Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi

Inimõigused ja nende rikkumine (0)

1 Hindamata
Punktid
Inimõigused
Inimõigusi rikutakse alatihti ebaseaduslikult nii, et keegi ei pööra sellele suurt tähelepanu. Näiteks võib tuua rassismi, julma ja väärikust alandava kohtlemise ning usuvabadusse suhtumist . On palju, kes eiravad neid reegleid üleolevalt teades, et sellel pole tagajärgi. Inimõigusi peaks minu arvates rangemalt kehtestama hakata andes rikkujatele suuremaid karistusi. Inimõigusi rikutakse kõikjal meie ümber ja me ei märka seda.
Rassism on probleemiks just USA-s ja muudes välisriikides. Eestis see suurt probleemi ei tekita, sest Eestis on vähe mustanahalisi. USA-s algab kõik peale juba väiksest lapsest saati. Minu arvates on rassism täiesti põhjendamatu viha kellegi teise suhtes. Me oleme kõik inimesed ja ainus asi mis meid eristab on melaniini tase nahas ja see pole küll põhjus kellegi alandamiseks. Kunagi oli asi kordades hullem. Olid tekkinud klannid mustanahaliste vastu, kes neid elimineerisid ja piinasid. Tänapäeval on rassism siiski edasi kandunud. Inimesed peavad rassismi rõhutajateks ka politseid. Ma arvan, et paljud on näinud videosi, kus politsei kohtleb julmalt kinnipüütud mustanahalist kriminaali, pekstes neid käte, jalgade ja nuiadega, siis kui kriminaal vastuapanu ei osuta.
Julma ja väärikust alandava kohtlemist võib seostada eelmise lõiguga, kus politsei piinab kinnipüütavat piinatakse puhtalt nahavärvi tõttu. Selle teemaga on ka seotud rängad koolikiusamised. Eestis ei saa seda siiski väga suureks probleemiks lugeda, kuid on kindlalt neid, keda siiski kiusatakse. Koolikiusamine võib põhjustada raskeid tagajärgi tulevases elus. Kõige hullem tagajärg võib olla enesetapp ja kõike seda sellepärast, et inimesed ei pööra inimõiguste rikkumisele tähelepanu. Välismaades on see osutunud väga suureks probleemiks. Noored käituvad tihti julmalt ja väärikust alandavalt teiste noorukite nõrkuste või puuduste suhtes. Ma arvan, et kiusajaid tuleks karistada rangemalt.
Usuvabadus on ka probleemiks. Probleemiks on just tugeva usuga usulised, kes ei tunnista teiste usku arvates, et see tuleb hävitada. See ei ole õige. Ka mina ei usu millegisse kõrgemasse ja arvan, et usulised otsivad usust lihtsalt psühholoogilst tuge, mis neil millegi pärast puudu on jäänud. See ei tähenda seda, et ma hakkan kõrvaldama kõiki usulisi. Igal inimesel on õigus uskuda millesse ta tahab ja keegi ei tohi teda selle tõttu halvustada. Praeguses maailmas halvustatakse tihti juute.
Kokkuvõtteks arvan, et inimõigusi peaks rohkem kehtestama andes seaduste rikkujatele suuremaid karistusi. Inimõiguste rikkumisi märkame kõikjal enda ümber, kuid me ei tee selle parandamiseks midagi.
Inimõigused ja nende rikkumine #1 Inimõigused ja nende rikkumine #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor blu123 Õppematerjali autor
See räägib inimõiguste rikkumisest meie ümber. Palju seda näha on ja kuidas võiks seda ära hoida. Jutus räägin lähemalt rassismist, usuvabadusest ja väärkohtlemisest

Sarnased õppematerjalid

RIIGIÕIGUS konspekt eksamiks
76
docx

RIIGIÕIGUS konspekt eksamiks

1 I LOENG: RIIGIÕIGUSE PÕHIKÜSIMUSED Riik (rahvas, territoorium) kindla territooriumiga suverääne üksus – juriidiline lähenemine Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused, vabadused ja kohustused. Riigiõiguses puuduvad sanktsioonid.Riigiõigus pole üldine, tema sisu on igas riigis erinev. Rahvusvaheline õigus on riigiväline, ta vaatelb riiki kui üksust. Riiki eesmärk, ülesanded, tegevuspiirid  Julgeoleku tagamine  Sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline heaolu  Üksikisiku õiguste ja vabaduste tagamine

