rannabarr- kuhjelisi mererandu ääristav barr, mis reeglina veepinnast allpool. maasäär- meres või suurjärve setete pikirände tagajärjel moodustunud valli- seljakulaadne pinnavorm madalas vees (poolsaare tipus, jõesuudmes jne. vooluhulk- vee hulk,mis läbib jõe ristlõiget ühes sekundis 1m3/s. valgla- territoorium,kus vesi jõe kaudu ära voolab. Infilttratsioon- sademete maase imbumine ja põhjavee teke. filtratsioon-vee liikumine läbi kivimkihtide. tulvavesi- veetaseme juhuslik järsk tõus. järskrannik- veekogu sügavneb kiiresti, lained j...
GEOGRAAFIA KODUSED TÖÖD KUIDAS JA MILLE EEST KAITSEB ATMOSFÄÄR MAAD? Atmosfääri koostises olevad gaasid– hapnik, süsihappegaas ja lämmastik teeb võimalikuks elu Maal. Atmosfäär kaitseb Maal elavaid elusolendeid meteoriidisaju eest– enamik kosmilisi objekte süttib atmosfääris põlema õhu hõõrdejõu tõttu, ega jõua maapinnani. Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. Osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse, osa neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks. Neelavateks aineteks on stratosfääris osoon ja ning troposfääris veeaur, pilved ja aerosool. Osoon neelab peaaegu täielikult päikeselt tuleva ultraviolettkiirguse, mille tagajärjel õhk soojeneb. Osoonikihi olemasolu tagab elu püsimise maakeral, sest liigne ultraviolettkiirgus kahjustab organismide kudesid, mõjudes seega surmavalt. Atmosfääris olev süsihappegaas takistab soojuse hajumist kosmose...
Laamtektoonika Koostaja Kene Kõiv Elva Gümnaasium Mis on laam? · Laam, laama, laama käändub nagu sõna õrn; tähendab suur, lai tükk või lahkam; avar pind või väli (ÕS 1999) · Laamad ehk plaatjad plokid on suurimad geostruktuursed ühikud, mille läbimõõt ulatub rõhtsuunas tuhandete km, püstsuunas mõnekümnest km (ookeani põhjas) mõnesaja km (mandrite keskosas ja kõrgmäestike all). Laamtektoonika ehk laamade liikumine · mandrite triivimise hüpoteesi esitas saksa loodusgeograaf Alfred Wegener 1915.aastal; http://www.gi.ee/geomoodulid/ · laamtektoonika seisukohtade järgi: laamad "ujuvad" ~ 100 km paksusel plastilisel vahevöö ülaosal; · laamade liikumine üksteise suhtes on väga aeglane: 220 cm/a; · liikumist põhjustavad vahevöö ülaosa aine liikumine. http://www.gi.ee/geomoodulid/ Laamade liikumine viimase 150 milj. aasta vältel Suuremad litosfääri laamad...
LÄÄNEMERI-ÜLLATUSTE MERI! *8-10 promilli, Lääne-Eesti juures ka 2,7 promilli* Millised keskkonnatingimused teevad elu Läänemeres raskeks? -Läänemeri on VÄGA tundlik reostustele. Toksilised ühendid, mis satuvad kalade organismidesse, M-74 haigus, kütuse vette laskmine, vetikate vohamine(valgust vähe). Nt. PCB ühendid Vene allveelaevade värvides (venkud ei hooli! ) ; kloororgaanilised ühendid ; naftareostus(pidevalt ja koguaeg!!! laevaõnnetuste arv suureneb!) Antropogeenne eutrofeerumine: *kui kasutad riiete pesemiseks oma pesumasinat ja lisad sinna koguaeg keemiat sisse, et neid puhtaks saada.. seesama vesi RINGLEB(ja hävitab)! *lehm (lehma)kook :D *traktor põriseb – mürgised gaasid torudest välja, väetised *jne ROOSTIK ei ole süüdi eutrofeerumises! Toitainete tõusuga suureneb see ala. Kuidas teada, kas püüdsid kasvanduses elu alguse näinud lõhe või LOODUSLIKULT sirgunud lõhetüdruku? --> Haudejaama lõhedel lõigatakse rasva...
