Keskkonnaprobleemid (0)

Kasvuhooneefekt

• Probleemi olemus
  

Kasvuhooneefekt on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus. Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas XX sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius. Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. “ kasvuhoonegaasid ”, mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks Maa keskmine temperatuur umbes –18o praeguse +15o asemel. Seega on kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule.

• Põhjus
  

Kasvuhooneefekti põhjustavad niinimetatud "kasvuhoonegaasid". Tähtsamad kasvuhoonegaasid on: Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 , Metaan CH4, Lämmastikoksiidid Nox, Freoonid Lisaks eelnimetatutele loetakse kasvuhoonegaasideks ka veel veeauru H2O ning trihapnikku ehk osooni O3. Kasvuhoonefekti suurenemist põhjustavad inimtegevuse poolt tekitatud kasvuhoonegaaside suured kogused. industrialiseerimine - suurenenud CO2 vabanemine , aeglaselt tõuseb ka CH4
1900. aastal oli õhus 0,029% CO2, tänaseks on see näitaja jõudnud 0,032%ni.
Mõnede teadlaste andmetel suureneb CO2 sisaldus globaalselt igal aastal umbes 0,4%

• Tagajärg
  

Merepinna tõus, biosfääri liiigiline kooseis väheneb, haigused ja epiteemia , suureneb kõrbestumine.

• Võimalik lahendus
  

Vähendada tuleb kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist, kohandada vanu tehnoloogiaid (või koguni päris uusi osta) ning siis veel üritada kohaneda kliima soojenemisega - see läheb päris kulukaks, vähendada energia tarbimist, kasutada taastuvaid energia allikaid , piirama tarbimist ja toetama ümbertöötlemist, eelistama kodumaiseid kaupu, vähendamaks transpordile kuluvat energiat.
Happesademed

• Probleemi olemus
  

Happesademed ehk happevihmad on mis tahes sademed (tavaliselt vihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam.

• Põhjus
  

Happesademeid põhjustavad lämmastiku ja väävli ühendid. Lämmastikoksiidide heitmed põhjustavad 1/5 happevihmadest. Peamise panuse (üle 80%) annavad kivisütt kasutavad soojuselektrijaamad. Põlemisel moodustuvad SO2 ja NOx, mis õhuniiskusega reageerides moodustavad happeid.

• Tagajärg
  

Happesademed avaldavad tuntavat mõju elusloodusele. Need põhjustavad loomade haigestumist, nad hävitavad metsi ning muudavad looduslikud veekogud ja mullad happelisemateks. Happesademed mõjutavad ka inimkeskkonda, lagundades ehitusmaterjale ja põhjustades metallide korrosiooni.

• Võimalik lahendus
  

Kasutada rohkem tastuvenergiat, et ei tekiks põlemisjääke mis alla sajavad.
Sudu

• Probleemi olemus
  

Termin "sudu" on kokku pandud sõnadest 'suits' ja 'udu'. Esineb vähemalt kahte tüüpi sudu, millest esimest – nn Londoni-tüüpi sudu – võib tõesti käsitleda kui niiskuse ja väävlirikka suitsu reaktsiooni saadust, kuid teise, fotokeemilise sudu, tekkeks ei ole vaja ei suitsu ega ka udu.

• Põhjus
  

Londoni-tüüpi sudu korral on tegemist peamiselt kivisöe põletamise tagajärgedega. Põletamisel satuvad atmosfääri tahmaosakesed ja väävli oksiidid , sest kivisüsi sisaldab väheses koguses väävlit. Kui õhk on veeaurust küllastunud, siis saavad tahm , väävli oksiidid ja vesi kombineeruda ning moodustada nähtavust halvendava ja inimeste tervist ohustava happelise reaktsiooniga pilve ehk sudu. Tänapäeval esineb seda tüüpi sudu harvem, sest kivisütt enam nii laialt kütteks ei kasutata. Fotokeemiline sudu ei teki mitte vihmase või niiske ilmaga, vaid pigem vastupidi, sest selle tekkeks on vaja päikesevalgust. Tegemist pole seega mitte udu, vaid nähtavust halvendava vinega. Fotokeemiline sudu tekib lämmastiku oksiidide ja lenduvate orgaaniliste ühendite vahelise reaktsiooni läbi. Saadusteks on aerosoolid ja osoon . Sellist tüüpi sudu tekib peamiselt suurlinnades, kus on palju mootorsõidukite heitgaase ja tööstuslikku atmosfäärisaastet.

• Tagajärg
  

Sudu võib põhjustada hingamisraskusi, mürgitust, silmade ärritust või surma.

• Võimalik lahendus
  

Sudu tekkimist saab takistada ja vähendada heitgaaside eraldumise vähendamisega.
Osoonkihi hõrenemine

• Probleemi olemus
  

Osoonikiht kaitseb Maa organisme ultraviolettkiirguse eest. Kui osoonikihti ei oleks, oleks elu Maa peal jäänudki ookeanide sügavamatesse kihtidesse. See on hõrnemas. On osooniaugud

• Põhjus
  

Tõsine oht osoonikihile on keemilised ühendid, mille koondnimeks on freoonid. Freoonide toimel võib moodustuda niinimetatud osooniauk .

• Tagajärg
  

Osoonikihi hõrenedes satuvad Maale ultraviolettkiired, mis kahjustavad kõike elavat – nahavähk ja silmakahjustused.

• Võimalik lahendus
  

Proovida feroonide kasutust Maal vähendada.
Osoonikihi kaitseks sõlmiti 1987. aasta 16. septembril Montrealis riikidevaheline lepe osoonikihi kaitseks. Selle lepingu kohaselt pidi külmutites ja aerosoolides kasutuatavate freoonide tootmine jääma 1986. aasta tasemele kuni 1989. aastani ja vähenema 1993. aastaks 20% ning 1998. aastaks 50% võrra.