1/10 pärisnaha paksusest. Retukulaarderma peamisteks komponentideks on nii kollageen- kui ka elasted kiud. Retukulaarderma läheb märkamatult üle nahaaluseks rasvkoeks. Kolmaks peamiseks rakutüübiks pärisnahas on kollageeni produtseerivad fibroblastid, makrofaagid ja nuumrakud. Dermas on tihe vere- ja lümfisoonte ning perifeersete närvilõpmete võrgustik. (Kaur 1999: 4) 2. MELANOTSÜÜDID JA MELANIIN Näha värvus sõltub hemoglobiini, korotenoidide ja melaniini hulgast. Peamiseks värvuse määrajaks on melaniin. Inimesel eristatakse kahte pigmentatsiooni tüüpi: 1. Konstitutsionaalne, on määratud geneetiliselt, ja 2. Fakultatiivne e. indutseeritud e. päevitus Melaniin sünteesitakse melanotsüütides. Melanotsüüte on praktiliselt kõikides kududes, rohkem leidub neid aga epidernises, karvanääpsudes, pärisnahas, silmas, veresoonte ja närvide ümbruses. http://upload
Kui juuksenääpsus asuvad melanotsüüt- kasvutsükli algusest. See vahepealne aeg Juukse elutsükkel. rakud mingil põhjusel lakkavad pigment jätab juuksekarva pesad tühjaks ning tekitab Folliikuli ehk juuksekarva kasvuaktiivsust melaniini tootmast, siis kasvavad juuksed juuste hõrenemist. iseloomustab tsüklilisus, milles arengu- enam värvust ei omanda ning jäävadki Näiteks kui juuste kasvutsükkel on viis periood vaheldub puhkeperioodidga. hõbedaselt valgeks või halliks. Tegemist on
enne päevitamise algust · Päevitust soodustavad kreemid sisaldavad karotiini Pilt 5 Päikesepõletuse abinõu Pilt 6 · Kasutage päevitusjärgseid jahutavaid kreeme või geele · Aaloe ja kummel rahustavad nahka · Pange peale külma · Vajadusel pöörduge arsti poole · Ärge minge päevitama enne punetuse kadumist Päikesetaluvus · Päikesetaluvus sõltub melaniini kogusest nahas · Mustanahalistel on nahas palju melaniini · Kõige päikesetundlikumad on blondid ja punapead. · 6 fototüüpi Pilt 7 Tänan tähelepanu ees! Pilt 8 Kasutatud kirjandus · http://www.cosmopolitan.ee/2011/05/miks-me-siiani-ohtlikult-paevitame/ · http://www.epl.ee/news/melu/paike-nii-sober-kui-ka-vaenlane.d?id=51133383 · http://www.terviseamet.ee/keskkonnatervis/paike-ja-kuumus/uv-kiirgus-ja-paikesekaitse.html
Sünteesitakse kehale vajalike ühendeid. Eritab jääkaineid, peamiselt vett ja soolasid. Nahakihtide jaotus: Marrasnaha pindmine osa ehk sarvkiht, mis kaitseb organismi liigse veekaotuse ning kahjulike välistingimuste eest. Sarvkihi rakud kooruvad pidevalt nahapinnalt maha ning koos nendega eemaldub nahale ladestunud aineid ja mikroskoobe. Marrasnaha alumine osa, mis parandab naha vigastusi ja toodab melaniini. Moodustuvad pidevalt uued rakud, mis nihkuvad nahapinnale. Jõudnud ülemistesse kihtidesse, nad lamenevad, lõpuks surevad ning eralduvad surnud rakkudena. Pärisnahk, kus on rohkesti vere- ja lümfisooni, väliskeskonnast ärritusi vastu võtvaid retseptoreid, higi- ja rasunäärmeid ning karvade juuri. Nahaaluskude, mis ühendab pärisnahka lihaste või luudega ja kaitseb nahaaluseid elundeid
lainepikkusele UV valguse kasutus Uv valgust kasutatakse: 1) solaariumites 2) tavapäraselt analüütilises keemias erinevate analüütide määramiseks 3)rahatähtede kontrollimiseks 4) ööklubides UV valgus solaariumis UVA kiired. On UV kiirtest kõige pikema lainepikkusega 320-400nm ja seetõttu ei kanna edasi nii suurt energiat kui teised UV kiired. UVA kiired ei tekita päikesepõletust (erüteemi). UVA kiired mängivad suuremat rolli meie nahas oleva pigmendi, melaniini, oksüdeerimisel ja selle pruunistumisel, mille lõpptulemuseks on naha pruun jume. UV valgus solaariumis UVB kiired esinevad lainepikkusel 280-320nm. Lühema lainepikkuse tõttu kannavad UVB kiired suuremat energiat ja on seetõttu seotud päikesepõletuse (erüteemi) tekkimisega liigse päevitamise tagajärjel. Samas on just UVB kiired meie peamiseks D vitamiini allikaks. Tähtsaimaks UVB kiirte osaks päevitamisel on uue pigmendi (melaniini) moodustamine.