Globaalprobleemid Rahvastikuprobleemid Keskkonnaprobleemid Sotsiaalprobleemid Mis on globaalprobleem? · Suuremastaabiline, süsteemne, mitmetahuline probleem, mis puudutab kogu maailma ja kujutab endast ohtu inimkonnale. · Näiteks: rahvastiku kasv, globaalne soojenemine, vaesus, kõrbestumine, terrorism, AIDS-i levik, kliimamuutused, taime- ja loomaliikide väljasuremine jne · http://www.youtube.com/watch?v=CT6NcjB3HBk Rahvastiku kasv · Hetkeseisuga elab maailmas u 6,8 miljardit inimest. · Ennustatakse, et aastaks 2040 elab Maal u 9 miljardit inimest. 1 China 1,334,018,022 19.67% 2 India 1,198,003,000 17.61% 3 United States 307,896,665 4.52% 4 Indonesia 230,729,491 3.41% 5 Brazil 192,012,993 2.83% 6 Pakistan 167,905,500 2.48% 7 Bangladesh 157,813,124 2.32% 8 Nigeria 148,235,170 2...
Kqntrolltiiii - Hi,idros fticir 1. T6mba 6igele vastusele joon alla: 1.1 Maakera pindalast katab enamuse (vesilmaismaa) 1.2 Rohkem on Maal (magedat/soolast) vett 1.3 Magedast veest enamus on (p6hjavesilpinnavesi) 1.4 Enamuse pinnaveest moodustavad fiiirved ja jded, jeii ja liustikud) 2. Veeringe liilid on ....(4) Sademed ja auramine, jõgede äravool, infiltratsioon,veebilanss 3. Too nhiteid kuidas m6jutab auramist vesi aurustub kiiremini keemistemperatuuril või mida kuumem on seda rohkem kui õhk on veega küllastunud vesi auruda ei saa segab ühtlast aurumist aurumine sõltub palju pinnasest jahed...
Tallinna Tehnikaülikool UPWELLING’UTE PIIRKONNAD OOKEANIDES Referaat Autor: Natalia Novak Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................... 3 1. UPWELLING’U MÕISTE JA MEHHANISM ...................................................... 4 1.1 Upwelling’u definitsioon ..................................................................................... 4 1.2. Upwelling’u tekkimine........................................................................................ 4 2. UWELLING’UTE PIIRKONNAD ......................................................................... 6 2.1. Ranniku lähedane upwelling ............................................................................... 6 2.1.1. Soome lahe upwelling ............
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSINSTITUUT KODUTÖÖ KESKKONNAÕIGUSEST KASVUHOONEEFEKT Tallinn 2008 SISUKORD 1. Sissejuhatus 3 2. Mis on kasvuhooneefekt? 3 3. Mis põhjustab kasvuhooneefekti? 4 4. Kasvuhooneefekt ja kasvuhoonegaasid. 4 5. Kliima soojenemise tagajärjed. 6 6. Millised on kliima soojenemise tagajärjed Eestis? 9 7. Mida tuleks ette võtta? 10 8. Probleemi koos lahendamine. 10 9. Kokkuvõte 11 10. Kasutatud kirjandus 12 2 Sissejuhatus Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas XX sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius. Ta näitas, et süsihappegaas CO2 mängib olulist rolli ...
Veeringe Maal, tema lülid: sademed, aurumine, jõgede äravool, infiltratsioon, veebilanss. Aurumine sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Jõgede äravoolualad jaotuvad: 1)perifeersed äravoolualad, kust jõgede vesi jõuab maailmamerre 2) sise-äravoolualad, kust jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse ning ühendus maailmamerega puudub. Vesi jaotub maal: Soolane 97,2% Mage 2,8% MAGE VESI · Pinnavesi 77,8% · Põhjavesi 22,0% · Mullavesi 0,2% PINNAVESI · LIUSTIKUD 99,36 % · JÄRVED JA JÕED 0,61% · ATMOSFÄÄR 0,03% · Veebilanss - kõigi vee juurde- ja äravoolu liikide ning vee akumulatsiooni mahuline iseloomustus mingi maa-ala (näiteks, vesikonna, soo, mandri) kohta mingis ajavahemikus (ööpäevas, aastas). · Veebilanss annab ettekujunduse maa-ala või muu veevarudest. · Mandrite veebilansi iseloomustab põhiline s...
Kontrolltöö HÜDROSFÄÄR 1. Mõisted Hüdrosfäär- ehk vesikest- peamiselt veega seotud geosfäär Rand-randla maismaaline osa. Ranna merepoolseks piiriks on keskmine rannajoon Rannik- maismaa ja suure veekogu vaheline üleminekuala, kuhu kuuluvad ka saared Rannajoon-merede ja suurte järvede veepinna ning maismaa vaheline piir Rannanõlv- ranniku veealune osa, mida mõjutab lainetus Rannavall- tormilainetega rannale heidetud liivast, kruusast ja klibust vall, mis on tavaliselt mõnesaja meetri pikkune ja 1-2m kõrgune Fjordrannik-rannik, mis on liigestatud sügavale sisemaale ulatuvatest pikkadest ja kitsastest, järskude nõlvadega orglahtedest Skäärrannik- kristalsetest kivimitest koosnevatest kaljusaartest ehk skääridest moodustuv rannik Järskrannik-järsult sügavamaks muutuva merepõhjaga rannik Laugrannik- lauge reljeefiga rannik Maasäär- rannajoonega enamvähem rööbiti paiknev pikk...
referaat VÕRTSJÄRVE MADALIK SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................... .....2 Eesti pinnamood.........................................................................................................................2 Võrtsjärve madalik...................................................................................................................2 Kokkuvõte looduskeskkonnast Võrtsjärve ümber.................................................................8 Võrtsjärve probleem...............................................................................................................10 Taust Probleemi kirjeldus Kasutatud kirjandus...............................................................................................................13 2 SISSEJUHATUS Eesti pinnamood Eesti väiksemõõtkavalisel reljeefikaardil...
Globaalsed kliimamuutused Kasvuhooneefekt Osoon Aune Altmets, MSc Euroakadeemia Keskkonnakaitse teaduskond Olulisemad teemad: Kliimamuutuste olemus ja põhjused. Kliimamuutused geoloogilises ajaloos. Kliimamuutuste mõju erinevatel laiuskraadidel. Kasvuhooneefekti olemus ja peamised kasvuhoonegaasid. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon ja Kyoto lepe. Osoon ja osooniekraan. Osooniauk Antarktika kohal ja selle tekkemehhanism. Kliima on ikka ja alati muutunud. Seda põhjustavad erinevad globaalsed protsessid. Kliimasüsteem nagu teised suured looduslikud süsteemid on isereguleeruv ja rakendab oma stabiilsuse säilitamiseks mitmesuguseid tagasisidesid ja kompenseerivaid mehhanisme. Infot kliima kohta Maa geoloogilises ajaloos on võimalik saada: 1) jää puursüdamikest hapniku ja vesiniku isotoopkoostis peegeldab sademete formeerumise temperatuure ning mullikesed (sul...