Riigiõigus
Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest
47
doc

Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest

alandavalt. Siinkirjutaja peab seda punkti üsna oluliseks, sest ühelt poolt on reklaam ühiskonnakorralduse peegeldus ning teisalt on reklaam ka see, mis arusaamu kujundab. Ühtegi seadust ei täideta enne, kui selle normid on isiklikul tasandil aktsepteeritavad. Suhteliselt loosungi tasandile jääb paragrahv 9, lõige 1, mis ütleb, et riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste asutused on kohustatud naiste ja meeste võrdõiguslikkust süstemaatiliselt ja eesmärgistatult edendama. Nende ülesanne on 6 muuta tingimusi ja asjaolusid, mis takistavad naiste ja meeste võrdõiguslikkuse saavutamist. Kohalikele omavalitsustele ju tegelikult ette ei kirjutata, mida ja kuidas nad peavad tegema. Ühtlasi ei ole neile ka täiendavaid ressursse eraldatud, mille taha siis tegelikult või ka ainult kõnedes mitmed projektid ning jäävad.

Asjaajamine
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA-NÜÜDISÜHISKOND
49
docx

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA: NÜÜDISÜHISKOND

demokraatlikega, nimetatakse siirdeühiskonnaks. Siirdeühiskonda iseloomustab ühiskonna kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete tunnuste kiire muutumine. Demokraatia ja diktatuuri võrdlus Mis on riigivõimu aluseks? Demokraatia: Põhiseadus Diktatuur: Võimulolijate tahe Kellele kuulub kõrgeim võim riigis? Demokraatia: Rahvale Diktatuur: Võimulolijatele Kes on võimul ning juhivad ühiskonda? Demokraatia: Rahva poolt valitud isikud ja nende poolt ametisse nimetatud alamad ametnikud Diktatuur: Võimuhaarajad ja nende poolt ametisse määratud ametnikud Kuidas saadakse võimule? Demokraatia: Vabade valimiste teel või valitute poolt nimetatuna Diktatuur: Võimuhaaramisega või võimulolijate poolt määratuna Kas rahvas saab mõjutada võimulolijaid? Demokraatia: Jah Diktatuur: Ei Kas rahvas saab kontrollida võimude tegevust? Demokraatia: Jah Diktatuur: Ei Kas seadus kaitseb kõikide inimeste õigusi ja vabadusi?

Ühiskond
UÃHISKONNAOÃPETUSE-konspekt
49
docx

U�HISKONNAO�PETUSE-konspekt

demokraatlikega, nimetatakse siirdeühiskonnaks. Siirdeühiskonda iseloomustab ühiskonna kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete tunnuste kiire muutumine. Demokraatia ja diktatuuri võrdlus Mis on riigivõimu aluseks? Demokraatia: Põhiseadus Diktatuur: Võimulolijate tahe Kellele kuulub kõrgeim võim riigis? Demokraatia: Rahvale Diktatuur: Võimulolijatele Kes on võimul ning juhivad ühiskonda? Demokraatia: Rahva poolt valitud isikud ja nende poolt ametisse nimetatud alamad ametnikud Diktatuur: Võimuhaarajad ja nende poolt ametisse määratud ametnikud Kuidas saadakse võimule? Demokraatia: Vabade valimiste teel või valitute poolt nimetatuna Diktatuur: Võimuhaaramisega või võimulolijate poolt määratuna Kas rahvas saab mõjutada võimulolijaid? Demokraatia: Jah Diktatuur: Ei Kas rahvas saab kontrollida võimude tegevust? Demokraatia: Jah Diktatuur: Ei Kas seadus kaitseb kõikide inimeste õigusi ja vabadusi?