Sarvkiht: 1. takistab vee aurumist organismist, 2. on kaitsebarjääriks mikroobide, võõrvalkude, toksiinide eest. Sarvkihi vigastuse korral suureneb organismist vee kadu ning mikroobid, allergeenid ja toksiinid pääsevad organismi. Nii toimub ekseemide, põletuste ja atoopia korral. D- vitamiini sünteesis osalemine (muundamine). Epidermis e. marrasnahk Lisaks keratinotsüütide paljunemisele on epidermise basaalkiht ka melanotsüütide asupaigaks. Melanotsüüdid toodavad pigment melaniini. Melanotsüüdid on jätketega rakud. Epidermis e. marrasnahk Melanotsüüdid Melanotsüütide jätkete kaudu kandub epidermise keratinotsüütidele melanosoome, mis sisaldavad melaniini. Melanosoomid kaitsevad raku tuumi ultaviolettkiirguse eest asetsedes nende ümber. Epidermis e. marrasnahk Melanotsüüdid Epidermis e
ühtseks tervikuks. Raku keskne osa on rakutuum, mis juhib raku elutegevust ja paljunemist 5. Naha osad Marrasknahk - pindmine osa on sarvkiht, mis kaitseb organism veekaotuse, kahjulike mõjude eest. Sarvkohi rakud koorduvad pidevalt naha pinnalt maha, eralduvad ka pesemisel, kuivatamisel. Marrasnaha alumise osa moodustavad pidevalt uued rakud, selle tulemusena paranevad naha vigastused kiiresti. Seal toodetakse ka melaniini. Pärisnahk marrasnaha all. On veniv sitke, painduv. On rohkesti vere ja lümfisooni, asuvad higi ja rasunäärmed ning karvade juured nahaaluskude on pärisnaha all olev rasvkoekiht. Kaitseb nahaaluseid elundeidrasvkude kaitseb külma ja põrutuste eest ja annab kehale vormikuse. Ülesanded. Nahk on katteelundkond mille põhiülesanne on inimese keha katmine. Kaitseb organeid väliste vigastuste, UV-kiirguse, haigustekitajate ja liigse veekaotuse eest
NAHK -koosneb 2 kihist: *MARRASKNAHAST - v�limine kiht Marrasknaha pindmine osa on sarvkiht, mis koosneb surnud rakkudest, kaitseb organismi liigse veekao ja ei lase l�bi haigusetekitajaid, tolmu jne. Marrasknaha alumine osa koosneb elusatest rakkudest, mis pidevalt jagunevad, selle t�ttu paranevad naha vigastused kiiresti. Moodustuvad uued rakud, mis nihkuvad nahapinnale. Toodetakse MELANIINI. *P�RISNAHAST - koosneb elus rakkudest; veniv, painduv ja sitke P�risnahas on palju vere- ja l�mfisooni, �rritusi vastu v�tvaid retseptoreid, higi- ja rasun��rmed, karvade juured. P�risnaha all olev nahaaluskude �hendab p�risnahka lihaste v�i luuga ja kaitseb elundeid. Kaitseb k�lma, p�rutuste eest, annab kehale vormi, rasva tagavaraks. Kananahk tekib, sest karvad hoiavad �hku kinni, et sooja hoida. Bakterid takistavad t�vestavate bakterite elutsemist nahal
vorme, mis kontrollivad geenide avaldumist rakkudes. Epiteelkude kude, mis katab väliskeskkonna või kehaõõnega ühenduses olevaid pindu. Eribioloogia bioloogiaharu, mis tegeleb mingile kitsamale organismirühmale omase nähtuse uurimisega. Erituselundkond elundkond, mis eritab kehast mittevajalikke aineid. Eugeenika Galtoni idee kunstlikust valikust inimpopulatsioonides eesmärgiga parandada inimkonda. Eumelaniin melaniini must või pruun alatüüp Feomelaniin melaniini punane või kollane alatüüp Fibrillaarne sidekude sidekoeliik, mille rakuvaheaines on tihedad kollageenikimbud. Moodustab sidemed ja kõõlused. Fundamentaalteadus teadus, mis tegeleb objektide või nähtuste olemuse, ehituse, toimimise jms uurimisega ja sellekohaste teooriate loomisega. Gaasivahetus kudede varustamine hapnikuga ja rakuhingamisel tekkinud süsihappegaasi eemaldamine organismist Geeninokaut geenitehnoloogiliselt rikutud geeniseisund Geenisiirdaja sama, mis geenivektor.
ja on tavaliselt suur, ümar Tuum ning sisaldab selgelt Rakukeha esiletulevat tuumakest Aksoni · Tsütoplasma sisaldab Nissli küngas substantsi, Golgi kompleksi, Akson Nissli mitokondreid, substants mikrofilamente, mikrotuubuleid, lüsosoome, lipofustsiini, melaniini, glükogeeni ja lipiidide sisaldisi Spetsiifilised struktuurid tsütoplasmas · Nissli substants · Neurofibrillid ja neurofilamendid Nissli substants · = Nissli kängud, kromatofiilne substants, tigroidsubstants · Valgusmikroskoobis nähtavad kui basofiilsed kängud · Nähtavad perikaarüonis ja dendriitide proksimaalses osas, aga iseloomulikult puuduvad aksonites ja aksoni künkal · Elektronmikroskoobis nähtavad kui granulaarse
India pähklid sisaldavad monoküllastumata rasvu, mis soodustab südameveresoonkonna tegevust ning antioksüdante, mis aitavad kõrvaldada vähki tekitavaid vabu radikaale. Kasupähkel on suur magneesiumi ja kaltsiumi allikas, mis tugevdab luid ja lihaseid. Samuti sisaldavad pähklid kiudaineid mis on kasulikud seedimisele. India pähkli söömine aitab kasutada organismis sisalduvat rauda, kõrvaldada vabu radikaale, arendada luu- ja sidekude ning toota naha ja juuste pigmenti melaniini. Märkimisväärne on E-vitamiini, provitamiini A ja B grupi vitamiinide sisaldus. B grupi vitamiinidest tähtsaim on B1 vitamiin e. tiamiin e. optimismivitamiin. Selle vitamiini vaegus põhjustab väsimust ja ärrituvust. 100 g india pähklit sisaldab: valke 18, 22 g rasvu 43, 85 g süsivesikuid 30, 19 g kiudaineid 3, 3 g Energiasisaldus 553 kcal
türosiiniks Homosügootne retsessiivne tõbi:: ~1 12,000 sünni kohta kaukaaslastel 12 kromosoom. PKU haigetel fenüülalaniin koguneb muutub fenüülpüruvaadiks. See ei lase närvisüsteemil korralikult välja areneda ja surevad varakult (raseduse ajal kompenseerivad ema ensüümid Pleiotropne efekt: türosiin vajalik kilpnäärme hormooniks ja adrenaliini sünteesiks, samuti melaniini moodustumisel Võimalik interventsioon on fenüülalaniini vaba dieet kohe sünni järgselt kuni 10 eluaastani PKU rasedad peavad olema raseduse ajal dieedil, muidu lapsed alaarenud sõltumata genotüübist I tüüpi Albinism Mutatsioon türosinaasi geenis, mis konverteerib türosiini melaniini prekursoriks dihüdroksüfenüülalaniinika (DOPA). Albiinod ei tooda melaniini. Homosügoodid retsessiivid: ~1 33,000 valgetel 1 28,000 mustadwel Ameerikas
veekao ning ka kahjulike välistingimuste eest: takistab mikroobe, keemilisi aineid jm sisse pääsemast, ei lase läbi haigusetekitajaid, vett, tolmu jms. Sarvkihi rakud eralduvad. Marrasknaha alumises osas moodustuvad pidevalt uued rakud, mis nihkuvad nahapinnale. Jõudnud ülemistesse kihtidesse, nad lamenevad ja lõpuks surevad ning asendavad eraldunud surnud rakke. Marrasknaha rakkude pideva jagunemise tulemusena paranevad naha vigastused kiiresti. Selles nahaosas toodetakse melaniini. Pärisnahas on rohkesti vere- ja lümfisooni, väliskeskkonnast ärritusi vastu võtvaid retseptoreid (närvilõpmeid), samuti asuvad seal higi- ja rasunäärmed ning karvade juured. Nahaaluskude ühendab pärisnahka lihaste või luudega ja kaitseb nahaaluseid elundeid. Rasvkude kaitseb külma ja põrutuste eest, annab kehale vormikuse ning on ka rasva tagavaraks. 11. Marrasknaha moodustised karvad ja küüned. Vastus: Karvad ja küüned on moodustunud sarvainest
vaegtalitlus Laktatsioon piima eritamine piimanäärmest Kesknärvisüsteemi haigused Spontaanne hüpoglükeemia lastel maksahaigused PIGMENTDÜSTROOFIAD Ainevahetushäired, mis on seotud pigmentide ehk nn värvainete muutustega organismis. Jaotatakse: Endrogeensed võivad tekkida organismis ainevahetuse käigus (nt melaniin). Eksogeensed (nt tätoveeringud, kus värvaine satub organismi nahasse süstimisel) Tuntumateks võib pidada melaniini ainevahetushäireid. Patoloogia korral võib tekkida hüper- ja hüpopigmentatsioon. Hüper- ja hüpopigmentatsioon Üldine hüperpigmentatsioon pronkstõbi (Addisoni tõbi) neerupealsed ei tooda piisaval hulgal steroidhormoone. Kohalik hüperpigmentatsioon tedretähnid, pigmentsünnimärgid. Üldine hüpopigmentatsioon albinism, melaniini vaegus. Kohalik hüpopigmentatsioon ehk leukodermia nahal piirdunud pigmendivabad laigud. MINERAALDÜSTROOFIAD
NAHK Naha ülesanded Kaitse (vigastused, uv-kiirgus, haigustekitajate sissetung) Aitab säilitada kehatemperatuuri Eritusorgan Meeleelund Erinevate ühendite süntees Naha värvus Sõltub melaniini hulgast nahas Melaniin pigment nahas, mis neelab ja hajutab ultraviolettkiirgust ja kaitseb seda päikese kahjuliku mõju eest Naha koostis http://www.imelaps.ee/pg/nahk/6.shtml Naha koostis Marrasknahk (e epidermis) keha veekindel kaitsekiht, mis koosneb pidevalt uuenevatest rakkudest Sarvkiht marrasknaha pindmine osa, mis koosneb surnud rakkudest Pärisnahk (e dermis) asub epidermise all ja selles
väheneb. Nahk on ka eritusorgan, sest higistades eritub läbi naha mõningaid jääkaineid, peamiselt vett ja soolasid. Inimese nahk on omalaadne meeleelund, mille retseptoritega tajuma valu, sooja, külma ja erinevaid puuteärritusi. Retseptori moodustavad närvirakkude kogumid ja nende talitlust soodustavad rakud. Inimese nahas sünteesitakse ka mõningaid ühendeid, millest kõige olulisem on vitamiin D ja melaniin. Päikesekiirgus ergutab nahka tootma melaniini, mis kaitseb organismi liigse ultraviolettkiirguse eest. Mingi kogus päikesekiirgust n inimese nahale, siiski vajalik. Nimelt sünteesitakse päikesekiirguse mõjul meie nahas vitamiin D, mis reguleerib kaltsiumi ja fosfori ainevahetust ja on vajalik luustiku normaalseks arenguks. NAHAVÄRVUSE SÕLTUVUS Mida rohkem ultraviolettkiirgust nahale langeb, seda enam sünteesib nahk melaniini ja seda pruunim on naha jume
· Sisenõrenäärmed toodavad hormoone, reguleerivad organismi talitust · Närvisüsteem juhib organismi talitusi, võimaldab kohaneda väliskeskkonna muutustega 2. NAHK KATAB JA KAITSEB · Nahk on organ, mis katab inimese keha, kõige tähtsam ülesanne kaitsta organismi, teised ülesanded : aitab säilitada kehatemperatuuri, naha retseptoritega tajume puuteärritusi, sünteesitakse vitamiini D ja melaniini, eritusorgan · Nahk kaitseb meid väliste vigastuste, uv-kiirguse ja liigse veekaotuse eest · Marrasknahal on mitmekihiline kattekude ehk epiteel · Marrasknaha pealmine ehk sarvkiht koosneb surnud rakkudest, see kaitseb liigse veekao ja mikroobide eest, selle rakud kooruvad pidevalt nahalt maha · Marrasknaha alumine osa koosneb elusatest rakkudest, mis jagunevad pidevalt, uued rakud
Alkaptonuuria – põhjuseks homogentisinaadi (HGA) oksüdaasi puudumine. HGA kuhjub, eritub rohkesti uriini ja oksüdeerub õhuhapniku toimel, mistõttu uriin muutub seismisel pruunikas-mustaks. Haigus muutub probleemiks pikema aja möödudes. Nimelt HGA-st tegib aja jooksul bensokinoonatsetaat, see polümeriseerub, seostub sidekoes ja luudes, tekib luude ja sidekoe tumepigmentumus, mis viib artriidini. 6 Albinism – seotud melaniini tootmisega. Epidermises sünteesitakse melaniini kaitsmaks rakke päikesekiirguse toime vastu., mida vähem melaniini organismis moodustub, seda tundlikum on keha UV-kiirgusele. Melaniini hulk mõjutab ka vitamiin D sünteesi, tumedanahalistel on see viletsam. Silmades neelavad melaniinid valgust, hoides ära fotoretseptorite kahjulikku ülestimulatsiooni, vikerkesta rakkude melaniinid takistavad valguse tagasipeegeldumist silmapõhjast. Albinismi põhjuseks on enamasti melaniini
koondunud väikesed õied (nt porgand). Röövikul on võimsad haukamissuised, millega ta on võimeline peenestama kitsad taimelehed süües väikesteks tükkideks. HUVITAVAID FAKTE Kliimast olenevalt on pääsusabad võimelised ilmale tooma 1-2, vahel koguni 3 põlvkonda järeltulijaid. Vahel esineb nii tumedate tiibadega pääsusabasid, et nendel pole mustrit üldse näha. Niisugust nähtust nimetatakse melanismiks (ülemäärane tumeda värvaine - melaniini - eritamine) ning selle kutsub esile nukustaadiumis valitsev temperatuur. Liblikate hulgas on melanism üsna sage nähtus. TÄNAN KUULAMAST!