Norra. Norra pindala on 323 877 km (1996) ning see näitab väikest kasvutendentsi meil Eestiski täheldatav jääajajärgne maapinna tõus, mis kagust loode suunas tugevneb, on Norras, kus jäämasside surve oli suurim, veelgi arvestatavam. Aastatel 1930 1960 kasvas Norra pindala 1664,9 km. Riigi territooriumiks on ka Teravmäed (Svalbard), Jan Mayeni ja Karusaar Arktikas ning koos nendega on Norra pindala 387 266 km. Lisaks loevad norralased oma territooriumiks Bouvet' ja Peeter I saart ning kuninganna Maudi maad Antarktikas. Suurema osa Norramaa pinnast katavad mäed kuulus Skadinaavia mäestik. Siin on vähe Alpidele ja Kaukasusele omaseid kõrgeid, järsunõlvalisi tippe, iseloomulikumad on peaaegu tasase harjaga mäed, nn tundrud ja lamedad hiiglaslike vallide taolised mäeseljandikud oosid. Mäed jõuavad mõnel pool, eriti läänes, lausa mereni ja langevad sellesse kohati mitmesajameetrise seinana. ...
Lained Pinnalained Lainete mõõdetavad omadused Lainetuse tekkimine Lainetuse kuju ja tüüp Lained Tuulelained Ummiklained Laineteooria Süvameri Madalmeri Pinnalained Vee pinnalained on lained vee ja õhu piirpinnal. Walter Munk: veepeegli võnkumised, mille perioodid · kümnendiksekunditest (kapillaarlained) · tundideni (loodelained). Vee pindpinevus määrab 2 sentimeetrist väiksema lainepikkusega kapillaarlainete omadused. suurema lainepikkuse puhul määrab lainete omadused inerts, raskusjõud ning sellest tingitud rõhu- ja liikumise muutused. Domineeriv lainete tekitaja veekogudel on tuul, mis tekitab muu hulgas merelainetuse. Vette visatud kivid ja voolutakistused tekitavad laineid. Sõitvaid laevu saadavad vöörilained. Lainete mõõdetavad omadused Pinnalainete (tuule-, ummik-, murdlainete) elementide suurus sõltu...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Peipsi madalik Juhendaja: teadur Are Kaasik Tartu 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Eesti üks tasasemaid piirkondi jääb kagu-Eestisse. Peipsi järve lõunapoolne osa külgneb madalikuga, mis on nime saanud just järve enda järgi. Järve järgi nimetatud madal ala on Peipsi madalik. Alates sellest ajast, kui esimesed inimesed selle kaldad asustasid, on põhiliseks toiduhankimisviisiks kalastus, kuna sealsed mullad on veel noored, et mitte eriti viljakad. Peipsi madalikust on suur osa soine, kuid populaarne rändlindude seas. See raskesti ligipääsetav koht on inimese poolt peaaegu puutumatuna säilinud. Tänu mitmetele kaitsealadele pakub ta varjupaika paljudele ohustatud taime- ja loomaliikidele. Samuti on Peipsi äärsed alad Natura 2000 nimekirjas ning rahvusvaheliselt tuntud. ...
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Tarmo Tuuling TROOPILINE KLIIMAVÖÖDE Referaat Juhendaja: Tarmo Oidekivi Pärnu 2013 SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. TROOPILINE KLIIMAVÖÖDE 4 1.1. Troopiline mandriline kliimavööde 5 1.2. Troopiline ookeaniline kliimavööde 5 2. TAIMESTIK 7 3. LOMMASTIK 8 4. MULLASTIK 9 KOKKUVÕTE 10 KASUTATUD KIRJANDUST 11 SISSEJUHATUS Kliimavöötmed on kliima liigituse suurimad üksused. Kliimavöötmed asetsevad vööna ümber Maa paralleelselt ekvaatoriga. Maakera on eristunud kliimavöötmeteks tänu Päikese ja Maa asendile üksteise suhtes. Päikesekiirgus langeb Maa eri piirkondadesse erineva nurga all ja soojendab nii neid erinevalt. Sellest ongi tingitult Maa eristumine erinevateks kliimavöötmeteks. Uurimustöö eesmärk on väljaselgitada Troopilise ...
KEEMIA JA ELUKESKKOND Referaat Koostaja: Tallinn 2008 SISUKORD: Keskkonna saastumine........................................................................................3 Atmosfääri saastumine..........................................................................................4 Vee saastumine.....................................................................................................6 Kuidas säästa keskkonda..................................................................................... 7 Kasutatud kirjandus...............................................................................................8 2 KESKKONNA SAASTUMINE Praegusel ajal on meie elukeskkonna saastumine tsivilisatsiooni arengu paratamatu ...
Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 Asend.......................................................................................................................................... 2 Pinnamood.................................................................................................................................. 2 Siseveed...................................................................................................................................... 3 Mullastik..................................................................................................................................... 5 Taimestik.....................................................................................................................................6 Looduskaitse................................................................
EESTI PINNAMOOD Eesti on Ida-Euroopa lauskmaa osana madal ja tasane ala, mille pinnamoes vahelduvad kõrgustikud ja lavamaad madalike, nõgude ja orunditega. Need pinnavormid koos Põhja-Eesti (Balti klint) ja Lääne-Eesti paekaldaga kuuluvadki reljeefi suurvormide hulka Eesti kõrgustike jalamid asuvad harilikult 75100 m kõrgusel. Kõrgeim punkt on Suur Munamägi (317 m) Haanja kõrgustiku keskosas (see on ka kogu Baltikumi kõrgeim punkt). Eristatakse kahte kõrgustike rühma: · kulutuskõrgustikud on enamasti tasase pinnamoega ning nende välimus sõltub suuresti aluspõhja kujust. Eestis on sellisteks Pandivere (kõrgeim punkt on Emumägi, 166 m) ja Sakala (Rutu mägi, 146 m). Mõlemal kõrgustikul on kvaternaarisetetest seletust või pilti pinnakate suhteliselt õhuke ning reljeefis domineerivad lainjad moreentasandikud. Sakala eripäraks on kõrgustikku tihedalt liigendavad orud. · kuhjelised kõrgustikud ...
Ookeani elustik Ookeanid on meie planeedi tunnusmärk. Maa on ainus planeet päikesesüsteemis, mida on õnnistatud vee olemasoluga, et elu saaks selles tekkida. Ookeanid on nii suured, et nad võtavad enese alla peaaegu 71 % kogu maakera pinnast (361 miljonit ruutkilomeetrit). Ookeanite keskmine sügavus on 3730 m ja kõige sügavam punkt 11038 m, on Vaikse ookeani kirdeosas. Ookeanid hoiavad eneses meeletu koguse vett - 1185 miljonit kuupkilomeetrit. (http://www.marinebiology.org) Ookeanid jagatakse sügavusvöönditeks. Ookeanides ja ääremeredes, kus esinevad tõus ja mõõn, eristatakse mõõna ajal regulaarselt kuivaks jäävat ning tõusu ajal veega üleujutatavat rannikuvööndit, mida nimetatakse litoraaliks. Kõige madalamast mõõnaveetasemest kuni 200- 400 meetri sügavuseni mandrilava kohal asub sublitoraal. 2500-3000 meetrini järgneb batüaal ehk mandrinõlv, kuhu ei jõua enam päikesevalgus. Veelgi allpool paikneb oo...
Litosfäär 1 Maa mõõtmed: · ekvatoriaalne ümbermõõt 40 075 km · polaarne (meridionaalne ümbermõõt 40 008 km · ekvatoriaalne diameeter 12 756 km · polaarne diameeter 12 713 km · kaugus Päikesest 150 000 000 km · pindala 510 100 000 km² sh · maismaa pindala 148 300 000 km² · maailmamere pindala 361 800 000 km² Maa siseehitus, vt Koolibri õpik 1997.a. lk 34 35 või Avita 2002 lk 68 75 ja 77; H.Nestor, Rändav ja uuenev maakoor, Horisont, 7-8/1999 www.zzz.ee/horisont/1999/78/maakoor.html Horst Rast, Vulkaanid ja vulkanism, Tln. 1988 http://ael.physic.ut.ee/KF.public/Oppetyy/Sissej_geof_2000.PDF Mõisted: tuum, vahevöö ehk mantel, astenosfäär, maakoor, litosfäär, kontinent, laam, laamtektoonika, subduktsioonivöönd, rift Ülesanne: Tee joonis Maa siseehituse kohta kohta (sisetuum, välistuum, vahevöö e mantel, astenosfäär, maakoor, litosfäär, subduktsioonivöönd, süvik) Ülemine vahevöö on plastiline ja käitub nagu vedlik. S...
Globaalne kliima soojenemine Keemia uurimustöö 2009 SISUKORD Mis on globaalne soojenemine..........................................................................................6 Globaalne kliimasoojenemine on muutnud loomade käitumist........................................8 Kliimamuutused ja rahvusvaheline julgeolek..................................................................10 Kliimamuutuste uurimise rahvus- vahelised programmid on jõudnud finisisse.............13 Kliimamuutuste põhjused ja mõjud.................................................................................17 Kliimamuutuse põhjused :............................................................................................17 Kliimamuutuse mõjud:.................................................................................................18 Kliimamuutused Eestis........................................................
SISSEJUHATUS Okeaania asub Vaikses ookeanis ning koosneb paljudest väikestest ning madalatest osaliselt asustamata saartest, mida ähvardab kliimamuutustest tulenev meretaseme tõus. Okeaania riike võiks lugeda uuteks riikideks, sest nad on iseseisvunud alles 20. sajandi keskpaigas ja paljud neist on tänini oma kunagiste emamaade sõltlased. Kaugemas minevikus valitsesid neid aga pärismaalaste hõimud ja kunagiste hõimupealikke võim säilis tihti ka kolonistide valitsemise ajal (emamaad kogusid pärismaalastelt makse ja tooraineid, kuid hõimupealikel oli siiski ka oma rahva üle kontroll ja võim). Antud referaadis tahan anda ülevaate iseseisvate Okeaania riikide tekkest, nende ajaloost ning riigisüsteemidest. Okeaaniasse kuuluvad iseseisvad riigid valisin Eesti Entsüklopeedia 15. köite järgi vältimaks arusaamatusi (erinevad allikad annavad erineva andmeid riikide Okeaaniasse kuulumise ja iseseisvuse kohta). Selle järgi on Okeaanias asuvad su...
Kliima muudab oma ilmastikku Maailma kliima muutub, Eesti kliima muutub. Kuna veetase tõuseb, jäävad käesoleval sajandil erilise löögi alla meie ranna ja kalda kaitse seadusega lubatust veejoonele lähemale ehitatud hooned, kirjutas juba viis aastat tagasi Tiit Kändler ajakirjas Loodus. Kujutlege ette maakera, mis on täielikult kaetud jääga. Ookeanid on suletud kilomeetripaksuse jääkattega, hiiglaslikud liustikud limpsavad oma keeltega kontinente. Miski muu ei liigu. Pole pilvi. Temperatuur on alla –40°C. Ellu jäävad vaid vähesed elusolendid. Vetikad pagevad vulkaaniliste allikate sooja embusesse ja bakterid kogunevad ookeanide hüdrotermiliste avade juurde. Miljonite aastate jooksul ei muutu midagi. Nii võis Maa välja näha mõnisada miljonit aastat tagasi. Vähemasti arvab nii osa teadlasi, kes leiavad kaljudest tõendeid, et Maa oli kunagi hiiglaslik lumepall. Kas Maa muutub kunagi jälle lumepalliks või hoopis sulab viimane kui jäätük...
Aeratsioonivöönd-maakoore ülemine osa, kus koos veega esineb kivimites ka õhku. Alliitne murenemine-niiskes troopilises kliimas toimub murenemine, mille käigus mineraalid lagunevad kiiresti. Murenemiskoorikust leostub ränioksiid välja ja paigale jäävad vett sisaldavad raud- ja alumiiniumoksiid, mis annavad mullale punase värvuse. Astenosfäär-ookeanide all ~50km, mandite all ~200km sügavusel paiknev kivimite mõningasse ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Atmosfäär ehk õhkkond-maa sfäär, maad ümbritsev õhukiht. Atmosfäärifront-kitsas eraldusvöönd kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. Eristatakse sooja(kui soojem õhumass liigub külmema õhumassi peale), külma (külmem õhumass liigub soojema õhumassi alla) ja statsionaarset fronti(kui front on mitu päeva paigal seisnud).Bioloogiline murenemine-valdavalt taimejuurte ja mikroorganismide elutegevuse tulemusena toimuv murenemine. Mõju võib olla füüsikaline(puujuure kasvam...
Võhma Gümnaasium Troopiline kliimavööde Referaat Koostaja: Viktoria Kirpu 8. klass Juhendaja: Ave Leetna Võhma 2010 Sisukord Sisukord lk 2 Troopiline kliimavööde lk 3 Troopiline mandriline kliima lk 4 Troopiline ookeaniline kliima lk 6 Kasutatud kirjandus lk 9 2 Troopiline kliimavööde Troopikavööde ehk troopiline kliimavööde on üks Alissovi kliimaklassifikatsiooni põhikliimavöötmetest. Troopikavööde paikneb lähisekvatoriaalsete ja lähistroopiliste vahekliimavöötmete vahel. Troopikavöötmes valitseb aasta läbi troopiline õhumass. Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud üsna kõrged õhutemperatuurid ja peamiselt väga väike sademete hulk. Aasta läbi valitseb kõrgrõhuala....
Elame kliimaheitluste vaherahu ajas Tuhandeaastast rahuriiki on inimesed alati igatsenud ja seda on oma alamatele tõotanud koguni ajaloo suurimad diktaatorid. Aidaku vaid see viimane sõda ära võita ja siis ta tuleb. Ülemaailmne püsiv rahu on seni unistuseks jäänudki. Aga ka siis, kui see unistus täituks, oleks täieliku turvalisuse tarvis vaja veel rahulikku püsivat kliimat. Äkiliste soojenemiste ja jahenemiste ning sagedaste looduskatastroofide meelevallas on elu peaaegu sama halb korraldada kui sõja ajal. Õigupoolest olemegi kliima poolest ära hellitatud, sest inimtsivilisatsiooni ajalugu on kulgenud pigem erakordselt rahulikus, tavapärases kliimas. Mõnel teisel ajal olekski vaevalt korda läinud seda tsivilisatsiooni luua. Nüüd muretseme põhjendatult, kas mitte tsivilisatsioon ise ka kliima mõjutamise kaudu ennast ei hävita. Pärast viimast jääaega on kliima olnud rahulik Päris muutumatu ei ole kliima ka sellel rahulik...
Keskkonnakaitse olemus, taotlused ja ülesanded.+ Looduskaitse ja keskkonnakaitse: Looduskaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkond EL mõiste Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed. Globaalsed keskkonnaprobleemid (rahvastiku kasv:pere planeerimine, välistavad vahendid, naiste olukorra parandamine laste suremuse vähendamine, sest üldreegli kohaselt muretsetakse seda rohkem lapsi, mida suurem on nende suremus, abiellumisea tõstmine, loodusvarade kasutamine ja nende ammendumine: taastuvad, taastumatud, toiduainete tootmise areng, vee säästmine, abinõud vee reostumise vastu, materjalide säästmine, korduvkasutus looduse mitmekesisus: mitmekesisus jaotub maakeral ebaühtlasel...
Puhja Gümnaasium Madli Tuvike 10r Venezuela Referaat Juhendaja: Õpetaja Aili Tamm Mariann Karja Puhja 2009 Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................3 1. Riigi üldandmed .........................................................................................................4 1.1 Üldandmed............................................................................................................4 1.2 Riigi asend maailmas.............................................................................................5 2. Loodus..........................................................................................................................6 2.1 Pinnamood.............................................................................
GEOGRAAFIA EKSAMI KORDAMINE MÕISTED GEOLOOGIA Maakoor Maa pindmine tahke kest, litosfääri välimine osa Vahevöö maakoore all lasuv tuuma ümbritsev 2900 km paksune kest, mis omakorda jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks Tuum Maa keskpunkti umber paiknev osa, mille piir vahevööga on umbes 2900 km sügavusel Laam maakoore ja vahevöö ülemise osa (litosfääri) hiigelpangas Magma Maa sügavuses tekkinud, veeaurust ja gaasidest küllastunud tulikuum kivimite sulam Laava vulkaani kaatrist või maapinna lõhest välja voolanud ja suurema osa gaasidest kaotanud magma Aluspõhi pinnakatte alla mattunud ( vahel ka maapinnal avanevad) kivimid; aluspõhi moodustub aluskorrast ja pealiskorrast Pinnakate aluspõhja katvad kobedad setted; tekkinud kohapeal murenenud kivimitest või toodud vee, jää vm poolt Rändrahn mandrijääga oma esialgsest asukohast edasi kantud kristalsetest kivimitest koosnev suur kivi; üle 10 m läbimõõduga rändrahn on hii...
Saue Gümnaasium Energia probleemid Eestis täna ja tulevikus vr alternatiiv energia Referaat majandusõppes Saue 2007 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Energiakriis hetkel .....................................................................................................................3 Elektrihinna tõus.....................................................................................................................4 Tulevik........................................................................................................................................5 Tuuleenergia..........................................................
1. Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Galaktikate liigitus. Linnutee. Astronoomia kasutatavad mõõtühikud Astronoomiline ühik - Maa keskmine kaugus Päikesest. 1,495 978 7*1011 m. Tähist a.ü. (e.k.) AU (ingl.) Kaugus, mille korral punktmass tiirleb ümber Päikese 365,2568983 ööpäevaga. Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. Troopiline aasta - ajavahemik, mis kulub Päikesel näivaks liikumiseks kevadpunktist kevadpunkti. Tähist. LY 1LY=9,4605*1015 m=63239 AU ; vc=2,997 924 58*108 m/s Parsek - par(allaks) + sek(und), rahvusvaheline tähis pc. Parsek on niisuguse objekti kaugus, mille aastaparallaks on 1 kaaresekund. Aastaparallaks - nurk, mille all taevakehalt vaadatuna paistab Maa orbiidi raadius (pikem pooltelg), et see moodustaks taevakehale suunatud sirgega täisnurga. 1pc= 3,09*1016m=3,263 LY=206265 AU Gallaktikate klassifikatsioon Hubble galaktikate klassifikatsioon...
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Turismikorraldus 2 LOODUSKATASTROOFID Referaat Liina Orav Juhendaja: Hilda Leppik Olustvere 2011 2 Sisukord Sisukord................................................................................................................................3 Looduskatastroofid............................................................................................................... 4 Orkaanid............................................................................................................................... 4 Maavärinad........................................................................................................................... 5 Tsunaamid..........................................................................................................................
Biogeograafia Biogeograafia · Teadus, mis kirjeldab ja seletab eluslooduse mitmekesisust ruumis ja ajas Biogeograafilisi küsimusi · Kus elab mingi liik? · Miks seda liiki mujal ei esine? · Kas liikide levimisel on piirajaks keskkond, halb levimisvõime või liikidevahelised suhted? · Millal mingi liik Eestisse levis? · Miks on troopikas rohkem liike kui meil? · Kas see on ökoloogiline seos, mis kehtib Eestis, kehtib ka troopikas? Mis on teadus? · Uute teadmiste saamise protsess · ,,teaduse tegemine on korduvate seaduspärade otsimine, mitte lihtsalt faktide kuhjamine" Robert MacArthur Biogeograafia tegeleb · Taksonid · Ökoloogilised kooslused · Ökosüsteemid · Seosed (ökoloogia) · Takson Klassifitseerimisaste eluslooduses Põhiühik on liik Liigist suuremad taksonid: perekond, sugukond, sel...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