Kategoriseerimata
Holokaust
290
pdf

Holokaust

ITF hariduse töögrupp 1. MIS ON HOLOKAUST? Mõistet holokaust on määratletud mitut moodi. Toome näiteks kolm erinevat määratlust. Teise maailmasõja ajal püüdsid natsid „uue korra“ kehtestamise nimel hävitada kõik juudid kogu Euroopas. Esmakordselt ajaloos kasutati terve rahva massiliseks hävitamiseks tööstuslikke meetodeid. Tapeti kuus miljonit inimest, nende hulgas poolteist miljonit last. Seda nimetatakse holokaustiks. Natsid orjastasid ja tapsid ka miljoneid teisi inimesi: mustlasi, füüsilise ja vaimupuudega inimesi, poolakaid, nõukogude sõjavange, ametiühingutegelasi, poliitilisi vastaseid, teisitimõtlejaid, homoseksuaale jpt. Briti Sõjamuuseum, London, Suurbritannia Holokaust kujutab endast erilist genotsiidijuhtumit 20

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA
56
doc

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA

Valitsuse majandustegevus ja majanduspoliitika. Riigi roll majanduse kujundamises. Ühishüvede tarbimine. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Sotsiaalne grupp. Tänapäevane sotsiaalne jaotus. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Huvigrupid ja avalik arvamus. Huvide realiseerimine ühiskonnas. Huvide ja arvamuste vaba ning avalik võistlus demokraatlikus ühiskonnas. Sotsiaalsed probleemid. Sotsiaalse lõhe mõju ühiskonna stabiilsusele, sotsiaalsete pingete vältimine. Peamised probleemid ja nende lahendusvõimalused. Heaoluriik, selle kujunemine ja põhimudelid. Infoühiskond. Massikommunikatsiooni rollid tänapäeval, info-ajastu võimalused aktiivsemaks kodanikuosaluseks. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. Ühiskonna arenguvõime. Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on

Ühiskond
Ühiskonna konspekt riigieksamiks
67
doc

Ühiskonna konspekt riigieksamiks

demokraatlikega, nimetatakse siirdeühiskonnaks. Siirdeühiskonda iseloomustab ühiskonna kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete tunnuste kiire muutumine. Demokraatia ja diktatuuri võrdlus Tunnus Demokraatia Diktatuur Mis on riigivõimu aluseks? Põhiseadus Võimulolijate tahe Kellele kuulub kõrgeim võim riigis? Rahvale Võimulolijatele Kes on võimul ning juhivad ühiskonda? Rahva poolt valitud isikud ja nende poolt ametisse nimetatud alamad ametnikud Võimuhaarajad ja nende poolt ametisse määratud ametnikud Kuidas saadakse võimule? Vabade valimiste teel või valitute poolt nimetatuna Võimuhaaramisega või võimulolijate poolt määratuna Diktaatori tahtest Avatud ühiskonda nimetatakse iseloomu tõttu ka kodanikuühiskonnaks. Kodanikuühiskonna mõiste tuli maailmas käibele alles viimastel aastakümnetel. Kodanikuühiskond moodustub kodanike vabatahtlikest ühendustest ja see on niisiis sõltuvuses kodanikuaktiivsusest. Kui

Ühiskond
Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis
73
doc

Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis

SISSEJUHATUS Kuriteoennetuse viktimoloogiline suund on erakordselt perspektiivne kuritegevuse vastu võitlemise alaliik, võttes arvesse, et kuritegevus kujutab endast peamisi ühiskonda, selle demokraatlikku ja majanduslikku arengut ohustavaid tegureid XXI sajandil. Käesoleval ajal, kui kriminoloogia käsutuses on olemas vajalikud materjalid kurjategija isiku ja tema käitumise kohta, säilib endiselt vajadus andmetes nende kohta, kes on langenud vägivalla või varguse ohvriks. Andmed nende isikute kohta, nende isikuomaduste analüüs, taoliste andmete üldistamine koos kurjategija isikuomaduste uurimisega saab aidata paremini määrata profülaktiliste meetmete suunda, eristada inimrühmi, kes enim sageli satuvad ühe või teise ühiskondlikult ohtliku ründe alla, s.t kindlaks teha riskirühmi ja "töötada" nendega. Kuritegevuse koostisosadeks on inimeste teod, mis on suunatud kogu ühiskonna või selle osa vastu

Kriminoloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun