Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mere- ja transpordiõiguse Eksami kordamisküsimused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
reeder, vahekohtu, veoleping, käesolev, apostill, riigiteataja, tunnistus, remont, laevapere, vedaja, saatja, auditeerimise, vahekohtunik, remontimine, katsetamine, konossemendi, charter, vahekohus, ülevaatus, prahtimine, lepingupool, tellija, kapteni, pädevus, auditeerimine, hooldus, konossement, pukseerimine, pukseeritava, panema, prahiraha, york1. Laeva ohutu mehitamise nõuded (RTL 2005,111,1709). § 16. Laeva mehitamise üldnõuded (1) Laev peab olema mehitatud laevaperega, mille liikmed vastavad Vabariigi Valitsuse kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele. Laevapere on laeva ohutuks kasutamiseks vajalike spetsialistide ja teiste töötajate koosseis laeval. (2) Laeva kapteni, kipri, tüürimehe, kapteniabi, laevamehaaniku, elektromehaaniku ja raadiospetsialisti (laeva juhtkond) meresõidu diplomi ja kutsetunnistuse juurde kuulub kinnitusleht, mis annab õiguse töötada kinnituslehel märgitud ametikohal. (3) Laevade (sh. remondis olevate ja ehitatavate) minimaalkoosseisu nõuded kehtestab
Kolossoment ehk Bill of lady on non negotiable. 1. Kolossomendile on peale märgitud lasti saaja, kes on kauba tegelik omanik (ostja pank) ja kellele tuleb teatada, laeva kirjeldus, laeva laadimise sadam ja sihtsadam, kauba kirjeldus ja kauba kogus. Oluline on, et kolossomendis peaks olema kirjas ka kauba väärtus. Kolossomendi õigsust eeldatakse (eeldatakse, et sinna kirjutatud kauba väärtus on õige). Kui kaup läheb kaduma ja kolossomendis kauba väärtust kirjas ei ole, siis vastutab vedaja kehtestatud piirmäära ulatuses. Kolossomendi allkirjastab laevakapten ja edastatakse kauba saatjale (shipper’ile) hetk enne väljasõitu. Bill of lady tõestab, et kaup on laevas ja kapten annab ta välja. Tõend kirjaliku lastiveolepingu olemasolu kohta (mitte lastiveoleping ise). Kolossomendi teisel küljel kirjeldatakse juristiktsiooni, millistele konventsioonidele see vedu on allutatud jms. 2. ETA – estimated time of the arrival. 3. Kolossoment on väärtpaber
1. Milline on esmane dokument laeva laadimiseks? Kes selle koostab ja kooskõlastab? Esmane document laeva laadimiseks on laadimiskorraldus ning selle väljastab kaubasaatja või selle ekspediitor. Selles näidatud andmed on teatud määral (koos sellesse kantud vedaja märkustega) aluseks konossemendi vormistamisel. Näidatakse kaubasaatja/saaja, laev, sadamad, lõplik sihtpunkt, konossemendi originaalide arv, kauba kirjeldus jne. 2. Mida kujutab endast mõiste "Tüürimehe kviitung" (Mate's receipt) ? Mis on tema juriidiline olemus? Sellenimelise iseseisva dokumendina esineb suhteliselt harva. Tavapäraselt muutub sisuliselt selleks kaubasaatja/ekspediitori poolt väljastatud laadimiskorraldus peale laeva esindaja (tüürimehe)