muutub membraanide läbitavus ja stabiilsus ning laeng 2. Molekulaarsel tasandil: väheneb ensüümide hulk ja aktiivsus väheneb ATP sünteesi võime DNA-s toimuvad mutatsioonid 3. Organsüsteem: 1) Kortsud: naha veesisaldus väheneb nahaalune rasvkude taandareneb muutub kollageeni struktuur 2) Nahal tekivad pigmendilaigud ja teised nähtused (käsnad) 3) rasunäärmete arv ja talitlus kahaneb 4) väheneb melaniini sünteesi võime 4. Organismi tasand mõni elund võib olla nii kahjustatud, et organism hukkub.
Mõistlik solaariumi kasutamine vähendab võimalust saada päikesepõletust. Lisaks saavad solaariumist hea enesetunde ja mõnusa meeleolu inimesed, kes kannatavad kevadväsimuse käes. (http://luxline.ee/). Kunstpäikesele omistatakse ka üldist stressileevendavat toimet (http://dpaike.ee). Mõõdukal kogusel UV-kiirgust avaldab positiivset mõju immuunsüsteemile, eriti kui see on nõrk või kui esineb nakkushaiguste oht. UV kiirgustel on suur roll meie nahas oleva pigmendi ehk melaniini oksüdeerimisel ja pruunistamisel ning selle lõpptulemuseks on naha pruun jume. (http://solaariumikoda.ee). Nimetatud kiired soodustavad organismis ka D- vitamiini tootmist, mis on vajalik kaltsiumi ja fosfori omistamiseks (http://luxline.ee). Üks päevitusseanss salongis võib anda 20 korda rohkem ühikuid vitamiine, kui 1 portsjon kala või klaas piima (http://dpaike.ee/). Negatiivsest küljest on UV-kiired ühed peamised naha enneaegse vananemise põhjustajad
Fibrooskest eesmine 1/6 on läbipaistev veresoonteta sarvkest ja ülejäänud 5/6 läbipaistmatu kõvakest e skleera. Soonkestas eristatakse kolme erinevat osa. Vikerkest annab silmadele värvi, tema keskele jääb silmaava, mida ümbritsevad sulgur- ja laiendajalihas. Ripskeha, milles paikneb ripslihas ning pärissoonkest, mis sisaldab veresooni, mille kaudu toidetakse võrkkesta epiteeli. Võrkkestas eristatakse mitmeid rakukihte. Pigmentepiteel sisaldab melaniini, milles valgus neeldub ning seetõttu ei teki silmasisest peegeldust. Sensorirakud ehk kepikesed ja kolvikesed. Horisontaalrakud, bipolaarsed rakud ja ganglionirakud nende jätked moodustavad nägemisnärvi. Nägemisnärvi reetinast väljumise koht on pimetähn, kuna seal puuduvad sensorid ja valgustundlikkus. Silmamuna asub silmakoopa eesmises osas. Slmamuna kaitsevad tagant orbita tagaosas paiknev sidekude, külgedelt orbita luulised servad ja eest silmalaud, ripsmed ja pisaraaparaat
Nahk Nahk on inimese suurim elund! Naha ülesanded: Kaitse vigastuste eest (haigused, kiirgus, veekadu, vigastused) Sünteesib erinevaid ühendeid Säilitab kehatemperatuuri Nahk on ka meeleelund Kaitse UV kiirguse eest. Inimese nahas sünteesitakse päikesekiirguse mäjul pingmeti melaniini. See annab nahale värvuse ja taksistab ultraviolettkiirguse tungimist nahaalustesse kudedesse. Nahas sünteesitakse d vitamiini. See on vajalik luude ja hammaste jaoks, kaltsiumi imendumisel, vere hüübimisel ja stabiilse närvisüsteemi säilitamisel. D vitamiini puudusel tekib krampe, ludehõrenemine, väsimus, vaegnägemine- ja kuulmine, lihaste nõrkus ning fosfori peetus neerudes. Lastel rahhiit. Nahk kaitseb haigustekitajate eest
Haistmine - on lenduvate ainete lahustumine limakihis Haistmine õhuga sissehingatud aineosakesed lahustuvad ninaõõne limas puutuvad kokku haisterakkudega närviimpulss liigub peaajju lõhnad eristatakse. Raitlill on maailma suurima õiega lill, mis lõhnab raipe järgi. Kompimiselund Inimese kompimiselundiks on nahk. Milleks meile veel nahka vaja on? kaitseb vigastuste, UV-kiirguse, bakterite, veekaotuse ja külma eest sünteesib D-vitamiini ja melaniini eritab jääkaineid Naharetseptorid Nahas asuvad erinevad retseptorid (5 miljonit), mille abil inimene tajub valu, survet, külma ja kuuma. Puudutustele ja survele on eriti tundlikud keeleots, huuled ja sõrmeotsad. Tunduvalt vähem tundlik on näiteks seljanahk. Kompimine Kompimine, võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, suurust jm omadusi. Kasutatud materjal: http://library.thinkquest.org/05aug/00386/taste/index.htm http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Blow-flies.jpg
Samadele ülesannetele spetsialiseerunud rakud moodustavad koe. Eristatakse nelja peamist koetüüpi: 1. Epiteelkude jaguneb kaheks: katte- ja näärmeepiteel. Paiknevad tihedalt kõrvuti. Kuju ja kihtide arv vastavalt asukohale ja funktsioonile. Katteepiteel katab ja kaitseb organismi sise- ja välispinda. Näärmeepideeli leidub välis- ja sisenõrenäärmetes ning selle ülesandeks on eristada organismile vajalikke aineid. 2. Sidekude moodustavad pärissidekude, kõhrkude, luukude, rasvkude ning veri ja lümf. Pärissidekoe moodustavad nt. Liigesesidemed ja kõõlused, milles on hulgaliselt vastupidavust suurendavaid proteiinikiude. 3. Lihaskude On kokkutõmbumisvõimeline ja spetsialiseerunud liigutuste sooritamiseks. Kolme tüüpi lihaskude: Vöötlihaskude, Silelihaskude ja südamelihaskude 4. Närvikude koosneb närvirakkudest ja gliiarakkudest e. Närvitoesest. Närvirakud vahendavad informatsiooni rakkude vahel ja võtavad osa rakutalitluse regulatsio...
Sarvkihi pealmisest osast eraldub pidevalt väikeste liblede kaupa surnud rakke . Nahk ja ultraviolettkiirgus Nahk on tundlik ultraviolettkiirguse suhtes. Lühiajalisel päevitamisel tekkinud punetus kaob mõne päeva jooksul ja epidermises tekib mustjaspruun värvaine melaniin, mis kaitseb nahka ultraviolettkiirguse edasise mõju eest. Pikaajaline päevitamine vanandab nahka sarvkiht pakseneb ja muutub karedaks, pärisnaha kollageen hakkab lagunema ja elastiin jäigastub. Päevitus (melaniini teke) üksi ei kaitse nahka ultraviolettkiirguse eest, eriti tänapäeval, mil osoonikihi hõrenemise tõttu on päikesevalguse ultravioletne osa muutunud intensiivsemaks ja nahavähi oht on suuremaks.
Tänu happekoorimisele eemaldatakse naha pindmist ehk surnud rakkudest koosnevat kihti, mis on pindmise kuivuse ja kortsujoonte peamiseks põhjuseks. Kiireneb rakkude loomulik uuenemine ja irduvad surnud sarvkesta rakud epidermiselt. Protsessi käigus stimuleeritakse naha pinguldatust ja elastsust andva kvaliteeti, naha niiskussisaldust ja kaitsevõimet. Keemilise koorimise ajal: 1. Nõrgeneb keratinotsüütide agdeesia, mis põhjustab epidermise eemaldumist 2. Pidurdub melaniini sünteesi 3. Tekib aseptiline põletus, mis omakorda põhjustab fibroplastide aktiviseerumise – tõuseb kollageeni, elastiini ja rakuvaheaine (eelkõige hüaluroonhappe) süntees. Aseptilise põletiku baasil aktiveerub vere- ja lümfiringe, tänu millele paraneb naha jume, aktiviseeritakse epidermise ainevahetust 4. Paraneb bioloogiliste aktiivtoimete imendumine nahka läbi basaalmembraani
9 Prognoos 10 Levik ja staadiumid 11 Ravi 13 Kuidas vältida melanoomi ? 15 2 Mis on melanoom ? Melanoom on pahaloomuline kasvaja, mis tekib melanotsüütidest, naha pigmendirakkudest. Melanotsüüdid produtseerivad melaniini, mis annab nahale pigmendi ehk tema värvuse. Melaniini ülesanne on kaitsta nahka ultraviolettkiirguse eest. Melanoom võib organismis kiiresti levida ja seetõttu on väga oluline avastada ja ravida seda haigust juba varases staadiumis. Kuidas melanoom tekib? Melanoomi tekkepõhjus ei ole lõplikult teada. Ultraviolettkiirgus UVA ja UVB, mis tuleb päikesest või solaariumist, tungib pindmisesse nahakihti epidermisesse ja kahjustab
Inimõigusi peaks minu arvates rangemalt kehtestama hakata andes rikkujatele suuremaid karistusi. Inimõigusi rikutakse kõikjal meie ümber ja me ei märka seda. Rassism on probleemiks just USA-s ja muudes välisriikides. Eestis see suurt probleemi ei tekita, sest Eestis on vähe mustanahalisi. USA-s algab kõik peale juba väiksest lapsest saati. Minu arvates on rassism täiesti põhjendamatu viha kellegi teise suhtes. Me oleme kõik inimesed ja ainus asi mis meid eristab on melaniini tase nahas ja see pole küll põhjus kellegi alandamiseks. Kunagi oli asi kordades hullem. Olid tekkinud klannid mustanahaliste vastu, kes neid elimineerisid ja piinasid. Tänapäeval on rassism siiski edasi kandunud. Inimesed peavad rassismi rõhutajateks ka politseid. Ma arvan, et paljud on näinud videosi, kus politsei kohtleb julmalt kinnipüütud mustanahalist kriminaali, pekstes neid käte, jalgade ja nuiadega, siis kui kriminaal vastuapanu ei osuta.
· erutusvõime Liigid: · vöötlihaskude · silelihaskude · südamelihaskude Närvikude Ehitus: · koosneb närvirakkudest funktsioon: · ärrituste, erutuste vastuvõtmine ja edasijuht. · Sünaps- võimalik erutuse ülekonna · Närvirakke juurde ei teki, sest küpsel närvirakul puudub pooldumisvõime ELUNDID Katteelundkond Funktsioon: * nakh katab ja kaitseb organismi *nahaalune rasvkude pehmendab lööke *nahk toodab pigmenti e melaniini, mis kaitseb UV kiirg.eest *UV toimel sünteerib nahk D-vitamiini, mis tug. Luustikku *talitleb hingamiselundkonda *termoregulatsioon Tugi ja liikumiselundkond · kehale toeks · annab kehale kuju · tagab liikumise · lihased aitavad säilitada kehatemperatuuri · lameluudes toimub vereloome · kollases luuüdis talletuvad rasvad, lihastes glükogeen · miimilised lihased võimaldavad väljendada emotsioone vereringeelundkond · tagab pideva ainevahetuse organismis
UV toimel, toodab Ca ainevahetust ja seega aitab luustiku arengut. 5) Eritusorgan- higistades väljutab jääkaineid nagu vesi ja soolad. 15. Joonis naha ehitusest, näidata erinevate nahaosade ülesanded. 16. Millest sõltub inimese nahavärvus? Mis ülesanne on melaniinil inimese nahas? Nahavärvus sõltub UV kiirguse hulgast: mida rohkem UV kiirgust, seda enam sünteesib nahk melaniini ja seda tumedam on nahk. Melaniin kaitseb UV kiirguse eest. 4 17. Miks soovitatakse blondidel ja eriti punapäistel inimestel päevitamisega eriti ettevaatlik olla? Sest nende nahas on vähem melaniini ja UV kiirguse oht suurem. 18. Mis põhjusel on mõõdukas päikesekiirgus inimestele soovituslik? Sest päikesekiirguse abil sünteesib meie nahk D-vitamiini, mida vajame luustiku arenguks. 19
Pruuni rasvkoe lokalisatsioon vastsündinul Adventitsiaalrakud ja peritsüüdid · Adventitsiaalrakud paiknevad väikeste veresoonte ja kapillaaride väliskestas (adventiitsias) · Peritsüüdid asetsevad kapillaarides basaalmembraani sopistustes (vt. erihistoloogia - tsirkulatsiooniorganid) · Neid peetakse vähediferentseerunud rakkudeks, mis vajadusel võivad kujuneda fibroblastilise rea rakkudeks Pigmentrakk (melanotsüüt) · Tähtja või käävja kujuga melaniini sõmeraid sisaldavad rakud · Koosesinedes moodustavad pigmentkoe Tänaseks kõik Järgmine kord jätkame sidekoe kiududega
Nahk hoiab ära ka ülekuumenemist tänu higile. Nahk on ka eritusorgan, kuna higistades eritub nahalt jääkaineid. Enamasti vett ja soola. Inimese nahk on omalaadne meeleelund, mille retseptoritega tajume valu, sooja, külma ja erinevaid puuteärritusi. Retseptori moodustavad erinevad närvirakkude kogumid ja nende talitust soodustavad rakud. Nahas sünteestikase ka mõningaid ühendeid, millest kõige olulisem on vitamiin D ja melaniin Nahk toodab melaniini, et nahka kaitsta ultraviolettkiirguse eest ning samas annab see ka nahale ilusa pruuni jume. Naha välimise kihi moodustab marrasknahk Selle pindmist osa nimetatakse sarvikihiks, mis koosneb tihedalt kokkusurutud surnud rakkudest. Sarvkiht ei lase läbi mikroobe, vett, tolmu jms. Sarvkihi rakud kooruvad pidevalt naha pinnalt maha. Tekitades hallikat tolmu, mis koguneb nii ihupesule kui ka magamisriietele.
- Koolnulaostus 3. Kahheksia vormid: -Alimentaarne nälgus, Vähkkahheksia, Pikaajalised rasked nakkushaigused, Vaheaju häired, Hormonaalsed 4. Venoosne hüpereemia takistatud venoosne äravool elundist. 5. Regeneratsioon koedefekti paranemine 6. Tromboos verehüübimine veresoontes või õõneselundites 7. Infarkt nekroosi kolle, mis tekkib elundis verevarustuse lakkamisest. 8. Hemorraagia verejooks 9. Albinism melaniini pegmendi vaegus. 10. Konkrement kivi 11. Malignisatsioon healoomuliste kasvajate muutumine pahaloomulisteks. 12. Atüpism kõrvalekalle normist. 13. Ekspasiivne kasv kasvajal on kindlad piirid 14. Retsediveerumine kasvaja taasteke 15. Pahaloomulise kasvaja tunnused tugev atüpism, kiire kasv, infiltreeruv kasv, annab metastaase, annab retsidiive, esineb nekroosi, mõju organismile on tugev. 16. Ikterus kollasus 17
Hemofiilia puhul tekivad üsna sageli iseeneslikud verejooksud liigestesse ning pehmetesse kudedesse ja mõnikord ka siseelunditesse (soolde, kuseteedesse). Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Albinsim Albinism on autosoomretsessiivne pärilik osaline või täielik värvaine ehk pigmendi melaniini puudumine, mistõttu nahk ja karvad on tavaliselt heledad ning silmade vikerkest sagedamini helesinine. Haigus tekib inimestel, kes on pärinud mõlemalt vanemalt albinismi geeni. Kui mõlemad vanemad on albinismi geeni kandjad, siis ühel juhul neljast, sünnib neil albinismiga laps Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase
ja rasvade lagunemist, tagab organismi kasvuprotsessi. Prolaktiin — reguleerib rinnanäärmete kasvu ja funktsiooni ning kutsub esile laktatsiooni ning järglaste eest hoolitsemise instinkti. *Troopsed hormoonid – hormoonid, mis stimuleerivad näärmete tööd ehk teiste hormoonide sünteesi. 2) Kesksagar sekreteerib järgmiseid hormoone: α-melanotsüüte stimuleeriv hormoon – toodab melaniini ja selle arvel suurendab naha pigmentatsiooni ning naha vastupidavust UV-kiirgusele. Beeta endorfiin – toimib valuvaigistina, omab stressivastast efekti, tagab närvisüsteemi toonuse vähenemise. γ-lipotroopne hormoon - kiirendab rasvhapete rasvade jaotumise nahas ning vähendab rasva sünteesi ja sadestumist. γ-melanotsüüte stimuleeriv hormoon – omab α-melanotsüüte stimuleeriva hormooniga sarnast funktsiooni.
inimesel õigus Eestis elada ja oma last kasvatada elada täisväärtuslikku elu seal, kus on tema laps sündinud ning kus on talle sobiv kasvukeskkond. Kodakondsus- ja migratsiooniametil on küll õigus kontrollida välismaalase tausta julgeolekukaalutlustel, kuid inimese eraellu ei peaks riik sekkuma. Paljudel inimestel on juurdunud arvamus, et teistsuguse nahavärviga inimestel on ka teistsugune nahk, kuid erinevaid nahavärvusi põhjustab nahas oleva melaniini hulk, mitte inimese elukombed. See, et tumedanahaliste nahk on must, ei tähenda, et nad oleksid ise pesemata või mustad nende nahk näeb lihtsalt teistsugune välja.Kahjuks aga ei suuda paljud seda enesele teadvustada ning sedasi sünnibki rassism ebatolarantsus teistsuguste suhtes. Kadri tumedanahalisel mehel pidanuks olema võimalus näha oma lapse sündi, kuid arstid käitusid temga ebasündsalt. Kadri vanaemal oli aga mure oma lapselapse pärast
· Ringeelundkond Joonis: süda, veresooned Regulatsioon: 1)hindamisgaasid-->hingamiskeskus 2)adrenaliin 3)jäsemete liigitamine 4) vererõhk · Tugielundkond Joonis: luud ja lihased 1) toestab keha 2)annavad kehale kuju 3)lihased toodavad soojust · Sigimiselundkond Joonis: munasarjad, munandid ÜL: järglaste saamine · Katteelundkond 1)kaitseb keskkonnamõjude eest 2)liigse päikesekiirguse eest 3)toodab melaniini 4)välisärrituste vastuvõtt 5)kaitseb alumisi kudesid vigastuste, sissetungi ning vee eest IMMUUNSÜSTEEM Toodab T-lümfotsüüte-hävitavad antigeene ehk patogeene koos nakatunud rakuga(fagotsütoos) Antigeen- haigustekitajad Antikehad- valgud, mis hävitavad neid JOONIs: põrn(all), harkelund(vasakul), lümfisõlm Toodavad: B-lümfotsüüte- eritavad antikehi, mis hävitavad antigeene eht patogeene 4. KÕRGEM NÄRVITALITLUS
Nahaprobleemid imikutel Nahk on inimkeha suurim elund, mis koosneb marrasnahast, pärisnahast ja nahaalusest rasvkoest. Marrasnaha alumise osa rakud kasvavad, jagunevad ja rändavad nahapinnale, täitudes keratiiniga, mis annab nahale tugevuse ning elastsuse. Marrasnahas leidub ka melanotsüüte, mis toodavad melaniini, mille ülesandeks on kaitsta pärisnahka päikese UV kiirguse eest. Melaniin annab ühtlasi nahale värvuse. Pärisnahas asuvad rasunäärmed, higinäärmed, närvid, veresooned, lümfisooned, karvanääpsud, lihaskiud, närviretseptorid ning nahavigastusi parandavad rakud. Nahk kaitseb imiku nahaaluseid kudesid hõõrumise, bakterite, viiruste, vedelikukaotuse ja UV-kiirguse kahjuliku toime eest. Samuti osaleb nahk lapse soojusregulatsioonis, ainevahetuses ning hingamises
Inimese neerud talitlevad ultrafiltratsiooni põhimõttel. Mida rohkem on veres antidiureetilist hormooni, seda rohkem vett imetakse neerudes esmasuriinist tagasi. Kui organismis on liiga vett, muutub veri lahjemaks. Termoregulatsioon Meil on lühike soojust isoleeriv rasvakiht ja väga hõre karvkate. Meie nahk suudab toota melaniini tumedat pigmenti, mis kaitseb kahjuliku ultraviolettkiirguse eest. Inimesed on endotermsed püsisoojased loomad. Me suudame hoida kehatemperatuuri suhteliselt püsivana vaatamata ümbritsevas keskkonnas toimuvatele muutustele. Soojust toodetakse inimese organismis toimuvate ainevahetusreaktsioonide tagajärjel
2 Aeroobne protsess on (a) glükogenolüüs, (b) rakuhingamine, (c) glükolüüs, (d) ATP süntees. 3 Testosteroon on mehele sama kui naisele (a) luteiniseeriv hormoon, (b) progesteroon, (c) östrogeen, (d) prolaktiin. Arenevad sootunnused. 4 Naha värvus on tingitud (a) melaniinist, (b) karoteenist, (c) hapnikurikkast verest kapillaarides, (d) kõigist loetletust. 5 Epidermis on füüsiliseks barjääris põhiliselt tänu sellele, et sisaldab (a) melaniini, (b) karoteeni, (c) kollageeni, (d) keratiini. 6 Neerudes toodetavat peptiidhormooni nimetatakse adrenaliiniks_ jne Essee Südame verevarustuse iseärasused Diastoli ajal on südame õõned täidetud verega ja süstoli ajal surutakse südamest veri välja veresoontesse. Südametöö teeb omapäraseks erinevate klappide (poolkuuklapid, atrioventrikulaarklapid) olemasolu. Treeningu ajal südame verevarustus suureneb – suurenevad nii minutimaht kui südame löökide arv,
soolasid *Nahas sünteesitakse mõningaid ühendeid, millest kõige olulisemad on D-vitamiin ja melaniin *Nahk on meeleelund. Naha tunderakkudega tajume valu, sooja, külma ja puuteärritusi *Nahk aitab säilitada kehatemperatuuri 5. Mis ülesanne on rasvkoel? Kaitseb külma eest, hoiab kehatemperatuuri, kaisteb teatuid elundeid 6. Millest sõltub naha värvus? Miks muutub päevitades nahk pruuniks? Melaniinist. Päevitades nahk sünteesib tumedat pigmenti ehk melaniini. 7. Millega tegeleb dermatoloog? Naha, küünte ja juuste probleemidega 8. Naha osade ülesanded Higinääre- toodab higi, mis eritub läbi pooride naha pinnale Närvide lõpmed- on tundlikud mitmesuguste väliste ärritajate suhtes Verekapillaarid- veri varustab nahka toitainete ja hapnikuga ning kannad ära jääkained Rasunääre- eritab naha pinnale rasvarikast rasu, mis muudab karvad ja naha elastsemaks ja pehmemaks ning naha ka veekindlaks 9
Närvi. (suuraju,vaheaju,keskaju,piklikaju ja juhtimine. väikeaju) KNS juhib kogu organismi tegevust Piirdenärvi. Ühendab pea- ja seljaaju 3. Naha ülesanded. 1. Kaitse 2. Säilitab temperatuuri 3. Eritab 4. Meeleelund 5. Veekaotus 6. Sünteesib D- Vitamiini melaniini 7. Naha ehitus (joonis). Tähista joonisel vastavate numbritega: 1. marrasknahk 2. pärisnahk 3. nahaaluskude 4. sarvkiht 5. rasvkude 6. rasunääre 7. higinääre 8. karv 9. verekapillaarid 10. närvid 8. Luude koostis. Luukude koosneb ...luurakkudest.... ja .....vaherakkudest...... . Luude keemiline koostis:
sünnist surmani. On unikaalseid, s.t. indiviiditi kordumatuid tunnuseid. Näiteks sõrmeotste papillaarkurdude mustrid ( nn. Sõrmejäljed), mis erinevad mõningal määral isegi ühemunakaksikutel. 1. Värvus Valdaval enamikul imetajaliikidest on isendite naha-ja karvavärvus üsnagi ühesugune. Inviidide ja populatsioonide iseloomustamisel on olulisteks tunnusteks naha-, juukse- ja silmavärvus. Nende struktuuride värvuse määrab pigmendi melaniini olemasolu, kontsentratsiooni ja tüüp. Melaniine jaguneb kahte põhitüüpi- eumelaniin ja feomelaniin. Eumelaniin jagune kahte värvi- must ja pruun. Feomelaniinid on kas punased või kollased. 1.1 Nahavärvus Inimese nahavärvus varieerub peaaegu täiesti valgest üle roosaka, kollaka, punaka, helepruuni ja tumepruuni peaaegu mustani. Nahavärvuse järgi jagatakse inimesed rassideks- valged (kahvanäod), mustad, kollased, punased (punanahad). 1.2 Juuksevärvus
veekaotuse eest.Aitab säilitada kehatemp. Nahk on meeleelund. Nahas sünteesitakse mõningaid ühendeid, kõige olulisem vitamiin D ja melaniin. Päikesekiirgus ergutab nahka tootma melaniinni, mis kaitseb organismi liigse ultraviolettkiirguse eest. Nahk on ka eritusorgan Higistades eritub läbi naha mõningaid jääkaineid peamiselt vett ja soolasid. Marrasnahk- naha välimine kiht. Naha värvus- mida rohkem ultraviolettkiirgust, seda enam sünteesib nahk melaniini ja seda pruunim on naha jume. Pärisnahk- naha pealmine osa, milles paiknevad vere ja lümfisooned ning higi ja rasunäärmed. Melaniin- nahas toodetav pigment, mis kaitseb organismi liigse ultraviolett kiirguse eest. Marrasknaha pindmine- surnud rakkudest osa on sarvkiht. Se kiht kaits organismi liigse veekao ja ka kahjul välistin eest. takistab mikroobe, keemilisi aineid jm sisse pääsemast, ei lase läbi haigustekitajaid, vett, tolmu jms
Sisenõrenäärmed on näärmed, millel puuduvad juhad, toodavad hormoone. Hormoon on vees lahustumatu aine,mis kiirendab organismi protsesse, reguleerib rakuainevahetust, kantakse edasi verega, lõhustatakse maksas, aktiivsed, kindla ülesandega. AJURIPATS e HÜPOFÜÜS sünteesib kasvuhormoone ja glükoproteiini (kasvuhormoon, saab suguküpseks). Juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoone sünteesivate näärmete talitlust. KÄBIKEHA toodetav hormoon reguleerib ööpäevaseid rütme, melaniini süntees. KILPNÄÄRE türoksiin aitab reguleerida rakuainevahetust. Trijoodtüroniin vajalik joodi omastamisel vajalik kasvamisel. KÕRVALKILPNÄÄRE - parathormoon aitab kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, luude kasvamisel vajalik. Struma- kilpnöörme suurenemine, joodi vähesus. NEERUPEALISED adrenaliin paiskub verre stressiolukordades, suur energiapuhang, kiirendab südametööd, veresooned laienevad, kiirem vereringe, ergutab südametegevust, kõige vähem sügava une ajal.
Inimese neerud talitlevad ultrafiltratsiooni põhimõttel. Mida rohkem on veres antidiureetilist hormooni, seda rohkem vett imetakse neerudes esmasuriinist tagasi. Kui organismis on liiga vett, muutub veri lahjemaks. Termoregulatsioon Meil on lühike soojust isoleeriv rasvakiht ja väga hõre karvkate. Meie nahk suudab toota melaniini tumedat pigmenti, mis kaitseb kahjuliku ultraviolettkiirguse eest. Inimesed on endotermsed püsisoojased loomad. Me suudame hoida kehatemperatuuri suhteliselt püsivana vaatamata ümbritsevas keskkonnas toimuvatele muutustele. Soojust toodetakse inimese organismis toimuvate ainevahetusreaktsioonide tagajärjel. Põhiline kehatemperatuuri
NEERUD: ULTRAFILTRATSIOON- esmane uriin REABSORPTSIOON imatakse tagasi vajalikud ained. LÕPLIK FILTRATSIOON- väljutatakse teisene uriin. uurea- kusiaine. Ajus, hüpotalamuses, asuvad osmoretseptorrakud, mis on tundlikud vere osmootse konsentratsiooni suhtes. Hüpotalamus regeerib kahel viisil: * stimuleerib ajus asuvat janukeskust * Stimuleerib ajus asuvat käbikeha sünteesima anidiureetilist hormooni. TERMOIREGULATSIOON: Inimese nahk toodab melaniini tumedat pigmenti, mis kaitseb kahjuliku ultraviolettkiirguse eest. inimesed on endotermsed püsisoojased loomad. Soojust toodetakse inimese organismis toimuvate ainevahetusreaktsioonide tagajärjel. Hüpotalamus "mõõdab" vere temperatuuri. Kui temperatuur muutub on tagajärjeks kas higistamine või külmavärinad. Soojusbilanss: Soojust võib saada või kasutada neljal viisil: soojusjuhtivus, kovektsioon, soojuskiirgus, aurustumine.
ise toitumisega hakkama ning on ka iseseisvamad. Haneliste kurna suurus konkreetsel aastal sõltub ilmastikutingimustest, linnu konditsioonist kui ka vanusest. (Hõrak s.a.) 11) Kuidas omandavad linnusuled järgmised värvused: sinine, must, valge, punane? Linnusulgede värvi määravad sulgedesse talletunud pigmendid ehk värvained. Melaniinid sünteesib lind ise ning seejärel omandab musta värvuse. Melaniini leidub looduses kahes vormis: eumelaniini ja feomelaniinina. Eumelaniin on levinum ja annab loomadele tumemusta värvuse, näiteks rasvatihase must pea ja rinnatriip või varese must sulestik. Karotenoide linnud ise toota ei saa, kuna neil puudub selleks vajalik ensüüm. Seega tuleb kõik vajalikud karotenoidid saada toidust. Karotenoidid annavad sulestikule punase värvuse. Valge värvus tuleneb sulgede struktuurist ning seda peetakse nii-öelda alusvärvuseks. Sinine värvus on nn
reageerivad, peamiselt nahas paiknevad mikroskoopilised moodustised. Keerukama ehitusega kompekehakesed ning karvanääpsu ümbritsevad närvilõpmed. Komperetseptoreid on rohkesti sõrmeotstes, jalatallal ja huultel. Kompimiselundeina talitlevadki kehaosad, milles on komperetseptoreid hulganisti. Nahk võimaldab tunnetada puudutusi, temperatuuri, rõhku ja valu. Milleks nahka veel vaja on? See kaitseb vigastuste, UV- kiirguse, bakterite, veekaotuse ja külma eest. Süsnteesib D- vitamiini ja melaniini ning eritab jääkaineid. 2.SILM Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. (LISA 1) Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi. Silm koosneb : Silmalihastest , mis liigutavad ja hoiavad silma paigal. Silmamuna lihaste
annaabi.ee 
