Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Menüü koostamine suurköögis". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
seeditav, menüü, haigla, soolasus, söök, puuvili, võileivad, hooldekodu, soolane, rasvane, vangla, toitev, lasteaed, viineridTaimedes olev kaltsium imendub halvasti ja inimene ei saa seda luude kasvuks piisavalt. Taimetoitlastel võib tekkida ka raua- puudus, sest taimsete toiduainete rauast imendub ainult 5 kuni 10 %. ÜKSKI TOIDUAINE EI SISALDA KÕIKI VAJALIKKE TOIDUAINEID JA SEETÕTTU PEAB TOITUMA MITMEKÜLGSELT. Iga päev peab sööma mõnda toiduainet igast järgnevast rühmast: · tärkliserikkad toiduained kartul, leib, sai, makaronid, müsli, teraviljahelbed; · köögivili, puuvili, marjad; · liha ja lihatooted, kala, munad; · piim ja piimatooted kohupiim, jogurt, keefir, juust. [5] 1.1Toitumise kord ja menüü koostamise nippe Toitumise kord on tervisliku toitumise üks tähelepanuvääremaid aspekte. Hea enesetunde ja normaalse kehakaalu tagamiseks tuleks kõrvuti õige ja tasakaalustatud toiduvalik ning tervisliku toiduvalmistamise viisiga pöörata tähelepanu ka toitumise korraldamisele- tuleks
seisundit. Hinnatakse kolme palli skaala alusel (0, 1, 2 palli). Hinnatakse viit olulist näitajat: südame löögisagedus, hingamine, nahavärvus, lihastoonus ja reaktsioon ärritusele. Hinnatakse esimese eluminuti lõpul ja viienda eluminuti lõpul 8. Miks imikule rinnapiim? Rinnapiim on liigispetsiifiline, seetõttu ongi emapiim imikule parim toit. Rinnapiim: *sisaldab imikule vajalikke toitaineid *vähendab nakkuste riski *on imikule kergesti seeditav *alati käepärast, õige temperatuuriga ja tasuta Emapiim katab lapse vee-, valkude, rasvade, süsivesikute, mineraalainete ja mikroelementide vajaduse kuni lapse kuuekuuseks saamiseni. 9. Iseloomustage rinnapiima ja kunstliku toidu erinevusi Rinnapiim: sisaldab kõiki imikule vajalikke aineid. On odav ja kättesaadav. Kergesti seeditav. Selles on suht vähe mineraalsooli ja valke ja seetõttu ei koorma neere. Ei põhjusta allergiat. Kasulikum hammastele-igemetele. Rinnalaps on tervem
.................................................................................................................4 1.1 Lapse toitumisharjumuste kujundamine .......................................................................... 4 1.2 Tasakaalustatud toitumine ja mida teha, kui laps süüa ei taha?........................................5 1.3 Toitumine lasteasutustes................................................................................................... 6 1.4 Nädala menüü lasteaias.....................................................................................................7 2. Väärtoitumine ja erinevad haigused ning tervisehäired..........................................................9 2.1 Ülekaalulisus ja rasvumine............................................................................................... 9 2.2 Alatoitumine...................................................................................................................
oleks tervislik? Mida saavad sinu vanemad teha selleks, et sinu elu oleks tervislik? • Toidu tähtsaim ülesanne on anda kehale kasvamiseks ja tegutsemiseks vajalikke aineid ja energiat. Tasakaalustatud segatoit Loomne osa 20- Taimne osa 70-80% 30% Toitumispüramiid • Mitmekülgsus-Süüa tuleb erinevaid toiduaineid.Nt piimatoodete hulgast tuleks valida igaks päevaks erinev toiduaine. • Tasakaalustatus-Iga päeva menüü peaks sisaldama kõikidesse gruppidesse kuuluvaid toiduaineid, mida laiem on valik,seda kindlamalt saab inimene kõiki toitaineid. • Mõõdukus-tToitu tuleb tarbida parajas koguses.Ole ettevaatlik selliste toitude suhtes mis sisaldavad palju • Vastavus vajadusele-Toit peaks andma vajalikus koguses energiat ning varustama organismi vajalike toitainetega.Inimeste energiavajadus on erinev , seega ei ole olemas kindlaid koguseid.Energiat tuleb
· Rasvad peavad andma alla 30 %vajalikust energiast. · Valkude osakaal peab olema 10-15 %.Taimsed valgud leiduvad teraviljas, kartulis, kaunviljades. Loomsed valgud leiduvad piimas, lihas, kalas, munades. · Vähem rasvast liha ja rohkem kartulit ja leiba. · Vähemkasulikud toiduained. 1. Suhkrud--sokolaad, marmelaad, tort, sokolaadikompvekid jne. 2. Jahutooted--valge sai, saiakesed, koogid, keeks. 3. Rasvad--pannkoogid, vorst, rasvane sink, munakollane. 4. Alkohol. · Süsivesikud Minimaalne päevane süsivesikute vajadus on 100 grammi 1 gramm süsivesikuid annab 4 kalorit energiat. Toidu süsivesikud moodustavad polüsahhariidid jne. Polüsahhariid taimses toidus on tärklis ja loomses toidus glükogeen. Ennekoormust 30-60 minutit ei tohi kasutada kergesti imenduvaid süsivesikuid glükoos. Seda saab vältida, kui süsivesikuid kasutada koos valku, rasvu võikiudaineid sisaldavate
Toitumine peab olema regulaarne, kogused mõõdukad - päevas peaks sööma 3 põhitoidukorda ning 1-2 oodet. Toidukogused peaksid jaotuma järgmiselt: hommikueine 30- 35%, oode 10%, lõuna 45-50%, õhtusöök 10%. Koolieelikute toidust saadav energia peaks toidukordadele jaotuma järgmiselt: hommikusöök 20%, oode 5%, lõuna 25%, oode 10–20%, õhtusöök 25%, oode 5–10%. Oodeteks on kõige sobilikumad puu- ja köögiviljad, sobivad ka piimatooted, võileivad, mahl. Toidu kogus, mida tarbitakse ühe toidukorra ajal, peaks olema mõõdukas. Nii on võimalik vältida ülesöömise tagajärjel tekkivat ebamugavustunnet ning organismi liigset koormamist. Hommikusöögi söömine on väga oluline, kuna see varustab organismi (sh aju) päevaks vajaliku energia ja toitainetega. Viimane toidukord võiks olla mitte hiljem kui 2-3 tundi enne magama minekut. Puu- ja köögivilju ning marju peab päevas sööma vähemalt viis portsjonit; üks portsjon on
seda rohkem peaks neid tarbima. I põhikorrus: teraviljasaadused ja kartul, soovitatav tarbida 8-13 portsjonit päevas: · Leib, sepik 4-7 portsjonit (1portsjon on 30g) · Kartul 2-3 portsjonit (1portsjon on 90g) · Teised teraviljatooted: puder, pastatooted, helbed 2-3 portsjonit (1portsjon on 1dl) II põhikorrus: puuviljad ja marjad 2- 4 portsjonit päevas, köögiviljad ja kaunviljad 3- 5 portsjonit päevas: · 1 portsjon on 1 puuvili (100g) või 2dl marju või puuvilja(marja)mahla või 15g kuivataud puuvilju ja marju. · 1 portsjon on 100g köögivilju toorena või keedetult või 200g köögiviljamahla või 30g kuivataud kaunvilju III põhikorrus: piim ja tooted 2- 4 portsjonit päevas, liha, kala, muna 2- 4 portsjonit päevas: · 1portsjon on 1klaas väherasvast piima, jogurtit või keefiri, ½ klaasi täispiima, 50g 10%
selleks, et valida sobiv insuliinidoos.Normaalse kehakaalu puhul on 1012 g süsivesikute 2 rakku toimetamiseks vajalik üks ühik toiduinsuliini. Seega on oskuslik süsivesikute hindamine aluseks normaalse veresuhkru hoidmisel (Kerge ja Past 2005) 2.2 II tüüpi diabeetiku toitumine II tüübi diabeetik peab jälgima oma toidu koguseid, piirama rasvase toidu söömist ja sööma kiudainete rikast toitu. Rasvaseid toite ja toiduaineid tuleb vältida (vorstid, viinerid, pasteedid, pekk, rasvane liha, rõõsk- ja hapukoor, majonees, või, pirukad jne.), sest need toiduained lisavad südame veresoonkonna haigestumise riski ja on väga kõrge kalorsusega. Toiduainetes sisalduvad kiudained vähendavad veresuhkru taseme kiiret tõusu ning vere rasvasisaldust. Samuti mõjuvad kiudained soodsalt soolestiku tegevusele. Kiudainerikkad on kõik köögi- ja puuviljad ning täisteratooted. Kasulik oleks süüa täisteratooteid mitu korda päevas (Tammer 2012).
Tervislik toitumine Mis on tervislik toitumine? · süüa tuleks 3 põhitoidukorda ja 2 oodet päevas. · valida tuleks midagi igast toiduainete grupist (teravili, puu-ja köögivili, piim ja piimatooted, seemned, õlid). · eelistada toitaineterikkamaid toiduaineid ja vähendada maiustuste ja kiirtoidu tarbimist. · süüa tuleks siis, kui oled näljane ja peatuda siis kui kõht saab täis. · Tervisliku toitumise aluseks on neli põhimõtet: Söö vastavalt vajadusele: Organism peab toidust saama nii elutegevuseks vajaliku energia kui kõik vajalikud toitained. Energiat kasutame eelkõige põhiainevahetuse käigushoidmiseks ja füüsiliseks tegevuseks, kuid energiavajadus sõltub paljuski vanusest, soost, organismi ainevahetuse iseärasusest ja seisukorrast, füüsilisest aktiivsusest ja paljudest teistest väiksematest teguritest. Laps vajab vähem toitu kui täiskasvanu, kuid teismeea
vana 2200kcal o Keskmise raskusega töö- 2800 3000kcal o Raske töö 4000kcal "Tühjad kalorid" vähesoovitavad toiduained Suhkrud, maiustused Monosahhariidid - glükoos, fruktoos) disahhariidid - sahharoos) sokolaad, marmelaad, tort, sokolaadikompvekid, jt Jahutooted valge sai, saiakesed, koogid, keeks Rasv, rasvarikkad toiduained ja rikka rasvaga valmistatud road Pannkoogid, vorst, rasvane sink, munakollane (rasv, kolesterool jm), paneeritud road (snitsel) Alkohol Spordialadel erinev energiakulu · Erinevatel spordialadel 3000....12000kcal o Jalgrattur 160km päevas 4680kcal, maantee jalgratturite päevane energiakulu üle 6000kcal. o Tour de France pikimad etapid 12000kcal. o Jalgrattasõit 540km (19,4t) 13850kcal) o Ujuja (5 15km päevas) 3055 5525kcal
Tärklis imendub aeglasemalt kui suhkrud. Tärklisest saadud energiavool on pidevam. Tselluloos, pektiinained ja teised raskesti seeditavad taimsed süsivesikud on vajalikud seedemahlade produtseerimiseks ja soolte kokkutõmbumise ergutamisesk. Nad pidurdavad roiskumisprotsesse jämesooles ning aitavad organismist eemaldada liigset kolesteriini ja mõningaid mürkaineid. Eestlaste toidus on tähtsaimaks süsivesikute allikaks teraviljasaadused (50-60%), kartul (10- 18%), puuvili ja marjad (kevadel 2-4%, sügisel 9-13 %). Lisaks saadakse süsivesikuid suhkrust. Linnaelanikud söövad suhkrut liiga palju: (18-30 % saadavatest süsivesikutest), maal süüakse suhkrut vähem. Piima ja piimasaaduste osa süsivesikute allikana piirdus 4-9%-ga. Vaieldamatult vajab inimene süsivesikuid kui glükoosi allikaid igapäevaselt. Küsimus on vaid koguses. Väga täpset kogust on raske, praktiliselt isegi võimatu määrata. Esimene põhjus on
· Rasvad peavad andma alla 30 % vajalikust energiast. · Valkude osakaal peab olema 10-15 %. Taimsed valgud leiduvad teraviljas, kartulis, kaunviljades. Loomsed valgud leiduvad piimas, lihas, kalas, munades. · Vähem rasvast liha ja rohkem kartulit ja leiba. · Vähemkasulikud toiduained. 1. Suhkrud -- sokolaad, marmelaad, tort, sokolaadikompvekid jne. 2. Jahutooted--valge sai, saiakesed, koogid, keeks. 3. Rasvad -- pannkoogid, vorst, rasvane sink, munakollane. 4. Alkohol. · Süsivesikud Minimaalne päevane süsivesikute vajadus on 100 grammi 1 gramm süsivesikuid annab 4 kalorit energiat. Toidu süsivesikud moodustavad polüsahhariidid. Polüsahhariid taimses toidus on tärklis ja loomses toidus glükogeen. Enne koormust 30-60 minutit tohi kasutada kergesti imenduvaid süsivesikuid glükoos. Seda saab vältida, kui süsivesikuid kasutada koos valku, rasvu või kiudaineid
Rasva = 200*0,03=6 grammi > 6*9,1=54,6 kcal Süsivesikuid = 200*0,05=10 grammi > 10*4,1= 41 kcal Valku = 200*0,04= 8 grammi > 8*4,1= 32,8 kcal 54,6+41+32,8= 128,4 kcal NB! Vitamiini ja mineraalained toiduenergiat ei anna 2. Toidukorrad päevas Hommikusöögiga soovitatakse katta 20-25% päevasest energiavajadusest. Oluline on, et hommikumenüüsse kuuluks kiirelt valmistatav soe toit. Omal kohal on pudrud, muna- ja aedviljatoidud, täisteraviljatooted, helbed, müsli ning mitmesugused võileivad. Jookidest eriti piim ja jogurt, sobib ka kohv. Oluline on tasakaalustatud toitainete valik ning mitmekesisus nädala lõikes. Võrreldes teiste söögikordadega, mõjutab hommikusöögi kogust ja valikut isu tunduvalt rohkem. Hommikune isu sõltub õhtusest söögist. Rohke ja hilise õhtusöögi korral on hommikul seedekanalis veel toitu, sest öösel ajukoore tegevus pidurdub, tarvilikke närviimpulsse seedeelunditele ei tule ja seedimine ning imendumine on väga aeglane
energiavajadusest, 9- 11-kuuselt langeb see ligikaudu 55% peale ning 12-24 kuuselt on see 40%. Rinnapiim sisaldab kõrgel määral proteiine, vitamiine, mineraale, rasvhappeid ja antikehi. Ühes milliliitris on märgatavalt rohkem toitaineid kui misiganes teises toidus. Ja seda sõltumata lapse vanusest. Kuigi sageli arvatakse, et mis see suur laps sellest piimast ikka enam saab. Rinnapiima eelisteks on: · Ideaalne koostis sisaldab imikule vajalikke toitaineid · Kergesti seeditav vajalikud toitained on rinnapiimas lapsele hästi omasrtataval viisil. · Emapiim imendub peaaegu täielikult seedetraktist. · Tõhusalt kasutatav alati soe, alati puhas, alati kaasas · Rinnapiim on elav vedelik, mis kaitseb last nakkuste eest. Esimesel eluaastal on lapse immuunsüsteem alles loomisel ja vajab ema kaitset. · Epidemioloogilised uuringud näitavad, et rinnapiim ja imetamine annavad eeliseid
uriiniproov ning kontrollitakse jalgade ja hammaste seisukorda. Samuti uuritakse silmapõhju 10 ja täiskasvanud diabeetikule tehakse elektrokardiogramm (EKG ehk südamefilm) ning ENMG ( närvide) uuring. 11 DIABEETIKU TOITUMINE Diabeetiku toiduvalik, milles arvestatakse nii menüü tasakaalustatust kui ka õigeid toitumisharjumusi, sobib igaühele, kes soovib jälgida tervislikke toitumisharjumusi. Tervislikud toitumisharjumused hõlmavad palju enamat kui mitmekülgne, iga inimese vajadustest lähtuv toiduvalik. Tähtsad on ka regulaarsed söögikorrad, toidu hoolikas mälumine, piisav vee tarbimine, meeldiv einestamiskeskkond. Süüa tuleb mõnuga ning see peaks pakkuma naudingut. Toidu seedimine ja imendumine on parim, kui toidus on õiges vahekorras ja hulgas valke,
Süüa tuleks korraga vähem, et kergendada toidu seedmist ja imendumist, mis võivad olla häiritud rasedusajale iseloomuliku seedetrakti motoorika ja sekretsiooni pidurduse tõttu. Seega on soovitav toituda 5-6 korda päevas. Hommikusöök peaks andama 30% üldisest kalorsusest, lõunasöök (30%) ja õhtusöök (20%,) nende vahele peaks jääma lõunaoode ja õhtuoode. (Kaarma jt., 1992). Töö juurde on lisatud raseda naise ühepäevase menüü näidis (vt. lisa 1). 5 1.3 Toidu keemiline koostis 1.3.1 Süsivesikud Süsivesikud peaksid andma üle poole raseda üldisest energiavajadusest. Tähtis on asjaolu, et kasvav loode vajab arenemiseks piisavas koguses glükoosi. Uuringute tulemusena on leitud kindel seos süsivesikute tarbimise ja loote kaalu vahel. Arvestades ülaltoodud peaks süsivesikute
Taandub 3.-4. eluaastaks. Maapähkel kutsub esile anafülaktilise soki. Toiduallergiat ei saa välja ravida, küll aga saab hoida kontrolli all vältides toiduaineid, mis põhjustavad allergiat. Allergiat aitavad leevendada ka allergiaravimid. Sportlaste toitumine Kulutavad rohkem energiat kui mitteaktiivsed inimesed tavainimene 2000-2800 kcal päevas sportlane kuni 7000 kcal Sportlased peaksid kohandama oma menüü vastavalt energiakulule, mis sõltub treeningute intensiivsusest ja kestvusest. Noorsportlastel vajab toitumine erilist tähelepanu (kasv ja areng nõuab lisaenergiat) Sportlaste puhul on toitumise tähtsuseks: Organismi varustamine toiduga Kudede ja rakkude ehitusmaterjali tagamine Töövõime langust põhjustavate vaegnähtude (vitamiinid, süsivesikud) ärahoidmine Vajaliku kehakaalu säilitamine Energiavajaduse tagamine kehaliseks tööks
Tervisliku toitumise põhialused on mitmekesisus, tasakaalustatus, mõõdukus ja toitumine vastavalt vajadusele (Tervislik toitumine). 1.1 Mitmekesisus Mitmekesisus tähendab, et päevas tarbitavad toidud peavad olema erinevatest toidugruppidest teraviljatooted ja kartul, piimatooted, puu- ja köögiviljad, liha-kana-kala-muna, lisatavad toidurasvad ning suhkur ja maiustused. Selle juures tuleb ka silmas pidada toidupüramiidi põhimõtet tervislik menüü koosneb eelkõige teraviljasaadustest, kartulist, puu- ja köögiviljadest ning kalast. Piimasaaduste ja liha tarbimine peab olema mõõdukas, suhkru ja maiustuste ning lisatavate rasvade toidurühma osakaal peaks olema piiratud. Mida laiem ja mitmekesisem on toiduainete valik, seda tõenäolisem on vajalike toitainete kättesaamine igapäevasest menüüst. Näiteks on piimasaadused rikkalikud kaltsiumi ja valgu poolest, kuid samal ajal rauavaesed
Näiteks kui mitte süüa piisavalt valku, pole organismil millegiga ennast parandada ega ehitada. Viimane põhimõte ütleb, et toitumine peab olema mitmekesine. Ei ole olemas toiduainet, kus oleks 7 sees kõik eluks vajalikud ained või teiselt poolt pole olemas toiduainet, milles mitte midagi kasulikku pole.. Isegi kui sa sööd päeva jooksul erinevat toitu, peaks inimese menüü erinema ka päeviti, kuna see samuti aitab kaasa, et organism saaks kätte ained, mida ta just igapäev ei vaja, aga siiski on olulised (Toitlustuse alused). Toitumisharjumuste kujunemine Kui inimene sünnib, on tema esimeseks toiduks üldjuhul ema rinnapiim. Sel ajal sõltub meie toitumine vägagi emast, see mida ema sööb, mõjutab beebi omastatud toitaineid. Juba esimestest elupäevadest alates on inimese toiduvajadus erinev. Mõned beebid magavad öösel
Väikelapse tasakaalustatud toit ja menüü Miks valisin just selle teema? Selle teema valisin endale kuna olen ise kokkupuutunud väikelapse hoolitsemisega väljaspool oma perekonda, kuna olen lapsehoidjana tööd teinud. Eriti huvi pakkus mulle just see, et mida tegelikult peaks väikelaps oma toidukorral sööma ja millal need toidukorrad peaksid aset leidma. Kuna ise olen ka allergiline, mõtlesin uurida ka toidust tekkivat allergiat. Ning kindlasti ka seda, et mis oleksid need toiduained, mis võiksid tekitada allergiat väikelapsele. Kasutatud kirjandus. Kasutatud kirjandust uurisin internetist, mis oli vene keeles ja tõlkisin eesti keelde, ajakirjast "Perekool" ja raamatust "Rahulolevast beebist usalduslikuks lapseks" . MIS ON TERVISLIK TOIT ? Tervislik toit peab olema mitmekesine. Lapse töö on kasvamine ning sellepärast vajabki ta täisväärtuslikku toitu. See tähendab seda, et toit, mida laps sööb peab katma kogu organismi toitainete
....................................5 4.4 Vastavus vajadusele.....................................................5 5. Hommiku-, lõuna- ja õhtusöök................................................5 5.1. Hommikusöök..............................................................5 7 5.2. Lõunasöök...................................................................5 5.3. Õhtusöök.....................................................................6 6.Minu ühe päeva menüü..........................................................6 KOKKUVÕTE.............................................................................6 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................7 Me sööme selleks, et elada, ei ela selleks, et süüa. Need, kes elavad ainult momendinaudingule, unustavad, et toit peab varustama inimorganismi toitainetega, mis on vajalikud elamiseks,
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste instituut Klassiõpetaja kõrvalainega TALURAHVA TOIDUD Referaat Koostaja: Kadri Kivirand, EKL-4kõ Juhendaja: Amino Põldaru Tallinn 2010 2 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................................. 3 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................... 5 TOIDUSSE SUHTUMINE....................................................................................................................... 6 VANAD SÖÖGITRADITSIOONID.......................................................................................................... 7 TERAVILJATOIDUD.................................................................................
ei saa nende seedimisega hakkama. Sellisteks toitudeks on näiteks pruun riis ja täisterapasta. Samuti võivad liigsed kiudaineid vähendada mineraalide hulka lapse organismis. Kuni viieaastaseks saamiseni peaks laps sööma kodus valmistatud toite, sest need sisaldavad ülidselt kõiki vajalikke toitaineid, kuid kindlasti tuleks vältida liigselt rasvaseid kodutoite ja teisi toiduaineid, nagu või, juust, rasvane liha, küpsised ja koogid. 2.4 Mida vältida Vältida tuleks järgmisi toite: · toored munad ja toidud, mis sisaldavad toorest või pooltoorest muna, sest seal on risk haigestuda salmonelloosi, mis põhjustab toidumürgistust; · terveid pähkleid, sest need võivad sattuda hingamisteedesse ja põhjustada lämbumist; · hai, mõõkkala ja mariliini, sest neil kaladel on suhteliselt suur elavhõbeda sisaldus;
mahlakat liha, mis tänu kaitsvale nahale pole lihamahlu kaotanud. Maitseainekoguste ja marinaadikanguste juures tasub meeles pidada, et broiler võtab maitseid omaks muudest lihadest kergemini. Kalkunilihast tooted on eriti tervislikud madala rasva- ja kõrge valgusisalduse tõttu. Kalkunilihas on teistest looma- ja linnulihaliikidest rohkem täisväärtuslikku valku, mis sisaldab kõiki organismile vajalikke asendamatuid aminohappeid. Kalkuniliha sisaldab vähe rasva, on kergesti seeditav ning rikas B-rühma vitamiinidest ja mikroelementidest. Kalkunilihast armastatakse enim kintsuliha, millest roogade tegemine on laialt levinud. Samuti kasutatakse üsna palju kalkuni poolkoibi ja -pooltiibu. Lisaks veel rinnafileed, mis on alati parim valik kaalujälgijatele (õrn- ja puhas tailiha, rasva alla 1%). Salmonelloosiohu tõttu ei tohi termiliselt töötlemata (s.t toorest) linnuliha lasta kunagi teiste toiduainetega kokku puutuda. Samuti tuleb kõik töövahendid pärast
KÕIK OLULINE TERVISLIKUST TOITUMISEST E-AINED TOIDUS Üha rohkem eestlasi on hakanud hoolima oma tervisest, hinnates sealjuures kvaliteetset ja puhast toitu. Tehes valiku mahekauba kasuks, saab kindel olla, et vilju on kasvatatud ilma taimekaitsevahenditeta ning valmistoodetesse pole lisatud kunstlikke E-aineid. Tihti tuleb aga valik teha suurpoodides müüdavate toodete seast, milles paratamatult leidub E-aineid. Alljärgnevalt leiad vastused küsimustele - millised on toidu lisaained, miks neid toitudesse lisatakse ning milliseid lisaaineid tervislik toituja kindlasti vältima peaks. Kui valmistoitude pakenditel peenes kirjas koostist lugeda, siis selgub, et lisaks tavapärastele toiduainetele sisaldub enamuses neist ka mingi võõrapärase nimega ühend või E-täht koos numbrikoodiga. E ja numbrikoodiga tähistatakse Euroopa Liidus toidu lisaaineid, kuid toidu lisaaine võib pakendil olla välja kirjutatud ka täispika nimetusega (nt E 621 või naatriumglutamaat). Toidu lisaainei
on palju täisteratoodetes. Tervislik toit peab sisaldama mõlemat tüüpi kiudaineid. Toit peab sisaldama mõningal määral rasva, kuna rasv sisaldab asendamatuid rasvhappeid, mida inimorganism ei ole võimeline sünteesima. Rasv on rasvlahustuvate vitamiinide allikas ning vajalik, kuid ei tohi unustada, et 1 gramm rasva annab üle kahe korra rohkem energiat kui 1 gramm süsivesikuid ja valke. Miks me sööme palju rasva? Rasva lisamisel muutub toit tihti maitsvamaks, rasvane toit püsib kauem maos ja näljatunne tekib aeglasemalt. Rasva liigtarvitamist soodustavad ka halvad toitumisharjumused. Kahekordne hamburger friikartulite ja limonaadiga katab ligi poole päevasest energiatarbest, kuid sisaldab vähe vitamiine ja mineraalaineid. Loomsetes rasvades on palju küllastatud rasvhappeid, mis tõstavad vere kolesteroolisisaldust. Seepärast tuleks loomseid rasvu kasutada tagasihoidlikult. Taimeõlides on palju mono- ja polüküllastumata rasvhappeid
Keskmiselt vajab täiskasvanud inimene ööpäevas 28-40 ml vett 1 kg kehamassi kohta. Inimene saab vett nii jookide kui toiduga. Metaboliitvesi vesi, mis tekib organismis ainevahetusel. Veevahetus (siseneva ja väljuva vee) peab olema tasakaalus. Toiduvalmistamiseks tarbitava vee üks kvaliteedinäitaja on tema karedus (s.o kaltsiumi- ja magneesiumsulfaatide ning vesinikkarbonaatide sisaldus vees) Toitumisreziim. Menüü koostamise põhireeglid. Tähtis: toitumise regulaarsus, söögikordada arv, söögikorra kestus, toitainete hulga jaotus toidukordadel. Regulaarsus söömine enam-vähem kindlatel kellaaegadel; kujuneb stereotüüp, siis on seedemahlade eritumine suurem, seedimine lihtsam. Vaheajus paiknev toitumiskeskus koosneb nälja- ja küllastuskeskusest; need peavad omavahel olema tasakaalustatud see tagab norm söögiisu, küllastustunde tekkimise ja lõpetamise.
Näiteks 12. Klassi poiss vajab rohkem toitu kui niisma vana neiu ning tunduvalt rohkem toitu kui 1.klassi poiss. Toidu kogus ja toiteainetsisaldus peavad vastama organismi vajadustele.(L.Laus, K.Mei, K.Pappel, A.Põdra, Kodundus 7-9 klassile, Koolibri) PÄEVAMENÜÜ KOOSTAMINE Päevamenüü koostamisel määrab olulist rolli toidukordade jaotus. Orienteeruv päevane toidumaht on 2.5 3l. Kõige suuremat mahtu annavad vedelad toidud ja köögivili. Menüü koostamisel soovitatakse kõigepealt kindlaks määrata valgurikaste mahukamate toitude hulk, seejärel lülitada menüüsse teised toidud ja toitained ning pidada seejuures silmas toitainete tasakaalustatuse nõuet. Otstarbekam oleks 6 menüüd koostada pikemaks ajaks, sest nädalamenüüd on kergem tasakaalustada kui päevamenüüd. Päevaste toidukordade jagamisel on kõige õigem arvestada
taldrikule võiksid nad tõsta oma portsjoni ise. Lastel peab olema võimalus tarbida päeva jooksul puhast joogivett, kuna morss (siirupist) ja mahlajoogid ei sobi pidevaks tarbimiseks ja janu kustutamiseks nii toitumise kui hammaste tervise seisukohalt. Ohutud lisaainete kogused on lastel täiskasvanutest palju väiksemad, mistõttu tuleb olla ettevaatlik värviliste kommide, jookide, pika säilitusajaga küpsetiste ja vorstide pakkumisega. Lapsi ei tohi seoses söögiga hirmutada kuna söök ei ole karistus- ega premeerimisvahend. Last ei tohi ka sööma sundida, vaid pigem tuleks sööma meelitada ning selgitada õige toitumise olulisust. 4 Kuna väikelapsed matkivad kõiges täiskasvanuid, on teie endi, teiste pereliikmete, õpetajate ja sõprade eeskuju laste toidueelistuste ja toitumisharjumuste kujunemisel määrava tähtsusega.
Kalorid tähtsamad kui süsivesikud: Piirata toiduhulka ja kalorite hulka, Suurendada kehalist aktiivsust. Vähem loomset rasva. Vältida pikki toiduvaheaegasid Magusa piirangud erinevad Kasutada kiudainete rikkaid toiduaineid Piirata kolesteroolirikaste toiduainete kasutamist Vorsti, sinki, juustu kasutada vähe 2-3 korda nädalas kala Väherasvane piim Janujook vesi, mineraalvesi, kohv, tee Rasvu mitte pruunistada Diabeetiku menüü 6 toidukorda päevas 1. Päev Hommik : Näkileib tomati ja kugiga , kaerahelbepuder pool tassi, rasvavaba piim pool klaasi Oode : värsked kirsid ja rasvavaba piim Lõuna: Nahata kana, keedetud pruun riis köögiviljadega, värsked mustikad, klaas vett Oode: täisteravilja batoonike, klaas külma vett Õhtu:keedetud aedviljad, liha, täisteraleib, klaas vett Oode: klaas rasvavaba piima 2. Päev Hommik: Kaerahelbepuder pool tassi
õnneks olemas palju raamatuid, internet ja miks ka mitte pöörduda perearsti poole. Mina valisin selle teema sellepärast, sest väga tähtis on teada kui palju ja mida sa sööd, ning kuidas see meid mõjutab 2 ÜLEVAADE KIRJANDUSE PÕHJAL 2.1 Tervislik toitumine Mis on tervislik toitumine? Kas see, kui me sööme ainult päevast päeva keedetuid kapsaid, kartuleid ja porgandit? Kindlasti mitte, tervislik toitumine on siiski see, kui sa toitud ennekõike taldrikureeglit järgides ja menüü koosneb vähemalt kolmest toidukorrast päevas ja kui soovid siis ka mõnest näksimisest. Toitumisel tuleks arvestada, et · Süüa tuleks kolm põhikorda ja kaks oodet päevas, · Valida tuleks midagi igast toiduainete grupist (teravili, puu- ja köögivili, piim ja piimatooted, seemned, õlid), · Eelistada toitaineterikkamaid toiduaineid ja vähendada maiustuste ja kiirtoidu tarbimist,
Erikul on enda jaoks vähe aega. Nädalavahetusel suhtleb sõpradega alkoholi pruukides. Uus nädalaplaan Erikule ja tema perele: Esmaspäev 06.30-7.45 Äratus. Hommikuvõimlemine 10-15 minutiti. Veeprotseduurid. Lapse äratamine ja hommikusöögi valmistamine. Naise äratamine. Endale klaas naturaalset mahla. Kaerahelbepuder võiga, teraleib ning puuvili. 1 tass kohvi. Naine viib lapse lasteaeda. Tööle minek jalgsi. 08.00-12.00 Töö arvuti taga, iga tunni tagant 15 minutit pausi, et silmad saaksid puhata. See tagab selle, et õhtul ei jookse silmad enam vett. Peavalu leevendamiseks minna 15 minutise pausi ajaks välja värske õhu kätte. 12.00-13.00 Lõunaks pasta erinevate köögiviljadega, magustoiduks kohupiima dessert. 13.00-17.00 Tööl, kohutumine klientidega
3. Miniteiper Kujutab endast põhimõtteliselt süsivesikutega ülelaadimist võistluseelsel päeval. Kuid seda on soovitatav proovida enne trennis, mitte teha esimest kord enne võistluseid. Võistlushommikul söödakse samuti süsivesikurikast kerget hommikusööki. Võistluseelseteks päevadeks tuleb leida endale sobiv toitumisskeem või see ise välja töötada, samuti on oluline leida sinna sobivad toiduained, kuna iga inimene on erinev ning kõigile ei sobi samasugune menüü. 6.2 Toitumine vahetult enne võistlust Viimane tugev söök peaks olema 2-3 tundi enne starti ning sellel peaks olema madal rasvasisaldus, kuna rasvaseid toite seedib inimese organism kauem. Samuti ei ole soovitatavad valgurikkad toidud, kuna ka nende korral pikeneb seedimisele kuluv aeg. Toidu seedimine on koormav organismile ning kui seedimine toimub võistluse ajal, siis kannatavad sellest võistlustulemused. Umbes 15 minutit enne võistlust võiks natukene
annaabi.ee 