jms kohta on kättesaadav kõigile ja põhimõtteliselt võib iga soovija liinilaeva teenuseid kasutada. Laevaliini kliendil ei ole võimalik muuta laeva marsruuti, väljumis- või saabumisaega ning muid liinitingimusi talle sobivaks, mistõttu on liinilaevandusel teatud ühistranspordi tunnused. Samas saavad liini püsikliendid kasutada soodustariife, soodsamaid maksetingimusi ja muid eeliseid. Kui tramplaevanduses on veolepingu vormiks tšarter, mis määrab ka kõik vedaja ja kauba saatja äriõiguslikud suhted, siis liinilaevanduses on peamiseks veolepingu vormiks liinikonossement (liner bill of lading), mille ülesanne on määrata liiniveo tingimused ja vedaja ning kaubasaatja vastutus. Liinioperaator võib kasutada laevaliini teenindamisel talle kuuluvaid või prahitud laevu. Viimasel juhul võetakse laevad tavaliselt kasutusse ajaprahtimise põhimõtte alusel. Selleks on võimalik kasutada kolme liiki ajatšarterit:
pakendamata, nii individualiseeritud kui ka massikaubana. Kaubad võetakse veoks vastu põhiliselt kaubakohtade arvu järgi. d. Konteinerveod (Containers) – spetsiaalkonstruktsiooniga transpordiühik konteinerite veoks. e. Treilerveod (Trailers) – veeremtehnika vedu f. Lihterveod (Lighters) – suurte spetsialiseeritud või universaalsete ujuvkonteinerite/ujuvühikute vedu. Veo otstarbe järgi: a. Omavedu (No-common Transport)- vedu vedaja oma tarbeks oma kulul b. Tasuline vedu (Common Transport)- vedu tasu eest veoteenuse tellija kulul Piiriületuse järgi: a. Välisveod (International Transport) – veod erinevate riikide sadamate vahel b. Eksport c. Import d. Transiit e. Kabotaažveod (Domestic Transport or Cabotage) - veod ühe ja sama riigi sadamate vahel f. Suur kabotaaž - lähte- ja sihtsadamad asuvad erinevates merebasseinides g
arvatud kaubaveoga seotud transpordivahendi veo ja sellise veo korraldamise teenust, ning sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenuseid. Kui veoteenus osutatakse täielikult välisriigis, deklareeritakse teenused 0% maksumääraga. 4. VEOKIRI Vedaja võib saatjalt nõuda veokirja väljastamist, mis sisaldab järgmisi andmeid: · veokirja väljastamise koht ja kuupäev; · saatja nimi ja aadress; · vedaja nimi ja aadress; · vedaja poolt veose vastuvõtmise koht ja kuupäev; · saaja nimi ja aadress ning kontaktaadress vedaja jaoks; · saajale veose üleandmiseks ettenähtud koht; · veose ja pakendi liigi kirjeldus, ohtliku veose puhul tähistus vastavalt selle veose suhtes kehtestatud · nõudmistele, nende nõudmiste puudumisel aga üldiselt tunnustatud tähistus; · veoseühikute arv, tähistused ja numbrid;
● Kindlustusdokument ● Lasti Manifest – kauba ja reisijate leht, kust selgub kogus, kvaliteet, vastuvõtja, saatja ja võimalike suurühikute numbrid ● Tüürimehekviitung (MATE’S RECEIPT) – laeva juhtkonna (kapteni või tüürimehe) poolt väljastatud dokument, mis kinnitab saadetise võtmist laeva pardale. Dokumendil märgitakse kauba nimetus, kohtade arv, markeering, sihtkoht jms. Tüürimehekviitung on kaubasaatjale ajutiseks tõenduseks, et vedaja on kauba veoks vastu võtnud, kuni konossemendi väljastamiseni vedaja poolt. Lisas on tüürimehekviitungi näide (Joonis 5). ● Kvaliteedisertifikaat (qualiti sertificate) Koostatakse ostu-müügilepingus kokkulepitu kontrollimiseks: baseerub ostja nõuetel ja sihtriigi reeglistikul; tavapäraselt kirjeldatakse vastavust sihtriigis kehtivatele standarditele; vorm lepitakse kokku ostu-müügilepingus.
1 Pilet tugev taimkiud või terastross. Vajalik tugevus (1) Laevapere liige vastutab meretöölepingu määratakse eelnevate kogemuste alusel. Trossi rikkumise korral reederile süüliselt tekitatud 1) Lateraalkujul märgistussüsteem üks ots kinnitatakse pollarile, trossi teine ots kahju eest.
Eelised: kiire ja mugav, mis võib anda seetõttu mõningase konkurentsieelise; puuduvad vahendajad, dokumendid liiguvad otse müüjalt ostjale ja tehingute konfidentsiaalsus on paremini tagatav; ostjad ei pruugigi aktsepteerida teistsuguseid makseviise. Puudused: müüja suur risk, mida on raske kaitsetingimustega maandada. Lunatasu, selle eelised ja puudused Ekspedeerija või vedaja tasuline lisateenus müüjale (eksportijale), kus ta võtab endale kohustuse enne kauba üleandmist veenduda, et kauba eest on tasutud Eksportija annab sellisel juhul ekspedeerijale (vedajale) kirjaliku korralduse ehk ekspordi ekspedeerimise korralduse. Ekspedeerija või vedaja annavad kauba üle ostjale kas sularaha või tagastamatu maksekorralduse (irrevocable bank transfer) vastu. Sularaha võib riskide vähendamiseks olla asendatud ka tsekiga (vt eespool).
koostatud müügileping, milles pooled on osanud ette näha kõiki lepingust johtuvaid kaasnevaid lepinguid ja fikseerinud müügilepingus nende lepingute olulised tingimused. Lepingute sümfoonia Pank Pank Garant Garant Vahendaja Vahendaja EKSPORT MÜÜGILEPING IMPORTÖÖR Speditöör Speditöör Kindlustus Kindlustus Vedaja Vedaja Kõrgendatud riski kogum Transpordiriskid veo maksumus vedaja vastutus kindlustus Partneri taust ja usaldusväärsus mittetasumine mittetarnimine mittevastav kaup Valuutarisk valuutaforward nn maandusleping e hedge contract Vääramatu jõuga asjaolud (force majeure) Juriidilised riskid Kultuuri ja keeleerinevused Investeeringute risk Rahvusvaheline petturlus Väliskaubandustehingute dokumendirohkus
kasutada olevad kaubavood samast regioonist oleksid tunduvalt suuremad. Ilmselt oleks selline "keegi teine" samal alal tegutsev ja samast tehasest kaupu tarniv konkurent, kellega kaubatoomisel koopereeruda. Samas võib selline koostöö lõpptulemusena hoopis ohtlikumaks osutuda kui algul pealtnäha paistab, seda enam, et konkurent on ikkagi konkurent. Kui eelmine variant on lõplikult ära langenud, võib ka leida vedaja firma, kellel on olemas auto antud regioonis ja piisavalt kaubaruumi haagises, et kaup ära mahuks. Sellise firma ja auto leidmine on väga töömahukas arvestades tõsiasja, et Eestis on üle 1 400 firmat kellel on ERAA1 2007 litsentsi. Siinkohas ilmnebki ekspediitorfirma eelis: transporditellijal on palju lihtsam helistada ekspediitorfirma ekspediitorile ja tellida vedu tema käest, sest ekspediitor omab head ülevaadet autodest, kes on Sinu poolt soovitud ajal antud regioonis ja kellel
8. Merendusorganisatsioonid, rahvusvahelised konventsioonid. Mõõdukiri. Vabaparda märgistus. Vajadus : Mereõnnetused: Hukkuvad inimesed, vara kaotus (kaup, laev, isiklik omand),loodusreostus Meresõiduohutuse tagamine: Laeva mereomadused (püstuvus, uppumatus, .. ),laeva üld- ja kohalik tugevus, päästevahendid... Reeglid laevade ehitamise, nende uppumatuse, töökindluse jne. suhtes. Asjast huvitatud isikud: Kaubaomanikud, laevaomanikud, laevapere liikmed, rannikuriigid · SOLAS-konventsiooni nõuetele vastavust tõendavad laevale väljastatavad tunnistused (sertifikaadid) · Veeteede Amet (väljastab diplomeid ja kontrollib, juurdleb avariisi) · Klassifikatsiooniühingud · Euroopa merengusorganisatsioon- rahvusvaheline mereorganisatsioon ÜRO juures, mis tegeleb rahvusvahelise koostööga nii valitsuste tasandil kui ka koostöös tööstusharu (laevaehitus, sadamad) esindajatega
terviklikkuse kontrolliga. 9.05.2010 Transport ETV0120 4 2 Rahvusvahelised konventsioonid (1) · ÜRO Rahvusvahelise Autokaubaveolepingu Konventsioon (CMR), sõlmitud Genfis 1956, täiendatud 1978, Eesti ühines 1993 · Käsitleb saatja, vedaja ja kaubasaaja suhteid · Kohaldatakse igasuguse autokaubaveo lepingu suhtes, mida tehakse tasu eest, kui lepingus näidatud kauba vastuvõtmise ja kauba üleandmise koht asuvad erinevates riikides, millest vähemalt üks on konventsiooniosaline · Konventsiooni ei kohaldata: vedudele, milliseid sooritatakse kooskõlas rahvusvaheliste postikonventsioonidega surnute veol korterisisustuse ja mööbli vedudel ümberkolimisel 9.05
VAKa09 RAHVUSVAHELISE AUTOKAUBAVEOLEPINGU KONVENTSIOON (CMR) PREAMBULA KONVENTSIOONIOSALISED, TUNNISTADES vajadust ühtlustada kaupade rahvusvahelise autoveo lepingu tingimusi, iseäranis sellel veol kasutatavaid dokumente ja vedaja vastutust, LEPPISID KOKKU järgmises: I peatükk KONVENTSIOONI KOHALDAMISALA Artikkel l 1. Käesolevat konventsiooni kohaldatakse igasuguse kauba autoveo lepingu suhtes, mida tehakse tasu eest sõidukiga, kui lepingus näidatud kauba vastuvõtmise koht ja kauba üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides, millest vähemalt üks on konventsiooniosaline, olenemata lepingupoolte elukohast ja rahvusest
Järgnevalt kirjeldan tähtsaimaid lepinguid, mida ettevõtted omavahel sõlmivad, aluseks on võetud VÕSis kirjeldatavad lepingud, kohustused ja juhised. Lepingute liigid, käsund ja töövõtt, hierarhiline jaotus Sõltuvalt sellest, kas transpordilepingu eesmärgiks on mingi konkreetse tulemuse saavutamine või üksnes teenuse osutamise protsessi kirjeldamine, kohaldatakse lepingu üldnormina VÕSis töövõtu- või käsunduslepingu kohta sätestatut. Näiteks allutatakse veoleping töövõtulepingule, ekspedeerimisleping käsunduslepingule. Sellist jaotust peab teadma, et osata vaidluste korral seadusest abi otsida. Kui sõlmitud veolepingus pole vaidlusaluse küsimuse kohta vastust, tuleb seda otsida töövõtulepingu osast. Kui ka sealt ei leia, siis VÕSi üldosast. Kui pooled on sõlminud segalepingu (vedu ja ladustamine) või puudub VÕSis selline lepingu liik, näiteks stivideerimine, tuleb leping jaotada osadeks ja vaadata iga küsimust eraldi
.............................................................................15 2.7.6. Maksekäsund...............................................................................................................15 2.7.7. Arveldusleping.............................................................................................................16 2.7.8. Tervishoiuteenuse osutamise leping............................................................................16 2.7.9. Veoleping.....................................................................................................................16 a. Kaubaveoleping.................................................................................................................17 b. Reisijaveoleping.................................................................................................................17 2.7.10. Ekspedeerimisleping.................................................................
ohutust. Informatsioon vahikoosseisule. Vahitüürimees peab andma vahikoosseisule vajaliku informatsiooni, instruktsioonid ja korraldused, mis on vajalikud ohutu vahi ning efektiivse vaatluse läbiviimiseks. Informatsioon. Vahitüürimees on vastutav kõikide sillas asuvate süsteemide ning nende kontrollsüsteemide jälgimise eest. Logiraamatud. Vahitüürimees on kohustatud fikseerima logiraamatus laeva liikumist ning laevapere tegevust puudutava informatsiooni. Samuti on ta kohustatud fikseerima raadiopäevaraamatus kogu laeva sidet puudutava vajaliku informatsiooni. Kaartide lugemine, majakate äratundmine kirjelduse ja tulekarakteristikute järgi. Kaartide lugemiseks on vaja perfektselt tunda merekaartide leppemärke, et lugeda sügavusi, loodeid, hoovusi, merepõhja iseloomu, takistusi, rajatisi, laevateid, ankrualasid, erinevaid alasid ja piire, erinevate meremärkide kirjeldust ja tulesid jne.
Informatsiooni kogumine ja koondamine kasutatavate põhjaveekihtide kohta piirialadel eesmärgiga ennetada riikidevahelisi konflikte Andmete edastamine siseveekogude hüdrokeemilise- ja bioloogilise seisundi kohta Euroopa Keskkonnaagentuuri siseveekogude seire ja andmevahetuse võrgustikku EUROWATERNET. 4. Referaat PILET nr. 8 1. LAEVADELT PILSIVEE, FEKAALVEE, PRÜGI JA MUUDE SAASTEAINETE VASTUVÕTMISE KORD 2. SAASTETASUD 3. MAASTIKE MITMEKESISUSE SÄILITAMINE 1) Käesolev määrus kehtestab laevadelt, sealhulgas kalalaevadelt ja väikelaevadelt olenemata lipuriigist pilsivee, fekaalvee, prügi, naftasaadusi ja õli sisaldavate jäätmete, lastiga seotud jäätmete ja muude jäätmete koostises olevate saasteainete kui laeva kasutamise käigus tekkinud heitmete (edaspidi laevaheitmed) sadamas vastuvõtmise korra. (11) Käesolevat määrust ei kohaldata sõjalaevale ja riigihaldusülesandeid täitvale laevale ning riigikaitse ülesannetega sadamale.
Mõisted: 1) ühistransport on tegevusloa alusel korraldatav tasuline sõitjatevedu. Ühistransporditeenust osutatakse liiniveo, juhuveo või taksoveo korras. Ühistransporditeenuse osutaja, kes teostab liinivedu 40 000 elanikuga või suuremas omavalitsusüksuses, on elutähtsa teenuse osutaja; 2) vedaja on ühistransporditeenuse osutamiseks tegevusluba omav äriseadustikus nimetatud ja äriregistrisse kantud ettevõtja või seaduse alusel teise registrisse kantud juriidiline isik; 3) ühissõiduk on ühistransporditeenuse osutamiseks ettenähtud buss, sõiduauto, tramm, trollibuss, reisirong, rööbasbuss, reisilaev, reisiparvlaev, väikelaev, õhusõiduk või muu mootori jõul liikuv transpordivahend;
· Loodusreostus MERESÕIDUOHUTUSE TAGAMINE: · Laeva mereomadused (püstivus, uppumatus...) · Laeva üld- ja kohalik tugevus, päästevahendid... · Reeglid kokkupõrgete vältimiseks (COLREG) · Laevade mehitamine väljaõppinud laevaperega (STCW) Aegade jooksul kujunesid välja teaduslikud ja praktikaga põhjendatud nõuded ja reeglid laevade ehitamise, nende uppumatuse, töökindluse jne suhtes. ASJAST HUVITATUD ISIKUD: · Kaubaomanikud · Laevaomanukud · Laevapere liikmed · Rannikuriigid Rahvusvaheline mereorganisatsioon (IMO, International Maritime Organization) on rahvusvaheline mereorganisatsioon ÜRO juures, mis tegeleb rahvusvahelise koostööga nii valitsuste tasandil kui ka koostöös tööstusharu (laevaehitus, sadamad) esindajatega. Eesmärgid: · korraldab valitsustevahelist koostööd tehniliste (eriti inimeste ohutust ja turvalisust tagavate) probleemide lahendamisel,
KATSEAJA EESMÄRK JA TÖÖLEPINGU ÜLESÜTLEMINE KATSEAJAGA MITTETOIMETULEKU TÕTTU Katseaja eesmärgiks on hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. § 86. Töölepingu ülesütlemine katseajal (1) Tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. (2) Töölepinguga võib kokku leppida katseaja kohaldamata jätmises või lühendamises. (3) Tööandja ja töötaja võib kuni kaheksaks kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu üles öelda katseaja jooksul, mis ei või olla pikem kui pool lepingu kestusest. (4) Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. TÖÖLEPING, SELLE KOHUSTUSLIKUD TINGIMUSED Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhti
karakteristiku järgi. Neli kardinaalpoid märgivad ohust möödumise ohutut võimalust koos umbkaudse pelenguga. Põhjas on must kollane koonuse nooled on ülesse (Q W), idas on must kollane must, koonused põhjad on vastamisi (Q (3) W 10s), lõunas on kollane must, koonuse nooled on alla (Q (6) + LFI W 15s), läänes on kollane must kollane, koonuse tipud vastamisi (Q (9) W 15s). 2. Kes tagab laevapere liikme töö- ja eririietuse? Reeder ehk laeva omanik. 3. Kaubatüürimehe kohustused konteinerlaevas Harilikult määratakse vastutavaks vööri- või ahtri kaubaruumide eest. Enne laadimise algust peab veenduma kaubaruumide puhtuses, pilsside korrasolekus. Veenduma vajaliku hulga separatsioonimaterjali olemasolust kaubaruumis. Kontrollima laadimisvahendite valmisolekut, õiget asetust. Veenudma, et kaubaruumi valgus oleks töökorras. Kontrollima tulekustutusvahendite ja
notaritasu, lisaks käibemaks. Perekonnaseisuasutused, millel on pädevus sõlmida abielu, on maavalitsused ja Tallinna perekonnaseisuamet. Abielu sõlmimiseks esitatakse kas notari juures või maavalitsuses (Tallinnas perekonnaseisuamet): • ühine kirjalik avaldus • isikut tõendavad dokumendid • sünnidokument juhul, kui abielluja sünniandmed rahvastikuregistris puuduvad • varem abielus olnud inimese abielulahutuse tunnistus või -tõend, abielulahutuse kohtuotsus, abikaasa surmatunnistus (või -tõend) või abielu kehtetuks tunnistamise kohtuotsus • vajadusel kohtumäärus alaealise abielluja teovõime laiendamise kohta • vajadusel abielu sõlmimise muu takistuse kõrvaldamist kinnitav dokument • abieluvõimetõend, kui abielluja elukoht on välisriigis või kui ta on elanud Eestis alla kuue kuu
ning teha õiguskindlust tagavaid ametitoiminguid. Täidab riigi poolt seadusega antud avalikku funktsiooni. Notar ei ole riigiametnik ega ettevõtja, ta on vaba elukutse esindaja, kes peab notariametit oma nimel ja vastutusel. Notar nimetatakse ametisse eluks ajaks. Notarite arvu ja tööpiirkonnad määrab kindlaks justiitsminister. Notari tööpiirkonnaks on maakond. 31. Avaliku dokumendi legaliseerimine ja apostilliga kinnitamine. Avalik dokument on: · haldusdokument (diplom, tunnistus, tõend, õiend, teatis vms); · kohtu või kohtuga seotud ametiasutuse väljastatud dokument (kohtuotsuse ärakiri, väljavõte registrist, kohtutäituri dokument vms); · notari või vandetõlgi dokument. Apostill on tunnistus, millega kinnitatakse dokumendile alla kirjutanud isiku pädevust. Apostill kinnitatakse püsivalt dokumendi külge. Apostillida võib avaliku dokumendi: originaali, notariaalselt või ametlikult kinnitatud ärakirja, väljatrükki või väljavõtet
Samuti on soovitatav kogu last ruumides ja tekil uuesti üle vaadata, kui just ei ole tegu lastiga, mille olemus või stoovimismoodus nihkeriski välistab. 2. Sellise ülevaatuse juures võib olla kasulik jälgida kriitiliste lastiühikute või stoovitud kogumite käitumist suurema lainetuse alguses, et kindlaks teha kinnituste võimalikke puudusi. Seda tuleb teha õigeaegselt, kui on vajalik lastikinnitust parendada, seejuures ilma ülemäärase riskita laevapere liikmetele. 3. Kuigi varustuse ja seadmete raskemad komponendid peavad enne mereleminekut kohaselt stoovitud, lukustatud või kinnitatud olema, tuleb enne laeva kõva ilma piirkonda sisenemist sellise varustuse ülevaatus teha. See kehtib teki-, masina- ja toitlustusosakondade kohta. Meresõit kõva ilmaga 1. Kõva ilmaga peab laeva kiirust vähendama, kui ilmnevad ülemäärased õõtsumisnähted, sõukruvi pinnaletõus, merevee tekkikogunemine või raske slämming
ÕIGUSE ALUSED 2011/2012 KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? · Avalik võim · Territoorium, millel see avalik võim kehtib · Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Riigil on 3 põhitunnust: 1)territoorium Territooriumi moodustavad maa-ala, maapõu, õhuruum ja kui tegu on mereriigiga, siis ka territoriaalvesi. Riigi alla kuuluvad tinglikult ka selle riigi lipu all liikuvad alused ning teistes riikides asuvad saatkondade territooriumid. Riigi territooriumi määrab riigipiir, mis määrab ühtlasi ka riigi suveräänsuse ulatuse. Riigipiiri rikkumine on alati karistatav. 2)rahvas/elanikkond Rahvas moodustub kõigist antud riigi alal elavatest ja selle seadustele alluvatest isikutest. Olenevalt oma sidemetest ant
rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni. Toote nõuetele vastavuse seadus 34. Milline on Toote nõuetele vastavuse seaduse ülesanne ehk eesmärk ja mida käesolev seadus eesmärgi saavutamiseks sätestab? eesmärk on tagada toodete ohutus ja nõuetele vastavus ning kaupade vaba liikumine. Eesmärgi saavutamiseks sätestab käesolev seadus: 1) toote ohutuse tagamise ja toote nõuetele vastavuse tõendamise (edaspidi vastavushindamine) nõuded ning akrediteerimise ja turujärelevalve korraldamise alused; 2) tehnilisest normist ja standardist kaupade vabale liikumisele tuleneda võivate takistuste vältimise põhimõtted ja standardimise korraldamise alused; 3) toote kontaktpunkti loomise ning protseduurireeglid ühenduse ühtlustamise õigusaktide (edaspidi EL ühtlustamise õigusakt) kohaldamisalast välja jäävate
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Tegemist on tehnikaga, mis võimaldab lahendada vastuolusid erinevate riikide REÕ normide vahel. Renvoi vormid: a) tagasisaade (ingl k remission) b) edasiviide (ingl k transmission) Renvoi käsitlus sõltub sellest, kuidas lex fori määratleb välisriigi õigust. Eesti seadusandja on viinud välisriigi õiguse õigusteoreetilise määratluse kooskõlla renvoi määratlusega ja need otseselt omavahel ka sidunud (REÕS § 6). Tagasisaade ja edasiviide (1) Kui käesolev seadus näeb ette välisriigi õiguse kohaldamise (edasiviide), kohaldatakse selle riigi rahvusvahelise eraõiguse norme. Kui need näevad ette Eesti õiguse kohaldamise (tagasisaade), kohaldatakse Eesti materiaalõiguse norme. (2) Kui välisriigi õigus näeb ette kolmanda riigi õiguse kohaldamise, siis seda edasiviidet ei arvestata. (3) Kui käesoleva seaduse § 231 või 6. osa 1. peatüki 1. jao sätted näevad ette välisriigi
teostatakse laevakere ja vaheseinte ülevaatus seest ja väljast (veel enne lastimist); enne lasti laadimist kontrollitakse pilsside ja nende kuivendustorustike (eriti kaitse- võrgud) seisukorda ja puhtust; vaadatakse üle mõõtetorud; ballasti- ja kütusetankid kas täidetakse või tühjendatakse lõplikult, et neis ei oleks vabu pindasid; suletakse ja kontrollitakse üle kõik manluugid tankides ja tsisternides, suletakse pidevalt kinni olevad läbikäigud; last paigutatakse laevapere hoolika järelvalve all, mis peab tagama merekindla stoovimise, usaldusväärse kinnituse, laeva õige trimmi, nõuetekohase püstuvuse, üldise ja kohaliku tugevuse; vaadatakse üle luugiseade, tagatakse kindel luukide sulgemine ja hermeetilisus; tekilasti korral soritakse see soringutega kindlalt arvestades õõtsumist ja tekile sattuva vee survet; võetakse muid meetmeid, mis tulenevad laeva konstruktiivsest omapärast või spetsialiseerumisest.
võimalust ei ole minetatud; 2) hageja on võtnud hagi tagasi; 3) kohtueelses menetluses on samade poolte vahel asi sama nõude kohta samal alusel ja seadusest tulenevalt ei ole asjas lubatud enne kohtueelse menetluse lõppemist kohtusse pöörduda; 4) kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel; 5) on alustatud vahekohtumenetlust samal alusel sama vaidluseseme üle; 6) pooled on sõlminud lepingu vaidluse andmiseks vahekohtu lahendada, välja arvatud juhul, kui hagis on vaidlustatud vahekohtu kokkuleppe kehtivust; 7) hageja esitatud andmed hageja või kostja kohta ei võimalda isiku tuvastamist ja isiku tuvastamine ei õnnestu ka kohtul mõistliku tähtaja jooksul; 8) hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata
mehitamata masinaruumi (UMS) vahikorraldusele üleminek peab olema küllaldaselt ette valmistatud ning selleks peavad olema rakendatud ettenähtud ettevaatusabinõud. 5. peatükk LAEVA SEISUVAHT (1) Nõudeid seisuvahile rakendatakse ekspluatatsioonis olevatel laevadel, kui laev on sadamas sildunud või ankrus. (2) Kapten ja vanemmehaanik on kohustatud korraldama nõuetekohase ja tegusa seisuvahi kooskõlas käesoleva määruse nõuetega. 6. VAHITEENISTUSE KORRALDAMISE PÕHIALUSED 1. peatükk LAEVAPERE LIIKMETE VALMISOLEK VAHITEENISTUSEKS Vahti pidavate laevapere liikmete puhkus (1) Vahti pidavatele laevapere liikmetele tuleb ette näha vähemalt 10 tundi puhkust iga 24-tunnise perioodi jooksul. (2) Puhketunnid jaotatakse mitte enam kui kahte perioodi, kusjuures ühe puhkeperioodi pikkus peab olema vähemalt kuus tundi. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud puhkeperioodide nõudeid ei rakendata hädaolukorra, õppehäirete ja muude erakorraliste sündmuste puhul.
Kui ruumala määratakse elektroonilise mõõtesüsteemiga, kirjutatakse üles näidud iga tanki osa kohta. Kui on võimalik tankide käsitsimõõtmine, tehakse seda elektroonilise mõõtesüsteemi usaldatavuse kontrolliks. Maatankide kohta teatatakse järgmised andmed: - number - mõõtmed - õiendid - vesi - ruumala (liitrites) - temperatuur - tihedus mõõdetud temperatuurilmille tihedus? - tihedus 15 oC juures - netoruumala 15 oC juures. Maatankide mõõtmistulemuste alusel koostatakse tunnistus, kus on näidatud: - vedeliku ruumala liitrites ja temperatuur - vedeliku ruumala liitrites15 oC juures - vedeliku ruumala barrelites 60 oF juures - mass tonnides - mass pikkades tonnides (long tons). Laeva tankide tühikute protokoll (ullage report) Protokollis näidatakse ära: - mõõtmise kuupäev ja kellaaeg - ilmastikutingimused - tanki number - tühik, mm - trimmi ja tühiku parandus - süvis ahtris ja vööris 10 - merevee temperatuur. 7.6. Vedellastide koguse määramine
annaabi.ee 
